majandus Sõjategevuse tõttu tohutud Tõiduainete sissevedu. kaotused. Tõusule aitasid kaasa reparatsioonid elsass-lotring. Põllumajanduslik tööstuslik Liberaalid ja konservatiivid Parteid ja poliitiline elu Kirev. Paljud parteid. 1924 a tööerakond, liberalistid. Koalitsiooni valitsused. Sagedased valitsuskriisid Mille poolest oli nende riikide areng sarnane, mille poolest erinev? Sarnane: mõlemad olid demokraatlikud, kuulusid, suurriikide hulka, tööstusriigid. Erinev: riigikord, riigi valitsemise võim. Inglismaal 2 parteid, Prantsusmaal rohkem. Majanduslikult läks Prantsusmaal paremini. 3
majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele.
põllumajanduskriis, eestlaste esimene rahaasutus 1902 Eesti Laenu-ja Hoiuühisus · Muutused linnades: eestlaste positsioon ja osakaal kasvab · Pessimistlikud meeleolud seoses venestusega (Grenzstein versus Tõnisson) · Ajakirjanduse areng: "Postimees", "Teataja" ja "Uudised" · Areneb poliitiline mote: konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia · Kujunevad erisuunalised poliitilised arusaamad Konservatistid Liberalistid sotsiaaldemokraadid Mõttekandjad Baltisakslased Mõõdukad Venelased ja Jaan Tõnisson eestlased Radikaalid Konstatin Päts eesmärk Kord peab Mõõdukad kehtima, ei Suure poliitika soovitud muudatusi vastu Radikaalid
majandusse ja tulude jaotamisse. Riik pakub teenuseid, näiteks tervishoid ja haridus. Heaoluriik täidab ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust. Riik sekkub majandusse, st jagab maksupoliitika abil umber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perpoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heoluriigisalati sotsiaalse õiglusega. Selle väite umber on siiski käinud pidevad vaidlemised, liberalistid (parempoolsed) arvavad, et sotsiaaltoetusi saab suurendada siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu, seevastu sotsiaaldemokraadid (vasakpoolsed) arvavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi põhilised tunnused on järgmised: ülekandeühiskond, see on täpne, sest ressursside ülekandumine on heaoluriigile väga omane. Ressursse, eelkõige rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda ja ka rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele.
Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi iseloomustab soov kaitsta Prantsuse revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi ning vajadus põhjendadad majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada poliitilist võimu. Liberalism võrdsustas kõik inimesed seaduse ees. Liberalismi peamiseks kantsisks 19. sajandil oli Inglismaa. Liberalistid Liberaalid nõudsid sõnaõigust, koosolekuõigust, ühinemisõigust ja usuvabadust. Liberaalid pooldasid: Konstutsioonilist monarhiat või vabariiki Valimisõiguste järkjärgulist laiendamist Võimude lahusust Romantism Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus
Sotsiaalliberalism Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsiaalliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaalliberalismi sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused ning riik peab pakkuma abi inimestele, kelle sotsiaalsed võimalused on väikesed
18. sajandil tähendas liberalism ennekõike uuenduste eest võitlemist, nii seostati see revolutsioonide ja mässudega. 18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism Klassikaline liberalism põhineb 17.18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused. Inimesel on need õigused sünniga kaasa saadud. Tuntumateks loomuõiguse teoreetikuteks, kelle ideid on kasutanud liberalistid, on John Locke ja Thomas Jefferson. Locke'i arvates on loomuõigusteks elu, vabadus ja varandus. Jeffersonil on aga elu ja vabaduse kõrval püüdlus õnne poole. Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Teoreetikud James Mill ja Jeremy Bentham arvasid, et loomuõigustest on vähe, et mõista inimest. Inimese juures pidasid nad oluliseks inimese püüdlust saavutada rahuldust. Klassikaline liberalism, nagu nimigi ütleb, on liberalismi varaseim suund. Klassikalist liberalismi
