kujundina. Nii Chielehaus ja Kawe Plaza on äriga seotud. Erinevused: Kawe Plaza on modernsem, lisaks kumeratest klaas seintest pääseb hoone sisse rohkem valgust. Chielehaus on keerulisema konstruktsiooniga ja detailirohkem. Maja ehitamisel on arvesse võetud teda ümbritsevat keskkonda ja on suudetud mahutada kitsale alale lisaks muule ka aed. Chielehaus ei ole vaid äri hoone vaid ka elamu. (ehk ei oma ainult ühte eesmärki) Elfriede Lenderi eragümnaasium Tallinnas, Kreutzwaldi 25 Arhitekt: Herbert Johanson (projekt), valmis: 1935 Tegu on funktsionalistlike koolimajade tippnäitega. Maja koosneb mitmest erineva suuruse ja kujuga osast. Üks silmapaistvamaid aspekte tema arhitektuuris on ultramoodsa lahendusega klaastorn (evakuatsiooni trepp) Hoone on ehitatud tellistest, viimistlemiseks on kasutatud paekivi ja seintel krohvi. Kasutatud allikad: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=847
Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi
Arhitektuuriarvestus Chielehaus, Roosikrantsi 23/Pärnu mnt 36 arhitektiks on Robert Nauste, valminud on see aastal 1936. Ekspressionism. Kawe Plaza, Pärnu maantee 15,arhitektiks on Henno Sillaste, 8-korruseline,lainja klaasfassaadiga büroohoone kuju oli tingitud krundi kolmnurksest kujust. Mõlemad, Chielehaus kui ka Kawe Plaza on kolmnurksed, kuid mõjuvad täiesti erinevatena. Elfriede Lenderi Eragümnaasium- arhitekt Herbert Johanson, valmis aastal 1935.Stiilipuhas funktsionalismi näide. 1930. aastail oli see ultramoodsa klaastorniga maja lööv ja arendatud ruumiprogrammiga silmapaistev hoone. Hariduse 8, eelnevalt oli seal Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituut, nüüd aga toimub seal Tallinna Prantsuse Lütseumi 1.-5. klasside õppetöö. Arhitektiks on Arthur Jürvetson. Mõlemad koolid olid omal ajal väga innovaatilised ning mõlemal majal on olemas kaardus sein, mis
erinevad omanikud plaanivad mitmeid uusi kõrghooneid. Ühelt poolt piirneb ala 105meetrise Radisson SASi majaga ja teiselt poolt 72meetrise korterelamu Maakri Majaga. Kui selguvad kvartali linnakujunduslikke probleeme lahkava arhitektuurikonkursi tulemused, kehtestatakse ka detailplaneering. Praegu on kruntidel neli väiksemast maja, millest jääb püsti vaid arhitektuurimälestisena kaitse all olev Lenderi gümnaasiumi hoovipoolne hoone. Laiendatud pargialale võiv rajada laste mänguväljaku. Detailplaneering üle viie aasta veninud, sest tegemist on strateegilise piirkonnaga, kus on palju huvigruppe. Enim poleemikat tekitanud aspektid Üheks poleemikat tekitavaks aspektiks on see, et Arhitektide liit tahab seisma panna Maakri tänava äärde 24korruselist maja planeeringut, sest soovib hoonestamiseks korraldada konkursi ja enne selle lõppu vaidlusalust planeeringut mitte heaks kiita.
