. 13 Lisa 1........................................................................................................................... 14 1. Sissejuhatus Käesolev uurimustöö käsitleb muutusi koolielus läbi kolme Lepa põlvkonna 20. sajandil. Autor püüab välja tuua erinevaid sündmusi nii koolielust kui ka vabast ajast ja käsitletud on ka muud õppetööga seonduvat. Kuna meie peres koolielu kohta palju kirjalikke andmeid pole säilinud, tegi autor intervjuu oma vanaema Meeta Lepaga, isa Aare Lepaga ja pani kirja ka oma senised mälestused koolielust.Uurimustööd kirjutama ajendas soov teada saada oma esivanemate koolielu kuidas viidi läbi tunde, mida tehti vabal ajal ja millised olid õppevahendid ja moeesemed. Tulevikus on ka autori järglastel huvitav lugeda, missuguseid muutusi on läbi aegade koolielus tehtud. Uurimustöö on jagatud nelja ossa. See sisaldab erinevate põlvkondade mälestusi koolielust ja võrdlust
alates 1998. aastast Tampere Filharmoonia kunstiline juht. 2002. aastast alates on Eri Klas Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Eri Klas on teinud koostööd nimekate solistide Gidon Kremeri, Tatjana Gridenko, Natalja Gutmani ja paljude teistega. Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. ISIKLIK Eri Klas määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 1966-1968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga. Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Peaaegu 20 aastat oli Eri Klas abielus näitlejatari ja tantsijanna Ülle Ullaga. Alates 1992. Aastast on ta abielus pianisti Ariel Klasiga. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti, neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. Aasta 20. aprillil põhjustas ta Tallinn-Tartu maantee 130.kilomeetril Põltsamaa ristmikul liiklusõnnetuse, milles sai üks inimene surma. TUNNUSTUSED NSV Liidu rahvakunstnik, 1986
Ta on salvestanud hulgaliselt heliplaate koos mitme muusikaettevõttega. 9. juunil 2005 sai Eri Klas rahvusooperi "Estonia" nõukogu juhiks. 1991. aastal valiti ta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt Eesti Rahvuskultuuri Päästmise Fondi (hiljem Eesti Rahvuskultuuri Fond) nõukogu esimeheks. Selle heategevusfondi nõukogu esimees on ta tänaseni. Isiklikku Ta määratleb end juudi rahvusest. Aastatel 19661968 oli ta abielus ooperilaulja ja näitleja Nieves Lepaga (sündinud Redi). Abielust sündis 1967 tütar, näitleja Diana Klas. Klas oli peaaegu 20 aastat abielus näitlejatar ja tantsijanna Ülle Ullaga. Eri Klas on abielus (1992) pianisti Ariel Klasiga, kellel on eelmistest abieludest tütred Angelika Klas-Fagerlund ja Marion Melnik , mõlemad on Soome ooperilauljad. Eri Klas on üle elanud mitu mikroinsulti. Neist ühe toimumise ajal oli ta autoroolis. 1994. aasta 20. aprillil põhjustas ta TallinnTartu maantee 130
klaasitäie vee kohta võtta kaks teelusikatäit käbisid ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Lepakäbide tõmmisega võib põletiku korral suud loputada või silmale kompressi teha. Karjamaade ja kraaviäärte kiiresti kasvava risupuuna on ta rahva seas vähe hinnatud, millele osutab ka laialt tuntud nimetus pasklepp. Ka mitmed muud lepaga seotud keelendid on tihti halvustava maiguga: lepalehed tähendavad raha, mis midagi ei maksa, lepikuliisu on võsas salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel.
rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ning gleistunud deluviaalmuldadel (Dg) kasvavad mänd, kuusk, soo- ning arukask. Agromelioratiivsete võtete kasutamine Näivleetunud muldade (LP) ja gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks põldu lubjata ja sügavkobestada, et mulla viljakus ja hea saak tagada. Gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks teha ka drenaazkuivendust
Juhul kui tegemist oleks metsaga Leetja mulla korral tekivad algul lehtpuud, hiljem kuusk vähem mänd ja arukask, harvem haab ja hall lepp. Alusmets hõre kuni keskmise tihedusega, sagedamini esinevad pihlakas, sarapuu, metsmaasikas, sinilill, naistepuna, härghein jt. Samblarindes metsakährik, laanik ja palusammal. Kujunevad sinilille kasvukohatüübi puistud. Näivleetunud mullad metsastuvad algul peamiselt arukase, raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk, mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sellistele muldadel on sageli rajatud kuusekultuure. Põõsarindest on mage sõstar, vaarikas ja lodjapuu. Puhmarinne puudub või esineb harva mustikat. Üldiselt jänesekapsa kasvukohatüüp, leetunud liivmullad muutuvad aastatega sekundaarseks leedemullaks. 6 Enamlevinud mulla osatähtsus Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa
üks on kindlasti oskus inimesi esitleda ning üksteisele tutvustada. Esitlemisel, tutvustamisel kui viisakusavaldusel lähtutakse vanusest, soost, nii ametialasest kui sotsiaalsest positsioonist. Esitletakse: … nooremat vanemale. Näiteks: „Proua Lepp, kas ma tohin teile tutvustada preili Metsa.“ … meest naisele. Näiteks: „Proua Lepp, lubage esitleda härra Metsa.“ … alluvat ülemale. Näiteks: „Härra direktor, saage tuttavaks härra Lepaga, kes täna alustab tööd personaliosakonnas.“ … kaptenit kindralile. Kuid tähelepanu! Daami, olenemata tema vanusest, esitletakse alati presidendile, ministrile, saadikule ja teistele kõrgemalseisvatele isikutele. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda proua Metsa.“ Kahe daami puhul peab peale vanuse arvestama nii daami kui ka tema abikaasa ametikohta. Näiteks kui noorema mehe naine on N riigi kultuuriatašee ja eakam
kaks teelusikatäit käbisid ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Lepakäbide tõmmisega võib põletiku korral suud loputada või silmale kompressi teha. Karjamaade ja kraaviäärte kiiresti kasvava risupuuna on ta rahva seas vähe hinnatud, millele osutab ka laialt tuntud nimetus pasklepp. Ka mitmed muud lepaga seotud keelendid on tihti halvustava maiguga: lepalehed tähendavad raha, mis midagi ei maksa, lepikuliisu on võsas salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel
ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Lepakäbide tõmmisega võib põletiku korral suud loputada või silmale kompressi teha..Karjamaade ja kraaviäärte kiiresti kasvava risupuuna on ta rahva seas vähe hinnatud, millele osutab ka laialt tuntud nimetus pasklepp. Ka mitmed muud lepaga seotud keelendid on tihti halvustava maiguga: lepalehed tähendavad raha, mis midagi ei maksa, lepikuliisu on võsas salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Ei kasutata sauna voodri valmistamiseks
Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõikide meie kaseliikidega moodustab mükoriisat kasepuravik, peamiselt männiga aga või-, lamba- ja liivtatik. Ainult männiga on seotud männi kivipuravik, pruun sametpuravik, lepaga on seotud lepapuravik ja lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-õõspuravik. Peale selle, et puravikud vajavad arenguks sümbiontpuuliiki, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrk-kivipuravik, tamme-kivipuravik, mõru kivipuravik, saatana-kivipuravik ja punajalg-sametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik. Suurte lihakate ning maitsvate viljakehade tõttu on puravikud hinnatud söögiseened. Osa
Suur osa kasvab naadi ja angervaksa kasvukohatüübis. On kiirekasvuline, kuid lühiealine 50- 70 a. Kasvab peamiselt puhtpuistuna. Puit on pehme ja punakasvalge. Kasutatakse saet, siseviimistluses ja söet. Harilik haab 30 m kõrgune, tüvi sirge, silinderjas. Võra lai ja ümarovaalne. Lehed mai keskel, algul on need kollakaspunased. Leidub Euroopas, Aasias, Põhja-Aafrikas. Eestis kasvab koos kuuse kase ja lepaga. Õitseb aprillis, mais. Seemned valmivad juuni lõpus või juuli algul. On kahekojaline liik, isasõitega isendeid leidub rohkem. Paljuneb juurevõsude abil(eestis). On kasvukiiruselt Eestis II kohal. Vanus 80-100 a. Keskmine boniteet 1,3. On külmakindel ja valgusnõudlik, kasvab viljakatel kasvukohtadel. Kasvatamise peamiseks probleemiks on seenhaigused eriti just haavataelik. Kasutatakse nt saunade siseviimistlusel ja katuselaastude valmistamiselja paberitööstuses.
