Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Liha eeltöötlemine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hakk, rasv, hakkmass, sealiha, eeltöötlemineeiseliha, rümba, roosa, rümp, pikki, hakkliha, lihaskiud, paneering, paneeritud, tumedam, kollakaseiselihast, pardid, lihade, ääred, ovaalne, munas, marineerimine, pikkimine, naturaalne, lihthakkmass, pooltoode, maitseained, täidisega, pooltooted, kangid, guljass, nooremalaakumis, soovitata, tuimjahutatakse kiiresti Maksal lõigatakse ära sapijuhad ja sooned. Suurte loomade maksa leotatakse külmas vees, vett aeg-ajalt vahetades. Suurte loomade maksadel eemaldatakse ka seda kattev kile. Väikeloomade maksal kile eemaldamine oluline ei ole. Mõrkja maitse mahendamiseks võib ka väikeloomade maksa leotada mõni tund piimas. Maks tükeldatakse risti koekiudu, tükkide suurus sõltub valmistatavast roast. Neerud pestakse hoolikalt, eemaldatakse rasv ja uriinisooned. Selleks lõigatakse neerud pealt lahti või pooleks. Neerud pestakse uuesti, vanemate loomade neerusid leotatakse külmas vees 3-4 tundi. Seejärel neerud kupatatakse. 1kg neerude kohta võetakse 5L vett. Neerusid kupatatakse 15-20 minutit, vajaduse korral vahetatakse vett. Peale kupatamist neerud jälle pestakse ning tükeldatakse ristikiudu õhukesteks viiludeks. Kupatamist ei vaja üksnes vasikaneerud Aju pestakse ja pannakse 1-2 tunniks külma hapustatud vette likku
Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne Liha on mitmekülgsete kasutus-võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid Liha osakaalu menüüs peaksid suurendama inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või koormavad oma lihaseid intensiivselt muul viisil. Kaalujälgijad peaksid eelistama väherasvast liha, näiteks veiseliha, taist sealiha, küülikuliha, nahata linnuliha Millest liha koosneb? vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B-rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9- 14% sidekudet), 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% Toiduks kasutatavad lihaliigid
................................................................................................... 3 1.2 Liha eeltöötlusvõtted............................................................................................ 4 2 Liha liigid.................................................................................................................... 6 2.1 Veiseliha...............................................................................................................6 2.2 Sealiha.................................................................................................................. 7 2.3 Lambaliha.............................................................................................................9 2.4 Linnuliha............................................................................................................ 10 2.5 Vasika-, küüliku- ja ulukiliha.............................................................................11 2.5
Liharoogade söömisel tekib täiskõhutunne, mis püsib mitu tundi. Liha mittesöömine võib tekitada tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha Valge linnu- ja küülikuliha Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. Liha toiteväärtus: Vee sisaldus kõigub 30-83% vahel. Väga veerikkad on vasika-, jänese- ja
ja nisujahu omavahel ning lisada kastmele. Lasta keema ja maitsestada. 4. Lihalõigud tõsta tagasi kastmesse ja keeta korraks läbi. Liharull Veise sisefilee, pekk, sool, pipar Valmistamine: 1. Sisefilee lõigata peeneteks viiludeks, vasardada ja maitsestada soola ja pipraga. Keerata rulli ja panna ahju küpsema 20-25 minutit. Antrekoot Steek 2 cm (veise seljatükist ribikondi vahelt) Valmistamine: 1. Lõigult eemaldada peaaegu kogu äärtes olev rasv (paksu rasvakihi eemaldab tavaliselt lihunik). Alles jäänud rasvaviirgu teha täkked, et lihalõik kuumutamisel servadest kokku ei tõmbuks. 2. Kloppida kergelt, maitsestada soola ja pipraga. Soola on soovitatav lisada alles pärast valmistamist, sest sool võtab koos vedelikuga maitse välja. 3. Praadida pannil suure kuumusega õlis (10...15 minutit) või grillitakse (2...3 minutit) Biifsteek Pehme veise lihafilee, sool, pipar, rasvainet, sibul, mädarõigas, muna
Metsloomade ja -lindude liha kasutamine toiduvalmistamises Referaat Kuressaare 2010 Ulukiliha Nimene on oma olemustelt karnivoor. See tähendab, et meie organism on kohastunud liha söömiseks. Tavapäraselt ollakse harjunud sööma kas linnu-, veise- või sealiha, kuid kui tutvusringkonnas on mõni jahimees, siis võib juhtuda, et seisate silmitsi ulukiliha käntsakaga. Ulukiliha eelistest Nüüd, mil aktuaalseks on muutunud tervislik ja nn loomulik toit, siis midagi puhtamat on raske leida. Ulukid, keda süüakse, jooksevad metsast vabalt ringi, nende poolt söödav toit on puhas ning stressi nad ei põe. Muidugi tuleb enne metslooma liha toiduks valmistamist teha tarvilikud analüüsid, veendumaks liha toidukõlblikkuses.
