Võõrandamislepingud: • müük 1. Müügilepingu mõiste VÕS §208 lg1, kohustustehingu ja käsutustehingu (AÕS, VÕS §164) eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/13198023 - uus TLS Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö) (TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda?
mitmetähenduslik (õigussuhe, füüsiline ese, varaline positsioon, autoriõigus, avalik- õiguslik positsioon, pension). Lg1 ja 2 on piiriklauslid. Lg1 on OONV (kohtutee garantii, hüvitise suuruse isemääramine) ja lg2 on lihtne piiriklausel. Oluline on teada, millist piiriklauslit kohaldada. Kui riive toob kaasa omandi täieliku kaotuse või selle positsiooni majandusliku väärtuse sisulise nullistumise, siis tuleb rakendada OONV klauslit, muul juhul lg2. §32 lg4 õigus pärandada ja pärida. §25 kahju hüvitamise garantii. Teadus ja kunst §38 lg1 I alternatiiv: teadus on tõsiselt võetav ja teatavast teadmiste tasemest lähtuv metoodiliselt korrastatud ja kriitiliselt reglementeeritud mõtlemise abil väljenduv tõde. Otsene piiriklausel puudub. §38 lg1 II alternatiiv: vaba loometegevus, millega kunstnik annab edasi muljeid, kogemusi või elamusi vabas vormide keeles; in dubio pro arte.
Kodused ülesanded 1-20 Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda?
tunnine vahetus kooskõlas seadusega vastavalt pg 43, lg 2 (Eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas). Antud leping ei oleks kooskõlas seadusega kui ta eksiks pg 44, lg 3 vastu - Ületunnitöö kokkulepe töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud, on tühine. 122) Vastavalt pg 7, lg4 - Tööandja võib 1314-aastase alaealisega või 1516-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). 712-aastasel alaealisel on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal Võib 12 aastaseid tüdrukuid rakendada ainult kergele tööle kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal ja 13 aastast poissi võib
· kõik majandustehingud peavad olema dokumenteeritud; · kõik majandustehingud peavad alg- või koonddokumentide alusel olema kirjendatud raamatupidamisregistritesse; · koostada ja esitada tuleb majandusaasta aruanne ning muud finantsaruanded; · säilitada tuleb raamatupidamise dokumente. (RPS §4) · · Raamatupidamise korraldamine · Äriseadustik §183 juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist; · Äriseadustik §306 lg4 juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist; · Äriseadustik §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamise lähtuvalt raamatupidamise seadusest. · · Tekke- või kassapõhine arvestus · Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. · Tekkepõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
Osanikud teevad ostuseid kahel võimalikul viisil- igaüks ise mis on igapäevane majadustegevus ja osanike otsusega kui ületab seda §89! ( § 89. Täisühingu juhtimisel võib juhtima õigustatud osanik teha tegusid, mis on vajalikud täisühingu igapäevaseks majandustegevuseks. Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus.) Siinjuhul ületab. Kuna O-le ei teatatud siis 93 lg4! 177` analoogia! Täisühingus ja osaühingus on osanike positsioon ju sama seega annakaaloogiat kohaldada küll. Tehing iseeneset kehtib- mis alusel?- kolmandate isikute suhtes sisesuhe ei kohaldu. Kui esindusõiguse alusel pole probleemi siis ei ole alust kui oleks esinduses probleem siis võiks olla alus. Kui ühing läheb pankrotti siis O ei vastuta selle tehingu eest! Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3
