Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDPga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP, olles juba oma varasematel kogunemistel pidanud vajalikuks järjekindlalt uuendusmeelsete jõudude ühendamist Eesti reformikursi jätkamiseks, kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas
Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13. novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. 1995. aasta parlamendivalimistel sai Reformierakond 87 531 häält ehk 16,19%, mis andis
Res Publica liit, Eestimaa Rahvaliit.Ma üritan siis ka iga erakonna kohta väikse ajaloolise jutu tuua. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakond on Eesti partei. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine. Erakond asutati 13 .novembril 1994. Sel päeval toimus Tallinnas kaks poliitilist kogunemist Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ellu kutsuda ning asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. ELDP kiitis kongressil heaks liitumise Reformierakonna algatajatega. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9.detsembril 1994. Eesti Keskerakond. Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12
Mitmeid nn. liberaalse maailmavaate postulaate juurutatakse Eesti inforuumis, püüdes mõjutada sellega rahva arvamust. On võetud seisukoht, et liberaalse maailmavaate domineerivateks teemadeks on lesbide, geide, homode ja pagulaste kooselu õigused. Enamusele eesti inimestest on nende teemade pealesuruv käsitlus kohatu ja moraalitu. Abielu mõiste laiendamine ei leia poolehoidu. Vastavalt põhiseadusele on Eesti demokraatlik vabariik. Ehk tuleks otsides Eesti positiivset panust liberaaldemokraatliku maailmavaate arengusse selle mõiste sisu uuesti mõtestada vastavalt definitsioonile: üksikisiku huvide kaitse. Siin on Eestil maailmale palju anda: E- teenused võimaldavad kõikide kodanike soovide ja vajaduste tõhusa ja kiire kaitse. Eesti levitab oma positiivset kogemust: digitaliseeritud riigi rakenduste juurutamine arenguriikides toob olulise ressursikokkuhoiu, efektiivsuse, aga mis põhiline, korruptsiooni drastilise vähenemise.
6. Otto Strandman ja uus majanduspoliitika. (kes,mis, mõju) Rahaminister Otto Strandman käivitas uue majanduspoliitika: valitsus sekkus majandusse. Orienteeruti Euroopa turule, keskenduti eelkõige põllumajandusele, toetati kodumaiseid ettevõtteid, rahareform 7. Miks puhkes Suur majanduskriis, kuidas seeavaldus? Millisele harule mõjus enim? Kuidas üritati seda lahendada? Ammerika Ühendriikidest alguse saanud, kuna kasvas rahulolematus liberaaldemokraatliku riigikorraga ja börsiturg hävines. Kasvas tööpuudus, mistõttu tehit hädaabitöid. Kriis tabas esmajoones põllumehi: toiduaine hinnad langesid, ent tollimaksud tõusid, talupoegade sissetulekud vähenesid. Kroon devalveeriti. 8. Millest oli tingitud EV sisepoliitiline kriis? (3) Majandusolukorra halvenemisest, Rahulolematus poliitikute vastu, suurerakondade lagunemine, vabadussõjalaste esiletõus 9. Kes olid vabadussõjalased? Miks nad muutusid nii populaarseks rahva seas?
Asjaolud: Veebruarirevolutsioon Venemaal; Kelle vastu: Rünnati valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi, Eesti vastu 10. Suur kriis põhjused ja tagajärjed ning lahendused PÕHJUSED TAGAJÄRJED LAHENDUSED · Ülemaailmne majanduskriis; · Väliskaubanduse bilanss muutus · Eesti kroon devalveeriti; · Rahulolematus liberaaldemokraatliku negatiivseks (sissevedu > väljavedu) · Korraldati hädaabitöid; riigikorraga, taandumine ärid suleti, lühendati tööpäeva, tööliste · Väliskaubanduse kontroll. autoritaarsuse, totalitarismi ees; arvu kärbiti; · Toiduaintete hinna langus ja tollide · Riigikassa täitmine aeglustus SB
aasta põhiseaduse alusel. Valimistel osales 7 valimisliitu, 9 erakonda ja 12 üksikkandidaati. Kokku seati üles 1256 Riigikogu liikmekandidaati.Valimas käis 68,9% hääleõiguslikest kodanikest.Valimiste võitjateks olid põhiliselt eelmise Riigikogu opositsioonis olevad erakonnad ja valimisliidud, st Keskerakond ja Koonderakond, kellega liitusid eelmistel valimistel kõrvale jäänud Maarahva Ühenduse moodustanud erakonnad.Reformierakond, mis oli loodud Liberaaldemokraatliku erakonna baasil, saavutas suurt edu, eriti linnavalijate hulgas.Venekeelsele elanikkonnale tuginev valimisliit Meie Kodu on Eestimaa! valiti Riigikogusse. Tänasel päeval on ametis juba XI Riigikogu, kus suuremad erakonnad on Reformierakond, Keskerakond ja IRL. Neil on ühtlasi ka au olla ametis ajal,mil Eesti Vabariigi Riigikogu saab 90 aastaseks. Tuleb vaid loota, et Riigikogude traditsioon kestaks veel kaua-kaua.