· Mürkainete lahustamiseks · Toiduainete puhastamiseks Blaneerimine · Lõhiajaline töötlemine kuuma vee või veeauruga · Pehendamine · Värvi säilitamine PRAADIMINE · Ilma vee juuresolekuta · Toiduaine välispind kuivab,tekib pruun koorik · Rasvaga Vähese veesilsisaldusega rasvaineid,toiduõli · Rasvata Röstimine Grillimine Küpsetamine · Paneeritult,paneerimata · Väheses rasvas o Rasv kuum 160-180 kraadi o Pruunistada üheltpoolt 5-10 min. o Pruunista teisalt poolt o Keerata 1 kord o Vajadusel pane järelvalmima ahju või kaane alla pliidiservale o paneering võib praguneda Liha,kotletid,pannkoogid,köögivili,keedukartul jne · Rohekes rasvas o Praepannil(kastrulis) o Rasva1/3 praetava toiduaine kogusest o Pann ja rasvaine kuum o Koorik ühele poole o Pööra teine pool
mürkide eemaldamine. 8. Blanseerimine- lühiajaline töötlemine kuuma auruga või veega. 6. Mis on toiduainete praadimine? Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurub vesi toiduaine pinnalt, selle välispind kuivab ja tekib pruun koorik. 7. Nimeta ja kirjelda erinevaid praadimisviise. 1. Väheses rasvas- toiduaine kuumale pannile kuuma rasva sisse. 2. Rohkes rasvas- rasv peab olema 1/3 korraga praetava toiduaine kogusest. 3. Friipraadimine- enama jaolt toimub see fritüüris, rohkes rasvas. 4. Grilimine- grillseadmetes, sütekohal, ahjus restil või vardas. 200-300 kraadi juures. 5. Küpsetamine- toimub ahjus 6. Hautamine- toiduainet praetakse koorik pruunix, seejärel keedetakse väheses vedelikus. 7. Töötlemine mikrolaineahjus- kiiresti pehmeneb. 8. Kuidas toiduaineid küpsetatakse?
