- Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon) · Peensoole perforatsioon (mittevaskulaarne) ·Gangrenoosne koletsüstiit · Jämesoole perforatsioon letaalsus Raske · Soole isheemia 20-80% · Äge nekrootiline pankreatiit · Postoperatiivsed komplikatsioonid Kliiniline pilt Lokaalne leid parietaalse peritoneumi ärritus ja iileus Valu - äge perforatsioonivalu - süvenev difuusne kõhuvalu Kaitsepinge Kõhupuhitus Soolehäälte vaibumine soole paralüüs Üldised haigusnähud Palavik, külmavärinad Higistamine Tahhükardia, tahhüpnoe Higistamine Rahutus, dehüdratatsioon
defekt mis läbib kõiki kihte ja maosisu satub vabasse kõhuõõnde Penetratsioon - haavand mulgustub naaberorganisse Pülorostenoos - haavandist põhjustatud maopassaazihäire Verejooks Levinuim 25-50 haiglaravi/100000 Forresti klassifikatsioon Ia pritsiv verejooks Ib nõrguv verejooks IIa nähtav veresoone ots, veritsust pole IIb hüübega kaetud haavand, veritsust pole IIc hematiintäpid haavandi põhjas III puhas valge haavandi põhi Äge massiivne verejooks - kuni 15% letaalsus Diagnoosimine Veriokse ja veriroe Aneemia Endoskoopia 12-24 tunni jooksul Jätkuva verejooksu tunnused: Äge verejooks Nähtav veresoon Hüüve või pigmendilaik haavandi põhjas Ravi 80% kliiniliselt väljendunud verejooksudest lakkab spontaanselt Endoskoopial näha korduva verejooksu tunnused 50% retsidiiv paari järgneva päeva jooksul Alustada/jätkata kolmikravi Endoskoopiline ravi jätkuv verejooks või korduva verejooksu tunnused Langetab verejooksu kordusriski umbes 15%
hormoone(nt insuliin) hakkab oma fermentidega lagundama kõhunääret ise; • Koostöös bakteritega tekib tugev põletik; •Varieerub kergest, isetaandarenevast kuni üliraske põletikuni; •Krooniline pankreatiit soodustab suhkutõve tekkimist; •Moodustab 3% kõikidest kõhuvaluga hospitaliseeritud patsientidest Suurbritannias; •Eestis viimastel aastatel keskmiselt 1000 patsienti aastas; •On kolmandal kohal esinemissageduse järgi peale pimesoola ning sapikivi haiglates; •Üldine letaalsus on jäänud viimasel 20 aastal 10% piiridesse. Põhjused •Enamasti haigestutakse vanuses 40-60, sagedamini naised; •Kroonilised mürgistused (nt. alkoholi liigtarvitamine); •Mehhaalinised takistused (nt. sapikivid); •Ravimid (nt. asatiopriin, östrogeenid); •Antibiootikumid (nt. furasemiid jm); •Infektsioonid (mumps, viirushepatiit B/C, tsütomegaloviirus); •Parasiidid (askaridos); •Pärilikkus;
Põhjustaja: Caliciviridae Vesivirus tsütoplasmas' Kasside kalitsiviirus Ümbriseta · Haigust iseloomustab konjunktiviit, riniit, trahheiit, pneumoonia, villid ja haavandid suulimaskestas, palavik, anoreksia, letargia, kange kõnnak, nõrevool ninast ja silmadest · Inkubatsiooni periood kuni 2 nädalat, haiguse kestus samuti kuni 2 nädalat. Haigestumus on kõrge, letaalsus kuni 30%, eriti kassipoegade seas, paranemine vältab pikka aega · Kasside kalitsiviirustel on mitmed serovariandid, mis põhjustavad erinevaid kliinilisi muutusi (üks viirusetüvi põhjustab haavandeid käppadel) · Viirus kahjustab kurku, neelu, harvem kopse, sooltrakti, neere. Võib esineda liigeste ja lihasvalu ja haavandeid käppadel, · Kliinilised tunnused võivad olla erinevad ja sõltuvad viirusetüvest, kassi