Toetub ka kontekstide võrreldamatuse positsioonile - teatud tegu on mõttekas eetiliselt hinnata ainult kehtiva kultuuri kontekstis. Vastuväide: tuleks mõelda, kas orjuse kaotamine on kui muudatus töökorralduses või on see pigem kui moraalne progress? Vastuväide: kultuurisõltelisele relativismile kuidas seletada eetiliste printsiipide kultuuride vahelist kattuvust? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga, see on globaliseeruva eurotsentrlistliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri põhiväärtus. Seda väärtust ei peaks juurutama kuskilt mujalt.
Mäss suruti maha. Julgeolekuriskide maandamiseks kasutati kõiki vahendeid: normaliseeriti suhteid vastastega (1932. A Eesti-Vene mittekallaletungileping), sõprussuhted. 1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping. 22 sept 1921 Eestist sai Rahvaliitlaste liige. Julgeoleku seisukohalt peeti eriti oluliseks Briandi-Kolloggi sõjakeelupakti 1928 ja 1932 a alanud desarmeerimiskonverentsis Eestile oht vähenes, koostöö Rahvaliiduga näis piisav. Suur kriis Põhjused : kasvas rahulolematus senise liberaaldemokraatliku korraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele režiimile, põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist, anti liigselt palju laene, mida inimesed ei suutnud tagasi maksta, aktsiaturud kontrolli alt väljas, riik ei sekkunud maj. ellu, ületootmine- ei reguleeritud ega kontrollitud, kapitalismi nähud Majanduskriis jõudis Eestisse 1933. A suvel. Kriis tabas enam põllumajandust, toiduainete hinnad langesid, tollimaksed aga tõusid
Skandaal ei mõjutanud suurel määral Reformierakonna toetust, sest nende kiire tegutsemine ja Taavi Rõivase peaministri kandidaadiks valimise abil nende toetus hoopis tõusis. Ajalugu Eesti Reformierakond asutati 13. novembril 1994. aastal. Sel päeval toimus Tallinnas kaks olulist poliitilist kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatusrühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaaldemokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. ELDP ja Eesti Reformierakond liideti üheks ja esimeheks valiti Siim kallas. Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud “Kodaniku Riigi Manifest.” Selle arendamisega tulid kaasa paljud huvitatud ettevõtjad ja avaliku elu tegelased näiteks, Igor Gräzin, Rein Lang jt., kes seni polnud otseselt poliitikas osalenud. Neid valitses valdav edu. Koalitsioonid Alates 1994
Kuberner küll ei keelanud miitingut, aga kohaleilmunud sõjaväeüksus avas hoiatamata rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, vigastatuid üle 200. 17. oktoobri manifest. Nikolai II kirjutas alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku ülevenemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, õigus luua organisatsioone. Saadud järeleandmisi kasutades rajas Tõnisson novembris poliitilise partei Eestis Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE) liberaaldemokraatliku reformipartei, pidas kohaseimaks riigivormiks põhiseadusega piiratud parlamentaarset monarhiat. Taotleti rahvusliku enesemääramise õigust ja talupoegade maavalduste suurendamist kiriku-riigimaade arvel. Mõju oli suurim Tartus ja L-Eestis. ,,Teataja" üritas ebaõnnestunult luua erakonda. Eesti sotsiaaldemokraadid P.Speeki ja G.Asti asutasid Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, mis eitas VSDTP-sse kuulumise vajadust ning nõudes Eestile Vene föderatsioonis
