6. Stressigeeni puudumine Pieträän Pietrain (P) Austria 1. Lihaseline tagaosa, täidlane lanne ja küljed Valge siga aga ebakorrapäraste tumedate laikudega 2. 12 nisa vähemalt 3. 800g Hämpsiri Hampshire (H) 1. Suure kasvuga, musta kerega, valge vöölt turjalt esijäsemeteni 2. Hea kasvukiirusega 3. Õhukese pekiga ja pikad lihakehad 4. Siga madalajalgne, nõrgad jalad, peen luustik Sigade käitumine Sead elavad gruppides. - Nende kodupiirkond on 100-500 hektarit. - Neil on välja kujunenud erinevad kohad eri tegevusteks (näiteks magamisasemed, söömiskohad jne). - Põrsad tunnevad ära ja jätavad meelde kuni 20-30 isendit. - Emised võivad pesa ehitamiseks kulutada kuni 10 tundi. Enne poegimist võib emis end täielikult pesamaterjaliga katta.
suffolki tõug- isastõuna kasutusel silmapaistvate lihavormidega oxford down- annab pikemaid lihakehasid, tailiha hulga suurenemine. Saadakse valget peenevillalist lõnga. Suurema kehamassi ning villatoodanguga, kuid samas madalama viljakuse ja jämedama villaga. 3. Eesti valgepealine lambatõug, selle saamine, jõudlus ja parandajad tõud emane: eesti maalammas jai sane sevioti lammas Ev parandajad ( liha jõudlust ja kvaliteeti parandavad) Tekseli lihatõug- lihakehad head Dorseti tõug- kõrge tailiha sisaldus, head emaomadust ( piima palju, hoolitseb tallede eest) Dala tõug- tallede kasvukiirus ( 100p mass kõrge) hea uttede viljakus ( 200% ) 4. Teised Eestis aretatavad lambatõud suffolki tõug, oxforddauni tõug, teksel, dorset , dala 5. Lammaste lihajõudluse hindamine Elusalt: Toitumuse järgi ( 1-5) 3 on normaalne (ombelda landepiirkonnast, et välja selgitada nimmelüli
jääradega. Lambad on suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suure villatoodangu ja kvaliteetse villaga. Uted kaaluvad 65-80 kg, jäärad 100-150 kg. Uttedelt saab aastas 4-5 kg villa, jääradelt 5-6 kg. Vill on valge rasuhigiga, peenusega 33-36 µm (Bradfordi kvaliteet) ja pikkusega 10-15 cm. Tekselid on suhteliselt hea viljakusega, 100 poeginud ute kohta saadakse 150-210 talle. Lihakehad on suurima tailiha- ja väiksema rasvasisaldusega ning parima tailiha/rasva suhtega. Paaritusküpseks saavad tekseli utt-talled 6-8 kuu vanuses ning hea söötmise juures võivad 5 kuu vanused talled kaaluda 45-48 kg. Tekseli tõu puuduseks loetakse nõrku jalgu ja raskemaid sünnitusi vastsündinud tallede suurema kolju tõttu. Dorseti tõug, millel on kolm alatõugu. Nudi dorseti (ingl. k. Poll Dorset) ja sarvilise dorseti tõugu lambad (ingl. k. Dorset
Tapasaagis on nuumlammastel ja talledel 50-54%. Rümba tekstuuri on võimalik täpsemini määrata, kui elusloomal. Lambaliha kvaliteet sõltub lamba vanusest, kes liha saamise eesmärgil tapeti. Liha kvaliteedi määrab liha omadust summa, mis on oluline toiteväärtuse, vastuvõetavuse, inimese tervise ja liha töötlemise seisukohalt (e-ope.khk.ee) Noore looma liha on kvaliteetsem kui suure looma liha. Lamba, kelle vanus jääb alla 12 kuu on tall, lihakehad on kõrgema lihakusega, samuti on tapasaagis suurem talledel, kui täiskasvanud loomadel, 50% ja 45% (pikk.ee). Lisaks on talleliha oluliselt kergem ja hõgum, (bbcgoodfood.com) Lammaste rüpi jaotatakse vanuse järgi, tallede rümbad ja muude lammaste rümbad, tallede lihakeha mass jääb vahemikku 16- 19kg. Lambarümpade lihakuse klasssid on järgmised: S, E, U, R, O, P. Klassi määramiseks tuleb vaadelda rümpa selja poolt. Hinnates lihaste arengut, kuju ja suurust, saab määrata
