Kas Tiina oli libahunt? Teose põhjal kirjutatava kirjandi ,,Libahunt" A. Kitzberg, seisneb probleem selles, et kas Tiina oli hunt või ei olnud? Jah, mõnesmõttes ta tõesti oligi hunt, kuna Tiina ise tunnistas, et ta on seda. See juhtus jaanipäeval, kui teised inimesed hakkasid teda süüdistama selles, et ta on libahunt. Kuid samas ta ka ei olnud, kuna ta läks vihakseks kui talle seda seal öeldi. Ta elas ka metsas huntidega koos 5aastat, selle järgi võib järeldada, et ta oli kriimsilm. Kuid kui ta oleks libahunt, siis talle ei meeldiks loomad. Talle aga meeldisid. Ta tänas lapsena ka peale sööki jumalat. Ka selle põhjal võib öelda, et ta polnud metsakutsu. Inimesed arvasid ka sellepärast, et ta on metsahall, kuna ta ema oskas inimesi ravida ja libahundiks said vaid siis kui nõid sinu ära loitis. Arvati, et Tiina ema needisgi Tiina ära. Kuigi tegelikult ta ema tohterdas inimesi ...
August Kitzberg TKJPG 12- AK Mariliis Kallion ELUKÄIK August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus 1855. aastal 1863 aastani perekonnanimeks Kits Koolihariduse sai venna juures Niitsaadu vallakoolis Armastas palju lugeda Kitzberg pidas mitut ametit: ta oli valla- ja kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises", Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning Lätis tegi ta kirjatööd vabrikutes ELUKÄIK Ta oli kaks korda abielus. Kirjanduslikku tegevust alustas 1870. aastail tõlketööga ja koduloolise raamatuga „Kodu-kurukesest” (1878). Pärast eesti kutselise teatri sündi keskendus Kitzberg näitekirjandusele ning avaldas draamasid („Kauka jumal,” „Libahunt” jpm.) Aastal 1927 suri A. Kitzberg ja maeti Tartu Raadi kalmistule Mõistab hukka sotsiaalset vägivalda. LOOMING Tema loominguline tegevus hõlmab ajaliselt pool sajand...
SUUREMÕISA PÕHIKOOL 9. klass Maria Paat August Kitzberg Referaat Juhendaja: Marika Mägi Suuremõisa,2006 SISUKORD AUGUST KITZBERG.................................................................................................4 LAPSEPÕLV...............................................................................................................4 VALIK TEOSEID:...................................................................................................... 7 DRAAMALOOMING:................................................................................................7 PROOSALOOMING:..................................................................................................9 ELULUGU.........................................................................................
Valga Gümnaasium August Kitzberg (29.12.1855 10.10.1927) Referaat Koostas: Liisi Eelsaar 2 Valga 2009 Sisukord............................................................................2 Sissejuhatus.....................................................................3 Lapsepõlv...................................................................... 4-5 Elulugu..............................................................................6 Looming.......................................................................7-10 Kirjanduslik tegevus.............................................................7 Draamalooming..................................................................8-9 I Draamaloomingu algus...
Kirjanduslik ekskursioon August Kitzberg 24.september 2009 aastal me käisime August Kitzbergi kooli elu ja kodu uurimas. Me käisime vaatamas Maimu koobast, ja meile tehti ekskursioon, kus elas Kitzberg ja millega ta tegeles. See kool kus käis A.Kitzberg, pidi 4aastaga ära õppima mõistusega lugemist, korratabel pidi peas olema, usu õpetus. Nad pidid oskama teretama ja Jumalaga suhelda. Kui sa kuulsid mingit uut uudist või õpetust, tuli seda teadet kohe teistega jagada. 1864 aastal ehitati see kooli maja, kus käis Kitzberg. Kooli maja ja kohtumaja oli koos ühes majas. Kõik mis toimus kohtu ruumis, oli kuulda kooli klassi. AUGUST KITZBERG August Kitzberg elas lapsena (18571871) Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Penuja kirjutas Kitzberg kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja"noorpõlve mälestused". Nen...
