Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni. ELUIGA Tavaliselt on ilvese eluiga 18- 20 aastat. TOIDULAUD Ilves on puhtalt lihatoiduline loom, kes Eestis toitub enamjaolt jänestest ja kitsedest, kuid ei ütle ära ka rebastest, kährikutest, närilistest ning maapeal pesitsevatest lindudest. Toidu hankimiseks peab ilves varitsusjahti, sest kaslasele omaselt pisikese südame tõttu pole tal jaksu saaki jälitada. Ilvest võib nimetada patoloogiliseks kütiks, kes ei suuda isegi täis kõhuga lähedale sattunud saaklooma ründamata jätta. Vaatamata sellele, et ilvese
AREAAL SÜMBIOOS Orgaanilise aine Taimtoiduline loom. Organismide kogumass. Segatoiduline loom. tarbijad. KONSUMENDID HERBIVOOR BIOMASS OMNIVOOR Ökosüsteemi eluta osa. Orgaanilise aine tootjad. Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS Inimtegevusest Ühisel terriotooriumil Lihatoiduline loom, kiskja. Organismidele mõju tulenevad tegurid, mis elavad ühe ja sama avaldavad eluta looduse avaldavad mõju liigi isendid KARNIVOOR tegurid. organismidele. ANTROPOGEENSED POPULATSIOON ABIOOTILISED TEGURID TEGURID
koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas gepardid ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h lumeleopard kõrgmägedes karakal poolkõrbetes, hüppab kõrgele Veel kaslasi : ilves, kodukass, metskass 3 kärplased Keha : väiksed, madalate jalgadega, kohastunud pugemiseks, enamikus väga head karusloomad Näited : kärp, tuhkur, naaritsad, mäger, nugis, saarmas 4 karulased Keha : on suured, võimsate küünistega jääkaru lihatoiduline pruunkaru segatoiduline, eelistab taimi pesukaru segatoiduline, väike, veelise eluviisiga grisli, kaeluskaru'
· Saba lühike, laia musta otsaga · Kõrvaotstes umbes 5 cm pikkused tutid · Küünised tugevad ja pikad, aga suurema osa ajast sisse tõmmatud Elupaik · Okas- või segamets · Vanad raiesmikud ja rabad · Harva kultuurmaastikus, tihti veekogude läheduses · Pesa raskesti ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga · Puu otsa läheb vaid ohu korral, saaki ei varitse seal kunagi Pojad · Pesakonnas on 1-5 poega · Aastas on üks pesakond · Vastsündinud pojad kaaluvad 200-300 g · Pojad on sündides pimedad
tänapäeva inimahv. Kui nood inimahvid asusid lagedale maale elama hakkasid nad veidike sirgemalt kõndima ja vaikselt arenedes kujunes neil peaaju. Siis sai nendest australopiteekus, kes on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Järgmiseks kujunes Homo habilis ehk osavinimene, tema tähtsus inimeste arenemise ajaloos on tingitud sellest, et tema oli esimene, kes õppis valmistama ja kasutama tööriistu. Lisaks oli Homo habilis esimene lihatoiduline. Järgmine oluline lüli on Homo erectus, tema tähtsus seisneb selles, et ta oli esimene, kes oli sama sirge, kui nüüdisinimene ja samuti oli ta esimene, kes Aafrikast välja rändas, siis surid nad välja. Järgmine osa inimese arenguloos on Homo heidelbergemis, nemad ühendavad inimest neandertallasega. Neanedrtallasetega koos elas nüüdisinimesele kõige sarnasem lüli inimarengu ajaloos – Homo sapiens ehk tark inimene. Homo sapiens sarnaneb nüüdisinimesele oma kahe
lähedal. Sageli elab majades ning võib seal kahjustada elektrijuhtmestikku. Pesa teeb puuõõntesse, kivihunnikutesse, tallidesse, lautadesse, majade pööningutele. Vahel kaevab ise maa sisse uru. Kivinugise leviala on kesk- ja lääne Euroopa, samuti Korsika ja Baleaarid. Eestis rohkem edela- ja lääne Eestis. Eestis suureneb tema arvukus. ( Loomade elu 7. köide) Toitumine Kivinugis on lihatoiduline- närilised, hiired, uruhiired, oravad ning samuti linnud, sageli ka marjad. Mõnedes piirkondades peaaegu täielikult kas vili- putuk, või jäätmetoiduline. Kivinugis on täielikult öise eluviisiga. ( Euroopa imetajad) Järglased Kivinugise paaritumine toimub kesksuvel. Pojad sünnivad kevadel. Suguküpsus saabub 1-2 aastaselt. Tiinus kestab 30 päeva. Pesakonnas 1-8 poega (tavaliselt 3-4). Aastas on ainult 1 pesakond.
