vähemalt 1 kvoodi jagu saavad juba siit Riigikogu mandaadi, (enamasti jagatakse nii üle vabariigi 15-17 mandaati). II. Voorus: a) Arvutatakse üle riigi välja need erakonnad, kes on ületanud valimiskünnise e kelle kandidaadid kokku on kogunud vähemalt 5% valijate häältest ületanud valimiskünnise. b) igas ringkonnas liidetakse kokku erakondade kaupa nende poolt antud hääled, kaasaarvatud nende, kes said mandaadi lihtkvoodiga. Summa jagatakse ringkonna lihtkvoodiga. Mandaate saavad erakonnad selle jagatise jagu (mõni ei saa ühtegi). Häältelugemise I ja II voorus opereeritakse valijate poolt faktiiselt antud häältega. III. Voor- jagatakse nn kompensatsioon mmandaadid: a) Ette võetakse erakondade üleliigsed nimekirjad(suletud), mida vastavalt valimistulemustele ümber reastada. b) Mandaatide jaotamisel võetakse appi nn statistiline kõrgema keskmise
valimisringkonna mandaatide arvuga. Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. Niimoodi täidetakse 15-17 RK kohta. II häältelugemisvoor ringkonnamandaat II voorus osalevad vaid need erakonnad, kes on saanud üle riigi vähemalt 5% häältest (s.o valimiskünnis Eestis): 1. Ringkonna kõigi nimekirjade kandidaatidele antud hääled liidetakse eraldi kokku 2. Summad jagatakse läbi ringkonna lihtkvoodiga 3. Jagatis näitab, mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas Selle tulemusena täidetakse umbes kolmandik RK kohtades III häältelugemisvoor kompensatsioonimandaat III voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaatide kogutus häälte põhjal ümber ei reastata. Mandaatide jaotuse kindlakstegemiseks jagatakse hääletustulemused läbi modifitseeritud d'Hondt'i jadaga
Erakond saab kandidaadi üles seada kõigis 12 valimisringknnas. Lisaks koostab erakond ka ühtse üleriigilised kandidaatide nimekirja, kus on reastatud kõik esitatud kandidaadid. Valimistel saab osaleda ka üksikandidaadina. Valimistulemued tehakse esmalt kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades selleks lihtkvoodi meetodit. Hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, lähevad tema erakonnakaaslastest kandideerijatele. Lihtkvoodiga jagamata mandaadid jaotatakse valimisringkonna tasandil ringkonnamandaatitena ja üleriiklikult kompensatsioonimandaatidena erakondade vahel, kes ületavad valimiskünnise, st kogusid vähemalt 5% kõigist kehtivatest häältest. Parlamendi ülesanded: (põhiseaduses §65) Riigikogu valimised jagunevad: * Korralised (§60/3) *Erakorralised (§60/4) 4 puhul (kuulutab välja EV president) -kui RK ei suuda kinnitada ametisse peaministrit
neljaks aastaks. *Erakond saab kandidaadid üles seada kõigis 12 valimisringkonnas.( koostatud ühtne üleriigiline kandidaatide nimekiri, kus on kõik esitatud kandidaadid) *Valimistel saab osaleda ka üksikkandidaadina. *Valimistulemused : esmalt valimisringkonna tasandil, lihtkvoodi meetod : valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatite arvuga. ISIKUMANDAAT- kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab siis otse Riigikokku. Valem: hääletanute arv/mandaatide arv = lihtkvoot RINGKONNAMANDAAT-Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Valem: erakonna häälte arv/ringkonnakvoot = erakonna mandaatide arv ringkonnas KOMPENSATSIOONIMANDAAT- Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest.
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu.
