Ülesanded: · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president. Euroopa Ülemkogu määrab liidu laiemad poliitilised suunised ning arutab aktuaalseid rahvusvahelisi küsimusi. Istungid toimuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigis. Euroopa Kontrollikoda kontrollib Euroopa Liidu rahaliste vahendite korrakohast haldamist. Järelevalve tulemused esitatakse aastaaruannetes.
elluviimine. 3. Euroopa Liidu Komisjon • Euroopa Komisjonile kuulub ELi täitevvõim ja õigusaktide algatamine ning Euroopa ühiste huvide kaitsmine • Liikmeteks 27 volinikku – üks igast liikmesriigist • Euroopa Komisjonil on põhiülesanneteks on: • 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. • 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. • 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine 4. Ülemkogu • Euroopa Ülemkogu istungid on põhiliselt tippkohtumised, kus ELi juhid teevad otsuseid poliitiliste prioriteetide ja oluliste algatuste kohta. • Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid. • Euroopa Ülemkogu eesistuja ( president) on Herman van Rompuy. • Euroopa Ülemkogul on järgmised ülesanded: • kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike
mis esindab liidu kõigi liikmesriikide ühiseid huvisid Euroopas. Komisjonil on president ning volinikud. Igale volinikule on määratud kindel vastutusvaldkond. Iga riik määrab voliniku(d) ise. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjon esindab ühendust välisasjades ja peab rahvusvahelisi läbirääkimisi. Komisjon kontrollib asutamislepingu täitmist ja ühenduse institutsioonide teatud otsuseid. Euroopa Ülemkogu Euroopa Ülemkogu koosneb ELi liikmesriikide valitsusjuhtidest ja riigipeadest, kes kogunevad kaks korda aastas, seadmaks poliitilisi raame, mille alusel töötatakse välja ELi seadusandlus. Muuhulgas arutatakse arengupoliitikat ja liikmesriikide majanduspoliitikat, määratletakse ELi välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtted ja üldsuunad. Ülemkogu eesistujamaa tiitel antakse Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad Siseturg ja ühtne valuuta
paika ühtse rahapoliitika, mida täiendavad ühtlustatud eelarvepoliitika ja kooskõlastatud majanduspoliitika. Majandus- ja rahaliidus ei ole ühte keskset institutsiooni, mis vastutaks majanduspoliitika eest. See vastutus on jagatud liikmesriikide ja erinevate ELi institutsioonide vahel. Õiguslik alus Haagis (1969), Pariisis (1972), Brüsselis (1978), Hannoveris (1988), Madridis ja Strasbourgis (mõlemad 1989) ning Maastrichtis (1991–1992) toimunud Euroopa Ülemkogu otsused; Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 119–144, 219 ja 282–284; Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokollid majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi ülemineku, ülemäärase eelarvepuudujäägi ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluste, lähenemiskriteeriumide, Ühendkuningriigi ja Taani loobumisklausli, Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga ning eurorühma kohta. Eesmärgid
3. Kapitali vaba liikumine, mis annab igale Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikule või ettevõttele võimaluse investeerida oma raha ilma piiranguteta 4. Inimeste vaba liikumine, mis tähendab seda, et iga Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik võib vabalt asuda elama ja töötama mis tahes teises liikmesriigis ilma selleks luba vajamata EL tähtsaimad institutsioonid ja Eesti osalus nendes. Eestil on parlamendis 6 kohta. EL nõukogu eesistuja vahetub pidevalt. Euroopa ülemkogu on kogu, kus kohtuvad kõikide liikmesriikide juhid umbes 4x aastas. Ülemkogu eesistuja on Herman Van Rompuy Mis on Schengeni leping? Kirjelda selle toimimist. Schengeni lepinguga liitunud riigid ei tohi rakendada oma ühispiiridele enam piirikontrolli. See reguleerib inimeste vaba piiriületust Euroopa Liidus Miks on Eestile tähtis ja kasulik kuuluda Euroopa Liitu? 1. Oluline tugi meie majandusarengule. Me oleme üks osa suurest turust, kus meie ettevõtted saavad oma
