Lihvimine Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Lihvimine 2.1 Puitpõranda lihvimine 2.2 Lihvmasinad ja abivahendid 2.3 Servade lihvimine 2.4 Nurkade lihvimine 2.5 Tasanduslihvimine 2.6 Peenlihvimine 2.7 Viimistluslihvimine 2.8 Põranda kaitsmine 3. Viimistlus 4.Tööohtus 5. Nipid Sissejuhatus Lihvimine on lõiketöötluse üks vormidest. Seda kasutatakse väga laialdaselt, kuid kõige levinumaks alaks on puutööstus. Antud töö eesmärgiks on selgitada lihvimise olemust, etappe ja tööohutust ja lisaks ka erinevaid nippe. Lihvimine Metallide mehaanile lõikamise meetodid on: avardamine, freesimine,
Pbari paksus valitakse vastavalt spooni paksusele Paberi paksust iseloomustatakse ruutmeetri kaaluga – g/m2 Valmistatakse tasakaalustuspabereid kaaluga : 85, 105, 120 g/ 2 Lihvmaterjalid Lihvimine on detaili pinna töötlemine abrasiivsete materjalidega, mille juures eemaldatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt. Lihvimine on vajalik : Eelneva mehhaanilise töötlemise saagimise freesimine jne. Tasandamiseks ehk tasanduslihvimine Detailide paksus ühtlustamiseks ehk kalibreerimine Abrasiiv ehk abrasiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimisel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : Looduslikud mineraalid – korund, smirgel, kvarts, räni, pimss Sünteetilised mineraalid – räbikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al203)
annaabi.ee 