Näiteks: kontide eraldamine lihast kõõluste eraldamine lihast kalade fileerimine · Toiduainetele ja pooltoodetele kuju andmine Näiteks: toiduainete tükeldamine toodete vormimine · Võtted mis kiirendava järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad maitset Näiteks: toiduainete leotamine marineerimine · Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti Näiteks: vahustamine hakkliha valmistamine pooltoodete paneerimine 2. Kirjelda kuumtöötlemismeetodid · Keetmine keetmine rohkes (tangained, makaronitooted, kuivatatud herneid ja ube) väheses vees (kala, köögiviljad) veeaurus (köögiviljad) omas mahlas (köögiviljad, kala, toiduaineid milles on rohkelt vett) vesivannil (munahüüve, munamagustoidud, piimakreemid,
Hautatud lihatoidud: Pikitud liha-veiseliha, põdraliha, selja-või tagatükk 1,5 kg suuremad tükid, pikitud Rulaad-veiseliha,lambaliha,vasikaliha,1.5-2kg lihatükid, vasardatud, rulli keeratud Liharullid-veiseliha, vasikaliha, ovaalse kujuga rullid, seotud, portsjonis 2tükki. Klopsid-veiseliha kintsutükk, seljatükk 1,5-2cm paksused viilud, 160g, ovaalsed. Asuu-veiseliha kintsutükk, labatükk 4x2-2,5x2 cm kangid, portsjonis 160g Guljass- veiseliha, sealiha, vasikaliha kuubikud 20-30g portsjonis 160g Raguu-Kondiga kuubikud 40g,portsjonis 130g hautakse kastmes Pilaff-Lambaliha abatükk, rinnatükk kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g riisiga Risto-kõik lihaliigid kuubikud 20-30g portsjonis 140-150g koos riisiga Stroogonov- veiseliha, kangid portsjonis160 g kuumutatakse koos tomatikastmega Pajaroog-Veiseliha, sealiha, küülikuliha, vasikaliha, portsjonitükid 160-200g Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid, vähemalt 5, lehekülg 85-87
Enne kasutamist tuleks kadakamarju muljuda või purustada. Vürtsköömen: Köömne sugulane, kuid erineva maitsega. Seemneid kasutatakse tervelt või jahvatatult. Nende maitse küllaltki tugev, hapukas, vähe magusavõitu, kergelt mõru. Seemnete röstimine tugevdab maitset veelgi. Sobib kasutada marinaadide koostises, eriti hästi sobib lamba ja linnulihatoitudega. Sinepiseemned: Sinepiseemneid on nii valgeid kui musti. Sobivad kasutamiseks marinaadides ning eriti hästi sealiha, kala ja seentega. Paprika: on väga levinud grillimaitseainete ja -marinaadide koostisosa. Enne lisamist kuumuta paprikapulbrit kuumas õlis, nii saad veel ilusama värvi ja ka maitsed tulevad paremini esile. Piri-piri: Sobib ainult terava maitse armastajatele. Purusta soovitud kogust (tavaliselt maksimaalselt pool kauna) piri-piri näppude vahel, soovitame kasutada kindaid või pärast hoolikalt käsi pesta. Ürdid
..........................................................................................................16 2.2.4 Tarrendtooted.....................................................................................................16 2.2.5 Külmutatud tooted:............................................................................................16 2.2.6 Küpsetatud lihatooted........................................................................................16 2.2.7 Hakkliha ja tükkilihatoote.................................................................................16 2.3 Tootevalik ja väljapanekud kahe kaupluse põhjal....................................................17 2.3.1 Turu Kaubamaja................................................................................................18 2.3.2 Rakvere Maxima................................................................................................21 3 LIHA...............................
