15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal 8 umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeritiLoodearmee). Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgasVoronezisse evakueeritud Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse
mõjusfääride jagamist. Lepingu sisu · 1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikkusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega. · 2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki. · 3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes. · 4. Kumbki Lepinguosalistest ei osale mitte mingisuguses riikide grupeeringus, mis on otseselt või kaudselt suunatud teise poole vastu. · 5. Vaidluste või konfliktide tekkimisel Lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult
Eesti välisministrile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVL-e õiguse rajada Eesti aladele sõjalaevastiku baasid.Eesti idapiirile koondati väed. Tallinnas arutati Moskva nõudmisi ning otsustati pakt allkirjastada, sest sõdimiseks polnud piisavaid materiaalseid vahendeid ega välistoetajaid. *Artikklid: *kumbki ei tohi osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe osapoole vastu *pakti elluviimine ei tohi riivata ühe lepinguosalise suveräänõigusi *Eesti saab osta NSVL-t soodsamatel tingimustel relvi *NSVL võib Eestisse rajada sõjaväelaevastiku baase *mõlemad osapooled kohustuvad andma üksteisele abi kallaletungi korral *Samalaadsed lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Soome osutas suurt vastupanu, see põhjustas Talvesõja, kus NSVL kandis suuri kaotusi. Soome säilitas iseseisvuse. Baaside aeg *18.oktoobril algas maavägede sissemarss Eestisse. Punaväelased elasid kinnistel
· Mõlemad lepinguosalised kohustuvad andma üksteisele igasugust abi otsese kallaletungi või ähvarduse tekkimisel ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt. · NSV Liit kohustub andma Eesti sõjaväele abi relvastusega ja muude sõjaliste materjalidega · Eesti on kohustatud lubama omada Nõukogude Liidul Saaremaal, Hiiumaal ning Paldiski linnas sõjaväebaase. · Kumbki lepinguosaline ei tohi sõlmida liite ega osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe lepinguosalise vastu · Käesoleva pakti elluviimine ei tohi riivata kummagi lepinguosalise suveräänsust · Baaside piirkonnad jäävad EV territooriumiks · Pakti kehtivuse aeg 10 aastat, kui aasta enne tähtaja möödumist ei ütle kumbki lepinguosaline sellest lahti, pikeneb pakt 5 aasta võrra · Novembris hakkas Nõukogude Liit survestama Soomet. Hakkas esitama nõudmisi: Leningradi julgeoleku tagamiseks annab Soome Karjala alad ja Nõukogude Liit annab Põhjast territooriumi tagasi
maksuga Majanduslik: 1 ja sama riik maksustab juriidiliselt 2 erinevat asja. Majanduslik sisu on sama. Kasumi maksustamine äriühingu tulumaksuga; dividend kinnipeetava maksuga. Alakapitalisatsiooni reeglid, et laenu ei saaks liiga palju anda ja intressi kaudu kasu välja ei viida. Mõistlik suhe laenu ja kapitali vahel. Kui laen suurem kui kapital, siis intress liigub välja maksuga (INT) Artikkel 1 . Leping kehtib isiku kohta, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident (kodakondsus ei ole määrav). Artikkel 3 kohaselt on isik: füüsiline isik, äriühing või muu isikute ühendus. Äriühing – juriidiline isik või muu iseseisev majandusüksus MAKSULEPING KEHTIB TULU JA KAPITALIMAKSUDE KOHASELT (TULUMAKS JA KAPITALIMAKSUD (KASU VARA VÕÕRANDAMISEST, ETTEMAKS)) ARTIKKEL 4 Resident Residendiks ei leota isikut, kes on maksukohustuslane üksnes tuluallika või vara asukoha tõttu e teisisõnu mitteresident.