2.4 Urmo Sitsi Urmo Sitsi sündis 1971. aasta 15. novembril Tartus. 23 Juba kooli ajal oli Urmo Sitsi sportlik. Ta tegeles korvpalli, suusatamise, jalgratta sõidu, kergejõustiku, dzuudoo, aerutamise ja loomulikult käsipalliga. Lõpetanud Tartu 10. Keskkooli, siirdus ta õppima Võnnu sovhoosi spordimetoodikuks. Kehra kooli kehalise kasvatuse õpetajaks ja käsipallitreenriks sattus Urmo Sitsi peale 1992. aasta Kehra Cupi, kui Evi Laueri, Tarmo Tiidemaaga ja Jüri Lepaga tuli jutuks, et Kehrasse on vaja noortetreenrit. 1993. aastal asus ta juba Kehra Keskkoolis tööle. 2002. aastal lõpetas ta kehalise kasvatuse õpetaja ja käsipallitreeneri töö ja asus järgmiseks 3-ks aastaks ametisse Kehra Keskkooli majandusjuhatajana. Tööd käsipallikohtunikuna Eesti meistriliigas alustas Urmo Sitsi 1992. aastal. Lisaks Eesti meistrivõistlustele, vilistab ta ka Eesti karikavõistluste, Balti Liiga ja Euroopa Käsipalliföderatsiooni poolt korraldatavaid mänge.
Palumetsades - kuivemates, pohla kkt. suureneb liikide arv tunduvalt juurde tulevad põdrakanep, kilpjalg. Kõrrelised jäneskastik ja võnkvars raskendavad oluliselt metsa uuenemist. Mustika kkt.-s hakkavad vohama pohl, põdrakanep ja kõrrelised, jäneskastik ja võnkvars. Laanemetsades suureneb raie tagajärjel oluliselt metskastiku ja maasika osakaal, niiskemates laanemetsades hakkab vohama naat. Looduslik uuenemine toimub kase, haava ja halli lepaga. Laanemetsade hulka kuuluvad ka sürjametsad9, mille raiestikud on eriti maasikarohked. Salumetsade raiestikel ei ole erilisi muutusi. Üldjoontes suureneb kõrreliste osatähtsus, mille tõttu on raskendatud ka puude seemneline uuenemine. Lehtpuumetsades toimub uuenemine sageli kännuvõsudest. Tüüpiliseks vegetatiivseks uuenejaks on soovikumetsad. Metsades, kus kasvavad turbasamblad, vahetuvad varjulembesed taimed pärast raiet valguslembestega. Põlemine
Eesti metsade keskmine boniteet on 2,0. Metsaomand jaguneb pindalajärgi: 40% riigimetsa,45% erametsa ja 15% määratlemata staatusega metsi (RMK) Erametsade ja riigimetsade liigiline struktuur: Riigimetsades männikuid (45%), hall-lepikuid (0,8%); erametsades kaasikuid (36%), hall-lepikuid (11%). Tingitud sellest, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikudega (peamiselt kase ja halli lepaga). 2009 a. Kaotati ära metsaseadusest metsakategooriate mõiste. Vääriselupaik – kuni 7 hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, põlendikud ja soosaared, liigirikkadmetsalagendikud, metsaservad, astangud jne). Vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab keskkonnaminister määrusega
hall-lepikuid vaid 1,8% pindalast, siis erametsades on männikute osakaal (29%), ligikaudu samapalju on kaasikuid ja hall-lepikuid on 11%. See on peamiselt tingitud asjaolust, et suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (peamiselt kase ja halli lepaga). Praegu moodustavad rangelt kaitstud metsad ca 12% metsadest (277 800 ha). Majanduspiirangutega metsi on kokku 290 400 ha ja need moodustavad 12,6% metsadest. Sellistes metsades on majandamine teatud ulatuses lubatud, kuid seda piirangutega. Vääriselupaik - kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud,