Valimisringkond nr 10 (Tartu linn) 8 mandaati Valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) 9 mandaati Valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) 8 mandaati Kuidas mandaadid jaotatakse? • Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks. • Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on
Riigikogu töö Riigikogu valitakse proportsionaalsuse ja suletud nimekirja alusel. Eesti on jagatud vastavalt hääletajate arvule 12-ks 4-12 mandaadilisteks piirkondadeks. Lisaks koostab iga erakond üleriigilise nimekirja(pingerea), mis on aluseks kompensatsiooni- mandaatide jagamisel.Valimistulemused tehakse esialgselt kindlaks ringkonnatasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Selleks jagatakse häälte arv mandaatide arvuga. Isik, kes kogus lihtkvoodiga võrdselt või sellest rohkem hääli, saab riigikokku (isikumandaat). Hääled, mis koguti üle lihtkvoodi, lähevad erakonnakaaslastele. Saadikukohad, mis jäid jagamata, jaotatakse erakondade vahel nimekirja alusel kompensatsioonimandaatitena. Riigikogu liige ei ole oma mandaadiga seotud. NB! Riigikokku pääsemiseks peab erakond saama vähemalt 5% koguhäältest ehk ületama valimiskünnise Riigikogu struktuur 1. Juhatus, kuhu kuuluvad esimees ja 2 aseesimeest
Ülemkoda ja saadikud valitakse kas vastava piirkonna elanike poolt nvõi määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( Ameerika Ühendriikide Senat, Saksamaa Liidunõukogu 2. Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse Eesti Vabariigi Riigikogu? Valitakse proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Valimisringkonnad- hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga(lihtkvoot), iga kandidaat kes sai rohkem või võrdselt hääli lihtkvoodiga, saab riigikokku, Kes sai vähem, tema hääled kanduvad üle. 3. Kes võivad kandideerida, kes valida? Riigikokku võivad kandideerida-Eesti kodanik, 21-aastane Valida: Eesti kodanik, 18-aastane 4. Kirjeldage Riigikogu struktuuri (nimetage struktuuriosad ja selgitage nende moodustamise põhimõtet ja ülesandeid, tooge näiteid) Riigikogu juhatus: rigikogu liikmete hulgast valitud parlamendi tööd juhtiv organ.(Esimess, I aseesimees, II aseesimees)
o Need hääled, mis kandidaat kogub üle kvoodi, kantakse üle nimekirjakaaslastele häälte ülekandmise põhimõte · Mandaadid o Isikumandaat lihtkvoodi täis saanud isik Lihtkvoot = kehtivad hääled / mandaatide arv ringkonnas Erakonnad ei võida midagi, kuna isikumandaadi võitnud kandidaadid arvestatakse ringkonnamandaatide hulka o Ringkonnamandaat erakonna poolt antud hääled liidetakse ja jagatakse lihtkvoodiga o Kompensatsioonimandaat isikumandaadid + ringkonnamandaadid ei täida ära kõiki mandaate Üleriigiliselt erakonna poolt antud hääled liidetakse, jagatakse modifitseeritud d'Hondti jadaga Eesti erakonnad (3.5) Eesti Keskerakond (1991) · Esimehed: E. Savisaar, S. Oviir, A. Veidemann, E. Savisaar + Eesmaa, Simson, Reps, Laanet, Must, Vitsut, Ratas, Võsa jne · Liikmeid üle 12 000
üleriigilised nimekirjad) või üksikkanditaat. Eestis toimub Riigikokku valimine proportionaalse süsteemi alusel. Eestis jagatakse 101 riigikogu mandaati 12 ringkonna peale, kus siis sõltuvalt valijate arvust on igale ringkonnale eraldatud 8-11 kohta. Valimised toimuvad Eestis 3 vooru alusel.: · 1 .voorust osutavad valituks need kandidaadid kes saavutasid lihtkvoodiga võrde või kõrgema taseme ( ca 7590) . 3 · 2 voor on tähtis just erakondadele, sest antud vooruss elgub milline erakond saab kohti Riigikokku. Selleks tehakse kindlaks millised erakonna nimekirjad said vähemalt 5% valijate häältest. Seejärel reastatakse kandidaadid
Maakondliku liidu võivad ühiselt maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. asutada üle poole maakonna kohaliku omavalitsuse Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Mandaadid volikogu üksustest.Üleriigilise liidu võivad ühiselt asutada üle poole valimisel valimisringkonnas-kandidaat, kes sai hääli rohkem või Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest või kohaliku omavalitsuse võrdselt ringkonna lihtkvoodiga, osutub valituks. Vallas ja linnas üksused, kelle elanike arv kokku moodustab rahvastikuregistri -pärast isikumandaatide jaotamist jaotatakse järgijäänud andmete alusel üle poole Eesti elanike arvust. Kohaliku mandaadid d'Hondti jagajate meetodi abil. omavalitsuse üksus võib samal ajal kuuluda ühte maakondlikku liitu ja ühte üleriigilisse liitu. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad moodustada maakonna kohaliku
- millele ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või millele on neid kirjutatud rohkem kui üks; - millele kirjutatud registreerimisnumber on parandatud või; - millele kirjutatud registreerimisnumber ei ole loetav. 3. Valimistulemuste kindlaksmääramise alus (st milline häälteenamus?) ning lihtkvoot Iga ringkona kohta arvutatakse lihtkvoot. Valituks saab kandidaat, kellele antud häälte arv ületab või on võrdne lihtkvoodiga. 4. Kandidaatide ülesseadmise etapid Riigikogu valimistel. Kandidaat registreeritakse ning selleks tuleb erakonnal esitada riigi valimisteenistusele: kandidaatide registreerimise avalduse, kandidaatide ringkonannimekirjad, kandidaatide üleriigiline nimekiri, kautsjoni tasumise tõendi ja kandidaatite avaldused. Üksikkandidaat esitab registreerimisavalduse, kautsjoni maksmise tõendi ja kandideerimisavalduse. 5