`õiguskindlus` ja `protseduuriline õigus`. Kodanike õiglase ja võrdse kohtlemise tagamiseks sätestatud protseduurid. Liikmesriigid tagavad kohaldamise. • Läbipaistvuse põhimõte – kodanikel on õigus omada juurdepääsu institutsioonide dokumentidele; lisaks ka Euroopa Liidu Ministrite Nõukogutegevuse läbipaistvuse nõue. 4 2) TUNNEB EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONIDE JA SEADUSLOOME TOIMEMEHHANISME. EUROOPA ÜLEMKOGU • Liikmed: Riigipead või valitsusjuhid ja Euroopa Komisjoni President. • On poliitiline organ, mille ülesandeks on anda suuniseid liidu tegutsemiseks. – Seab prioriteete EL tegevusele. – Arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. – Koordineerib poliitikaid. – Määratleb põhimõtted ja üldsuunad. • Ei võta vastu õigusakte (st ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid
kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt. NSV Liit lagunes 1991. aasta detsembris. Samal ajal pidasid liikmesriigid läbirääkimisi uue Euroopa Liidu lepingu üle, mille Euroopa Ülemkogu (koosneb liikmesriikide presidentidest ja/või peaministritest) võttis vastu 1991. aasta detsembris Maastrichtis. Leping jõustus 1. novembril 1993. Lepinguga lisati senisesse süsteemi uusi valitsustevahelise koostöö vorme ning loodi Euroopa Liit (EL). 1993 1. jaanuaril 1995 viis Euroopa uudne dünaamilisus ja geopoliitilised muutused veel kolm riiki Austria, Rootsi ja Soome liitumisele. Selleks ajaks oli Euroopa Liit seadnud uue sihi luua ühisraha. 1999
õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid. Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi peamine otsuseid tegev organ. Millega nõukogu tegeleb? Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos Euroopa Parlamendiga, tuginedes Euroopa Komisjoni ettepanekutele. Kooskõlastab ELi liikmesriikide poliitikat Kujundab ELi välis- ja julgeolekupoliitikat vastavalt Euroopa Ülemkogu juhistele Sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga. Euroopa Ülemkogu Langetab EL-i tähtsamaid otsuseid ja määrab kindlaks liidu tegevuse üldkava. Ülemkogu ei toimi seadusandjana. ELi juhid kohtuvad Euroopa Ülemkogu raames, et kehtestada ELi poliitiline tegevuskava. See kujutab endast ELi liikmesriikide vahelise poliitilise koostöö kõrgeimat tasandit.
10. Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke ning iseloomusta selle toimimist ja tähtsamaid institutsioone EL-majanduskoostöö organisatsioon, millel on nii rahvusülesandeid kui ka valitsusvahelisi institutsioone. * Euroopa Parlament: omab seadusandlikku võimu, mis on EL-i kodaniku poolt valitud 5a esindusorgan *Euroopa komisjon: rahvusülene EL-i täidesaatev organ *Euroopa Nõukogu: valitsusvaheline institutsioon, kus liikmesriike esindavad ministrid *Euroopa ülemkogu: valitsusvaheline institutsioon, koosneb liikmesriikide riigipeadest, Komisjoni presidendist ja Ülemkogu presidendist *Euroopa kohus: kõrgeim kohtuvõim, mis tegeleb EL-i dokumentide seaduspärasuse ja tõlgendamisega 11. Iseloomusta neo-merkantilismi, liberalismi ja maailmasüsteemi rahvusvahelise kaubanduse teooriaid. *Neo-merkantilism – riik peab kaitsma oma majanduslikke huve iseseisvalt, teiste riikide huvide arvelt.