1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid Martat hakata otsima endale töökohta Tallinnas, mis oli üsna raske, sest Tallinnas nõuti eelnevat praktikat.1906 aastal hakkas Marta läbima praktikat preili Kuckucki algkoolis, seejärel Rataskaevu era-algkoolis. E. Lenderi maksuta algkoolis vaestele lastele sai ta esimese palgalise koha.1912 aastal hakkas Marta elama omaette.Martat kutsuti Eesti Noorsoo Kasvatamise Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi direktrissiks ,kuid selle kutse lükkas Marta tagasi. 1923.aastal abiellus Marta Reichenbach Julius Woldemar Gerland'iga ning pere kolis elama Nõmmele ,mehele kuuluvasse eramajja.1938. aastast kuulus Marta Sillaots Eesti Kirjanike Liitu. 1940-ndail aastail tehti talle ettepaneku tulla juhendama Nõmmel asuva 10
Abikaasa Stella Ernesaks q Abikaasa Stella Ernesaks (19091973) v Lõpetas Berliini Kehakultuuri Ülikooli 1931. aastal ,üks esimesi kõrgharidusega võimlemispedagooge Eestis v Töötas õpetajana H. Kubu Eragümnaasiumis (19311937) v Riigi Kunsttööstuskoolis (19311940) v E. Lenderi Tütarlaste Eragümnaasiumis (19341940) v Tallinna 8. Keskkoolis (19401941) v Oma 35 pedagoogiaastast pühendas tulevaste lasteaiakasvatajate koolitamisele 29 aastat: E. Lenderi Lasteaednike Eraseminaris Eesti Naisliidu Kodumajanduse Instituudis (19371940) v Nende likvideerimise järel jätkas õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Koolis (19401966) Looming q Ernesaksa laulude suurim väärtus on nende siirus
ametnikud (Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu); Säästva Renoveerimise Infokeskus (Tallinn, Tartu, Paide, Viljandi); Eesti Korteriühistute Liit (Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi). Tallinna Kultuuriväärtuste ameti spetsialistid klassifitseerivad Tallinna puitkorterelamuid järgmise jaotuse alusel: väga vana puitelamu, varane agulimaja (s.h. vanabalti majad, klassitsistlikud tüüpfassaadid); „Lenderi maja“ tüüpi 20 sajandi alguse tööliselamu; Terviklikult planeeritud töölisasumi barakkelamu; • Suurte korteritega esinduspuumaja, varane periood (historitsism); • Suurte korteritega esinduspuumaja, hilisem periood (juugend, ka 1920. aastad); • 1920.-30. aastate väikeelamu; • „Tallinna maja“ tüüpi 1920-30 a. kivitrepikojaga korterelamu; „Tallinna maja“ krohvitud variant;
ja just nimelt inglise keele pärast. Roman võeti 21. keskkooli vastu ja lõpetas seal oma õpingud. (1) 7 5. Ita Ever ja tüdrukud Me kõik läksime kooli 1939. aastal jutustab Ita pinginaaber Silvi Kaugema (neiupõlvenimi Lents). Siis oli Eesti aeg ja esialgu käisime me erinevates koolides: Ita näiteks 14. algkoolis, mis asus Tatari ja Allika tänava nurgal, mina käisin hoopis Lenderi tütarlastegümnaasiumis. (4) 1940. aastal kaotati erakoolid ja lapsed jagunesid niiöelda mikrorajoonide järgi. Nii me sattusime Kevade tänavale majja, kus praegu asub laste kunstikool. Tol ajal oli see 8.algkool ja sellest saati õppisime Itaga ühes klassis. Kohe me pinginaabrid ei olnud, aga alates kolmandast klassist kuni lõpuni välja küll, üheksa aastat. (4) Koolis oli Ita paras vembumees
hilisemalt ehitatud hoone mis pole gootika ajal tehtud aga on gootika stiilis. Hansagootika - Esimest korda hakkas baltisaklaste ja venelaste kõrvale tekkima ka võimukad eestlased. Sakslaste kõige kuulsam hansagootika Eestis on Pärnu tütarlaste gümnaasium. Juugend - oli vähe eestis ja vähe on hooneid ka järel. Nt Tartu Vanemuine teater. ja Lutheri vabriku tööliste klubi. Raudbetoon - Kasari sild 1904.a eesti esimene raudbetoonist sild. Georg Hellat - esimene eesti insener-arhitekt Lenderi maja Kivist kortermajad Karl Burman - üks esimesi arhitekte Eestis (Buschi maja Tatari 21b 1912) LENDERI MAJA Lender oli esimene eestlasest linnapea- hakkas ehitama puidust üürimaju. Keskne trepikoda, enamasti kahekordne, käimla ühine ja hoovipeal. Suuremates majades pidi olema kaks trepikoda. Laudis horisontaalne, kaunistati laudisevööga ja see oli vastupidine ehk vertikaalne. Kivist kortermajad