Avatud nimekiri - iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta Suletud nimekiri - uut pingerida ei moodustata, valijate tahe mõjutab vaid seda, kas ületatakse künnis ja mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb RIIGIKOGU VALIMISTE SÜSTEEM 1. Isikumandaat – Kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab otse Riigikokku 2. Ringkonnamandaat: * Erakond on ületanud 5% valmiskünnise. * Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. * Mandaatite arv on võrdne sellega, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid), arvu ei ümardata. * Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 3
Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas / ringkonna mandaatide arv 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi Ringkonnamandaat - osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti ( miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid) Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 2 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe
osalemist. c. Valimiskünnis Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. d. Isikumandaat Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu, sai isikumandaadi. e. Ringkonnamandaat Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti
Riigikogu valimissüsteem - valimisringkondades jagatakse isikumandaate ja ringkonnamandaate. Lihtkvoot arvutatakse kehtivate häälte arv ringkonnas/ringkonna mandaatide arv. 5% künnise ületanud erakonnad osalevad ringkonna ja kompensatsioonimandaatide jagamisel. Isikumandaadi saab persoon, kes ületab ringkonna lihtkvoodi. Ringkonnamandaat- osalevad erakonnad, kes ületasid 5% valmiskünnise. Ringkonnas liidetakse erakonnas saadud hääled kokku ja võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii palju mandaate, kui mitu korda ületab ringkonnas saadud häälte arv lihtkvooti (miinus isikumandaadi alusel saadud mandaadid). Kandidaadid reastatakse vastavalt häälte arvule. 75% reegel - kui erakond saab ringkonnas hääli vähemalt 75% lihtkvoodist, või kui pärast ringkonnamandaatide jaotamist on häälte arv suurem kui 75% lihtkvoodist, saab selle eest ühe ringkonnamandaadi Kompensatsiooni mandaadi saavad erakonnad, kes ületasid üleriigilise valimiskünnise 5%
eluaastat. •Valimistel võivad osaleda nii erakonnad kui ka üksikkandidaadid. Erakond saab kandidaadid üles seada 12 valimisringkonnas. Kõigist ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise nimekirja. 3.4 Kuidas mandaadid jaotatakse? •Kõigepealt selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks. •Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti.
Isikumandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel, üksikkandidaadi ja erakondade, kes koguvad alla 5%, kasuks (isiklikult kogutud, millega osutuvad valituks; riigikogu valimise seadus §62); Ringkonnamandaadid- vrk-s lihtkvoodi alusel (nende erakondade ringkonnanimekirjades, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% (künnis) häältest, reastatakse kandidaadid vastavalt igaühele antud häälte arvule. Need liidetakse kokku ja jagatakse lihtkvoodiga); Kompensatsioonimandaadid- üleriigiliselt modifitseeritud d’Hondt’i jagajate meetodi abil (vajalik, et üleriigiliselt tekiks proportsionaalne pilt, tasandatus).Valimisringkondades ülejäänud parlamendikohtade jagamine erakondade vahel, kelle kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5% häältest. D’Hondt’i jagajate meetod jagajate jadadega 1, 20,9, 30,9, 40,9 jne
Riigikokku pääsemise võimalused: 1. Isikumandaadiga kõige suuremat autoriteeti omav mandaat. Riigikokku saab see, kes on kogunud vähemalt ühe lihtkvoodi jagu hääli. Valimaskäijate arv jagatakse mandaatide aruvga. 2. Ringkonna mandaadiga vaadatakse üle, millised ületasid valimiskünnise. Ringkonna nimekiri järjestatakse ümber vastavalt kanditaatidele antud häältearvule. Loetakse kokku nimekirjale antud häältearv ja see jagatakse lihtkvoodiga ja saadud arvu täisosa näitab mitu mandaati nimekiri saab. Riigikokku pääsevad nimekirja eesotsas olevad isikud. Jääkide tõttu ei õnnestu ka ringkonna mandaatide etapis kõiki saadikukohti mandaate ära jagada. 3. Jagatakse kompensatsiooni mandaadid võetakse aluseks üleriigilised kinnised nimekirjad. See annabki võimaluse väikese toetajaskonnaga isikul saada riigikokku.
Võib öelda, et see mis on majoritaarse valimise tugevus on proportsionaalse valimise nõrkus ja vastupidi. Eesti põhiseaduse § 60 kohaselt valitakse Riigikogu proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimistulemused tehakse kindlaks järgmislt: Valimistulemuste kindlakstegemine: Iga valimisringkonna kohta arvutatakse lihtkvoot, mis on kehtivate häälte ja mandaatide arvu jagatis. Valituks osutub kandidaat, kellele antud häälte arv on võrdne lihtkvoodiga või sellest suurem (isikumandaat). Erakondade, mis üleriigiliselt kogusid vähemalt 5% häältest, ringkonnanimekirjades reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule (avatud nimekiri). Erakonna kandidaatidele antud hääled liidetakse. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda talle antud häälte arv ületab lihtkvoodi (ringkonnamandaat). Erakonna mandaadiks loetakse siin ka saadud isikumandaat. Erakonna mandaatide arvu suurendatakse ühe võrra, kui häälte jääk on
annaabi.ee 