EUROOPA KOHUS ÜLESANDED: lahendab liikmesriikide, EL institutsioonide, ettevõtjate ja eraisikute õigusvaidlusi KES KUULUVAD? Euroopa Kohtu koosseisus on üks kohtunik igast ELi liikmesriigist. KUS ASUB? Luxembourgis EUROOPA ÜLEMNÕUKOGU ÜLESANDED: Euroopa Ülemkogul on kahesugused ülesanded ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel, ei ole tal siiski seadusandlikku jõudu. KES KUULUVAD ? Euroopa Ülemkogusse kuuluvad ELi kõigi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Komisjoni president ning Euroopa Ülemkogu eesistuja, kes juhatab istungeid. Töös osaleb ka liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja KUS ASUB? Brüsselis EUROOPA KONTROLLIKODA ÜLESANDED: Euroopa Kontrollikoda kontrollib ELi eelarve täitmist
ja jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine 1.Komisjoni ametisse kinnitamine või laialisaatmine (umbusaldushääletus) 2.Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded. 3.Moodustab sõltumatuid uurimiskomisjone. Konsulteerib Euroopa Keskpanga juhtkonna ning Kontrollikoja liikmete ametissemääramisel. 4.Nimetab ametisse ombudsmani 5.EP kinnitab uute liikmesriikide vastuvõtmise ja lepingud kolmandate riikidega 6.Ülemkogu eesistuja konsulteerib EP-ga ühise välis- ja kaitsepoliitika põhiaspektides. IV EL otsustusprotseduurid 1.1.Konsultatsioonimenetlus Nõukogu kohustus õigusaktide vastuvõtmisel konsulteerida parlamendiga. See annab parlamendile võimaluse avaldada oma arvamust, ent paraku puudub nõukogul kohustus selle arvamusega arvestada. 1.2.Koostöömenetlus (1987.a Ühtse Euroopa aktiga suurendati mõnevõrra parlamendi võimu ja viidi sisse koostöömenetlus
Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus (välja arvatud välisasjade nõukogu) ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks. Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu institutsiooni staatuse 2,5 aastaks valitava eesistuja ning (piiratud) õiguse kehtestada õigusakte. Euroopa Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis. Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis. Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv on 736, lisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures
Tähtsamas arutlusteemad: EL missioon ja pädevus; välisuhtes; õigus- ja siseküsimused. Lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt EL põhiseaduse leping (jõustumata). Lihtsustamine ja läbipaistvus. Kolme samba asemele üks 2007/09 Lissaboni leping. Eesmärgiks muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega tegelemisel suudetakse olla üksmeelel. Muudatused: suuremad volitused Euroopa Parlamendile; hääletamismenetluse muutmine EL Nõukogus; Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman van Rompuy; EL välistegevuse ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton 2004 liitus 10 riiki- pole kunagi nii palju korraga. 1993 Kopenhaageni kriteerium. Pandi paika reeglid ehk enne liitumist täitmist nõudvad nõuded ehk kriteeriumid. Need olid liitutda tahtvatele riikidele, et nad saaksid liituda. 1996 Agenda 2000. EL reformi pakett. Selle alusel pandi kandidaatriigid pingeritta. Struktuur: I Tugevama ja laiema Euroopa suunas
Charles de Gaulle oli endiselt võimul.Selleks, et lepitada Prmaad sõlmiti selline kompromiss. Andis liitumisriikidele vetoõigusi. Kui puudutab rahvuslikke huve, siis on õigus. · 1968 Tollibarjäärid kolmandatele riikidele · 1970 Euroopa Ühenduste tuluallikad · 1973 Ühendatud Kuningriigi, Taani ja Iirimaa ühinemine EÜ- tähelepanurikas aasta, kuuele riigile lisandus kolm. Veel tahtis liituda Norra, kuid siiamaani pole. · 1974 Euroopa Ülemkogu (The European Council) · 1979 Euroopa Rahasüsteem (European Monetary System) ühine rahapoliitika · 1979 Euroopa Parlamendi otsevalimine enne oli assamblee, nüüd hakati parlamenti valima otse. · 1981 Kreeka ühinemine Euroopa Ühendustega Lääne-Euroopa mõisted väga vaesed riigid koos Hispaania ja Portugali. Varasemad liitlased olid demokraatia poolest väga tulevad. Need olid pigem autoritaarse riigi sugemetega.
Uus välisteenistus 5. Üldise huvi kaitsja funktsioon Nn Euroopa Liidu südametunnistus Tulevikku vaatav nägemus Eraldiseisev rahvuslikest- ja eri valdkondade huvidest 6. Vahendajafunktsioon Lepitaja Väikseima ühisosa otsija Ainus institutsioon, kes on seadusandliku algatusega algusest lõpuni kaasas Ametisse nimetamine Komisjoni President Ettepaneku teeb Euroopa Ülemkogu Kuulab ja valib Euroopa Parlament Komisjoni volinik Ettepaneku teeb liikmesriigi valitsus Kuulab ja valib (komplektina) Euroopa Parlament Ametnikud EPSO konkurss (Euroopa Personalivaliku Amet) Töö komisjonides president otsustab, kes volinikest missuguse poliitikavaldkonna eest vastutab ehk iga volinik saab oma portfelli. Volinikke assisteerivad kabinetid (rahvuslik erinevus kabineti liikmete hulgas). Volinikud kohtuvad enamjaolt kord nädalas Brüsselis
· kvalifitseeritud häälteenamus Ministrite Nõukogus · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi · koostöömenetlus, nõusolekumenetlus kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Parlamendi volituste laiendamine · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine · õigus moodustada järelpärimiskomisjone · Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, - Ülemkogu president tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane - Rotatsioon Ministrite Nõukogus koostöö, statistika ning infokaitse - Grupieesistumine (2,5 aastat) · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine - EL välisministri institutsioon (?)