NSVL'i kohalolek ning see, et majanduskaoses polnud inimestel liberaaldemokraatlikesse põhimõtetesse usku. Euroopa 1940. aastate II poolel. Marshalli plaan ja NATO 1940. a II poolel: · Euroopa oli sõjas laastatud ja majanduslikes raskustes · majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme süvendasid armee demobiliseerimine ja sõjatööstuse vähendamine · vähenes usaldus turumajanduse ja liberaaldemokraatliku riigikorra vastu · valitsuse koosseisu pääsesid kommunistid · majandusprobleemide lahendamiseks riigistati ettevõtteid ja tööstusharusid ning kontrolliti olemasolevaid majandusressursse · kuulutati välja suurejoonelisi sotsiaalprogramme, milleks puudusid vahendid · Rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel ebaõnnestus · järkjärgult taastati demokraatlikud võimuorganid
Alates 1945 olid erakonnad ja massiorganisatsioonid Jaapanis taas lubatud. Kui esimestel sõjajärgsetel aastatel olid poliitilises elus tooniandvateks poliitilisteks jõududeks sotsiaaldemokraadid ning kommunistid, siis kümnendi lõpuks tõusid esiplaanile parempoolsed jõud. Paremtiiva hulgas domineerisid Liberaalne Partei (1948-1954 oli peaministriks liberaal S.Yoshida) ja Demokraatlik Partei. 1955 liberaalid ja demokraadid ühinesid, moodustades Liberaaldemokraatliku Partei (LDP), mis on sõjajärgsel perioodil olnud Jaapani sisepoliitika jagamatu valitseja. LDP poolt hääletas 1950.-1970.aastatel ligi pooled valijatest, tagades kuni 1983.aastani absoluutse enamuse parlamendi mõlemas kojas. LDP-d tegevust on iseloomustanud parteisiseste fraktsioonide olemasolu, sagedased korruptsiooniskandaalid ja kiire valitsuste vahetumine (1946-2006 on Jaapanis olnud 48 valitsust). Jaapani suurimad opositsiooniparteid on Sotsiaaldemokraatlik Partei, Demokraatlik
*Kuigi Eestist sai juba 22. septembril 1921 Rahvasteliidu liige, suhtuti siin liidu tegemistesse esialgu kahtlevalt, pidades Rahvasteliitu suurriikide poliitiliseks jututoaks *Järk-järgult aga Rahvasteliidu roll suurenes ning Eestiski hakati järjest enam lootma Rahvasteliidu kollektiivsele julgeolekusüsteemile, ühinedes kõigi kokkulepete ja avaldustega, mis tõotasid vähendada sõjaohtu 31. Suur Kriis Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekuks autoritaarsele reziimile Majanduskriis *mjanduskriisi esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1933. aasta suvel, sedavõrd ränka ja kõikehõlmavat langust polnud iseseisva Eesti majandus varem kogenud *Eesti peamiseks majandusharuks oli põllumajandus ning seepärast tabas kriis esmajoones põllumehi *Hinnad maailmaturul langesid, samas tollimaksud tõusid
naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile millega seletada kultuuridevahelist eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? NB! Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva ja eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. KÜSIMUSED JÄRGMISEKS KORRAKS: Kas orjuse kaotamist tuleks hinnata kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? V loeng Religiooni filosoofia Miks me üldse tahame elada? Cioran. Inimese elu ja jumala vahekord kristlikus filosoofias
Õigus ja õigusteadus ühiskonnas Õigus on ühiskondlik nähtus. Inimene on poliitiline=ühiskondlik=õiguslik loom. Tänapäeva ühiskond: võrdne vabadus, vabade võrdsus. Probleem: ..vendluse ja vabaduse vahel säriseb demokraatia kontekstis selge pinge. Lahendus: kokkuvõttes võib tänapäeva liberaaldemokraatlikku riiki kenasti kirjeldada põhinevana ulatuslikul vabadusel, arvestataval võrdsusel ja teatud lõikudes ka vendlusel. “Vabadus, võrdsus ja vendlus ning liberaaldemokraatliku riigi üleilmastumine” Leif Kalev “Prantsuse revolutsiooni juhtmõtted vabadus, võrdsus ja vendlus on kujunenud tänase poliitilise korralduse harjumuspärasteks alusteks. Siiski on toimunud mitu olulist teisenemist..” http://www.vikerkaar.ee/archives/12522 Söömiskäitumine Inimese söömiskäitumist mõjutavad lisaks füsioloogilistele aspektidele veel: 1. situatsioonilised faktorid 2. emotsioonid 3. impulsikontroll 4. pikaajalised eesmärgid (nt kaalulangetamine)