August Kitzbergi elulugu ja looming...................................................3 4 5 August Kitzbergi tähtsus......................................................................6 ,,Libahundi" peamised konfliktid.........................................................7 8 9 Kasutatud kirjandus.............................................................................10 Kitzbergi elulugu ja looming August Kitzberg sündis 29. dets. 1855. aastal Abja vallas Laatre külas Puldre talus. Tema esivanemad põlvnevad Abja vallast Laatrest. 1863. aa...
(Kool) (klass) (Nimi) Libahunt Arvustus (kuupäev) AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904-1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjan...
AUGUST KITZBERG Eesti draamakirjanduse üks rajajaid August Kitzberg sündis 29. detsembril 1855. a Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku peres. Ta kasvas üles kooliõpetajast venna juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Alates 1871 aastast töötas Kitzberg mitmel pool vallakirjutajana. 1894 pidi ta venestusreformide tõttu sellest ametist loobuma. Kuni 1901 aastani elas Kitzberg Lätimaal töötades mitmes vabrikus kontoristina, 1898-1901 elas Riias. Aastatel 1901-1904 töötas Kitzberg Tartus "Postimehe" juures ärijuhina, 1904- 1920 oli Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik, aktiivne EKSi tegelane. Kitzberg oli vanema põlve kirjanikest ainuke, kes toetas ka tärkavat Noor-Eesti liikumist ja aitas noortel albumeid kirjastada. Aastal 1920 hakkas Kitzberg saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige. Suri Tartus 10. oktoobril 1927 ja ...
Kool Referaat AUGUST KITZBERG Autor: Juhendaja: 2011 Elulugu August Kitzberg sündis Pärnumaal, Puldre talus. Ta sündis 1855. aastal. Tal oli kaks venda Ado ja Jaan. Tema oli oma pere poegadest kõige noorem. Ta elas lapsena Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister ning ta käis samas koolis, kus ta vend oli õpetaja. Niisiis kasvas ta üles oma venna Jaani juures Karksi vallas, kelle käest saadud algharidust täiendas hiljem iseõppijana. Venestusperioodil 1893 lasti Kitzberg vallaametist puuduliku vene keele oskuse pärast lahti ning aastast 1894 töötas kontoriametnikuna Daugavpilsi lähedal Kalkne mõisas. Kitzbergil oli peale selle veel mitu ametit. Ta oli kohtukirjutaja, Tartus "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises" ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikutele. Rännuaastad ei olnud loominguliselt...
19. sajandi algus - 1911 19. sajandi algus. Külalistruppide vastuvõtuks ehitatakse Pärnusse teatrimaja, suur küünitaoline akendeta laudhoone, linnakodanike seas tuntud kui "Planwagen". Hoone on 16 sülda pikk ja 5 sülda lai (umbes 33x10m). Maja asub Eliisabeti kiriku lähedal, praeguses Kuninga tänavas, Pärnu rahva tollases igasuvises laadapaigas ning kuulub vaestekolleegiumile, kes etendustest saadud tulusid kasutab linna vaeste heaks. Eliisabeti kiriku õpetaja Johann Heinrich Rosenplänter soodustab teatrietendusi ja soovitab nende vaatamist ka kogudusele. Pärast tema surma proovib kirik mitmel korral oma külje alt seda patust lõbustusasutust lahti kangutada, kuid see ei õnnestu. Hoone lammutatakse alles 1893 kiriku juurdeehituse käigus. Ruumi kasutatakse ainult suvel, valgustatakse lampide ja küünaldega, ehitakse kaskedega, nagu külades simmanite ajal rehealused. Istmeid pole, et ruum rohkem mahutaks. Puudub ka lava - selle ehitavad s...