tähtsaim liik Heterotroof – organism, kes saab eluks vajalikud orgaanilised ained väljast ja ei sünteesi neid ise endale (nt rebane) Autotroof – organism, kes sünteesib ise endale eluks vajalikud orgaanilised ained (vesi, mineraalsoolad) (nt taim) Tarbija – see kes tarbib nt toitainet (nt jänes, kes sööb kapsast) Tootja – taim, kes toodab nt eluksvajalikku (nt kapsas, mida sööb jänes) Herbivoor – taimetoiduline loom (nt jänes) Karnivoor – lihatoiduline loom (nt hunt, rebane) Omnivoor – kõigetoiduline loom (nt karu) Lagundaja – surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (nt bakter, seen) Abiootiline tegurid – eluta looduse tegurid (nt sademed, temperatuur, tuli, vesi) Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos) Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid (nt metsade hävitamine,
HIIDPANDA E. BAMBUSKARU (Ailuropoda melanoleuca) TUTVUSTUS Pandad kuuluvad kiskjaliste seltsi . Kui vaadata tema hambaid, võib arvata, et ta on lihatoiduline, kuigi tegelikult on ta taimtoiduline. Siiani kestavad vaidlused tema klassifikatsiooni üle. Bambuskaru ehk hiidpanda on väga haruldane. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja selle asemele tehti põldusid. Eluiga on umbes 25-30 aastat . Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Bambuskaru liigub mööda maad karu kombel. Nad ei maga talveund ning on varjatud eluviisiga . LEVIALA Bambuskaru kirjeldati esmakordselt 1869. aastal
Taimetoitluse.. · ..põhjendusena on esitatud · On väidetud, et taimetoitlus vastuseisu loomade rahuldab keha ainevajadusi, tapmisele ja selleks tõstab eluiga, parandab tervist tööstuslikes tingimustes ning vähendab vähi- ja teiste pidamisele, samuti surmavate haiguste riske. seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte lihatoiduline. Taimetoitluse liigid Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on: · Lakto-ovovegetariaanlased · Laktovegetariaanlased · Ovovegetariaanlased · Veganid Teised taimetoitlusega seotud toitumistavad · Fruitarianistid söövad ainult taimeosi, mida saab korjata ilma taime kahjustamata. · Makrobiootikud söövad täisteratooteid ja ube, kuid nad kõik ei ole taimetoitlased, vahel söövad ka kala. · Tooretoidulised söövad ainult värskeid ja
Nandu toitub taimedest ja selgrootuist. Nandu on polügaamne. See tähendab, et ta paaritub sama sigimisaja kestel mitme vastassoost isendiga ja mitu emaslindu muneb ühte pessa. Emaslindude ühispesades on kuni 30 muna. Haub ja poegade eest hoolitseb isalind. Teine loom : Puuma on kaslane , kes on kollakat-pruuni värvi ja tugevate jalgadega , kuni 2 m pikk. Tema hüppevõime on 5m.Tal on lühike karvastik.Kaal umbes 150 kg. Eluiga ligi 20 aastat. Puuma on lihatoiduline loom. Sööb mitmesuguseid loomi alates hiirtest ahvideni. 8. Inimtegevus 1)Karjakasvatus, nisu ja puuviljade kasvatamine. 2) Kuna seal on suured rohumaad soodustab see lammaste ja veiste kasvatamist. 3)Maavarasid sellel alal ei leidu. 4) Üheks probleemiks on see, et inimesed reostavad jõgesid. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Teine probleem on iga-aastane metsade raiumine 6000 km² suurustel aladel
Kass ehk kodukass (Felis catus) on kaslaste sugukonda kuuluv väike lihatoiduline imetaja. Ta on kaslaste hulgas ainus koduloom Fakte kassidest Iga kassi nina muster on sama unikaalne nagu inimeste sõrmejälg. Maailmas on üle 500 miljoni kassi (rohkem kui koeri) ja erinevatel hinnangutel 40 - 80 erinevat kassitõugu, nendele lisaks veel kuni 500 variatsiooni. Kassi süda lööb inimeste omast kaks korda kiiremini: 110 kuni 140 lööki minutis. Kass liigutab saba kui on sisemises konfliktis, tahab teha kahte asja korraga. Näiteks kass on
