ja 35 kraadi põlve painutust z Jalalaba 10 – 20 kraadi plantaarflektsiooni z Varvatse kadumine toetuspinnaga z 5 % lennufaasist LENNU ALGFAAS LENNU ALGFAAS z Suureneb puusa painutus kuni 20 kraadi z Põlve painutus 60 –70 kraadi z Dorsaalfleksorite aktiveerumine z Jalalaba tõstetakse õhku z 20 % lennufaasist LENNUFAAS LENNUFAAS z 25 – 30 kraadi puusa painutust z 30 kraadi põlve painutust z 5 kraadi dorsaalflektsiooni z Jalg viiakse tugipinnaga mitte kokkupuutes teisest jalast mööda z 50 % lennufaasist LENNU LÕPP FAAS LENNU LÕPPFAAS : z Algkontakti taastamine z Kanna asetamine maha z 25 % lennufaasist NORMAALNE KõNNI TSüKKEL z 62 % TUGIFAAS: • ALGKONTAKT • KEHARASKUSE SIIRDAMISE FAAS • KESKSEIS
Toengharkhüpe Toengharkhüppe sooritamine: Toenghüpe jaotatakse järgmiselt: hoojooks, hüpe hoolauale, jalgadetõuge, lennufaas enne kätetõuget, kätetõuge, lennufaas pärast kätetõuget, maandumine.Hüppele eelneb hoojooks, vastavalt sooritaja vajadustele. Hoojooks ei tohiks jääda siiski liiga pikaks, vastasel juhul ei jõua sooritaja piisavalt kiiresti reageerida ja hüpe muutub ründavaks, mistõttu sooritus ebaõnnestub. Tõuge sooritatakse hoolaualt, põlveliigestest natuke alla lastes. Pärast jalgade tõuget hoolaualt sooritab võimleja esimese lennufaasi, mille juures keha on sirge või veidi ette kõverdatud
hinne A- ja B- kohtunikelt 0,00.(eok.ee, 2013) Elemendid Kõigil aladel on 5 elemendirühma. Toenghüpe - Vault Iga hüppe väärtus oleneb tema raskusest. Kõik hüpped peavad olema sooritatud käte üheaegse äratõukega hüppelaualt. Maandumine hoolauale koheseks äratõukeks võib olla sooritatud hoojooksult või ettevalmistavalt elemendilt, äratõuge peab olema sooritatud kahelt jalalt. Kohtunikekogu hindab hüppeid nelja faasi põhjal: · esimene lennufaas, · äratõukefaas, · teine lennufaas, · maandumine. Hinde määramisel võtab kohtunikekogu arvesse tehnika (näiteks pöörete täpsus), täitmise (näiteks kõverdatud käed, hargitatud jalad), teise lennu-faasi kõrguse ja kauguse, maandumise ning dünaamika. Võistluste nõuded I võistlus (kvalifikatsioonivõistlus, et pääseda II, III ja IV võistlusele): üks hüpe (võimlejad, kes tahavad jõuda ala finaali, peavad sooritama kaks erineva elemendirühma hüpet. Lõpphinne arvestatakse kahe hüppe kesk¬mise hindena).
Element võib olla nii staatiline asend kui ka ühest staatilisest asendist üleminek teisele. Harjutuse maksimaalne kestus on 2.30 minutit Selle ületamise eest tehakse mahaarvamine. Paarid peavad tasakaaluharjutuses sooritama vähemalt 6 paariselementi ja 3 individuaalset tasakaaluelementi. Tempoharjutused Tempoelemendid demonstreerivad õhulendu tõugetelt, püüdmisi ja hüppeid, sealhulgas saltosid. Tempoelementidele on iseloomulik lennufaas ning partnerite omavaheline lühiajaline kontakt. Harjutuse maksimaalne kestus on 2.30 eest minutit. Paarid/rühmad peavad tempoharjutuses sooritama vähemalt 6 paaris-/rühmaelementi ja 3 individuaalset tempoelementi. Kombineeritud harjutused Kombineeritud harjutus hõlmab 3 paaris-/rühmatasakaaluelementi ja 3 paaris-/rühmatempoelementi, samuti 2 individuaalset tasakaaluelementi ning 2 individuaalset tempoelementi. Harjutuse maksimaalne kestus on 2
2. Äratõuke tipphetk- ● tõukejalg põlvest optimaalselt sirutatud (165 kraadi), ● hoojala reietõste on alla horisontaali (10-20 kraadi), ● hoojalg põlvest kõverdunud nii, et säär on veel reie all, kere ettekalle minimaalne (keskmiselt alla 10 kraadi), ● hoojala vastaskäe etteliikumine lõua-silmade kõrgusele, tõukejala vastaskäe tahaliikumine puusast mööda. 3. Lennufaas- ● nurk reite vahel annab meile pildi jooksu lennukusest, avarusest, ● ühel jooksjal- mida suurem kiirus, seda suurem on nurk 1. ● Mida suurem kiirus, seda väiksem KRK kõikumine, ● distantsjooksul ei ole õlad kogu aeg ühel kõrgusel, ● hoojala vastasõlg on veidi kõrgemal.
