stressihormoonide nagu kortisooli ja katehoolamiinide tase on liikumisvaeguse algfaasis kõrge. Samaaegselt muutustega müosiini raskete ahelate isovormilises kompositsioonis (need ongi lihaskiudude kontraktsiooniomaduste muutuste algpõhjuseks) muutub ka rakumembraanides kloriidkanalite (eelkõige kaltsiumi) seisund. Eelmainitud muutused lihaskiudude kontraktsiooniomadustes võivad olla kaltsineuriin, kaltsium/kalmoduliin sõltuvad kinaasist jt. Need võivad lihaskius toimida kaltsiumi sensoritena ja muuta kaltsiumi signaali transkriptsiooni faktoreid aktiveerivaks. Aeglases lihases on puhkeolukorras tsütosooli kaltsiumi kontsentratsioon kõrgem moduleeritud mitmete signaalmolekulide poolt, nagu kaltsium/kalmoduliin sõltuvad seriinitreoniini fosfataasist, kui kiires. Liikumisvaegus põhjustab aeglases lihases kaltsiumi taseme languse. On alust arvata, et just puhkeseisundi kaltsiumi taseme langus aeglases
Anatoomia - Lihastik 56. Vöötlihaskiu ehitus · Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest mm kuni 10-12 cm. · Vöötlihaskiudu katab membraan sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. · Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid
närvid) on hästi kaitstud, kuid võlvi lamenemisel (lampjalgsus) satuvad need osad seismisel ja kõndimisel surve alla ning põhjustavad valu. Jalavõlv on omane ainult inimesel ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu. 57. Vöötlihaskiu ehitus, vt vöötlihaskude. Vöötlihaskude e skeletilihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrilikujulistest vöötlihaskiududest. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis omakorda koosnevad veelgi peenematest müofilamentidest. Müofilamente on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid. Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid. 58. Lihase ehitus.
LIHASKONTRAKTSIOONI FÜSIOLOOGIA Lihaskontraktsioonile eelneb lihaskoe erutumisega seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T- torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini
lihaskiud? lihasrakke, mis panevad lihase tööle 3. kiired kiirelt väsivad - plahvatuslik jõud ja vähem mitokondreid Silva - Nende erinevus 98. kust algavad alfa-motoneuronid? Seljaaju eesmistes sarvedes Silval sama LF slaid 19, 21 Lihaskius 99. kus lõpevad alfa-motoneuronite aksonid? LF slaid 19 silval sama - motoorne lõppplaat Mitut. Üks närvikiud innerveerib alati paljusid lihaskiudusid. Motoorne ühik koosneb ühest närvikiust (alfa- 100
Tekib närviraku erutuspotentsiaal ja erutus kandub refleksikaare ühelt neuronilt teisele. Pidurdus talitlusliku seisundi pärssumine või lakkamine. · Spets sünapsid, mis sisaldavad pidurdust esile kutsuvad mediaator ainet · Koe väsimusest tingitud pessimaalne pidurdus · Pidurdus pärast erutust: organismi kaitsefunktsioon, et pikendada taastumisperioodi. · 52. Erutuse muutumine erutuslaine levimisel. Labiilsus, parabioos. Erutusseisundis olevas närvi- või lihaskius osa toimuvad seaduspärased muutused erutuvuses. Nende muutuste selgitamiseks tuleb pärast erutust esilekutsunud üksikärritust anda samade elektroodide kaudu teine samasugune ärritus. Kiu funktsionaalse seisundi muutunud oleku tõttu osutub vastus teisele ärritusele esimesega mittevõrdseks. Erutus muutub erutuvus laine läbimisel kolmefaasiliselt algul erutuvus langeb, siis tõuseb ning lõpuks langeb uuesti. Erutuvuse muutuste tsükkel on
Siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi nim. Sarkoplasmaatiliseks retiikulumiks. SER mansetid – terminaaltsisternid ja retikulaarne osa Transversaaltuubul- saavad alguse rakumembraanilt ja on sidemeks rakumembraani jamüofibrillide vahel. Ca ja Mg ioonide vabanemine, mis põhjustavad kontraktsiooni. Lihasetriaad -terminaaltsisternid(2) ja keskel transversaaltuubul Skeletilihaskude Lihasrakk on multituumne liitrakk. Tuumad on ovaalsed ja paiknevad tsentrist perifeerselt. Sarkoplasma lihaskius on atsidofiilne ja temas on palju pikki,silinderjaid paralleelselt kulgevaid müofibrille. Pikilõikeson näha A- ja I-vööte. Võimalik näha ka Z-jooni Skeletilihasraku peenstruktuur 1)Piklikud mitokondrid 2)hästi arenenud sarkoplasmaatiline retiikulum 3)perinukleaarselt väike Golgi aparaat 4)ohtralt glükogeenisõmeraid 5)näha on müoglobiini pigmente Südamelihaskude -vöötlihaskude südame seinas -kontraktisoonid ei allu tahtele -rakud on haralised ja moodustavad anastomoosid
Sarkoplasmaaatiline retiikulum- abistav süsteem, kuhu on koondatud need ained, mis kutsuvad esile maatriki koondamine. Kotikesed-kaltsiumi, toruksed-mida mööda toimub ärritus. Kui on kotikestes kinni(kaltsium), siis on liiges lõõgastunud. Lihaskiud. Punased on aeglased, tõmme aeglane, vastupidavad, kaua aega töötada, müoklobiin, mitokondreid palju, toimub energia tootmine aeroosel teel. Valged on kiired, väsivad ruttu, kasur kiireid intensiivseid liigutusi, anaeroobsel teel. Ühes lihaskius võib olla mitmeid lihaskiude. Palju on rohkem on geneetline. Lihase hüpertroofia-lihase paksenemine. Sarkoplasmaatiline, müofibrilliline-valgud kutsuvad esile lihase paksenemise. Ei teki uusi lihaskiude juurde, muutub lihaskiu sisemus. Lihaskiud võivad poolduda, tekivad äärmuslikes seisundites. Kui tahame tõsta lihase jõudu, siis tuleb toota juurde kontraktiilseid valke-paraneb absoluutne võim. Kui teeme rahulikku, möödukat. Metaboone reserv.
Jalavõlv on omane ainult inimsele ja on arenenud keha vertikaalse asendi tõttu. 56. Vöötlihaskiu ehitus: Vöötlihaskude koosneb keeruka ehitusega silindrikujulistest vöötlihaskiududest. Inimese lihaskiudude pikkus varieerub väga suurtes piirides, alates mõnest millimeetrist kuni 10-12 cm. Vöötlihaskiudu katab membraan - sarkolemm. Kiu sisemuses, sarkoplasmas, on rohkesti perifeerselt paiknevaid tuumi. Kontraktiilseteks elementideks on lihaskius pikisuunaliselt paralleelsete kimpudena kulgevad müofibrillid, mis koosnevad müofilamentidest (viimaseid on kahte liiki: aktiini- ja müosiinifilamendid). Lihaskiu müofibrillide aktiini- ja müosiinifilamendid asetsevad korrapäraselt, ühesugused müofilamendid kõrvuti, seetõttu tekitab nende korrapärane vaheldumine vöötlihaskiudude ristvöödilisuse. 57. Lihase ehitus: Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel
Sarkoplasma mahu suurenemise arvel peamiselt aeglastes kiududes: • Mittekontraktiilsed valgud • Metaboolne reserv • Kapillaarvõrgustik • Paraneb vastupidavus • Ei parane absoluutne jõud 17. Mis on lihase müofibrilliline hüpertroofia? Müofibrillide hulga ja mahu suurenemise arvel peamiselt kiiretes kiududes: • Kontraktiilsed valgud • Paraneb absoluutne jõud • Ei parane vastupidavus 18. Mis on summaarne kontraktsioon? Tekib siis kui lihaskius järgnevad teineteisele mitu ärritust, mille tulemusena saadakse maksimaalsest üksikkontraktsioonist tugevam kontraktsioon. (Ükiskkontraktsioon – vastus lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamisel) 19. Mis on teetanus ja kuidas jaguneb: - lihaskrampidega kulgev äre bakteriaalne haigus - Jaguneb: • Hambuline – tekib kontraktsioonide osalisel summeerumisel • Sile – tekib kontraktsioonide täielikul summeerumise 20. Lihase jõud ja seda mõjutavad tegurid