munejad vutid peetakse puurides. Haned Iseloomustus HANED ON NÄRVILISED JA HALVA SIGIVUSEGA LINNUD. PAARITUMISEKS VAJAVAD VETT. SUGUHANESID ON OTSTARBEKAS PIDADA MITME AASTA VÄLTEL, SEST TEISEL JA KOLMANDAL AASTAL ON MÕLEMAID ROHKEM. ESIMESEL AASTAL MUNEVAD 30-50 MUNA. SÖÖDAKASUTUS HALVEM KUI KANADEL, KALKUNITEL JA PARTIDEL, AGA NAD ON KOHANENUD VÄGA HÄSTI HALJASSÖÖTADEGA. HANED ON KÕIGE KIIREMINI KASVAVAD KODULINNUD. 2 KUU VANUSTENA KAALUVAD KESKMISELT 3 KG. HANEDE LIHAKEHAD ON HÄSTI RASVARIKKAD (~ 50% LIHAKEHAST). HANED VÕIVAD KERGESTI JÄTTA PESAD MAHA, AGA POEGI KAITSEVAD KIIVALT. Söötmine Hanetibude söömaõpetamine toimub plastmassist alustele riputatud söödaga, tavaliselt purustatud söödagraanulitega. Paralleelselt söödaalustelt hangitava söödaga peaks see olema saadaval ka reguleeritava servakõrgusega ümaraist söödaautomaatidest. Hanetibudele ja hanede teistele vanus- ja produktiivsusrühmadele ette nähtud
(lahja), P (eriti lahja) · Rasvasusklasside osas eristatakse: 1 (väherasvane), 2 (kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane) Iga lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. Näiteks: · SR3 (üle 12 kuu vanune lammas, lihakusklass R, rasvasusklass 3) · LO2 (alla 12 kuu vanune lammas, lihakusklass O, rasvasusklass 2) 2) Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis, Itaalias, Kreekas jm) lihakeha mass x 100 3) Tapasaagis= tapaeelne kehamass Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires 4) Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides Näiteks 8 kuu vanuste noorjäärade kontrolltapmise tulemused Aravete OÜ
reie pikkuse järgi. Pehmet (söödavat) osa protsentides lihakeha massist nim. lihakeha lihasuseks. Selle määramiseks arvutatakse koefitsiendid K1 ja K2: K1=lihakeha mass kg x 100 / lihakeha pikkus cm; K2=reie ümbermõõt cm x 100 / reie pikkus cm. Leitud koefitsientide alusel määratakse vastavatest tabelitest lihakeha lihasus. Silma järgi ja kompamise teel määratakse lihakeha kvaliteet lihastiku ja rasvkoe arenemistaseme järgi. Hindamise lihtsustamiseks rühmitatakse kõik lihakehad, arvestamata looma vanust ja sugupoolt, I või II kategooria lihakehadeks ning nõuetele mittevastavad lihakehad lahjadeks 34. Liha kvaliteedi organoleptiline määramine. Liha organoleptilisel hindamisel ehk degusteerimisel antakse lihale üldine hinnang. Degusteerimiseks võetakse mitmelt lihakehalt ühest ja sellestsamast kohast lihaproovid. Õrnust hinnatakse liha purunemise järgi hammaste all 5 punkti süsteemis. Mahlakust jälgitakse mälumisel ja neelamisel.