seltskonnast, kelle hulgas olevat olnud ka tsaari perekonda kuuluvaid isikuid. Lossi ümber kujundati vabaplaneeringuga park. Krundi tagaosas, Lasnamäe nõlvaku all paiknesid tenniseväljakud. Nende lähedal oli madal palkseinte ja õlgkatusega talutare tüüpi majake -- krahvinna maalimisateljee. Praeguse Maarjamäe memoriaalkompleksi territooriumil asus ühekorruseline paekivist müüridega kasvuhoone ning selle lähedal aed tiigiga. 1910. aastal ehitati insener Voldemar Lenderi projekti järgi peahoonega harmoneeruv veetorn. Maarjamäe. Suvituskohast restoraniks 1920. aastatel emigreerus Orlov-Davõdovite perekond Prantsusmaale ning mõnda aega kasutas lossi suvituspaigana Hollandi konsul Eestis. Aastail 192628 rajati trepiterrassi ette mere äärde praegune Pirita tee, mis katkestas senise otseühenduse merega. 1932. aastal avati suvemõisa peahoones restoran Riviera-Palais. Tõenäoliselt Jaan
põhjalikult Fröbeli ja Montessori pedagoogikat, avaldas mitmeid kirjutisi. Oli Fröbeli metoodika pooldaja ja leidis, et koolieelne iga peab olema täidetud mänguga. Teos ,,Kasvatuse radadel" 1920 avati Tartu Õpetajate Seminari juures Tartu Lasteaednike Seminar, kus ta oli õpetaja (koolitas lasteaednike). Tema tuntumateks õpilasteks olid M. Haas, J. Reiman, H. Sillaots, E. Treffner, M. Terri, E. Lootsar. Lasteaednike koolitamine seminaris lõpetati 1927. 1937 alustas Tallinnas tööd E. Lenderi Lasteaednikkude Eraseminar, mille juures oli ka harjutuslasteaed, kuna praktikat peeti oluliseks. Eelpedagoogika sisulisele käsitlusele Eestis on mõju avaldanud J. Käis. Ta töötas välja algõpetuse metoodika alused ja üldõpetuse ning koduloo printsiibid, loodusõpetuse metoodika ja vaatlusõpetuse alused. Põhiprintsiibid: õpetuse keskustuse põhimõte; näitlikustamine; isetegemine; kodukoha
01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumis, 1908 - 1910 põllumajandust Küti mõisas Virumaal, 1911-15 Riia linna kunstikoolis – ühe sõnaga, väga paljudes koolides. Samal ajal andis ta ka õpingute kõrvalt eratunde Riias. 1915 -17 oli Pulst taas Eestis ja maalis ESTONIA teatrile dekoratsioone ning oli ka Lenderi eragümnaasiumi joonistusõpetaja. Huvitavaks avastuseks osuts fakt, et tema oli üks neist, kes disainis lavakujunduse teatrietendusele ´´Libahunt´´, mida olen ise näinud (soovitan vaadata kui pole veel näinud, vägagi kaasahaarav)1918-26 oli ta Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna asutaja, arendaja ja asjaajaja. Samuti oli ta ühes eelmainitud Karl Tihasega üks vabaõhumuuseumi ühingu asutaja. 1930-31 Muusikamuuseumi organiseerija Peeter Süda mälestuse jäädvustamise Ühingu
Hea võimalus seda fenomeni kogeda on Telliskivi loomelinnakus. Tehasehooned on muutunud populaarseks kohtumispaigaks neile, kes naudivad omanäolisi restorane, kunstinäitusi, vaadiõlut, disaini- ja vintage-poode, alternatiivteatrit ja klubiüritusi. Kalamajas peaksid tegema giidiga tuuri arhitektuuri- ja ajaloohuvilised. Asumile ühtlase näo ja hinnatud kinnisvarapiirkonna renomee andvatel puitmajadel on jutustada oma lugu: alates sellest, mis vahe on Lenderi ja Tallinna tüüpi majadel ning miks kaitseb vana aus linaõlivärv maju paremini kui moodsad ja kuidas seda majadelt eristada. Ka väikeste lastega peredel tasub sammud ka kehva ilmaga Kalamajja seada: peale Lennusadama ootavad veel Energia Avastuskeskus ja Kalamaja lastemuuseum Miiamilla. Lk 10/20 TALLINN TURISTIDELE 6 VANALINN