1.2. Kiirtoitlustusettevõtted Kiirtoitlustusettevõtted on kaasaostukohad ehk take-away-tüüpi ettevõtted. Kaasaostukohad on ettevõtted, kust ostetakse toitu kaasa koju või töökohale. Sellised ettevõtted on bensiinijaamades, lennu-, rongi- ja bussijaamades, 5 kaubanduskeskustes ja mujal. Kaasaostmiseks müüakse hamburgereid, salateid, friikartuleid, võileibu, täidetud pikki saiu, pitsalõike, tortillasid, hiina kiirtoite jne. Toidud pakitakse karpidesse või paberpakenditesse, millest neid on hea süüa. Take-away-tüüpi ettevõtetes on teiste toitlustusettevõtetega võrreldes teenus lihtne; teenindus kiire, hinnad soodsad. Kiirtoitlustusettevõtete äriidee (mida? - kuidas? - kellele?) võib olla väga mitmekesine. See võib olla hod-dogi kärust kuni väga moodsate restoranideni. Kiirtoiduettevõtetes on enamasti
Tootjad: Gallo Ceva Sante Animale LIHA JA LIHATOOTED Liha on kõrge toiteväärtusega toitaine, millest saab täisväärtuslikku valku, mineraalaineid, vitamiine, rasva. Lihast omastab inimese organism rauda paremini kui teistest toiduainetest. Liha eeltöötlemine sõltub selle eelnevast säilitamisest ja tükeldamisest, looma liigist ja soovitavast lõpptulemusest. Lisaks tükeldatud lihale müüakse ka hakkliha, mille saamiseks liha peenestatakse masinas ühtlaseks massiks Kõrgema toiteväärtusega rupskid : keel, maks, süda, neerud, veri, sea kõrvad, pead ja jalad, sabad jne. Madalama toiteväärtusega: kopsud, magu. Enamik kasutatakse loomade toiduks (näit. veise, ka vasika ja lamba jalad ja pea ilma keeleta) Liha lõigatakse alati risti lihakiudu. Portsjonroogade lihatükke vajadusel vasardatakse mõlemalt poolt puust või metallist vasaraga
ning teravilju bioloogiliste tunnuste alusel sortidesse. 2. LIHA JA LIHATOOTED 2.1. Liha ehitus, keemiline koostis ja toiteväärtus Liha kujutab endast tapetud loomade, lindude või ulukite terveid toidukõlblikuks tunnustatud (veterinaarkontrolli templiga märgistatud) rümpasid või nende osi. Liha koostisse kuuluvad lihaskude, rasvkude, sidekude ja luukude. Lihaskude on kõige suurema tähtsusega, moodustades 50...70% rümba massist. Ta koosneb peenikestest kiududest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ning viimased omakorda lihasteks. Lihaskude sisaldab 16...22% valku, 2...3% rasva, 1% süsivesikuid, 1...2% ekstraktiivaineid, 0,7...1,5% mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja 72...80% vett. Lihaskoes asuvad põhiliselt täisväärtuslikud valgud müoglobiin (lihamahlas, annab lihale punase värvuse) ning aktiin ja müosiin (lihaskius). Rasvkude koosneb rasvast ja kohevast sidekoest
Toiduks kõlbavad süüa ka lehed, kuid rohkem hinnatakse seemneid, kuna nende plussiks on vähene gluteenisisaldus ja rohkesti aminohappeid. Kinoad keedetakse nagu riisi, kuid enne keetmist neid leotatakse kibeda maitse eemaldamiseks paar tundi külmas vees. Euroopas ja meilgi poes müüdavad pakendatud seemned on enamasti kibeainetest puhastatud. Kinoa seemneterad on üsna väikesed, 2–3 mm läbimõõduga. Seeme on läikiv ja selle värvus võib olla helekollane, roosa, oranž, punane, pruun või must. 3.7 Al dente Itaaliast pärinev kulinaarne mõiste, mis tähistab keedetud pasta või köögiviljade valmidusastet ja mille puhul pasta osutab hambale veel kerget vastupanu ja köögivili on aga veel kergelt krõmps. 3.8 Durumnisujahu Valmistatakse durumnisust, mille terad on klaasjalt läbipaistvad ning kõvemad kui tavalised nisuterad. Jahu on värvuselt kollasem kui traditsiooniline nisujahu.
vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Lehma piimas on vähem suhkrut ja rohkem rasva. Süsivesikud leiduvadki piimas üldse eranditult suhkrutena, millest tähtsaim on laktoos ehk piimasuhkur. Et värsket piima paremini säilitada, seda kuumutatakse. Selleks on mitmeid menetlusi: pastöriseerimine, millega saadakse tavalist piima, ja ultrakõrgrõhukuumutamine. Et piima seismisel rasv eraldub veest, siis seda takistatakse homogeniseerimisega. Ka kontsentreeritud piimasordid nagu kondenspiim ja kohvikoor tehakse kuumutamise abil säilivaks. Teine piima konserveerimise viis on kuivatamine piimapulbriks. Ka arvukad hapupiimasaadused, nagu hapupiim, jogurt, keefir, kumõss ja pett, aitavad muuhulgas piima säilitada.
annaabi.ee 