116 lg 2 p 1) - pool rikkus kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise poole huvi püsimise eelduseks kohustuse täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2 ) - kohustuse tahtlik või raskelt hooletu rikkumine (§ 116 lg 2 p 3, erand - lg 4) - kui mõistlik eeldada, et rikub ka edaspidi (§ 116 lg 2 p 4 – erand lg 3, lg 4) 2) Täiendava tähtaja andmine §116 lg4 Taganemine Üldised formaalsed eeldused: 1) mõistliku aja jooksul § 118 2) otsese tahteavaldusega või konkludentselt (VÕS § 188 lg 1) Ülesütlemine §195, §196 Materiaalsed eeldused: - Kehtiv kohustus - tegemist on kestvuslepinguga (VÕS § 195 lg 3) - Rikkumine - Rikkumine on oluline Formaalsed eeldused: - Teade - Teade mõistliku aja jooksul Eristatakse : Korraline ja erakorraline ülesütlemine. Erakorraline ülesütlemine jaguneb:
öelda, kas tunnistaja tegelikult nägi, kuulis (tajus) midagi kuriteo toimepanemise ajal või kas süüdistatav sai aru kannatanu abitusseisundist; 4. Nähtused, mis omavad tähendust uurimise ja kohtu jaoks, kuid ei kuulu psühholoogia eksperdi kompetentsi. Näiteks tunnistuste tõepärasuse aste ja kõik sellega seotud küsimused stiilis: "Millega seletada süüdistatava poolt antud tunnistuste muutumist, kas tal on kalduvusi valetamiseks" jne). Selle kohta on KrMS §107 lg4 öeldud järgmist: Kui eksperdile esitatud küsimus on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ega eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis sellele vastamast. 5. Nähtused, mis on seotud psüühikaga, kuid kuuluvad psühhiaatria kompetentsi. Näiteks süüdistatava võime oma tegude ühiskonnaohtlikkusest aru saada ja neid juhtida. 6
ning hinna alandamine on 1 viivise nõudmise viise. Tavapäraseid sademeid ei saa lugeda alusel vabandavaks põhjuseks lepingu täitmisega viivitamisel(VõS §103), kui need pole eelnevalt lepingus sätestatud Kummal või kas mõlemal poolel oli õigus nõuda viivist ja mis alusel? Õigus oli vaid peatöövõtjal, alltöövõtjal on vastav õigus kui ta oleks pidanud kinni lepingu tingimustest ning lepingut oleks rikkunid teine osapool.(VõS §113 lg4) Millise seaduse säte reguleerib tasu vähendamist? VõS §101 lg5, VõS 648 Lisa: Kuna hilinemine oli vaid 1 päev ning 15% kogu tasust võib olla vägagi suur summa siis siinkohal tasuks mõelda ka mõistlikuse printsiibi kasutamist. V-14 Korterelamu korteriomanik Aari R. otsustas hakata tegema ümberehitusi. Ta tahtis oma elutuba suurendada korteri koridori vähendamise arvel. Puudus oli ka panipaikadest ja ta
Võimalik ei ole paralleelselt tagada kaasomandiosa võõrandamisel kokkuleppe üleminekut õigusjärglastele ja samal ajal tekitada võõrandamise tühisus. Kui avaldajate tahe oli saavutada igasuguste käsutuste välistamine kummagi kaasomaniku poolt, tulnuks selgelt taotleda sellist eelmärget konkreetselt avaldajate kasuks. Kaasused: 68. Pm VÕS §305 lg1 alusel võiks öelda et võib rakendada kinnipidamisõigust, aga selle välistavad §305 lg3, §306 lg4. §305 lg3 üürniku isa õigused asjale on eelnevad. Pealegi üürileandja teab, et sülearvuti ei kuulu üürnikule. Kui P taganeb üürilepingust, siis pm oleks pandiõigus, aga isa õigus eelneb sellele pandiõigusele. See et eelneb on seotud sellega et ta teadis et kuulub isale. Pandiõigus tekib kui viib läpsi korterisse. Üürileandja teadmine pandiõiguse olemasolu kohta peab olema võlgnevuse tekkivusega. Teadmise ajamomendi osas määrav ka see millal valdust nõuab,
füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks: moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja; osta teenust sisse raamatupidamisega tegelevatelt firmadelt või mittekoosseisulistelt raamatupidajatelt.
võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni võrra, kuigi kahjum oli üksnes 30 000 krooni. Mida peab tegema registripidaja? VUTT: Võlausaldajale peab teatama vaid siis kui vu-del on nõudeid- 2 teatamiskohustust lg2 ja 3! Et kõik võlausaldajad saaksid teada sellest läbi ametlike teadaannete. 358-t ei kohaldata seega vu-dele teatamist ei kohaldata! 353 lg4? aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine ÄS § 362 lg 4: aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks; kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali- sellega et vähendavad kapitali rohkem kui on kahjum siis sellega kas loovad endale soodsama olukorra-> vt 337! Väljamakseid reservkap arvelt teha ei
võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest, samuti vähendati aktsiakapitali 300 000 krooni võrra, kuigi kahjum oli üksnes 30 000 krooni. Mida peab tegema registripidaja? VUTT: Võlausaldajale peab teatama vaid siis kui vu-del on nõudeid- 2 teatamiskohustust lg2 ja 3! Et kõik võlausaldajad saaksid teada sellest läbi ametlike teadaannete. 358-t ei kohaldata seega vu-dele teatamist ei kohaldata! 353 lg4? aktsiakapitali lihtsustatud vähendamine ÄS § 362 lg 4: aktsiakapitali lihtsustatud vähendamisel tekkinud vaba kapitali võib kasutada ainult aktsiaseltsi kahjumi katmiseks; kui tekkinud vaba kapital on kahjumist suurem, kantakse kahjumit ületav osa reservkapitali- sellega et vähendavad kapitali rohkem kui on kahjum siis sellega kas loovad endale soodsama olukorra-> vt 337! Väljamakseid reservkap arvelt teha ei
füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt. füüsilisest isikust ettevõtja võib raamatupidamise arvestust korraldada lihtsustatud korras kassapõhiselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt Äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel ja Äriseadustiku § 306 lg4 aktsiaseltsi juhatusel. Äriseadustiku §77 füüsilisest isikust ettevõtja korraldab oma raamatupidamist lähtuvalt raamatupidamise seadusest. Ettevõte võib raamatupidamise korraldamiseks: moodustada raamatupidamise struktuuriüksuse ja palgata tööle raamatupidaja; osta teenust sisse raamatupidamisega tegelevatelt firmadelt või mittekoosseisulistelt raamatupidajatelt.
). Kui tegemist on õigusjärglusega!! , siis tuleb eristada asjaõigust ja võlaõigust. On käsutustehing (aõs tehing §– omandi üleminek) ja kohustustehing (võs tehing). Mõlemad ei pea esinema --- Teatud tehingud hõlmavad kahte õigusharu (omandiõiguslikud), kui me neid ei eristaks jõuaksime teistsuguse tulemuseni. Miks me peame neid eristama? Omaniku vahetus puudutab kahte õigusharu. Miks on vaja abs. Printsiipi? Auto näide §8 lg4 – asjaõiguslik tehing ei sõltu võlaõigusliku tehingu kehtivusest. Pärineb saksa õigusest (germaani õigus). Prantsusmaal sellist asja ei ole (Romaani õiguses). Näiteks, germaani õiguse järgi asja ostmisel saab asja omand üle minna ennem raha tasumist. Romaani õiguses läheb omand üle siis, kui on asi tasutud. Germaani õiguses arvestatakse nii VÕS kui AÕS antud tehingu tegemisel. Romaaniõiguses kasutatakse antud kaasuses ainult VÕS. Omand tekib, kui on: 1) Kokkulepe
teenust jms) 2) Käsutustehing – suunatud vahetult õiguse ülekandmisele, koormamisele, muutmisele või lõpetamisele Kohustustehing on kausaalne ja käsutustehing abstraktne; kohustustehing annab õigusliku olukorra muudatustele aluse, kästutustehing on aga õiguslikult neutraalne (temast ei tulene, miks ja millisel eesmärgil käsutus tehti) Abstraktsioonipõhimõte (TsÜS §6 lg4) – käsutustehingu kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest, st võib olla nii, et asja müügileping on küll tühine, kuid asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta kehtib); eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus juhul, kui mingit eset võõrandatakse korduvalt 5. Tingimuslikud tehingud TINGIMUSLIK TEHING: Tingimusliku tehingu mõiste: tehing, milles õiguslike tagajärgede saabumine on seotud tulevikus