Läks nagu meister vabrikus seadma korda masinaosa, mis ajutiselt on hakanud tõrkuma. Ja pabin meeste seas kadus.'' ''Kuradi tore oli vaadata: pikk suurtükk oli allapoole longus nagu sandi munn.'' ''Jäime sakslaste ja venelaste suurte torude vahele nagu sitikas kontsa ja põranda vahele.'' Heino Susi Sündis 27.juulil 1925.aastal Tallinnas. Tema isa Arnold Susi tegutses advokaadina, ema Ella Susi õpetas ajalugu ja kodanikuõpetust Elfriede Lenderi tütarlastegümnaasiumis, täites samal ajal ka kooli inspektrissi kohuseid. Perekonnas valitses kindel rahvuslik ja demokraatlik vaim ja ustavus Eesti Vabariigile, mis lõi aluse kirjaniku maailmavaatele kogu eluks. 1933.aastal asus Heino Susi õppima Jakob Westholmi gümnaasiumi, mille viimasest klassist ta 1943.a. sügisel põgenes saksa okupatsioonivõimude poolt väljakuulutatud mobilisatsiooni eest Soome. Soomes teenis ta eesti vabatahtlikest moodustatud rügemendis J R 200. Koos
8 õppehoone, endine regatihoone Pirital, Tallinna Keskhaigla, Westholmi Gümnaasium, Ühisgümnaasium, Pärnu rannahoone jpt. ehitised on head näited funktsionalismist. II maailmasõja eel kerkis Nõmmele, kuid ka Pärnusse rohkelt nägusaid funktsionalistlikke villasid. Pole raske arvata, kust ja kellelt Eesti arhitektid eeskuju said. NB! Suurenda pilte! a) Herbert Johanson. Tallinna Prantsuse Lütseum 1937. b) Herbert Johanson. Lenderi Tütarlaste Gümnaasium (praegu Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium) 1935. Teine suur 20. saj. arhitekt oli ameeriklane FRANK LLOYD WRIGHT4 (1869 1959). Tema viljeletud funktsionalism on nn. orgaaniline arhitektuur. Ka tema eitas varasemat ehituskunsti, kuid erinevalt Le Cobusier'st püüdis ta oma ehitisi sobitada ümbritseva loodusega. Nii näiteks seisab tal üks maja kose kohal. Kui Le Corbusier võrdles
1929 esimene funktsionalistlik elamu 1930ndate II pool esindustraditsionalism Herbert Johanson (1884-1964) 1904-06 ja 1908-10 õppis Riia Polütehnilises Instituudis 1906-08 Darmstadi Tehnikaülikoolis 1809-20 töötas Riias ja Liepajas 1924-44 töötas linnavalitsuse projekteerimisbüroos Ehitused: Riigikoguhoone , ühistu “Oma Kolle”, Raua 4 (koos E. Habermanniga), elamu Herne t; Pelgulinna algkool; funktsionalistlikud elamud - E. Lenderi gümnaasium, prantsuse lütseum, tuletõrje hoone, Metsakalmistu kabel Eugen Habermann (1884-1944) 1902-05 Riia Polütehniline Instituut 1906-09 Dresdeni Tehnikaülikool 1910-11 töötas Liepajas ja Riias 1920-23 töötas koos H. Johansoniga 1921 Eesti Arhitektide Ühingu asutaja Ehitused: Riigikogu hoone,Lutheri mööblivabriku tööliselamu, ühistu “Oma Kolle”, elamu Raua 4 (Koos H. Johansoniga); Siidisuka linnaosa Kohtla-Järvel;
1900 esimese sümfooniaorkestri. 1900–03 Majanduskriis. 1900–15 Pärnus tegutses tselluloositehas Waldhof. 1901 Konstantin Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja. 1902 Tartus asutati esimene Eesti pank. 1903 Ants Laikmaa asutas Eesti esimese kunstiõppeasutuse. Asutati kirjastus Noor-Eesti; valmis Keila-Haapsalu raudteeliin; Tallinnas võtsid eestlased koos venelastega K. Pätsi ja Voldemar Lenderi juhtimisel sakslastelt üle 1904 linnavalitsuse; esimese Eesti naisena jõudis akadeemilise hariduseni Berni ülikooli arstina lõpetanud Selma Feldbach. 1905.–07. aasta revolutsioonist l maailmasõjani 1905 12. jaanuar Tallinnas algas üldstreik. Ilmus Noor-Eesti I album, milles Gustav Suits esitas uue liikumise kreedo: „Olgem suvi eestlased, aga saagem eurooplasteks."