astmega. Kuid aja möödudes patogeen nagu ,,leebuks". Evolutsiooniliselt vaadatuna superkillerist patogeeni seisukohast ei ole peremeesorganismi kiire hukk sugugi optimaalne, sest peremehe surmaga hävib ka patogeen. Protsessid, mis viivad ,,talutavuse piiri" lõdvenemisele, tulenevad muudatustest nii parogeenis kui ka peremehes. Parasiidi (nt bakteri) populatsioonis on taudi alguses edukad eriti virulentsed variandid, millele sageli kaasneb peremeesorganismi kõrge letaalsus. Niisugune fenotüüp omab valikulist eelist esmajoones seni, kuni peremeesorganismide populatsiooni arvukus pole katastroofiliselt langenud. Kui peremeesorganisme on jäänud oluliselt vähemaks, on patogeeni virulentsusest vähe kasu, kui sellega kaasneb peremehe kõrge letaalsus peremees sureb enne, kui jõuab nakatuda järgmine potensiaalne peremees ning kukkub ka patogeen. Seega muteerub viirus, kes tekitab pigem kroonilise infektsiooni, jätab
Tiinuse esimese kolmandikul tekib loodete resorptsioon, alates tiinuse teisest kolmandikust esineb aborte. Tiinuse lõpus nakatunud emistel võivad looted mumifitseeruda, matsereeruda (matseratsioon – pehmenemine). Sagedased on enneaegsed poegimised, järglased võivad olla nõrgad või normaalsed. Erandjuhtudel võib tiinus pikeneda 2–3 nädal võrra. Imikpõrsastel, kellel puuduvad maternaalsed antikehad Aujeszky haiguse vastu, võib pärast nakatumist letaalsus ulatuda 100%ni. Võõrutatud põrsastel, nuumikutel on haiguse inkubatsiooniperiood kuni 30 tundi. Noorematel sigadel vältab haigus kuni nädal, kuid sageli vältab see ainult mõne päeva. Haiguse esmaseks sümptomiks on aevastamine, köha ja palavik (40 -42oC). Hiljem lisandub oksendamine, nõrkus ja apaatia. Alates viiendast haiguspäevast tekivad lihaste spasmid ning vahelduvate konvulsioonidega (lihaste lühiajaline vapluskramp või krambihoogude seeria) kaasnev tugev salivatsioon
tunnuste vaadeldav kogum. 55. Intermediaarsus ja kodominantsus Intermediaarsus - heterosügoodid on kahe tunnuse väise fenotüübiga. Nt Mustad(AA), Valged (aa), Hallid (Aa) Kodominantsus - tunnusel puudub retsessiivne alleel. Kahe dominantse tunnuse kombineerumisel ilmnevad mõlemad tunnused 56. Polüalleelsus ja polügeensus Polüalleelsus - lookuses esineb rohkem kui 2 alleeli: nt C>c ch> ch> c Polügeensus - ühte tunnust määrab palju geene 57. Letaalsus Embrüonaalsed, postnataalsed - teatud kombinatsioonis põhjustab surma 58. Suguliitelised tunnused Peamiselt X kromosoomis, harvem ka Y kromosoomis. Sugukromosoomides kanduvad haigused. Nt. Hemofiilia 59. Holandrilised tunnused Suguliitelised tunnused, paiknevad Y-kromosoomis, päranduvad isa liini pidi. 60. Epistaatilised geenid Ühes lookuses asuva geeni tõkestav toime teise lookuses asuva geeni avaldumisele. 61. Komplementaarsed geenid