Tähtsad ajaloolised isikud Johan Laidoner sündis Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saarseni esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem, Peeter ja Oskar. 1894. aastal asus Laidoneride pere elama Viljandisse. 1902. aastal astus Johan Vilno sõjakooli, aasta hiljem komandeeriti ta Vilno jalaväe junkrukooli teise roodu, kus ta määrati õppima üldklassi. 1903. aastal ülendati Laidoner allohvitseriks ja 1904. aastal vanemveebeliks. Ta lõpetas sõjakooli 5. mail 1905.a. oma kursuse parimana ja teda autasustati sel puhul riigivapiga kaunistatud taskukuldkellaga ning ülendati nooremleitnandiks. Esimese maailmasõja alates määrati III Kaukaasia armeekorpuse staapi käsundusohvitseriks, kus teenis kuni 1915.a. märtsini. Laidoneri toetusel oluline roll Konstantin Pätsi võimu järgneval kindlustamisel. 1934 teostati tema juhtimise...
Eesti teatri ajalugu Tatrielemente võime leida juba rahvalikest mängudest ja rituaalidest. Teater kui kunstiliik jõudis eestisse saksa kultuuri kaudu. 1529 esimene teadaolev teatrietendus eestis. 18.saj lõpus väga populaarne näitekirjanik august von kotzebue, elas tallinnas. 1870 .a 24 juuni eesti rahvusliku teatri synd. Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed. 1880 keksel hakkas vanemuse seltsi teatrikruppi juhtima august viira. Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva hari...
film Libahunt (1968) Valga Gümnaasium 10.A Mareli Nielson Tegijad: Rezissöör- Leida Laius Stsenarist- Leida Laius ja Lembit Remmelgas Operaator- Algimantas Mockus Lembit Remmelgas 4. veebruar 1921 25. juuli 1992 eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay Kunstnik- Linda Vernik Kostüümikunstnik- Hil...
Teater Eestis 19181940 2004 Sisukord: Sissejuhatus.............................................lk3 Teatrielu areng aastatel 1918-1940.................lk4 Vanemuine 1914-1940.................................lk8 Eesti Draamateater....................................lk9 Pärnu teater Endla....................................lk10 Kokkuvõtteks...........................................lk14 Sissejuhatus 2 Nagu kõigil rahvastel on eestlastel oma igivanad mängud ja rituaalid, mis keskendusid aastaringi ja ühiselu pöördepunktidele. Kuid iseseisva kunstivormina tõid teatri siinsetele aladele sakslased, ja pikka aega toimis see hõredalt ja piiratult üksnes baltisaksa kultuurikeskkonnas. Läti Henrik mainib küll juba ristisõdijate korraldatud vaatemänge, ometi puuduvad meil andmed, nagu oleks keskaegne teater oma mitmesugustes vormides siin laiemalt ...
Kirjanduse liigid ja žanrid Täida tabel näidete eeskujul Eepika – jutustav Lüürika - luule Dramaatika - kirjandus näitekirjandus Romaan – Tammsaare Ballaad – Under Tragöödia – Kitzberg „Tõde ja õigus”, Tolstoi „Porkuni preili”, Goethe „Libahunt”, „Sõda ja rahu” „Metshaldjas” Shakespeare „Hamlet” Eepos – F.R. Luuletus – Juhan Liiv Draama – A. Kitzberg Kreutzwald ''Ema'', Lydia koidula ''Tuulte pöörises'', E. ''Kalevipoeg'', A. ''Teretamine'' Vilde ''Tabamata ime'' Heintalu ''Kuldmamma!'' Novell – August Gailit Sonett – M. J. Eisen Komöödia – E. Vilde ''Ristisõitjad'', August ''Õnnesoov isamaale'', ''Pisuhänd'', Oskar Luts Mälk ''Surnu surm'' L. Koidula ''Omal teul'' ''Kapsapea'' Jutustus – Oskar Luts Pastoraal – Vello ...