Kõrget rünnakut on vastastel raskem blokiga takistada ning ründaja võimalike löögisuundade raadius laieneb. Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Seda kõike arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud vastuvõtt ja tõste on tulemusliku rünnaku eelduseks. Ründelöök jagatakse nelja faasi: 1. 13-sammuline hoojooks; 2. üleshüpe, äratõuge, sirgete käte hoog ja lennufaas; 3. löök, palli tabamine hüppe- ja käeulatuse kõrgpunktis; 4. maandumine kõverdatud jalgadele väikese lõdvestava järelhüppega. Ründelöögi tehnika mõnevõrra varieerub, sõltuvalt sellest, kui kaugel on pall võrgust ja mitu sammu on võimalik kasutada hoovõtuks. Kolmesammulise hoovõtuga ründelöögi kirjeldus: Lähteasend on kõrge ja ebapüsiv, keharaskus päkkadel. Esimene samm tehakse vasaku jalaga, ülesandeks ajastamine ja suuna valimine
Need saab jagada pikkadeks mäkkejooksudeks, kus joostakse pikem distants, kuid mäe tõusunurk on väiksem, lühikesteks, kus joostakse lühem distants, kuid mäe tõusunurk muutub suuremaks ning keskmised mäkkejooksud, mis jäävad pikkade ja lühikeste vahele. Mäkkejooks arendab eelkõige lihase jõuvastupidavust, kuna tõuge nõuab rohkem jõudu kui joostes tasasel maal, see paneb tööle ka oksüdatiivsed- glükolüütilised lihaskiud. Mäkkejooksul on jooksusammu lennufaas väiksem, tõukefaas pikem . Lisaks kasutatakse ka hüppetreeninguid, sammhüppeid. Neid saab sooritada nii tasasel, kui tõusuga lõigul. Hüppeharjutused on üldiselt plahvatusliku jõu olemusega, sest hüpe on kiire ning jõuline. Hüpete sooritamisel tuleb jälgida hüppe sooritamise tehnikat, kuna ebaõigel sooritamisel on vigastuse oht. Populaarsemad on hüpped sprinterite seas, kuid neid kasutavad ka kesk-ja pikamaajooksjad. 5 3
kõõlusele. 8. Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad 9. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda. Väga oluline on õige jooksutehnika Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased
Kunstlikud allüürid neid peab õpetama. Passaaz, piruett, hispaania kõrgema ratsakooli elemendid. Igal allüüril on oma pikkus ja sagedus. Sagedus, mis on allüüri sammude arv ühes minutis. Pikkus on traavisammupikkus, galopisammu pikkus, hüppe pikkus. Samm inglise keeles pace MITTE STEP. Liikumistsükkel periood mille vältel hobune viib edasi kindlas järjekorras kõik neli jäset. Liikumisel on aktiivne osa, kui hobune toetab jalaga vastu maad. Kaks faasi: toetusfaas ja lennufaas. Sammu pikkus on tähtsam kui sammu sagedus, nii sammumisel kui teiste allüüride puhul. 5/9 raskusest langeb hobusel esijäsemetele. Sammul on ainult üks jäsemetest õhus. Sammu pikkus on tavaliselt Tori hobustel 1,52 m. Eesti hobusel on 1,34 m. kui treenida, siis saame 1,8 m. sammu pikkus ja sammu sagedus muutuvad tööpäeva kestel. Kui hobune on peale söömist väljas, siis tema samm on lühike ja ta ei ole küllalt sage, kui ta aga liigub, läheb soojaks, läheb
nõutav elektriajavõtt. Kui osavõtjaid on palju, korraldatakse eel- ja vahejooksud (veerand-ja poolfinaalid); lõppjooksu e finaali pääseb 100-400 m jooksus 8, pikematel võistlusmaadel kuni 25 jooksjat. Väga oluline on õige jooksutehnika Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa säärelihased
keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Põlveliigese sirutus: Kontsentriline: reie-nelipealihas Ekstsentriline: reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas, sääremarja kolmpealihas, rätsepalihas, õrnlihas Hüppeliigese painutus: Kontsentriline: sääremarja kolmpealihas, tagumine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja, lühike ja pikk pindluulihas Ekstsentriline: eesmine sääreluulihas, pikk varvastesirutaja, pikk suurvarbasirutaja 4) Lennufaas – kontraheeruvad puusa- ja põlveliigese painutajad lihased, ülemise hüppeliigese sirutajad lihased (sääre eesmine osa) Puusaliigese painutus: Kontsentriline: niude-nimmelihas, reie sirglihas, rätsepalihas, laisidekirmepingutaja, keskmise ja väikese tuharalihase eesmine osa Ekstsentriline: suur tuharalihas, keskse ja väikese tuharalihase tagumised osad, pirnlihas, kolmepeane pööraja, suur lähendaja, reie kakspealihas, poolkilelihas, poolkõõluslihas Põlveliigse painutus:
kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid: 1) Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) • Maandumine päkale • Tugijala minimaalne kõverdumine amortisatsiooni ajal, hooliigutuse võimendumine • Äratõukel sirutuvad puusa-, põlve- ja pöialiigesed täielikult. • Hoojala reis tõuseb kiiresti horisontaalse tasapinna suunas. 2) Lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas) Hoojala põlv liigub ette-üles (et kindlustada edasiliikumine ja suurendada sammupikkust). Tugijala kõverdumine põlveliigesest on suurim vertikaali faasis. Käte hooliigutused on aktiivsed, kuid lõdvestatud. Tugijalg liigub sööstlikult taha (et minimeerida maandumise pidurdavat toimet) 5. Stardipakkude asetus rajal - Stardipakud tuleb asetada rajale selliselt, et ükski nende osa ei ulatu
1. Kiirjooks: 1. Distantsid - Jooksud kuni 400 m, nt: 60, 100, 200, 400, 4x100, 4x400, 100 ja 110 tõkked, 400 tõkked. 2. Millega võrdub jooksukiirus? v = s : t ehk kiirus on teepikkuse ja kulunud aja suhe. 3. Kiirjooksu osad 100m jooksu näitel - Reaktsiooni faas, kiirenduse faas, maksimaalse kiiruse faas, aeglustumise faas. 4. Maksimaalkiirusega jooksu sammu faasid - Tugifaas (esitugifaas ja tõukefaas) ja lennufaas (esimene hoofaas ja kõverdusfaas). 5. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 6. Asend "kohtadele!" - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise jala põlv toetub rajale. Sirged käed toetuvad rajale õlgadelaiuselt, sõrmed on harali. Kukal on selja kõrgusel, silmavaade suunatud alla
Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Eelnevat arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud võimalikult täpsed pallipuuted- vastuvõtt ja tõste on tulemusliku rünnaku eelduseks. Ründelöök jagatakse nelja faasi: 1) 13-sammuline hoojooks 2) üleshüpe, äratõuge, sirgete käte hoog ja lennufaas 3) löök, palli tabamine hüppe- ja käeulatuse kõrgpunktis 4) maandumine kõverdatud jalgadele väikese lõdvestava järelhüppega. Ründelöögi tehnika mõnevõrra varieerub, sõltuvalt sellest, kui kaugel on pall võrgust ja mitu sammu on võimalik kasutada hoovõtuks. Alljärgnevalt kolmesammulise hoovõtuga ründelöögi kirjeldus. Lähteasend on kõrge ja ebapüsiv, keharaskus päkkadel. Esimene samm (paremakäelised) tehakse vasaku
8. Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad 9. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda. Väga oluline on õige jooksutehnika Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti nö. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna
8. Jalanõu olgu pigem veidi suurem kui väiksem, sest koormusel jalad veidi paisuvad 9. Hiljemalt 2000 km läbimise järel tuleks uued jalatsid muretseda. 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika Joosta on küll lihtne, kuid jooksma peab siiski tehniliselt õigesti. Tuleb jälgida õiget kehaasendit, jalgade ja käte tööd. Jalgade töö vahetub jooksul pidevalt, kui äratõuge on lõppenud ja algab lennufaas, muutub äsjane tõukejalg hoojalaks ja vastupidi - mahaasetatud hoojalg muutub tõukejalaks. Jalg peaks tervisesportlasel maanduma enamasti n. täistallale, kogu raskus peaks olema jaotatud võrdselt kõigile varvastele, mitte üksi suurele varbale. Maapinda puudutab esmalt pöia eesmine osa, seejärel laskutakse kogu tallale. Tuleb jälgida, et ei joostaks liiga pöia peal (varvastel) ega liigselt üle kanna. Joostes ainult päkal ei saa