Eesti 1905-1920 1) 1905. aasta revolutsiooni tulemused Eestile. Eesti areng. Esimene partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna moodustasid Postimehe ümber koondunud liberalistid. Erimeelsus. J. Tõnisson-Bürgemusse selts- tagasihoidlik, eesti alade ühinemine ühtseks kubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist, riigimaade jagamist rahvale. Y. Teemant- nõudlikum, nõudis valitsuse korralduste muutmist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, senise omavalitsuse laialisaatmise, revolutsiooni komitee loomist, riigi-, rüütelkonna- ja kirikumaade jagamist inimestele,
vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia et jõudis praktikasse 19. Saj keskpaiga Inglismaal, kust levis mõneks ajaks üle mandrieuroopa. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume 3) Bernard de Mandeville ütles, et tsivilisatsiooni edu on ahnuse ja kurjuse tagajärg. Liberalistid alustasid ühiskonna analüüsi inimloomusest. Egoismist saab kogu areng alguse. Järeldus: majanduslik kasv on tagatud, kui inimese tahtele anda vaba voli. 4) 17 saj John Locke pidas oluliseks eraomandi kaitset, et säiliks tahe ja vajadus töötada. Novaatorlik idee. Rahvusliku rikkuse peavad liberalistide järgi looma isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus
usk, isamaa armastus, eetilised väärtused. Nad pidasid riigi huvisid üksikisiku huvidest kõrgemaks ning leidsid, et riigi huvides võivad inimeste õigused olla piiratud. Konservatism ei pooldanud demokraatiat. Eraomandus oli püha ja puutumatu, nad ei pooldanud järske ühiskondlikke ja poliitilisi muudatusi ning revolutsiooni. Konservatismi järglased arvasid, et ühiskonna muutmine peab toimuma aeglaste ja ettevaatlike reformide teel. Liberalistid pooldasid isiku- ja kodanikuvabadusi, arvasid, et kõik inimesed peavad olema õigustelt võrdsed. Inimene oli nende jaoks riigist tähtsam, riik peab võimalikult vähe sekkuma oma kodanike eraellu. Riik ei tohi sekkuda oma kodanike majandusellu. Eraomandus oli püha ja puutumatu, parimaks riigikorraks peeti demokraatlikku vabariiki, pooldati revolutsiooni, kui ühiskonna muutmise vahendit. Liberaalide hulka kuulusid väljapaistvad prantsuse ajaloolased F. Guizot ja A. Thierry jt,
säilim ja tugev.Pärisorj. oligi takistus kapital.suhetele. iseäarasuste mittearvestamist).Riigi sekkumine,omed 6) Organisatsioonilised muutused-Hakati üha rohkem sõltuma ettevõtted tugevad, Industrialis.,raudtee,kanalid. turumehhanismist · Lääne-Euroopas tekkis keskklass (ebavõrdsus klasside vahel 10) Liberalistid-Rikkuse aluseks peeti individuaalset tööd 7) Eraldus töölisklass,tööjõu jaotus,standard.toodang, vähenes), Venemaal aga mitte (suurenes). Ingl.vanad (ühiskondlik areng põhineb egoistlikel huvidel) tootmissuhted hakkasid pidurdama tootmist.Feod.käes Liberalistid eirasid ettekirjutisi, nende arvates on 8)
Rahvusliku liikumise järgmine etapp algas ühtse rahvuse idee jõudmisega seltsiliikumisse- tekkisid seltsid mille põhisuunitulus oli kultuuriline. 1845- esimene saksa laulupidu. Rahvuslik poliitiline liikumine tööstusliku arengu käigus kujunes uus ettevõtjate klass - kodanlus keda huvitas maa liitmine majanduslikel eesmärkidel. Preisi algatusel loodi Saksa Tolliliit 18 riiki, v.a austria. Kasvas liberalism liberalistid korraldasid suure koosoleku (30 000in.) kus oli põhinõue ühtse Saksa riigi loomine. Saksa rahvusriigi loomine saksa rah. Liik. Seadis 1830-40 sihiks rahvusriigi loomise mis kujunes ka 1848-49 rev. Peaeesmärgiks. Ühendamiseks oli 2 võimalust: dünastilisel teel mõne suurema saksa riigi valitseja alla või ühendamine altpoolt, revolutsioonilisel teel. Valiti ülesaksamaaline parlament- rahvuskogu, kelle põhiülesanne oli riigi ülesehitamine
Inglismaa oli parlamentaarne riik olnud juba 13. sajandist peale. Revolutsiooni tulemusena hakkas parlament otsustama rahaasjade üle. Juba antiikajast peale loodi ühistuid, kuid nüüd hakati seaduslikult moodustama aktsiaseltse. Liberalism Liberalism tekkis 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses. Liberalismi pooldajad pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Nad põhjendasid seda sellega, et looduses on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Liberalistid asusid teisi kritiseerima ning vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19. sajandil. 17. sajandi keskel kaotati Inglismaal kohalikku tööstust kaitsev seadusandlus Inglismaa jääb kaubanduses veel alla Hollandile ja tööstuses Prantsusmaale. 18. sajandi keskpaigaks saab aga Inglismaast maailma juhtiv kaubandus- ja tööstusriik. Sellele aitasid kaasa ka koloniaalvallutused. 10 11