kasutati veel 20. sajandi esimesel poolel maagiliseks ravi- ja tõrjevahendiks ei ole see olnud nii veenev põhjus, et oleks jätnud keelde mõne ütluse. Seevastu aga lepapuit, mida meie esivanemad ei hinnanud kuigi kõrgelt selle liigse pehmuse ja vähese vastupidavuse tõttu, on pälvinud sootuks teistsugust 11 tähelepanu. Just sobimatus vastupidavust nõudvate esemete valmistamiseks oli praktilise maarahva silmis selleks kaalukaks argumendiks, et lepaga tähistada midagi kehva, viletsat, üldse negatiivset. Lepa üks nimetusi on seatamm. Juba eestäiend sea-viitab asjaolule, et tegemist pole kvaliteetse puuga. Ei ole kaitsealune liik. 6. Arukask (Betula pendula) Rahvakeeles kõiv ,arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik Kask on meil hästi teada lehtpuu, vähenõudlik ja visa. Nähtavasti tema atraktiivne väljanägemine valge pealiskihiline koor, erkrohelised lõhnavad
käbisid ning lasta pool tundi tõmmata. Sisse võetakse 3-4 korda päevas, supilusikatäis korraga. Kuna arstim on maheda toimega, võib seda julgesti anda ka väikestele lastele. Lepakäbide tõmmisega võib põletiku korral suud loputada või silmale kompressi teha. Karjamaade ja kraaviäärte kiiresti kasvava risupuuna on ta rahva seas vähe hinnatud, millele osutab ka laialt tuntud nimetus pasklepp. Ka mitmed muud lepaga seotud keelendid on tihti halvustava maiguga: lepalehedtähendavad raha, mis midagi ei maksa, lepikuliisu on võsas salaja aetud puskar jne. Kuna hall lepp on noores eas Eesti üks kiiremakasvulisemaid puid, siis on teda hea kasutada kütteks: taastub kiiresti. Kütteks sobib ta eriti hästi suitsuahjudele, kus annab lihale või kalale ilusa läike ja hea maitse. Halli lepa rabe ja kergesti mädanev puit ei kõlba tarbematerjaliks. Puitu on kasutatud naha parkimisel ja värvimisel.
vahakiht, seda kergemini alluvad okkad ka seenhaiguste mõjudele). Vastupidiselt männile on kuusk küllalt varjutaluv kasvades rahuldavalt teiste puude all. Suurele varjutaluvusele viitab ka tema tihe võra, varjuokaste esinemine, järelkasvu varjutaluvus ning puistute väga aeglane iseharvenemine. Suur varjutaluvus võimaldab edukalt kasutada kuuse järelkasvu uue metsapõlve loomiseks. Lageraie korral tekib tavaliselt kuuse vaheldus haava, kase või halli lepaga ning alles lehtpuude hilisema turbe all suudab kuusk uueneda või tuleb kasutada kultiveerimist. Pinnalähedase juurestiku tõttu on kuusk põuakartlik ning tuule- ja tormihell. Hästi õhustatud struktuursetes muldades tungivad juured aga sügavamale ning puu muutub tormikindlamaks. Juured moodustavad puu kogumassist 2025 %, kuid kui mullaolud on ebasoodsad, võib juurte osakaal suureneda isegi 40 %. Tüve osakaal on siis vastavalt jälle väiksem.
Nagu mänd, kasvab ka kask peaaegu kõikjal, enamlevinud on ta aga parasniisketes ja niisketes viljakates ning keskmise viljakusega kasvukohtades ning madalsoodes. Liigiliselt kasvab Eesti metsades aru- ja sookask, kuid praktilises metsanduses neid liike ei eristata. Sookask kasvab märjematel aladel moodustades puhtpuistuid või kasvab segus sanglepa või männiga. Arukask eelistab parasniiskeid kasvukohti; kasvab puhtpuistuna, kuid sageli moodustab segapuistuid kuuse, haava, männi ja hall-lepaga. Kaasikud saavutavad harva suurema vanuse kui 100 aastat, küündides maksimaalselt 120 aastani. Haab moodustab 5,4% puistute pindalast ja 7,4% kasvava metsa tagavarast. Haavikute keskmine vanus on 45 aastat ja keskmine hektaritagavara 263 m3. Valdavalt kasvab haab viljakates parasniisketes kasvukohtades moodustades lisaks puhtpuistutele ka segametsi koos kuuse ja kasega. Haavikute probleemiks on nakatumine haavataelikuga juba suhteliselt noores eas, vanematest puistutest on