blogspot.com/2007_04_01_arch/) ELUVIIS Fennek on öise eluviisiga loom, kes ei talu pikka päikese käes viibimist (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/fennek_siim.htm). Suurema osa päevast on nad kivide varjus (Christopher Maynard, 1993 ,,Huvitavaid fakte loomadest"). Fenneki häälitsuseks on tasane pobin. Looduses elab ta urus, mis koosneb väga paljudest koridoridest ja kambritest ja mille ta kaevab liivaluitesse. Fennek on harilikult lihatoiduline. Ta alustab jahti õhtuse aja saabudes näiteks väikestele närilistele ja sisalikele. Oma väga vilkale liikumisvõimele on ta võimeline hüppama kaugele ja kõrgele. Saaklooma märgates jookseb ta sellele järele ja see eristab teda rebasest, kes vargsi saagile lähemale hiilib. Osa saagist, mida ta süüa ei jaksa kaevab ta maa sisse, et selle juurde hiljem naaseda. Lisaks pisiimetajatele sööb fennek ka putukaid, ennekõike rohutirtse, kõrbes
(nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Produtsendid ehk tootjad on organismid kes anorgaanilistest ainetest sünteesivad orgaanilisi aineid. Produtsendid on kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks Nt: tupp villpea, rabamurakas. Herbivoor ehk fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Nt:Valgejänes, mäger Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest. Nt: rästik,sookurg. Tipptarbijad toitumisahelas viimane aste/lüli.Nt. hundid, rebased ja rabapistrikud Ökopüramiidis moodustab iga järgnev Ökopüramiid (üleval paiknev) aste vaid 10% eelmise astme arvukusest ja biomassist Ökosüsteem kui tervik
Näiteks vetikad toodavad energiat päikese ja vee abil. b) Esmased tarbijad ehk herbivoorid Mageveekrevett ja teod ning teised väikesed herbivoorid (taimtoidulised) asuvad toiduahelas järgmisel kohal. c) Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Järgmise astme tarbijad on suuremad karnivoorid (lihasööjad) nagu näiteks forell, kes sööb krevette ja tigusid. d) tipptarbijad Energia taastootmise järgmisel astmel on näiteks forellidest toituv saarmas veelgi suurem lihatoiduline loom. e) Ökopüramiid VEEIMETAJAD RÖÖVKALAD LEPISKALAD VEESELGROOTUD PLANKTON 8 5. Ökosüsteem kui tervik a) Toiduahelad surnud raudkull > raisamatja > vihmauss > lestad > mikroobid Kõdunenud lehed ® vihmaussid ® lestad ® bakterid ja mikroseened
Lagunemissaadustest tekib huumus. Lagunemisprotsessi lõpuks muundub orgaaniline aine lihtsateks anorgaanilisteks aineteks, mida saavad taas kasutada taimed. 15. Toiduahelad, toiduvõrgustik Organismid on omavahel seotud toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed(autotroofid) ning taim-ja loomtoidulised loomad (heterotroofid). Näiteks: leht lehetäi lepatriinu tõuk lehelind kodukakk; pähkel orav nugis kotkas ( Tarvo Lihatoiduline kits *hint*) Toiduahelad on ka omavahel seotud, moodustades ökosüsteemis toiduahelate võrgustiku. Toiduvõrgustik on omavahel põiminud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku ülesanded vms (vihikus on mul lihtsalt mingi nool tõmmatud toiduvõrgustiku juurest): On ise reguleeriva ökosüsteemi alus, populatsioonide arvukuse regulatsioon, ökoloogiline tasakaal. 16. Milline on laguahela tähtsus? On väga tähtis ökosüsteemi osa, sest taime- ja loomajäänuste orgaaniliste ainete