.Vanem eesti kirjandus 11. klass Nimi _____________________________ Punkte 200/_____ Hinne ___ Meie esivanemad on julgemate oletuste järgi elanud (kus?) __________________ kaldal ligi _________aastat. Igal rahval on enne (millist?) _____________________ kultuuri olnud (mille?) __________________ aeg. Viimast anti edasi suuliselt ühelt põlvkonnalt teisele. 13. sajandi alguses oli eestlasi umbes 150 000. Nad tegelesid künnipõllunduse, _________________ ja _________________, sõitsid merd ja kauplesid naabermaadega. ____________________ eluviis oli kujundanud nende ühiskonnamudeli, milles ei olnud kesksel kohal riik ja võim, vaid _________ ja _________. ______ a algas eestlaste vabadusvõitlus saksa ristirüütlite vastu. 20 aastat hiljem langes maa _________ ja __________ võimu alla ning ühtlasi nende (mille?) _______________ mõjuvälja. Alates ___ sajandi I poolest oli meie rahvas võõra võimu all ja seda ___...
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ...
Näitekirjandus 1. Seleta mõisted: · Dialoog- kahekõne, tegelaste omavaheline kõne näidendis · Vaatus- lavateose suurem lõik, eraldatud pausidega · Stseen- pilt, vaatuse väiksem osa · Remark- märkus, selgitus lugejale/vaatajale · Draama- tõsine näidend, näitekirjanduse zanr 2. Millised on draamakirjanduse välised väljendusvahendid? Nendeks on dialoogid, remargid, stseenid ja vaatused. Ehk kõik üleval toodud mõisted peale draama. 3. Loetle Vana-Kreeka teatrile iseloomulikke jooni. Kohad paiknesid orkestras, toimus vabas õhus, näitlejaid oli vähe (2-3) ning näitlesid ainult mehed, maskid, koor ehk jutustaja, etendused toimusid päeval. 4. Kes pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile, millal see toimus? Lydia Koidula, 1870.a 5. Nimeta esimesed algupärased Eesti näidendid. ,,Saaremaa onupoeg" ; Maret ja Miina ehk kosjakased" ; ,,Säärane mulk" 6. Miks o...
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" ...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Robert Rand Pärnu 2012 1824 . "Der Trunkenbold" (Lakekauss) Steinsbergi , , jandina «-näggo Jago ". 1911 Endla - . , , , «» . 7- , 5 . 1911-1914 Teetsov (1891-1946). Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubeli...
TEATER EESTIS · eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng "Saaremaa onupoeg" · kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval · see oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust · "Saaremaa onupoeg" oli sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus · Lydia Koidula kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega kirjutas juurde laulud ja viisid saatis etendust ise klaveril hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest · elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad · tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised L. Koidula vend sõbraga etenduses "Kosjakased" KUTSELINE TEATER · ehitati esimesed tõelised teatrihooned · 1906 avati Ta...
EESTI KIRJANDUS: REALISM Üldiseloomustus Saab alguse 19. saj viimasel aastakümnel. Hilistekkeline Naturalismi mõjud. On nimetatud kriitliseks realismiks (ebaõiglust rõhutav hoiak) Ajalehtede suur tiraas kindlustas ilukirjanduse leviku. Anti välja ka tõlkekirjandust. Põhiliselt eepilistes, jutustavates zanrites (proosaeepika: jutustused novellid romaanid) Tekib põhjalikum arutlus kirjanduse ülekriitika Esimene realistlik romaan J. Järve ,,Vallimäe neitsi" Eduard Vilde Esimene jutt ,,Kurjal teel" krimijutt Peterburi elust teine jutt ,,Musta mantliga mees" põnevusromaan kolmas jutt ,,Põletatud peigmehed" Töötab ,,Virulase" toimetuses. (Ka Juhan Liiv on seal tööl) Ajakirjanik 20a. (Tallinn, Tartu Postimees, jälle Tallinnas ja Riias) Kirjutas sellel ajal järjejutte. Esimene kutseline literaat eestis. Kümne aastaga kirjutab 15 raamatut ...