Pehmet (söödavat) osa protsentides lihakeha massist nim. lihakeha lihasuseks. Selle määramiseks arvutatakse koefitsiendid K1 ja K2: K1=lihakeha mass kg x 100 / lihakeha pikkus cm; K2=reie ümbermõõt cm x 100 / reie pikkus cm. Leitud koefitsientide alusel määratakse vastavatest tabelitest lihakeha lihasus. Silma järgi ja kompamise teel määratakse lihakeha kvaliteet lihastiku ja rasvkoe arenemistaseme järgi. Hindamise lihtsustamiseks rühmitatakse kõik lihakehad, arvestamata looma vanust ja sugupoolt, I või II kategooria lihakehadeks ning nõuetele mittevastavad lihakehad lahjadeks. Euroopa Liidus jaotatakse lihakeha, olenevalt rümba arengust, viide klassi: EUROP, kusjuures kõige paremini arenenud lihakeha saab hindeks E ja tagasihoidlikult arenenud lihakeha saab hindeks P. Lihakusklass Kirjeldus Täiendavad määratlused E - ekstra Kõik rümbaosad ümarad, kuni
Liigkupatamisel muutub nahk pehmeks, võivad tekkida lõhed. Talvel-sügisel eemalduvad harjased paremini. Kupatamisel kupatusvannis on vee to 58 62 o (opt. 60 oC) 6 minutit. Vannis kupatamisel võib sea hingamisteedesse sattuda vett, mistüttu kopsud on ebaloomuliku värvusega (kasut. Teh. Otstabel). Vesi võib tungida veresoonte kaudu ka teistesse organitesse (süda, maks) ning lihastesse. Vett tuleb vahetada. Kupatustunnel on hügieenilisem. Vertikaalselt asetsevadeelpestud lihakehad transporditakse läbi kupatusmooduli.Pihustitest piserdatakse rippuv lihakeha üle kuuma veega. Parim on aurutunnel. Vett kulub 1,5 2l keha kohta, aeg kahjuks 8 min. Edasi liiguvad lihakehad kaapmasinasse. Kestab pr. 20 30 sek. Edasi laaditakse lihakehad vastuvõtulaulale., kus toimub vajaduse korral järelpuhastus kaabitsa või noaga. Tagajalgade varvaste painutajate kõõluste taha tehakse sisselõiked, tagajalgadess asetatakse jalapuu ja keha
- S kõigi teiste lammaste rümbad (randmeliiges punane) Hinnatakse visuaalselt lihakusklasse ja rasvasusklasse. rasvasusklasside osas eristatakse 1 (väherasvane), 2(kergelt rasvane), 3 (keskmiselt rasvane), 4 (rasvane), 5 (väga rasvane). Lihakusklasside osas eristatakse: E(ekstra), U(väga hea), R(hea), O (rahuldav), P (lahja) Lihakeha saab hinnangu, mis templina lüüakse lihakeha külge ning sellest sõltub hind. 2. Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 16-20 kg 3. Tapasaagis= lihakeha mass, kg x 100/tapaeelne kehamass. Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 45-50 % piires 4. Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid kilogrammidel või protsentides. Dissektsioon osadeks jaotamine, mille tulemusena saame teada tailiha koguse lihakehas, kui palju on konte ja rasva. 5. Lihakeha keemiline koostis (toorrasv, toorproteiin, toortuhk). Saadakse lihastest,