lihase algpikkuse taastamist pärast venitust. Nebuliin kinnitub Z – kettale, paikneb aktiinifilamendiga kõrvuti ja aitab neid sarkomeeris reastada. 12 Sarkoplasmaatiline retiikulum – lihaskiu endoplasmaatiline retiikulum Sarkomeer – lihaskiududes olev kontratiline algühik Skeletlihaste struktuur: Sarkolemm (lihase rakumembraan) Müofibrillid Niidikujulised filemendid lihaskius Aktiin (peened filamendid) Troponiin Tropomüosiin Müosiin Z-ketas A-vöö I-vöö Sarkoplasmas: Sarkoplasmaatiline retiikulum (13%) Ristitorukesed Lõpp-tsisternid (kogunevad Ca) Skeletilhaste struktuur: sidekoelised ümbrised Epimüüsium ehk sidekirme (fascia) – Ümbritseb kogu lihast, seob üksikud lihaskimbud
I-vöödi keskel paikneb Z-membraan – sisaldab aktiini siduvat alfa-aktiini, kuhu kinnituvad peened aktiinifibrillid Ala vöötlihaskius mis kulgeb kahe Z-membraani vahel nimetatakse müomeeriks e sarkomeeriks Jämedad müosiinist fibrillist moodustuvad müosiini kahest raskest ja neljast kergest ahelast Peened filamendid koosnevad F-aktiinist, tropomüosiinist ja troponiinist Peened ja jämedad müofibrillid paigutuvad lihaskius teatud ülekattega – I-vöödi moodustavad aktiinist filamendid ulatuvad osaliselt ka A-vöötidesse müosiinist filamentide vahele teatud osas A-vöödis peened filamendid katavad jämedaid Tsentraalset heledamat osa, kus filamentide ülekatet ei ole nimetatakse H-vöödiks – seda läbib keskelt M-joon (sisaldab müosiini siduvat müomesiini), mis lateraalselt seostab jämedaid müosiinist filamente
Sellist ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nim aktsioonipotentsiaaliks. Aktsioonipotentsiaale on võimalik vastavate seadmetega registreerida ja graafiliselt kujutada. Aktsioonipotentsiaalis on eristatavad järgmised faasid: * depolarisatsioon * repolarisatsioon * tipp-potentsiaal * negatiivne järelpotentsiaal * positiivne järelpotentsiaal. Aktsioonipotentsiaal tekib, kui membraanipotentsiaali vähenemine küünib kindla ulatuseni: motoorses närvirakus -45 mV-ni, lihaskius -55 mV-ni. Juhul, kui muutus selle läveni küünib (või seda ületab), tekib alati ühesuguse maksimaalse amplituudiga aktsioonipotentsiaal ("kõik või mitte midagi" seadus). Aktsioonipotentsiaal ei jää tekkekohale püsima, vaid levib lainena piki närvi(lihas)raku membraani, kusjuures aktsioonipotentsiaali amplituud selle käigus ei vähene. Aktsioonipotentsiaal võib tekkekohast levida põhimõtteliselt mõlemas suunas. Organismi kui terviku tingimustes
LIHASKONTRAKTSIOONI FÜSIOLOOGIA Lihaskontraktsioonile eelneb lihaskoe erutumisega seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T-torukest) membraanide kaudu sarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Edasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini
· Lihaskontraktsiooni füsioloogia Lihaskontraktsioonile eelneb lihaskoe erutumisega seotud elektriliste, keemiliste ja mehaaniliste nähtuste kompleks, mida nim erutuse ja kontraktsiooni sidestusmehhanismiks elektronmehhaanismiks. Skeletilihaste kontraktsiooni primaarseks eelduseks on alfa- motoneuronilt lähtuvad närviimpulsid, mis neuromuskulaarsete sünapsite vahendusel vallandavad lihaskiudude sarkolemmi depolarisatsiooni. Tekkinud aktsioonipoetentsiaal liigub lihaskius paiknevate transveraaltuuburite (T-torukest) membraanide kaudusarkoplasmaatilise retiikulumi membraanidele, suurendades viimaste permeaablust Ca2+-ioonide suhtes. Järgneb kiire Ca2+-ioonide väljumine sarkoplasmaatilise retiikulumi terminaaltsisternidest sarkoplasmasse, kus nende konsentratsioon puhkeolukorraga võrreldes oluliselt suureneb. Eedasi toimub aktiini ja müosiini ühinemist (aktomüosiini moodustamist) reguleerivate valkude tropomüosiini ja tropniini omavaheline reaktsioon,