San Francisco rahuleping ja USA- Jaapani julgeolekuleping jõustusid 1952. aastal. Järk- järgult väljus Jaapan rahvusvahelisest isolatsioonist. 1956. aastal võeti ta ÜRO liikmeks. Märgiks, et nad on täielikult rahvaste perre tagasi võetud, peavad jaapanlased olümpiamängude korraldamist Tokyos (1964) ja maailmanäitust Osakas (1970). 2.4 Jaapani poliitiline areng 20. sajandi lõpukümnendil Liberaaldemokraatliku Partei pikal võimulolekul olid ka oma negatiivsed tagajärjed: · parteis süvenes fraktsionalism, kõik grupid pürgisid võimutipule lähemale, mõned rääkisid avalikult uuenduste vajalikkusest. · Partei juhtkond, mis oli muganenud olemasolevaga, seisis vastu ümberkorraldustele, mis ometi olid vajalikud sedamööda, kuidas ühiskond arenes. · Tugevnesid sellised negatiivsed nähtused nagu korruptsiooni, riigivara ebaperemehelik kasutamine, kapitalism.
Politsei on tähtsaim instrument. Diktatuur on selline reziim, mille puhul valitseja võim on piiramatu ja toetub mitte rahva enamuse tahtele, vaid kitsamale poliitilisele või professionaalsele ringkonnale. Võimukasutuse täielik suvalisus, kus seadusandlikul tegevusel pole isegi voli reguleerida kodanike käitumist. Kodanikeõiguste piiramine või kaotamine, poliitilise võimu piiravate tegurite eemaldamine. Fassaadidemokraatia on selline poliitiline korraldus, milles liberaaldemokraatliku riigi institutsioonid, protsessid ja garantiid on kehtestatud seadusandlikul teel, kuid mida täidesaatev võim rikub, et saavutada oma positsioon valitseva võimuna. Kõrgemad riigiorganid säilivad autonoomsena, toimib võimu realiseerimine eri riigiorganeid esindatavate isikute vahel. Kvaasidemokraatia on reziim, mis lubab ainult ühel avalikus elus väljendust otsivatest poliitilistest püüdlustest organiseeruda poliitiliseks parteiks. Kodanikuõigused on piiratud
kui muudatust töökorralduses või kui moraalset progressi? Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? 2)Kultuurisõlteline relativism - millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. 1. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse? Ta tundis end seal viibides kui saavutuste õhkkonnas, õhk on seal täis töökust, arukust, headust, korda, ideaalsust jne. See koht oli varustatud kõigi vahenditega rahuldamaks hädavajalikke madalamaid ja enamikke ülearuseid kõrgemaid inimvajadusi. Seal sai aimu, milline võiks ideaalne inimühiskond olla, kui puuduksid kõik kannatused, pisarad, ohvrid ja patt. Tundus, et kõik oleks just kui
Kas inimõiguste laiendamist naistele tuleks hinnata kui muudatust õigussüsteemis või kui moraalset ja poliitilist progressi? Vastuväide kultuurisõltelisele relativismile- millega seletada kultuuridevahelise eetilise kommunikatsiooni võimalikkust? Millega seletada eetiliste printsiipide kultuuridevahelist kattumist? Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga.Isegi kriitilisel positsioonil olles tuleks öelda, et sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtusi. Kuidas suhtub James Chatauqua koosolekukeskusesse?Chautauqua olevat saavutuste õhkkond. Sealne kultuur on liigselt teisejärguline, headus väheinspireeriv. James väitis, et ta ei suudaks sealset elu välja kannatada. Tema vajab tasakaalu. Näiliselt ideaalne koht oli keskpärane, inimesed vajavad halbu kogemusi, negatiivseid elamusi, et reaalselt head ja positiivset olukorda hinnata/väärtustada oskaks. Niipea kui asutakse lihtsalt vilju nautima,