üleproduktsiooni tagajärjed? - Ketokehade produktsioon ületab pidevalt lõhustumise ja see viib ketokehade kuhjumisele veres (ketoneemia), ja ketokehad ilmuvad uriinis (ketonuuria) - Ketokehade liigsus veres põhjustab metaboolse atsideemia (iga atsetoatsetaadi ja beeta-hüdroksübutüraadi molekul loovutab verre ka ühe prootoni tõuseb prootonite hulk veres vere pH langeb kujuneb tõsine metaboolne atsidoos kooma ja letaalsus mõningatel juhtudel) - Diabeetiline ketoatsidoos põhjustab tugeva janu (dehüdratatsioon suureneb eritatava vee hulk), kaalukaotust, oksendamist. (INS manustamine on hädavajalik kuna alandab glükagooni prevaleerumist veres, pärsib glükagooni kataboolset toimet maksarakkudes, vähendab glükoneogeensete ja ketogeensete substraatide liigvoolu ekstrahepaatilistesse kudedesse) - Spetsiifilised kliinilised sümptomid Kolesterool
tüsistustega nakkushaigus. Dengue hemorraagiline palavik tekib üldjuhul kui denge palavikku põdenud inimene haigestub lühikese perioodi jooksul teise denge-viiruse serotüübi poolt põhjustatud haigusesse. Haigus algab nagu tavaline denge palavik, kuid 2-5 ööpäeva möödumisel seisund järsult halveneb, tekivad verejooksud, kiiresti areneb dehüdratatsioon, patsiendil võib tekkida šokk ja haigestumine võib lõppeda surmaga. Letaalsus ulatub kuni 40- 50%-ni. Spetsiifiline ravi ja/või vaktsiin puudub.[5] 12 KOOLERA Äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid.[4]
Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel; verevalumid siseorganitel, nahal. Ennetamine: madala patogeensusega vormi puhul võib kasutada laia toimespektriga antibiootikume sekundaarseks tõrjeks. Viirusvastase aine kasutamine ei ole heaks kiidetud. Vaktsineerimine Eestis keelatud.
Nakkusallikaks haiged või haiguse läbi põdenud linnud (keha sekreetide, ekskreetide, munadega). Viiruse ülekandumine sööda, joogivee, allapanu, inventari, transpordi vahendite, riiete ja jalanõudega. Bioloogilisteks siirutajateks uluklinnud. Kliinilised tunnused: madala patogeensusega Al viirus: respiratoorsed nähud – hingamisteede turse, haiged linnud hingeldavad; kõhulahtisus; munevuse langus; munade purunemine; põletikulise eksudaadi eritumine; letaalsus 10-20%. Kõrge patogeensusega Al viirus: palavik 44 kraadi, hari ja lokutid tsüanootilised; esineb kõhulahtisus; väljaheited roheka tooniga; ninast limas-mädane nõre; linnud hingeldavad; nekroosi kolded jalgadel; verevalumid siseorganitel, nahal. Ennetamine: madala patogeensusega vormi puhul võib kasutada laia toimespektriga antibiootikume sekundaarseks tõrjeks. Viirusvastase aine kasutamine ei ole heaks kiidetud. Vaktsineerimine Eestis keelatud.