Toodetav produkt läheb ladudesse, kust iga perekond saab kõik vajaliku. Selline ühiskond olevat ideaal, mille poole reaalses elus tuleb püüelda. Campanella räägib samuti ideaalsest võrdsusühiskonnast, kus pole eraomandit ega perekonda. Tuletab meelde kirikuriiki, mille eesotsas on paavst. Kesksel kohal on töökasvatys. Tööd peavad tegema kõik, vastavalt oma võimetele. Rõhutab ühiskondlikku tööd. Teema 9 Liberalistid Tekkis 17 saj lõpul 18 saj alguses majanduslik liberalism. Pidasid rikkuse allikaks inimese tööd. Põhjendasid: loodused on üsna vähe aineid, mis oma algses olekus rahuldaksid inimese vajadusi. Asusid teisi kritiseerima. Vabakaubanduslik ideoloogia sai domineerivaks 19 saj. Omandi mõiste üheks liberaalse ideoloogia nurgakiviks. Riigi roll: eraomandi kaitse, seaduslikkuse tagamine, riigikaitse. Rajajad: 1) 17 saj Judley North 2) 18 saj David Hume
vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade vahele, üritades mõlematelt pooltelt leida vaatenurki, mis võimalikult paljudele valijatele meeldida võiksid. Tavaliselt on tsentristlikeks erakondadeks erakonnad, kes pooldavad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või ka kristlikku konservatismi. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne — riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused ning riik peab pakkuma abi inimestele, kelle sotsiaalsed võimalused on väikesed. Inimestel peab olema õigus tööle, haridusele, tervishoiule. Heaolu õigused on
põllumajanduslikku vabakaubandust Sks-l, sest põllumajandus oli sks-l juba välja arenenud. Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane. 17) Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus? Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Eraomandit peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja rikkust stimuleerib eraomand. Liberalistid pidasid riigi rolli passiivseks. Riigi roll pidi piirduma 3 asjaga: 1 Eraomandi kaitse (esmane ülesanne) 2 Riik peab tegelema seaduslikkuse tagamisega 3 Riik peab tagama kodanike kaitse (riigikaitse) 18) Milline on liberalistide käsitluses riigi roll ühiskonna arengus? Riigi roll ühiskonna arengus: kaitsta eraomandit; seadusliku korra tagamine (sisemise korra säilimine); riigikaitse (välisturvalisus); vabakonkurentsi toetamine, kuid samas peab riik majandusse sekkuma võimalikult vähe.
Feminism – 19. sajandil sündinud poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid õigusi Ümberpööratud diskrimineerimine- kohtleb töökohataotlejaid teadlikult ebavõrdselt, eelistades taotlejaid nendest gruppidest (näiteks naised, mustanahalised jne.), kes on antud töökohal alaesindatud. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Negatiivne vabadus – vabadust sundustest ja piirangutest (kodaniku vabadus riiklikest piirangutest). Liberalistid: indiviidil on teatud vabadusi, mida riik piirata ei tohi. Positiivne vabadus – vabadus millekski, mitte vabadus millestki. Näiteks vabadus realiseerida oma potentsiaali. Ontoloogia- ehk olemisõpetus, mis tegeleb oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviisidega. Mis on tõeliselt eksisteeriv ja mis pelgalt näiline? Mis on kõige oleva fundamentaalsemad printsiibid? KÜSIMUSED: Mis on filosoofias kehtivus? - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel. Argumendi
põllumajanduslikku vabakaubandust Sks-l, sest põllumajandus oli sks-l juba välja arenenud. Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane. 17) Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus? Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Eraomandit peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja rikkust stimuleerib eraomand. Liberalistid pidasid riigi rolli passiivseks. Riigi roll pidi piirduma 3 asjaga: 1. Eraomandi kaitse (esmane ülesanne) 2. Riik peab tegelema seaduslikkuse tagamisega 3. Riik peab tagama kodanike kaitse (riigikaitse) 18) Milline on liberalistide käsitluses riigi roll ühiskonna arengus? Riigi roll ühiskonna arengus: kaitsta eraomandit; seadusliku korra tagamine (sisemise korra säilimine); riigikaitse (välisturvalisus); vabakonkurentsi toetamine, kuid samas peab riik
Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T. H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green'i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin. Positiivne vabadus -- inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne -- riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaalliberalismi sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused ning riik peab pakkuma abi inimestele, kelle sotsiaalsed võimalused on väikesed. Inimestel
laiali jagama -> üh oleks võrdesem ja õiglasem. II suund: Pr rev aegsed jakobiinid, vägivalllale ja terrorile suunatud lähenemine. Uus õiglane üh tekib peale vana ebaõiglase üh hävitamist. Jakobiinid: I kommunistlik terrorireziim. Kirjaoskuse paranemise tulemusena hakkavad need ideed järk järgult levima. 1827 terminite sotsilism ja sotsialistid esmakasutus Inglismaal. 1840 aa termini levi üle Euroopa. Järk järgult muutub liberalismi tugevaks konkurendiks. Pol , kes varem olid liberalistid kujutavad ennast ümber sotsialistideks. Sotsialismi kesksed mõisted: · Tagasipöördumine religiooni juurde. Konservatism toetub sellele kirikuformaadile , mis on parajasti võimul (anglikaani , luteri vms riigikirik). Sotsialismis on pigem lahk usuliste või nende juures , kes väidavad, et nad pöörduvad kristuse alglätete juurde. Puuduvad institutsionaalsed struktuurid, leiavad ühtemoodi uskujate kogukonna. Sotsialism rõhub algkristlikule usumudelile
Selle tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsiaalliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid postitiivsena. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne- riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaaliberalismi sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused ja riik peab pakkuma abi inimestele, kelle sotsiaalsed võimalused on väikesed. Inimestel peab olema õigus tööle , haridusele, tervishoiule
Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda. Sotsiaalliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena.. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne — riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaalliberalismi sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused ning riik peab pakkuma abi inimestele, kelle sotsiaalsed võimalused on väikesed
asemel. Kultuurile tähelepanu pööramine asendas baasile tähelepanu pööramise ja oli seega polemiseeriv, mitte sünteesiv. Tarbimiskultuur - sõnaühend - on seega ainult jama. Kultuuriga ei ole siin miskit tegemist, see on ersats, masstoodetud aseaine kunagisele kultuurile. Uurime, kuidas suhestuvad omavahel ideaalne nägemus kultuurist ja utilitaarne, post- traditsiooniline kaubanduslik maailm. Nagu eelmises loengus kuulsime, kui liberalistid seovad vajaduse vabastamise isikliku vabaduse ja majanduskasvuga, siis kultuuri pooldajad leiavad, et materiaalne küllus ilma siduvate kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtusteta tekitab kroonilist rahuldamatust ning väärteadliku ühiskonna türanniat (me peame tegelema moe, kadeduse, konformismi, massikultuuriga) Kultuur kui sotsiaalne ideaal Kultuur: tavaline või ideaalne. Ühelt poolt kõik mõtekas sotsiaalne tegevus ja teiselt
liidritega, et tutvustada neile Eesti iseseisvumise plaani. Kohe pärast Soome iseseisvumist siirdus Tõnisson Helsingisse ning sealt 1918. aasta jaanuaris edasi Stokholmi, kontakteerudes Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide saatkondadega, et taotleda neilt iseseisva Eesti Asutava Kogu tunnustamist. Ühtlasi proovis ta Saksa saatkonna kaudu selgitada Saksa valitsuse seisukohti Eesti iseseisvuse osas. Vene liberalistid süüdistasid enamlasi riigi lõhkumises ja ei võtnud seda juttu tõsiselt. Ka vene sotsialistid ei olnud riigi tükeldamisega nõus, kuid varjasid oma vaateid osavalt. Stalin ütles, et juttu saab olla vaid Eesti nõukogude vabariigi väljakuulutamisega, kuid ka sellega pole kiiret. Eesti esimene välisdelegatsioon sai volitused nov-dets 1917. Neile tehti ülesandeks iseseisvusmanifestatsiooni edastamine Skandinaaviasse ja suurriikidele. Nähti vaeva, et riigid Eesti iseseisvust tunnustaksid
annaabi.ee 