zizzle E.Vilde, J.Liiv, A.Kitzberg 1. Vilde elust 5 fakti. Vilde oli esimene elukutseline kirjanik.17.aastaselt kirjutas ta oma esimese jutustuse ,,Kurjal teel". Sündis 1865.a Simuna kihelkonnas Virumaal. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees"-eesti esimene kriminaaljutustus. Vilde suri 26.12.1933. 1917 kui Vilde naasis tagasi eestisse hakkas ta tööle teater ,,Estonia" dramaturgina" 2. Miks Vilde oli sunnitud Eestist teatud aja eemal viibima? Kuna ta võttis osa 1905.a revolutsioonisündmustest st. Aktiviseerus poliitiliselt ning oli seetõttu sunnitus eestist lahkuma.Elas välismaal poliitilise pagulasena. 3. Vilde romaanid Mahtra sõda, ,,Prohvet Maltsvet", Külmale maale" , ,,Mäeküla Piimamees" 4. Vilde näitekirjanikuna ( pealkirjad ) ,,Tabamatu ime", ,,Pisuhänd", ,,Side" 5. Juhan Liivi elust 5 fakti. J.Liiv sündis 30.04.1864 Alatskivi vallas, Tartumaal. Kuna...
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse -Alistatud rahvad hakkasid ...
Minu kodukoha turism Viljandimaa Viljandi paistab silma eelkõige oma rahuliku oleku, kauni looduse ja huvitavate arhitektuuriväärtuste poolest. Linna iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Viljandimaa monumendid: Johann Köleri monument Johann Köleri monument paigaldati Linnaväljakule 1976.a mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva. Johann Köler sündis Viljandimaal, Suure- Jaani kihelkonnas. August Kitzbergi monument Vilandimaal Laatre vallas sündinud kirjamehele püstitati Karksi ürgoru servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument,...
Elu Haridus Looming Elu Tähtsus aastad (vanus) Kristjan (1801- Riia Luule. Üritas luua Tema lühikese ,,Eesti Jaak 1822) kubermangugümna eesti keeles elu kohta ei ole esimene Peterson 21.a asium(nelja aastane nõudlikku kunsti ,mis palju teada. luuletaja." kursus-kolme tema ajal oli Tundis mitmeid Sümboliseeri aastaga). Tartu Euroopas. Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline ...
1)Eesti realism Ärkamisaja eesti kirjandus Ärkamisajal oli pandud alus eesti kirjandusele tema kõigis põhiliikides. Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõ...
Autor: Teos: Tegelased: Sophokles "Kuningas Oidipus" kuningas Oidipus Platon "Pidusöök" William Shakespeare "Hamlet" Prints Hamlet, Hamleti onu Claudius, Hamleti ema Gertrude, Ophelia Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Faust, Mefistofeles, Margareta Prosper Mérimée ,,Carmen" Carmen, Don Jóse Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. Juhan Liiv ,,Vari" Orb Villu August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ek...
Fr.J.Wiedemann eesti keele uurija, koostas eesti-saksa sõnaraamatu ning saksakeelse eesti keele grammatika raamatu. Tundis huvi ka folkloori ja etnograafia vastu, kirjutas raamatu ,,eestlaste sise ja väliselust". M.Veske luuletaja, teadlane, folklorist. Esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Avaldas eesti ja soome keele õpperaamatuid, 1884 asutas vene kultuuri ja keelt tutvustava ajakirja ,,Oma Maa". Rahvuslikuliikumise radikaalse suuna üks jätkaja, Jakobsoni vaadete jätkaja. K.A.Hermann - oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja, nimetas lehe umber "Postimeheks". Tegutses mitmes seltsis, ka Aleksandrikooli komiteedes. Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit ("Uku ja Vanemuine"). E.Bornhöhe kirjanik...