taimeosadest ja seentest toituvad loomad, algo-, mütseto-, lihheno-, ksülofaagid (e lignivoorid), füllofaagid ning fruktivoorid. Lähtume traditsioonist, mida on järginud ka Eesti ökoloogid, ja jaotame heterotroofid järgmiselt: lagundajad, nugilised, taimtoidulised, loomtoidulised ja omnivoorid. Omnivoor loom, kes sööb nii taimset kui ka loomset toitu. Karnivoor lihatoiduline; kitsas tähenduses kiskjaliste seltsi (Carnivora) kuuluv loom 13. Heterotroofe mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Heterotroofide puhul -( Loomad, seened, enamusbaktereid) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, tuli, vesi, pH, O2 Heterotroofide puhul, kelleks on loomad, seened & enamus baktereid toit, kaitsemehhanismid, O, (valgus) 14. C ja N aatomite suhe eri organismide rühmades ja selle mõju
(seetõttu temp madal), 40-50 80-90 km kõrgusel. 31. Mikrokonsument- organism, kes otse või kaudselt (teiste tarbijate vahendusel) toitub produtsentide loodud primaarproduktsioonist. 32. Mutageenne aine- mutatsioone tekitav või nende ilmumise sagedust suurendavad organismiväline tegur. 33. Mutualism (sünergism)- erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. 34. Nekrofaagid- ehk raipesööja on lihatoiduline organism, kes toitub raipest. 35. Noosfäär- süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus. 36. Ökoloogiline niss- näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. 37. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina, väljendab troofiliste tasemete kvantitatiivseid erinevusi. 38
46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näiteks mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. 47. Karnivoor ehk kiskjad ehk röövimetajad on imetajate klassi lihatoidulised loomad 48. Herbivoor ehk taimetoiduline loom 49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 53. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. 54. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed
(bakterid, seened, selgrootud loomad). 44. Parasiit nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides või nende pinnal ja kasutavad nende koostis- või toitaineid. 45. Detridofaag surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49. Omnivoor segatoidulised, kõigetoidulised loomad. 50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille
AE = An / In * 100%; An assimileeritud energia n tasemel. PE produktsiooniefektiivsus näitab kui palju kulutab organism hingamiseks ja elamiseks. CA*AE*PE = TLTE = Pn / Pn-1 * 100% e. troofiliste tasemete vaheline energiaülekande efektiivsus. 33. Erinevate troofiliste tasemete ja erinevate organismirühmade produktsiooniefektiivsus ja assimilatsiooniefektiivsus. Selgrootud karnivooridel (lihatoiduline) läheb palju energiat hingamisele. Detriidisööjatel (surnud org.a ja fekaali sööjad) ja mikroobivooridel on suur fekaalne kadu. Selgroogsed produktsiooni efektiivsus on kõigusoojastel 10% ja püsisoojastel 2% (sisetemperatuuri hoidmine) e. sama assimileeritud kogu pealt saavad kõigusoojased kasvatada 5x rohkem biomassi. AE (söödud toidu seedimine) on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE -d tunduvalt väiksemad ehk produktsiooniefektiivsus.
Kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja /või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. Kaltsifiil - lubjalembelised liigid ehk organism, mis eelistab elutseda lubjarikkas keskkonnas Karnivoor - Loomtoiduline loom ehk lihatoiduline ehk kamnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest Kasvuhooneefekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. Globaalökoloogias põhjustab samasugust nähtust õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Katse loodusteaduste põhilisi uurimismeetodeid.
· Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. · Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. · Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) · Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. · Karnivoor- lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest · Herbivoor- fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. · Omnivoor- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga
toiduks taimsööjaid või teisi lihasööjaid. Redutsent- Seened ja bakterid, detridofaagide alarühm. Parasiit- Konsumentide grupp, kes elavad teistes organismides (endoparasiidid) või nende pinnal ( ektoparasiidid) ja kasutavad nende koostis- või toiteaineid. Detridofaag- Surnud taimsete ja loomsete jäänuste sööjad (vihmauss, termiit) Detriit- surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Karnivoor- lihatoiduline ehk karnivoor ehk sarkofaag ehk harpaktofaag on loom, kes toitub teistest loomadest Herbivoor- fütofaag ehk taimtoiduline loom on loom, kes tavaliselt toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Omnivoor- ehk eurüfaag ehk polüfaag ehk kõigetoiduline ehk kõigesööja on segatoiduline loom, kes toitub nii taimedest kui ka loomadest. Omnivoorsetest loomadest rääkides peetakse tavaliselt silmas loomaliiki, näiteks siga
Vastne valmiku erinevus: kehalülide arv, tiibade olemasolu/ puudumine jne. Nt: prussakad, tirtsud, ritsikad jne, lutikad, täid. Täismoone: muna -> vastne -> nukk -> valmik (vastne: röövik liblikad, tõuk mardikad, vagel kahetiivalised) Nuku elutunnused: hingamine, raku jagunemine (nt: liblikad, mardikad, kärbsed, sääsed, kirbud, sipelgad, mesilased) Moondega arengu bioloogiline tähtsus: 1) Vähene konkurents toidule a) kulles (vetikad) ja konn (lihatoiduline) b) röövik (haljas mass) ja liblikas (nektar) 2) Vähene konkurents elupaigale a) kullesed (vees, mudas) ja konn (vees, maismaal) 3) Paraneb isendite levik a) karbid on väheliikuvad. Vastsed ujuvad vabalt ja parasiteerivad kaladel 4) Pikendab eluiga a) ühepäevikute vastsed elavad mitu aastat, valmikud elavad mõned päevad 5) Võimaldab edukalt talvituda (nukustaadium) REK: 1)Arenguskeem, lünkade täitmine 2) Seostada konkreetne organism ja arengutee
sipelgad jt) Jaotatakse: esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. Karnivoor imetajate klassi lihatoidulised loomad e zoofaagid; teisesed konsumendid, kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid. Herbivoor e taimtoidulised e fütofaagid; esmased konsumendid, toituvad ainult taimedest. 4 Omnivoor kõigesööja e liik, kes kasutab vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi. Kiskja imetajate klassi lihatoiduline loom, kes jahib teist looma ja lõpuks tapab ta ning sööb ära. Ohver loom, keda teine loom jahib ja lõpuks tapab ning sööb ära. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduvõrk toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed
kasv on tagasihoidlik kohastunud eluks madala temperatuuri ja tagasihoidliku toidulauaga võivad taluda selle keskkonna rõhumuutusi (0,1-32 mmbar), kuid väike temperatuuri muutus võib mõjuda letaalselt (6 kraadi toob kaasa surma, nt 2 kraadi juures juba hingamine takerdub) kaladel keha tagasihoidlik; pea suur, keha väike molluskite seedekulgla sopistunud > pikem > võimaldab suhu ahmitud toidust rohkem saada loomastik seal on valdavalt lihatoiduline süvikutes ei ole pime, sest organismidel on oma helendavad ,,lambikesed" Jagunemine toitumise järgi: hõljumistoitujad molluskid, käsnad- kasutavad limavõrku, et kuhjata kokku vees hõljuvat materjali. Lisiidium: tigu meiofauna puhul: keeruline suuaparaat dentakulaarne setesöömine harjasussid Liikide tsonaalne levik Madalaveelises litoraaltsoonis (Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline
annaabi.ee 