c) vanema omadus § 27 III; § 37 III d) abikaasa § 26 II, §27 eeldab abielu 26 Kooselu- kuidas määratleda? Emotsionaalsele tähendusele ei saa omistada õiguslikku tähendust. Vabaabielu ei saa õiguslikult määratleda. Homoabielu- abielu fn on rahva taastootmise fn. (§27 lg1) Homoabielu puhul see puudub. §24 lg4- võib olla ka samasooliste pool? §27 lg2-Abikaasad on võrdõiguslikud-abikaasad kui kvalifitseeritud subjektid, sellele ei laiene vabaabielu ega ka samasooliste abielu. e) (töötaja, tööandja § 29 V) f) autor § 39 (autorsus ehk mittevaralised õigused) kes on loonud loomingu (looja). Kui autor on loomingu maha müünud, kas see § kaitseb ka ostjat/uut omanikku? §32-kaitseb varalisi õigusi
Eesmärk on vaba. §29 lg1 lause 2. §32 lause 2. Vaieldav on nt §16. Kas selles kaitses on ka volitus elu piirata? b. Kvalifitseeritud piiriklauslid - §26 lause 2. Seab põhiõiguse piiramise sõltuvusse lisatingimuste täitmisest. Esindab kõrgendatud nõudmisi võrreldes lihtsa reservatsiooniga. · Formaalselt kvalifitseeritud - §36 lg2. Peab olema välisleping, mitte seadus. Otsustab Vabariigi Valitsus. §43 lause 2. §48 lg4. §26 lause 2. · Materiaalselt kvalifitseeritud probleemiks see, kas need kataloogid on ammendavad.§43. kuriteo tõkestamine eeldab seda, et on olemas mingi konkreetne kuritegu, mida hakatakse tõkestama. Enne, kui on teada, et miski võib olla väga ohtlik, ei ole veel kuritegu, mida tõkestada. Kas võib lugeda mõne vangi kirja või mitte? Ühed ütlevad, et ei või. Teised ütlevad, et võib. Kataloogi eesmärk on olla
Sellega vastuolus olev otsus on tühine. (§ 350 lg 4) o AK tingimuslik suurendamine § 351 ja § 3511 Tingimuslik tehing TsÜS § 102: tehingute puhul asjaolu, mille puhul me ei tea kas see saabub või ei saabu Tingimuslik AK suurendamine: Me ei tea kas kapitali suurenemine toimub või ei toimu Variandid: Vahetusvõlakirjad (lg 1), koondmuse ettevalmistamine (lg 4), märkimise õiguse andmine (=optsioon) (lg4) Vahetusvõlakirjad: § 241: reguleerib vahetusvõlakirju tegemist on võlakirjadega, mida on õigus vahetada aktsiateks AS võtab laenu ja laseb välja võlakirja Ühtepidi võib olla võimalus teenida aktsiate saamise pealt (aktsiate saamise hind lepitakse eelnevalt kokku) ja teistpidi annab väiksemat intressi tänu sellele
kinnistusraamatusse kandmist on ostjal samal põhjusel õigus keelduda valduse üleandmisest. Kui ostueesõigust omav isik peab tasuma ostuhinna ostjale, vabaneb ta sellega ostuhinna tasumisest müüjale. X Hoonestusõigus Hoonestusõiguse mõiste ja sisu Hoonestusõigus on piiratud asjaõigus. Eesti õiguses käsitletakse hoonestusõigust sarnaselt kinnisomandile: · Hoonestusõiguse suhtes kohaldatakse kinnisasja sätteid, sh kinnisomandi kaitse sätteid (AÕS §241 lg4); · Hoonestusõigus on võõrandatav ja pärandatav ning piiratud asjaõigustega · Hoonestusõigus loetakse kinnistus ja selle kohta avatakse kinnistusraamtus eraldi registriosa. Eesti hoonestusõigus on kujundatud Saksa õiguse eeskujul. Hoonestusõigusena käsitletakse kinnisasja koormatist, mis annab isikule, kelle kasuks on see seatud, võõrandatava ja pärandatava tähtajalise õiguse omada võõral kinniasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist.
annaabi.ee 