...5 kaupa pikad pruunid rippuvad urvad, emasõied 8....10 kaupa, püstised, väikesed ja punakaspruunid, III-IV. Viljad: emasurvad valminult puitunud, tumepruunid, elliptilised, kuni 1,5 cm pikad, 1000 seemne mass 0,5....1,0 gr. Seemned alustavad varisemist kohe pärast valmimist X, massiline varisemine siiski talvel. Hall lepp on üsna varjutaluv, ületades selle poolest arukaske ja haaba. Kasvab hästi parasniisketel muldadel. Mahajäetud ja harimata maad uuenevad tihti just halli lepaga. Annab rikkalikult juurevõsu ja nõrgalt ka kännuvõsu. Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks. Üsna kuivad kooreta lepahalud on parimad liha ja kala suitsetamiseks, andes kollase tooni ja omapärase maitse. Lepakoor sisaldab palju parkaineid, kasutatakse loomanahkade parkimisel. Lepahagu oli varasemal ajal tähtsal kohal küttematerjalina ja praegugi kasutatakse lepapuitu kütteks nii puiduhakkena kui halupuuna ahjudes
ja hall-lepikute osakaalus: kui riigimetsades on kõige rohkem männikuid (46,7% pindalast) ja hall-lepikuid vaid 0,9% pindalast, siis erametsades on suurim kaasikute 2 pindala ja hall-lepikuid on 10,1%. See on ka igati mõistetav, sest suur hulk tagastatud metsamaid on endised põllud, mis viimastel aastakümnetel on looduslikul teel uuenenud pioneerpuuliikidega (kase ja halli lepaga). Eesti metsasus tõenäoliselt suureneb lähiaastatel veelgi, sest erinevate autorite hinnangul on viimaste aastate jooksul jäänud sööti 100 000 - 300 000 ha põllumaid, mis tõenäoliselt lähitulevikus metsastuvad (metsastatakse). Vastavalt 1998. a. metsaseadusele jagatakse Eesti metsad 3 kategooriasse: Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad
.5 kaupa pikad pruunid rippuvad urvad, emasõied 8....10 kaupa, püstised, väikesed ja punakaspruunid, III-IV. Viljad: emasurvad valminult puitunud, tumepruunid, elliptilised, kuni 1,5 cm pikad, 1000 seemne mass 0,5....1,0 gr. Seemned alustavad varisemist kohe pärast valmimist X, massiline varisemine siiski talvel. Hall lepp on üsna varjutaluv, ületades selle poolest arukaske ja haaba. Kasvab hästi parasniisketel muldadel. Mahajäetud ja harimata maad uuenevad tihti just halli lepaga. Annab rikkalikult juurevõsu ja nõrgalt ka kännuvõsu. Puit on pehme, kerge (tihedus 0,42 gr/cm³) punakasvalge, õhuga kokku puutudes muutub punakaks. Üsna kuivad kooreta lepahalud on parimad liha ja kala suitsetamiseks, andes kollase tooni ja omapärase maitse. Lepakoor sisaldab palju parkaineid, kasutatakse loomanahkade parkimisel. Lepahagu oli varasemal ajal tähtsal kohal küttematerjalina ja praegugi kasutatakse lepapuitu kütteks nii puiduhakkena kui
carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel. Sinilille kasvukohatüüp (sl) Kasvukohatüüp on levinud lainjatel moreentasandikel, oosidel, voortel jt. positiivsetel pinnavormidel. Mikroreljeef on tasane kuni nõrgalt lainjas. Mulla
töötas ta Tallinna saksa teatris, 1914. aastast alates aga Estonias. Märkimist väärib ka tema pedagoogiline tegevus (Ojakäär 2000: 80–81). Eeltoodud andmed pärinevad Kurt Strobelilt. Eesti muusika biograafilise leksikoni andmeil elas Fr. Chr. Strobel Tallinnas juba 1885. aastal (EMBL 1990: 238). 3 Siin peetakse silmas 1918. aastat. 4 Rahvaleht 1926, 20.03. 5 Ta oli abielus endise Estonia baleriini Elfriede Lepaga, neil oli 2 poega, Dieter ja Christian. 6 1937. aastani Paulson. 190 Pärast The Murphy Band’i laialiminekut 1930. aastal mängis ta bandžot ja akordioni orkestris The Happy Seven uues luksusrestoranis Dancing Palace Gloria. Koos samas mängiva Priit Veebeliga moodustati klaveriduo, mis hiljem sageli esines omaette kavadega ringhäälingus. 1931. aastast alates kuulusid mõlemad K. Strobeli orkestrisse, kuni see 1939 laiali läks
annaabi.ee 