keskmine viljakus oli 13,5% võrra suurem kui eesti tumedapealiste lammaste puhasaretuse korral. Samuti suutsid oksforddauni jääradega paaritatud uted üles kasvatada rohkem tallesid ning tallede võõrutusmass poeginud ute kohta oli 25% võrra suurem. Kasvukiiruses oksforddauni ristandtalled puhtatõulisi eesti tumedapealisi eakaaslasi ei ületanud. Tartu Lihakombinaadis korraldatud kontrolltapmine näitas, et oksforddauni ristandtallede lihakehad sisaldasid rohkem tailiha ja vähem rasva. Nii oli oksforddauni jäärtallede poolrümpades keskmiselt 66% tailiha ja 12% rasva, puhtatõulistel eesti tumedapealistel eakaaslastel vastavalt 60 ja 16%. Nahaaluse rasvkoe paksus seljal oli oksforddauni pooleverestel jäärtalledel 3,5 mm ning eesti tumedapealistel jäärtalledel 5,7 mm. Taanist ostetud oksforddauni jäärade negatiivseks küljeks tuleb pidada suhteliselt jämedat villa (38 µm) ja tumedate
5 punkti (väga rasvunud) nimmelüli ogajätked ja roidejätked pole tuntavad isegi tugeval surumisel. Seljajoonel (ogajätkete kohal tuntav lohuke. Lihassilm hästi tuntav, kaetud väga paksu rasvakihiga. Ultraheliaparaatidega, kui mõõdetakse elusal lambal lihassilma pindala (cm2) ja seljarasva paksus (mm) aparatuur kallis 2. Tapajärgselt: · Lihakehade SEUROP klassifitseerimine lihakuse ja rasvaladestuse alusel · Lihakeha mass soovitavad lihakehad tavaliselt 1620 kg (Eestis, Suurbritannias, USA, Uus-Meremaal jm) või 912 kg (Hispaanias, Portugalis,Itaalias, Kreekas jm) · Tapasaagis=hamastapaeelnee s lihakeha mass × 100 Lammaste tapasaagis varieerub üldiselt 4550% piires · Lihakeha morfoloogiline koostis e kui palju sisaldab lihakeha erinevaid kudesid (lihaskude, rasvkude, luukude) kilogrammides või protsentides. Lahja toitumusega lammastel on lihakehas suhteliselt suurem luude osakaal ja väiksem liha osakaal.
Käel keskmise pikkusega, liitub turjaga märkamatult, turi vähearenenud, roided kaardunud, rind sügav ja lai. Selg sirge või veidi kaardus. Kõhu-joon sirge. Laudjas lai, lihaseline ja sirge. Singid hästi arenenud. Jalad sirged, liigesed hästi arenenud. Nahk elastne, peen, harjased läikivad, valged. Temperament elav. Landrassi tõugu sead on varavalmivad, noorsead on kiirekasvulised ja väärindavad hästi sööta. Tapmisel saadakse pikad, ühtlase õhukese pekiga lihakehad, eriti hästi on arenenud fileeosa ja tagumine kolmandik. Emised on viljakad, suure piimakusega ja hästi arenenud emainstinktiga. Landrassi tõug kujundati välja pikaajalise selektsiooni tulemusel. Aretuses pandi põhirõhk sigade konstitutsiooni tugevusele ning nuuma-ja lihajõudlusele. Saksamaal jõudluskontrollis olevate landrassi tõugu sigade jõudlusnäitajad olid 1993. aastal
Endoteelirakkude degenereerumise tulemusena tekib trombotsütopeenia ja häirub fibrinogeeni süntees HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti. Esimesest haigest loomast kuni terve karja haigestumiseni kulub 10-14 päeva. Kui viirus on sattunud farmi söödaga, siis haigestub terve kari 2-3 päevaga. Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%.