Üldine suremus kõikidest põhjustest tingitud surmade suremuskoda Spetsiifiline suremud teatud põhjuse alusel toimunud surmajuhtum 9. Kuidas mõjutab haiguse kestus levimuse hinnangut? Ei mõju, kuna mõõdame levimust kindlal ajahetkel, mitte perioodil. 10.Kuidas mõjutab avaldumuse hinnangut vaatlusperioodi pikkus? Avaldumusriskile avaldab suurt mõju vaatlusperioodi pikkus. Mida pikem on periood, seda suurem on avaldumusrisk 11.Letaalsus- mõiste, kuidas arvutatakse? Haigusest põhjustatud surmad kogupopulatsioonis. Haigusest põhjustatud surmad/kõik haigestumised 12.Stabiilne populatsioon- mõiste Arvukus ja struktuur ei muutu; siia kategooriasse kuuluvad ka suured populatsioonid, kus erisuunalised muutused on kogupopulatsiooni arvestades vastastikku kompenseerivad või vähetähtsad. 13.Fikseeritud populatsioon-mõiste Uusi isendeid ei lisandu, küll aga võib loomi välja langeda; 14
Diagnostika: - kliiniline pilt ja objektiivne leid - ensüümid (lipaas, elastaas1, amülaas) ja põletikunäitajad veres; amülaas ka uriinis - glükoos, K+, Ca++ - piltdiagnostika (sapikivi!): USG, Rö, Angio- CT Ravi: - intensiivravivõtted (vedelik, el.lüüdid), AB, analgeetikumid, ÄNP ravi, 0-dieet - endoskoopilised võtted (kivi eemadamine, pankrease tsüsti või abstsessi drenaaz) - kirurgia kui konservatiivsed võtted on ebaefektiivsed, letaalsus haiglas isegi kuni 15% Profülaktika: sapikivide eemaldamine, alkoholi vältimine, ravimid! Ägeda pankreatiidi ravitaktika Krooniline pankreatiit Etioloogia: 80% alkohol, ravimid Kliinik: vöökujuline valu, düspepsia (toidu talumatus), maldigestioon e. seedimatus kaalulangus, kõhupuhitus ja lahtisus, kollasus, suhkru a/v muutus, tsüstide, abtsesside, fistulite moodustumine Diagnoosimine: - kliinik - analüüsid (ensüümid)
tavaliselt mittehomoloogilisele kromosoomile. Translokatsioone jaotatakse tasakaalustatud ja tasakaalustamata vormideks. Esimesel juhul ei kaasne mingeid muutusi geenide talitlusliku aktiivsuse tasemel - geene ei ole kaduma jäänud ega ei ole muutunud nende aktiivsus. Teisel juhtumil on kahjulik mõju olemas. Mittehomoloogiliste kromosoomide osade vahetus. Vahetuvad mittevõrdsed osad. 54. Mis on tasakaalustatud letaalsus ja paigalhoidjad kromosoomid? Tasakaalustatud letaalsus - retsessiivsete letaalsete alleelide selline paigutus, et säilib heterosügootsus, e. surmava retsessiivse alleeliga vanemate järglased jäävad vaid siis ellu kui säilib heterosügootsus. Paigalhoidjad kromosoomid - lubavad muteerunud kromosoomil olla heterosügootses olekus inversiooni käigus. Dominantse alleeliga markeeritud inversiooniga kromosoomid. 55. Mutatsiooni aheldusgrupi määramine tasakaalustatud kromosoomide meetodil.
· Voolu sisenemiskoht ja sisenemispind Võimalikud vigastused elektritraumast · Südamekahjustus · Hingamisseiskus · Põletused · Lihaste ja skeletivigastused · Veresoonte kahjustus · Närvisüsteemi kahjustus 27 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 16.1. VÄLGULÖÖK · ~ 200 000 A, kuni 1 biljon V, toimekestvus 0.001-0,0001 sek · USA-s sureb aastas 300-600 inimest, letaalsus 20-30% · Otsene löök · Kaudne löök (maavoolust, voolu all olevate objektide kaudu, lööklainest) Välgulöögi kahjustused · Südameseiskus · Hingamisseiskus · Kolju ja lülisamba vigastused · Luumurrud · Põletused Esmaabi elektritrauma korral Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Elektrilöögi tagajärje raskus sõltub elektrivoolu pingest ja voolu tugevusest.