37. Majanduse areng 1870-1914 Majanduslikud eeldused omariikluse kujunemiseks Raudteede rajamine – arenes kaubavahetus, suhtlemine, uute tööstusettevõtete ja asulate rajamine 1870 – Balti raudtee • laiarööpmelised (Paldiski sadam-Tallinn-Narva-Peterburg; Tapa-Tartu-Valga-Riia; Valga-Võru- Pihkva; Tallinn-Haapsalu) • kitsarööpmelised (Pärnu-Valga; Mõisaküla-Viljandi-Tallinn; Türi-Paide-Tamsalu) Põllumajandus – mõisamajandus Suurmajandid ja palgaline tööjõud, uued agrotehnilised võtted Talude päriseksostmine, rendihinnad langesid (teraviljakasvatus ei andnud loodetud kasu), arenes metsakasvatus Piimakarjakasvatus ja muu loomakasvatus Põllumajanduse intensiivistumine (hariti uusi maid, kunstväetised, kaasaegsed põllutöömasinad, sordiaretus) Krahv Friedrich Georg Magnus von Berg aretas talvekindla rukkisordi “Sangaste” Süvenes sotsiaalne kihistumine ...
ÄRKAMISAEG(1860.-70ndad) VÄLISED EELDUSED SISERIIKLIKUD EELDUSED 1. Napoleoni sõjad ning rahvuslusideed 1. Eestlastest haritlaskond 2. Slalofiilide liikumine 2. Pärisorjuse kaotamine 3. TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. ...
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku lo...
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Tööleht 8. klassile KIRJANDUSE ZANRID 1. Joonista vihikusse skeem ja jaota skeemi all olevad sõnad õige põhiliigi alla KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA ehk LÜÜRIKA ehk DRAMAATIKA ehk JUTUSTAV KIRJANDUS LUULE NÄITEKIRJANDUS 1. .... 1. .... 1. ...... 2. 2. 2. 3. 3. 3. 4. 4. 5. 5. 6. ...
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
Kultuur ja eluolu (Enne iseseisvumist) 19.–20. sajandi vahetusel mõjutas eesti kultuuri industrialiseerumine ja moderniseerumine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis võttis suuna omariikluse rajamisele. Baltisaksa kultuur oli Eestis jäämas tagaplaanile võrreldes eesti rahvuskultuuriga. Eestikeelses kirjanduses ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits; rühmitus "Noor-Eesti" võttis sihiks rahvuskultuuri viimise kooskõlla Euroopa arengutega – Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!". 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. (Pärast iseseisvumist) 1918. aastal saavutatud iseseisvus andis võimaluse luua eesti rahvuskultuuri toeks riiklikud institutsioonid....
Ärkamisaeg- oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. rahvuslik liikumine- rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Venestamine- Vene keel ja kultuuri pealesurumine teistele rahvastele. Aleksandrikool- oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. 2. Friedrich Reinhold Kreutzwald- Eesti ärkamisaegne suurkuju, kirjanik, rahvaluulekoguja ja arst.Eepose "Kalevipoeg" autor. Johann Voldemar Jannsen- oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. Pani aluse püsivale eestikeelsele ajakirjandusele, 1857. aastal andis välja nädalalehe Perno Postimees, õhutas eestlasi talusi ostma, 1864.aastal asutas uue ajalehe Eesti Postimees, tema algatusel loodi mänguselts Vanemuine ja Eesti Põllume...
Kirjandus. Ilukirjandus Kirjandus ehk literatuur kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA ...