68 head jõunäitajad tänu nii aeglaste kui ka kiirete lihaskiudude hüpertroofiale ja suurele lihasmassile. Anaeroobne metabolism on peamiseks energiaallikaks just 2000 meetri sõudedistantsi stardis ja finišis. Esimestel sekunditel pärast starti prevaleerub anaeroobne-alaktaatne mehhanism, mis on kõige kiiremaks ATP resünteesimise mehhanismiks. Anaeroobse-alaktaatse metabolismi puhul saadakse energia lihaskius oleva kreatiinfosfaadi arvelt, mida jätkub vähemaks kui 10 sekundiks. Edaspidi peab organism stardiosas tuginema põhiliselt glükogeeni anaeroobsele lõhustumisele lihastes. Anaeroobse laktaatse mehhanismi kasutamisega kaasneb ka laguprodukti, laktaadi tekkimine, mille kuhjumine põhjustab väsimust ja sellega kaasneb lihastöö võimsuse vähenemine. Anaeroobne laktaatne mehhanism on peaaegu sama kiire
Lihaskude on kõige suurema tähtsusega, moodustades 50...70% rümba massist. Ta koosneb peenikestest kiududest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ning viimased omakorda lihasteks. Lihaskude sisaldab 16...22% valku, 2...3% rasva, 1% süsivesikuid, 1...2% ekstraktiivaineid, 0,7...1,5% mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja 72...80% vett. Lihaskoes asuvad põhiliselt täisväärtuslikud valgud müoglobiin (lihamahlas, annab lihale punase värvuse) ning aktiin ja müosiin (lihaskius). Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest. Ta on koondunud põhiliselt naha alla, siseorganite ümber ja kõhu piirkonda. Kuid seda on ka üksikute kihtidena lihaste vahel (läbikasvanud liha). Rasvkude annab lihale kõrge kalorsuse. Rasvkoe osatähtsus on väga kõikuv 1...40%, olenevalt looma liigist, vanusest ja toitumusest. Rasvkoe koostisse kuulub 70...97% rasva (ülekaalus on küllastunud rasvhapped), 0,3...9% valku, 2..
Loomad on punast värvust varieerudes heledast tumedani. Nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Veised on suhteliselt peene luustikuga. Väga hästi on välja kujunenud tagakeha. Poegimisraskusi pole. Kasvukiirus on suur. Liha kvaliteet on hea. Sarolee aretatud Prantsusmaal. Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Pole varavalmiv. Suur sünnimass põhjustab raskeid sünnitusi. Lihaskius on suhteliselt vähe rasva. Lihastik on hästi väljaarenenud. 32 KALAKASVATUSE ERIALA Piemont - Värvuselt on pullid tumehallid, peal ja kaelal võib olla tumedamaid laike. Lehmad on helehallid. Kõik loomad on nudid. Täiskasvanud lehmade kehamass on 650 kg, pullidel 1000 kg. Pullid saavutavad tapaküpsuse vara. Rümbasaagis on 60%. Tõu eripära on kaksiklihas, mis areneb vasikatel juba mõne nädala vanuselt
(potentsiaalierinevused). See kehtib ka südamelihase puhul. Kui inimese keha on puhkeseisundis, siis tekitab mõõdetavat elektrivoolu ainult südamelihas. See ongi elektrokardiograafia põhialus. Märkus. EKG mõõdab ainult südames tekkivaid elektrivoolusid. See ei anna mingit teavet südame kui pumba ( hemodünaamilise) tegevuse kohta. Kuidas tekib EKG-kõver? Südamelihas sisaldab miljoneid lihaskiudusid ja igas sellises lihaskius tekib erutuse toimel elektrilise pinge muutus. Kui EKG näitaks kõiki neid väikesi vektoreid, ei saaks sellisest virvarrist midagi kasulikku välja lugeda. Tegelikult näitab EKG aga suhteliselt lihtsat kõverat, sest kuigi miljonid elementaarvektorid suunduvad paljudesse erinevatesse suundadesse, arvutatakse need EKG puhul üheks ühiseks vektoriks (summavektoriks). EKG-pildil näha olevate sakkide suurused (kõrgused) sõltuvad samuti elektrit juhtivatelt
annaabi.ee 