Kui erinevad kultuurid ka poleks, ikkagi on neil eetika, neil on eetilise hea ja halva teo arusaamad, austamisvahendid eetiliselt hea teo suhtes. Eetilised printsiibid kattuvad suhteliselt palju. Alati eri kultuurides tuleb välja samamoodi, et petmine on halb, seaduste järgi käitumine on eetiliselt hea jne..me ei leia kultuure, kus oleks kaks viimast vastupidises olekus. NB! Sallivus ei ole samastatav eetilise relativismiga. Sallivus on globaliseeruva eurotsentristliku ja liberaaldemokraatliku kultuuri üks põhiväärtuseid. Sallivus käib kaasa mingite euroopalike põhinormidega N: inimõigused jne Cioriani tekstid: 1. Mida ta arvab meie elu mõttest? Kust tuleb meie tahe elada? Ciorian näib seda meie tahet elada justkui põlgavat. Miks? See võib olla cioriani isiklik põhjus, aga kas oleks ka filosoofiline põhjendus? Kas meil on hea argument cioriani põlastuse vastu? Cioriani jaoks elu mõte puudub, see, mille nimel rabeleda, seda lootust, lihtsalt ei eksisteeri tema jaoks
Rõžkov liikumises Kremli poolt väljakuulutatud “suveräänse demokraatia” läänest erinevat teed mööda.53 FÖDERALISM – LIIDU LAGUNDAJA Kui endine peaminister leidis, et perestroika läks vana korra lammutamisega liiale ja selle “head küljed” tulnuks säilitada, siis mõned teised autorid leiavad, et just valitsuse poliitika, sh rahvusküsimus, oli poststalinistlikul ajal rajatud väära- dele alustele, oli liiga liberaalne. Liberaaldemokraatliku partei väljapaistev tege- lane ja Riigiduuma saadik Aleksei Mitrofanov kinnitab, et impeeriumi palju- rahvuselisus oli iseendast selle lagunemise objektiivne eeldus ning ainult tugeva tsentriga unitaarriigina sai see koos püsida. Unitarismist järkjärguline taganemine algas juba Hruštšovi “rahvaste sõpruse” poliitikast, mis lasi ohjad lõdvemaks ja viis natsionalismi tugevnemisele ning kohalike natsionaalpoliitiliste eliitide tekki- misele
aga ka Saksa rünnaku tõrjumiseks. Seda ei suudetud luua Balti riikide omavaheliste vastuolude tõttu. · Eesti-Läti kaitseliiduleping. · 22.september 1921 astus Eesti Rahvasteliidu liikmeks. · Julgeoleku seisukohalt peeti eriti olulisteks Briandi-Kelloggi sõjakeelupakti (1928) ja 1932.aastal alanud desarmeerimiskonverentsi. Suur kriis. (ptk.31) · Suure kriisi aastatel (1930-1934) kasvas järsult rahulolematus senise liberaaldemokraatliku riigikorraga ning kujunesid eeldused üleminekusks autoritaarsele reziimile. Majanduskriis · Kriis tabas esmasjoones põllumehi. Kokku vähenes põllumajandustoodangu koguväärtus kriisiaastail ligi kaks korda (45% võrra) · Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks, hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti, mitmed tehased sulgesid ajutiselt uksed või piirasid tootmist, lühendades tööpäeva ja kärpides tööliste arvu.
Tundus, et vabadus on saabunud. Politsei ja sõjavägi hoidusid eemale. 1) Toimusid koosolekud, miitingud, mille jaoks lubasi polnud. 2) Kõneleda võis kõigest, ei takistatud kedagi. 3) Tsensuur ametlikult püsis aga ei eesti, vene ega saksa keelsed ajalehed ei pöördunud tsensori poole, vaid ise tegelesid sellega. 4) Vabastati arreteeritud isikud. ESDTÜ- Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühistu. 26. novembril pandi alus Liberaaldemokraatliku parteile "Eesti rahvameelne edu erakond", "ERE", esimeheks sai Jaan Tõnisson. Eesti keele õpetuse sisseseadmine koolidesse ja Tartu Ülikooli. ERE liikmeskond jäi väiksemaks kui ESDTÜ, sellega oli liitunud aasta jooksul 1000 inimest. 1905. a lõpukuudel hakkasid tegutsema ülevenemaalised parteid "Venemaa sotsiaaldemokraatlik tööliste partei"- Mille populaarsus tõusis Tallinnas. Jätkuvalt takistas nende kahe organisatsiooni ühinemises "Kas on vaja iseseisvat parteid või on
annaabi.ee 
