...........................................................................................5 1.2 Ettevõtte juhtimine............................................................................................................6 1.3. Tehnilise varustuse iseloomustus.....................................................................................6 2.Praktika käik ja hinnang...........................................................................................................7 2.1 Tööohtus............................................................................................................................7 2.2 Õppused...........................................................................................................................8 2.3 Teostatud tööd ja nendega toimetulek...............................................................................8 Peamised tööülesanded praktika ajal:.............................................................
Lihvimine Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lihvimine 2.1 Puitpõranda lihvimine 2.2 Lihvmasinad ja abivahendid 2.3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine, hambalõikamine, hoonimine, hööveldamine, hõõritsemine, kammlõikamine, keermetamine, käiamine, plankimine, poleerimine, puurimine, saagimine,
köögivilja tükeldusmasin. Ettevõttes olevad noad olid alati teritatud ja nõud olid puhtad. Ettevõttes olevad masinad olid alati puhtad ja töötasid korrektselt. 6 2.PRAKTIKA KÄIK 2.1.Tööohutuse alane instruktaaz Kuna ma viibis ka eelmine aasta samas praktika kohas olid mulle juba tööohtus nõuded teada. Praktika juhendaja selgitas mulle kõik igaks juhuks veel üle. Samuti on iga masina juures olemas ettekirjutised kuidas tuleb masinat kasutada,hooldada ja puhastada. Juhenditesse on märgitud mida ei tohi teha ja kuidas ei tohi masinat kasutada. 2.2.Õppepraktikal teostatud tööd Igal hommikul ettevõtesse jõudes puhastasin katlakivi eemaldajaga nõudepesumasina. Seejärel tegin saalis kõik lauad puhtaks, puhastasin tolmuimega vaibad, pesin põranda
Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine inimese tervise säilitamiseks tööprotsessis.Kergem on uuendada seadme parki kui muuta inimeste mõtlemist