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
Virtsu Kool Oskar Luts Referaat 2011 1 Sisukord 2 1. ELULUGU Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal, mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Ta oli peres esimene laps. Tema vend Arnold, kes sündis 1893. aastal suri vaid kolmeaastasena. Noorim vend Theodor, sündis 1896, jäädvustas end eesti kultuurilukku filmioperaatori ja lavastajana ning mõnede allikate kohaselt ka tantsuõpetajana. Kirjaniku isa Hindrik Luts abiellus 1886. aastal Posti talu noorima tütre Leena Jobsoga. Ta astus Palamuse kihelkonnakooli 1895. 1889 aastal läks ta Tartu Reaalkooli, kus ilmus kirjanduslik huvisuundi. Aastatel 1911-1913 õppis ta Tartu Ülikoolis apteekriks .Ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja s...
Keila Kool ANTS LAIKMAA Referaat kunstiajalugu Koostaja: Kaspar Oll 11E Keila 2012 SISUKORD ELULUGU Ants Laikmaa sündis 5. mai 1866. aastal Läänemaal Vigala vallas vallakirjutaja peres. Ta sündis perre neljateistkümnenda lapsena. Isa Hans Laipman oli haritud mees õppinud Vigala köstrikoolis ja seejärel Märjamaal Haimre mõisa suurproua juures viksteenri ametis olnud. Ta töötas talupidajana ja oli ka vallakirjutaja. Ema Leenu Redlich oli samuti haritud. Oma vaimukuse ja kunstimeele päris Laikmaa emalt. Ema suri 1884. aastal, isaga ei saanud ta aga eriti hästi läbi. 1883. a. oktoobris toimus Provintsiaalmuuseumis maalikunstinäitus, peamiselt saksa kunstnike töödest. Seal nägi ja koges noor Laikmaa esmakordselt elus, mida maalikunst kõike suudab. Näitus andis niipalju hoogu, et ta korjas kokku oma senised katsetused ja läks nendega ku...
AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
Realism Eestis, küsimused 1.Realism Eestis, autorid. Aastad 1890-1896 märgivad murrangut eesti kirjanduses. Selleks ajaks oli ilukirjanduslik kriis jõudnud haripunkti. ärkamisaja suurte eeskujude tulemusena tekkis 80-ndail aastail tohutu hulk "kirjamehi", kes kõik innukalt ilukirjandust kirjutasid ja oma tühise loominguga täitsid eesti kümnekonna ajalehe ja kalendrisabade sisu. On arusaadav, et meie rahva arenenumad tegelased hakkasid otsima teid kirjanduselu värskendamiseks ja sisukamaks muutmiseks. Ja realism, mis läänes oli ammu võidule pääsenud, paistis olevat selleks kõige sobivam. Uue voolu aktiivsemaks propageerijaks sai A. Grenzstein, kes oli välismaal õppides ja reisides tutvunud sealsete kirjanduslike uudistega. Oma, tollal kõige mõjukamas eesti ajalehes "Olevik" hakkas ta realismile ja naturalismile teed tasandama. Alates aastast 1891 avaldas ta seal korduvalt tõlkeid Lääne- Euroopa realistide töist ja selgitas uue voolu põ...
Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits). Selle rühmituse juhtivad liikmed olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Grünthal-Ridala, Johannes Aavik, Bernhard Linde. Kaastööd te...
1.Rahvuslik ärkamisaeg: millal oli, eeldused, tähtsamad ettevõtmised, liidrid ning nende vaated, miks rahvuslik liikumine vaibus? Eeldusteks olid Eesti ala majanduslik arenemine , eesti haritlaste esimese põlvkonna teke, koolihariduse levik, kohaliku põliselanikkonna oma algatuslik organiseerimine, kommunikatsioonivõrgu avardumine ning rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kuluuriharrastuste toestamine, üldise silmaringi laiendamine ning kutseoskuste omandamise soodustamine. 2. Venestusaeg: millal oli, venestamise eesmärgid, tagajärjed. Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Taheti valitsemiskorraldus muuta samasuguseks kui teistes Venemaa piirkondades. Valitsuse ´´uut poliitikat´´ saadeti ellu viima marurahvuslastest kubernerid Liivimaal Zinovjev ja Eestimaal Sah...
annaabi.ee 