Endoteelirakkude degenereerumise tulemusena tekib trombotsütopeenia ja häirub fibrinogeeni süntees HEMORAAGILINE DIATEES Haigusele on vastuvõtlikud kodu- ja uluksead, vaatamata vanusele. Tõusead on vastuvõtlikumad, eriti raskesti haigestuvad muidugi võõrdepõrsad. Nakkusallikas on haiged või haiguse läbipõdenud kodu- ja uluksead. Viirus eritub nina- ja silmaeritisega, uriini ja roojaga. Viiruse olulisteks levitajateks on hädatapetud loomade lihakehad, tapajäätmed, korjused, viirusega saastunud söödad, külmutaud lihatooted. Nakatumine toimub: alimentaarselt, respiratoorselt, spermaga. Haigus levib seakarjas väga kiiresti. Esimesest haigest loomast kuni terve karja haigestumiseni kulub 10-14 päeva. Kui viirus on sattunud farmi söödaga, siis haigestub terve kari 2-3 päevaga. Sagedamini sügis- talve periood. Haigestumus 95-100%, suremus 65-100%. Peamine nakkusallikas on elus loom, sealiha tooted ja toidujäätmed
ja reie pikkuse järgi. Pehmet (söödavat) osa protsentides lihakeha massist nim. lihakeha lihasuseks. Selle määramiseks arvutatakse koefitsiendid K1 ja K2: K1=lihakeha mass kg x 100 / lihakeha pikkus cm; K2=reie ümbermõõt cm x 100 / reie pikkus cm. Leitud koefitsientide alusel määratakse vastavatest tabelitest lihakeha lihasus. Silma järgi ja kompamise teel määratakse lihakeha kvaliteet lihastiku ja rasvkoe arenemistaseme järgi. Hindamise lihtsustamiseks rühmitatakse kõik lihakehad, arvestamata looma vanust ja sugupoolt, I või II kategooria lihakehadeks ning nõuetele mittevastavad lihakehad lahjadeks. Euroopa Liidus jaotatakse lihakeha, olenevalt rümba arengust, viide klassi: EUROP, kusjuures kõige paremini arenenud lihakeha saab hindeks E ja tagasihoidlikult arenenud lihakeha saab hindeks P. Lihakusklass Kirjeldus Täiendavad määratlused E - ekstra Kõik rümbaosad ümarad, kuni väga ümarad, lihased erakordselt hästi arenenud
Pehmet (söödavat) osa protsentides lihakeha massist nim. lihakeha lihasuseks. Selle määramiseks arvutatakse koefitsiendid K1 ja K2: K1=lihakeha mass kg x 100 / lihakeha pikkus cm; K2=reie ümbermõõt cm x 100 / reie pikkus cm. Leitud koefitsientide alusel määratakse vastavatest tabelitest lihakeha lihasus. Silma järgi ja kompamise teel määratakse lihakeha kvaliteet lihastiku ja rasvkoe arenemistaseme järgi. Hindamise lihtsustamiseks rühmitatakse kõik lihakehad, arvestamata looma vanust ja sugupoolt, I või II kategooria lihakehadeks ning nõuetele mittevastavad lihakehad lahjadeks. Euroopa Liidus jaotatakse lihakeha, olenevalt rümba arengust, viide klassi: EUROP, kusjuures kõige paremini arenenud lihakeha saab hindeks E ja tagasihoidlikult arenenud lihakeha saab hindeks P. Lihakusklass Kirjeldus Täiendavad määratlused E - ekstra Kõik rümbaosad ümarad, kuni väga ümarad, lihased erakordselt hästi arenenud
tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon. Dala (Norra valgepealine) – tallede hea kasvukiirus, uttede kõrgem viljakus, kõrge villajõudlus ja kvalikteetne vill.
Pehmet (söödavat) osa protsentides lihakeha massist nimetatakse lihakeha lihasuseks. Selle määramiseks arvutatakse koefitsiendid K1 ja K2: K1=lihakeha mass kg x 100 / lihakeha pikkus cm; K2=reie ümbermõõt cm x 100 / reie pikkus cm. Leitud koefitsientide alusel määratakse vastavatest tabelitest lihakeha lihasus. Silma järgi ja kompamise teel määratakse lihakeha kvaliteet lihastiku ja rasvkoe arenemistaseme järgi. Hindamise lihtsustamiseks rühmitatakse kõik lihakehad, arvestamata looma vanust ja sugupoolt, I või II kategooria lihakehadeks ning nõuetele mittevastavad lihakehad lahjadeks. Euroopa Liidus jaotatakse lihakeha, olenevalt rümba arengust, viide klassi: EUROP, kusjuures kõige paremini arenenud lihakeha saab hindeks E ja tagasihoidlikult arenenud lihakeha saab hindeks P. Lihakusklass Kirjeldus Täiendavad määratlused
annaabi.ee 