(3) Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. (4) Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. 28. § 10. Maksuhalduri ülesanded (1) Maksuhaldur kontrollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle selleks seadusega antud pädevust. (2) Maksuhalduri ülesanded on:
Eesti ei osalenud Teises maailmasõjas riigina, kuid kaks Eestit okupeerinud suurriiki, nii kommunistlik Nõukogude Liit kui ka Natsi-Saksamaa sundisid meid sõdima mõlema vaenupoole vägedes. Sõja eel oli Eesti Vabariik sõlminud mõlema suurriigiga rahu kindlustavad lepingud. Eesti ja N. Liit sõlmisid esimese mittekallaletungilepingu juba 1932. a. Lepingus fikseeriti kohustus hoiduda igasugustest vägivallategudest, mis olid sihitud teise lepinguosalise poliitilise iseseisvuse vastu. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti paar kuud enne suure sõja algust 22. juunil 1939. Kuid mõlemad suurriigid taganesid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe, päästsid üheskoos valla maailmasõja Euroopas. Pärast 1. septembril 1939 puhkenud maailmasõda kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Lisaks sellele nõustus Eesti Moskva tugeval survel ja rahu säilitamise nimel sõlmima N. Liiduga 28
a. aprillis sõlmitud neutraliteedilepingu põhisätetest, jõudsid järgmisele kokkuleppele: 1. Mõlemad Lepinguosalised kohustuvad hoiduma igasugusest vägivallast, igasugusest agressiivsest tegevusest ja igasugusest vastastikkusest kallaletungist, nii eraldi kui koos teiste riikidega. 2. Juhul, kui üks Lepinguosalistest osutub sõjalise tegevuse objektiks kolmanda riigi poolt, ei toeta teine Lepinguosaline mitte mingil viisil seda riiki. 3. Mõlema Lepinguosalise valitsused jäävad tulevikus teineteisega kontakti konsultatsioonideks, et informeerida teineteist ühiseid huvisid puudutavates küsimustes. 4. Kumbki Lepinguosalistest ei osale mitte mingisuguses riikide grupeeringus, mis on otseselt või kaudselt suunatud teise poole vastu. 5. Vaidluste või konfliktide tekkimisel Lepinguosaliste vahel ühes või teises küsimuses lahendavad mõlemad pooled need vaidlused või konfliktid eranditult rahumeelselt sõbraliku
ülalpidamiskohustusega väljaspool abielu sündinud laste suhtes. ● vahekohtukokkulepete ja kohtu valiku kokkulepete suhtes; ● usaldusfondi (trust) loomisele ning suhetele asutajate, usaldusomanike ja kasusaajate vahel; ● Tõendite ja menetluste suhtes; kindlustuslepingute suhtes, mis hõlmavad Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide territooriumil olevaid riske. *Konventsioonis määratletud õigust kohaldatakse sellest olenemata, kas tegemist on lepinguosalise riigi õigusega või mitte. VALIKUVABADUS-Lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust.Kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingu suhtes selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. *Konventsioonis nimetatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda üksnes siis, kui selle kohaldamine on ilmselgelt vastuolus kohtu asukohariigi avaliku korraga.
sätestatud valla või linna ametiasutus. Vald või linna võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. - Maksuhalduri ettekirjutus ettekirjutus mingi makse tasumiseks või muu toimingu sooritamiseks. - Maksu kinnipidaja isik, kes maksuseaduse alusel on kohustatud maksumaksjalt maksu kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole üle kandma. - Maksukohustus seaduses sätestatud teokoosseisu saabumisel vahetult tekkiv kohustus. - Maksukohuslane isik, kes maksuseaduse kohaselt on kohustatud maksma maksu.