13. Kolmikhüpe 1. Kolmikhüppe faasid - HOOJOOKS; HOPP; SAMM; HÜPE. Hopi, sammu ja hüppe võib igaühe puhul jagada veel äratõukeks, lennuks ja maandumiseks. 2. Hoojooks - Hoojooksufaasis hüppaja kogub kiirendusega maksimaalse kontrollitava kiiruse. Hoojooksu pikkus varieerub 10 sammust (algajatel) rohkem kui 20 sammuni (kõrgema kvalifikatsiooniga hüppajatel). Jooksutehnika on analoogiline kiirjooksuga (tugifaas: esitugifaas ja tõukefaas; lennufaas: esimene hoofaas ja kõverdusfaas). Hoojooksu lõpus sammusagedus suureneb. Hoojooksu kiirus suureneb pidevalt. Pöia mahalöömine on aktiivne ja kiire, liigutusega alla-taha. 3. Hopp - Hopi faasis liigub hüppaja kiiresti madala lennutrajektooriga ligi 35% hüppe kogupikkusest. Hoojala reis liigub horisontaaltasapinnani. Äratõuke suund on ette, mitte üles. Hoojalg on taha sirutunud. Tõukejalg liigub ette-üles, seejärel sirutub maandumiseks
1) Libiseva sammuga – tõuke ajal libistatakse vabajala suuska lumel, kuid vabalibisemist ei ole. 2) Astesammuga – tõusu järsenedes, kui libisemine asendub astumisega; vähemalt üks suusk on lumega pidevalt kontaktis. 3) Jooksusammuga – järsu, ca 13-18° tõusu kiireks ületamiseks, kui treenitus võimaldab. Iseloomulikeks tunnusteks on hoojala sääre ettependeldamine raja suhtes ristiasendini ja jalatõuke lõpule järgnev lühike lennufaas. Algajatele õpetatakse esmalt astesammu varianti mitmesugustes lume- ja rajatingimustes. Kui see variant on rahuldavalt omandatud, sobib õpetada ka libisevat tõusuvarianti. Seejuures rõhutatakse järgmisi momente: - Jalatõuge on järsem ja suunatud rohkem alla (suusa pidavuse saavutamiseks), pöid sirutud energiliselt. - Hoojalg viiakse rõgutatult kiiresti ette (see suurendab jalatõuke jõudu ja suusa pidamist).
VI- enne 2004 sai eesti hobune toetust. EL- seaduste mõju meile. 100% kohapeal sündinud täkkude järglased saavad toetust. Toetust saavad need märad, kes sündinud enne 1995. VII- uued aretusprogrammid ja nõuded. Allüürid ehk Hobuse liikumisviisid Allüür liikumisviis. Liikumis viisid: 1. loomulik liikumisviis seda ei ole vaja hobusele õpetada. Loomulikud allüürid on: · Traav trot hobune viib jalad edasi diagonaalselt ja korraga.Lennufaas. Põllumajanduslooma kõige kiirem allüür. Liikumistsüklis 2 kabjalööki. Sörk aeglane traav 8-10km/h Keskmine traav Kiire traav 12-15 km tunnis. Traavlitel on aga liikumis kiirus 30-47 km/h, sammu pikkus on 5-6,7m ja sagedus 110-140 sammu. Traavlitel peab olema võimalikult pikk ja sage, traav peab olema hoogne ja võimalikult madal.
jagunevad omakorda kehapöördega löögid käepöördega löögid ning randmepöördega löögid, löögitugevuse järgi- jõulöögid, kiired randmelöögid, aeglased ja suunatud pettelöögid, kokkuvõtvalt võib ründelööke liigitada otselöökideks, pöördega löökideks, tagaliinilöökideks, pettelöökideks, haaklöökideks Ründelöökide tehnika- lähteasend-hoojooks (1-3 sammu)-üleshüpe-löök (äratõuge, sirgete käte hoog ja lennufaas)-maandumine (kõverdatud jalgadega väikese lõdvestava järelhüppega) Otselöök- koosneb hoojooksust, üleshüppest, löögist ja maandumisest, hoojooksu üheks oluliseks ülesandeks on palli tabamise õige ajastamine, see on suhteliselt raske, hoojooksu tuleb kindlasti alustada stardiasendist- see on kõrge ja mittepüsiv asend, üks jalg teisest eespool, keha raskus päkkadel, stardiasend peab tagama
1 meremiil = 1,852 km = 1,151 miil Kaal 1 lb = 0,454 kg Valuutakursid 1 USD = 0,6682 EUR Kütuse hind Euroopa 2008: 1,28 USD/gallon 70 Lisa 3. Hoolduskulude jaotus erinevatele lennufaasidele Hoolduskulud: 100% Kütuse- 65% 35% kulu suhe Lennufaas Lennuk ja lennuki Jõuallikas komponendid @ GPU only 4,06% 0,00% --- -(IN)- gate A APU only 4,06% 0,00% Off- Active taxi out 4,06% 1,68% 0,12 gate A Stationary ground 4,06% 1,40% 0,10 -OUT-
annaabi.ee 