keskne aspekt. Perekonna mõju ulatus kaugele, raske oli teha vahet, kus ,,lõppes kodu ja perekond ja kus algas avalik sfäär". EAA, f. 1850, n. 1, s. 56, l. 5p väljakirjutused kirikuraamatutest Otto Johann von Bocki ja Eva Helena Fochi laste kohta 17371740 Heinrich Johann (17371740), nagu ka tema aastane väikevend Wolmar Anton, surid rõugetesse. Otto Johann von Bocki tosinast lapsest neli ei jõudnud täiskasvanuikka. Rõuged olid sel ajal ohtlikumaid nakkushaigusi, mille letaalsus langes alles 19. sajandil seoses kaitsepookimisega. Meetrikaraamatute andmeil olid rõuged peaaegu puhtakujuline lastehaigus; tema ohvritest moodustasid umbes poole kuni kolme aastased lapsed. Krüdenerid ja Rathlefid Allikaid mõisaomanikest aastast 1758 kuni 1920 EAA, f. 3742, n. 1, s. 140 Krüdeneride vapp Esimene Krüdener Lahmusel oli Otto Johann von Bocki teise lapse, tütar Christine Gertrude (20.08.17351808) abikaasa Friedrich von Krüdener, kellele O. J
Breeding value)- Kvantitatiivses geneetikas individuaalse fenotüübi kõrvalekalde osa populatsiooni keskmisest, mis on tingitud alleelide aditiivsest toimest. 9. Aretusmeetodid 1. Sisearetus Sugulasabielud a. Amishi religioosne pere b. Euroopa “siniverelised”: X-liiteline retsessiivne hemofiilia 2. Välisaretus Heteroos e. hübriidjõud Isesobimatus a. Tasakaalustatud letaalsus 3. Ühiseellased Inbriidingukoefitsient (F) Suguluskoefitsient 10. Järglaste omaduste etteennustamine Järglase fenotüübi ennustamine (TO), lähtudes vanemate fenotüübist ja kitsatähenduslikust päritavusest (h2). Vaid vanemate keskväärtuse (TP) erinevus populatsiooni keskmisest on päritav ja sõltub kitsatähenduslikust päritavusest (IQ h 2 = 0,4). 11. Kunstlik valik Kunstlik valik.
laupkokkupõrge, külgkokkupõrge ja sõiduki väljapaiskumine sõiduteelt. Laupkokkupõrke korral peatab stabiilne objekt sõiduki edasiliikumise. Juht paiskub ette vastu juhtrauda ning võivad tekkida vigastused pea-, rinna- või kõhupiirkonnas olenevalt sellest, millise kehaosa ta vastu juhtrauda lööb. Kui juhi väljasirutatud jalad surutakse samal ajal jalatugedele ja reied vastu juhtraua käepidemeid, tekivad sageli mõlema reieluu murrud. Hüperekstensioon – ülevenitus Letaalsus – haiguse või vigastuse surmavus Külgkokkupõrke korral põrkub sõiduk küljega vastu objekti. Seejärel kukub sõiduk juhi jalale, libiseb ja võib tekitada vigastusi kogu jala ulatuses. Siinjuures on sageli tegu lahtiste vigastustega. Kui juht kokkupõrkes sõidukist välja paisatakse, lendab ta, olenevalt kiirusest kokkupõrke ajal, nii kaua läbi õhu, kuni põrkab vastu muud objekti (puu, sõiduk, tee jne). Primaarselt vigastatakse
On võimalik post mortem Leptospira DNA detekteerimine kudedes. Neisseria meningitidis Koloniseerib peale nakatumist piisknakkusena inimese nina-neelu. Umbes 15%-l tungib tekitaja vereringesse, dissemineerub, põhjustades septitseemiat ning teatud hulgal inimestel läbib ka hematoentsefaalbarjääri, põhjustades meningiiti. N. meningitidis on eriti ohtlik väikelastele. Septitseemiaga patsientidel ilmneb 75% petehhiaalne lööve, mis on tingitud endotoksiinist. Letaalsus septitseemia korral võib väikelastel olla kuni 30%, sest käivitub šoki mehhanism. Septitseemia fulminantset vormi nimetatakse Waterhouse-Friedricksen’i sündroomiks ning see võib osutuda fataalseks mõne tunni jooksul tingituna massiivsest endotoksiini vabanemisest alguse saanud intravaskulaarsest koagulatsioonist ja tekkivast šokist. Uuritav materjal Meningiidihaigelt on uuritavaks materjaliks ajuvedelik ehk liikvor. Viimane saadakse lumbaalpunktsioonil
annaabi.ee 