a. Üks nendest lepingutest käsitleb sotsiaalkindlustuse süsteeme, mis on seotud vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotustoetusega, teine leping aga kõigi ülejäänus sotsiaalkindlustuse süsteemidega, mis ei ole reguleeritud esimese lepinguga. Nendel kokkulepetel oli kaks peamist eesmärki: 1) kindlustada lepinguosaliste riikide elanike võrdne kohtlemine vastava asukohariigi elanikega sotsiaalhoolduse valdkonnas; 2) laiendada iga lepinguosalise riigi elanikega sotsiaalhoolduse valdkonnad reguleerivate bilateraalsetest või multilateraalsetest lepingutest tulenevaid tingimusi. Nende kokkulepete tähtsus seisnes sellest, et need olid esimesed vahendid, mille eesmärk oli sätestada printsiibid võrdse kohtlemise tagamiseks kõigis sotsiaalhoolduse valdkondades. Euroopa sotsiaalse ja meditsiinilise abi konventsioon jõustus samuti 1954.a. selle konventsiooni eesmärk on kaotada diskrimineerimine EN liikmesriikide kodanike
kaubamärgile kaitset taotleda. Protokolliga ühinenud riike koheldakse nii nagu kokkuleppeski osalevaid riike, kuid kaubamärgile kaitset saavad ettevõtjad taotleda ainult protokolli liikmesriikides. Protokolliosaliseks saamise eelduseks on eelnev ühinemine Pariisi konventsiooniga. Madriidi kokkuleppe ja Madriidi protokolli eemärk on rahvusvahelise kaitse tagamine registreerimise teel. Seega lepinguosaline võib taotleda kaitset oma märgile teise lepinguosalise territooriumil vastavalt Madriidi protokolli artiklile 2. Eesti ühines Madriidi protokolliga 18.11.199849. 48 Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ratifitseerimise seadus. 20.03.1883.- RT II 1994,4/5,19 49 Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolliga ühinemise seadus. RT II 1998,36,68 Madrid.14.04.1891 30
Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult. Avaldus tuleb esitada 6 kuud pärast lõplikku otsust riigi kõrgeima kohtu poolt. EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST
sätestatud maksuhalduri õigusi volikogu määrusega kehtestatud ulatuses. (3) Volikogu ning Maksu ja Tolliamet võivad sõlmida halduslepingu, mille alusel Maksu ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus kohustub koguma müügimaksu. (4) Valdade ja linnade volikogud võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude maksuhalduri ülesanded üle ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud kulud kaetakse valla või linnaeelarvest. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud kulude katmise kord sätestatakse samas lepingus. § 4. Kohalike maksude kehtestamise nõuded (1) Maksumääruses peavad olema järgmised andmed:
filiaal, esindus või muu üksus mõnes liikmesriigis, loetakse see riik nimetatud filiaali, esinduse või muu üksuse tegevusest tulenevate asjade puhul tema alaliseks asukohaks. Määruse art 17 kohaselt võivad pooled määruse sätetest kõrvale kalduda üksnes sellise kokkuleppe alusel: 1) mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või 2) mis võimaldab tarbijal algatada menetluse määruses nimetamata kohtutes 3) mis on sõlmitud tarbija ja teise lepinguosalise vahel, kui mõlema alaline või peamine elukoht on kokkuleppe sõlmimise ajal ühes liikmesriigis, ning millega on määratud pädevus selle liikmesriigi kohtutele, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi seadustega. Tarbija õigused kauba hankimisel EL ühisturult Kauba ja teenuse hankimisel EL teisest liikmesriigist, samuti ka Norras ja Islandil tagatakse
Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult. Avaldus tuleb esitada 6 kuud pärast lõplikku otsust riigi kõrgeima kohtu poolt. Euroopa sotsiaalharta, põhilisi sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi kaitsev leping, mis kirjutati alla Torinos 1961
Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 46, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta. Avalduse esitaja peab olema läbinud kõik siseriiklikud kohtuinstantsid, rikkumine peab olema toime pandud avalduse esitaja suhtes isiklikult. Avaldus tuleb esitada 6 kuud pärast lõplikku otsust riigi kõrgeima kohtu poolt. Euroopa sotsiaalharta, põhilisi sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi kaitsev leping, mis kirjutati alla Torinos
Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi (Eestis likvideeriti Loodearmee). Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Voronežisse evakueeritud Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega
ka sihtriigis • tollikontrolli, mida teostatakse lähteriigis, tunnustatakse transiidiriikides ja sihtriigis. TIR-vedu on kaubavedu lähtekoha riigi tollist sihtkoha riigi tollini TIR-konventsioonis kindlaksmääratud protseduuri järgi. Lähtekohariigi toll on lepinguosalise riigi toll, kust algab TIR- protseduuri kohane kauba rahvusvaheline vedu. Sihtkohariigi toll on lepinguosalise riigi toll, kus Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR lõpeb TIR-protseduuri kohane kauba rahvusvaheline vedu. Vahetoll on lepinguosalise riigi toll,
annaabi.ee 