Funktsionalistlikke suuri ühiskondlikke hooneid ei jõutud kuigi palju ehitada. Ometi on klassikaks muutunud sellest rühmast kaks Johansoni koolimaja. Liiatigi oli tema kooliarhitektuuri juhtiv meister ja rahvusliku koolihoone tüübi peamine väljaarendaja. 1930. aastatel oli ultramoodsa klaastorniga Lenderi gümnaasium (6. kk Kreutzwaldi tänav 25, 193335) löövam, arendatuma ruumiprogrammiga ja mahenenud vormidaga Prantsuse lütseum (Hariduse tänav 3, 193637) aga elegantsem. Paefunktsionalism Tuleb tunnistada, et tegemist on üleeuroopalise nähtuse redutseerunud variandiga ja rahvusvahelises plaanis see esile ei kerki. Kui meil on
tasemele ta ei küündinud. Asutati esimene erakool (Praegune Miina Härma) Keskkooli I juhatajaks oli folklorist Oskar Kallas, hiljem astus tema kohale Peeter Põld. 1913 saatis kool välja I lõpetajate lennu (veidi alla 400 õpilase) kuid gümnaasiumilõputunnistust sealt väljastada ei saadud. Raamatukogude Seltsid, hakati asutama avalikke raamatukogusid. Algus tulenes Tlnast Tlna esimese estlasest linnapea Voldemar Lenderi eestvedamisel. 1907saadi luba asutamaks Eesti Kirjanduse Seltsi. Esimeheks Villem Reiman, aseesimeheks Jaan Tõnisson. Ca 40% liikmetest moodustasid õpetajad, praktiliselt kõik selleks ajaks kõrghariduse omandanud eestlased. Jätkati Hurda rahvaluule kogumisea aktsioon. 1909. aastal asutati J.Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum. Noor-Eesti sai hoo sisse alles pärast 1905. aastat. N-E eesotsas seisid eelkõige Gustav Suits, Friedebert Tuglas. Ants Ruusmann ja
Ojakääru raamatutes mai- nitud, toogem siinkohal mõningad andmed tema kohta. 296 I. Laaban valdas peale emakeele rootsi, prantsuse, itaalia, hispaania, saksa, inglise, vähemal määral ka taani, norra, hollandi ja vene keelt (ibid). 297 Visarkiv’i teaduri Roger Bergneri intervjuu siinkirjutajale 16.05.2006 Stockholmis. 298 Nii meenutas Aino Tamjärv, et gümnaasiumipäevil, kui reaalgümnaasiumi muusikaring organiseeris kohtu- misi Elfriede Lenderi tütarlaste erahumanitaargümnaasiumi õpilastega, kus tema õppis, esines I. Laaban alati klaveril, mängides Skrjabini, Stravinski või mõne muu kaasaegse helilooja loomingut. Talle ei istunud romantiline muusika. Samast allikast on teada ka tema suur huvi kunstiajaloo vastu juba gümnaasiumipäevil. (A. Tamjärve intervjuu siinkirjutajale 17.05.2006 Stockholmis). 299
annaabi.ee 