Kas riikide liit või liitriik? · Valitsusvaheline koostöö. Välispoliitika Julgeolekupoliitika Justiits- ja siseasjad · Riigiülene koostöö. Majandus · EL olemas kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid. Euroopa Liidu ajalugu · 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · 1957 Rooma leping. · 1992 Maastrichti leping. Kaheksa laienemist Euroopa Liit praegu Euroopa liit praegu · 27 liikmesriiki. · Elanike arv ligi 501 miljonit. · 23 ametlikku keelt. Euroopa Ülemkogu kohtumine Kõigi ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine Peetakse vähemalt kolm korda aastas Seal pannakse paika üldine ELi poliitika Ministrite Nõukogu liikmesriikide hääl Üks minister igast ELi liikmesriigist Eesistujariik: vahetub iga kuue kuu tagant Teeb otsuseid ELi õigusaktide ja eelarve kohta koostöös Euroopa Parlamendiga Teostab ühist välis ja julgeolekupoliitikat Liikmesriikide häälte arv Ministrite Nõukogus Ministrite Nõukogu otsused
2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: · EL Ministrite Nõukogu häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) · Euroopa Komisjon volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine · Euroopa Parlament kohtade jaotus liikmesriikide vahel · Euroopa Kohus kohtunike arv · Kontrollikoda (Audiitorkogu) liikmete arv · Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee esindajate arv · Euroopa Ülemkogu toimumise koht 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus
6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava eesistuja ametikoht 2,5a), kodanike elu parandamine (uued tegevusvaldkonnad), loodi EL välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ametikoht. Euroopa Liidu institutsioonid ja liikmesriikide esindatus 7. Mis on Euroopa Parlamendi funktsioon Euroopa Liidus? Millist rolli on Euroopa Parlament mänginud Euroopa integratsiooni protsessis? Funktsioonid: a) võtab vastu õigusakte (koos Nõukoguga) – Nõukogu kõrval peamine seadusandlik
b. Majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, toime tulemine EL-i konkurentsis c. Võimeline täitma EL-i liikmelisusest tulenevaid kohustusi 2. periodiseering: a. 24. november 1995 avaldus EL-i astumiseks – määravaks saavad olla ainult objektiivsed kriteeriumid b. Detsember 1997 Euroopa Ülemkogu otsustas laienemisläbirääkimisi 6 riigiga c. Märts 1998 algasid läbirääkimised d. Detsember 1999 ülemkogu Helsingis – laiendati ringi 15 liikmesriigini, Maastichti leping kehtis e. Detsember 2000 Nizza leping – Euroopa Ülemkogu muutis otsustussüsteemi nii, et liit saaks laieneda f. Euroopa põhiõiguste harta väljakuulutamine, põhiseaduse 2
2) Institutsionaalsed ümberkorraldused Institutsioonide ja otsusetegemise reform: EL Ministrite Nõukogu – häälte arv (jaotus liikmesriikide vahel) Euroopa Komisjon – volinike arv, presidendi pädevuse suurendamine Euroopa Parlament – kohtade jaotus liikmesriikide vahel Euroopa Kohus – kohtunike arv Kontrollikoda (Audiitorkogu) – liikmete arv Majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee – esindajate arv Euroopa Ülemkogu – toimumise koht 5 20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus
nõustamisega, monitooringuga jne. Iga pool aastas vahetuvad Nõukogu eesistujad, näiteks Eesti eesistumise aeg, tuleb 2018 aasta jaanuaris juunini. Riigid vahetuvad tähestiku järjekorras. Eesistumise ajal riik saab rohkem mõjutada Nõukogu prioriteetide väljatöötamist. On koguaeg EL-i tegevuse ja meedia keskel. On olemas ka teatud miinused, esimene, et see on väga suur administratiivne koormus ja teine, et see on suur vastutus, mis võib mõjutada riigi prestiiži. Ülemkogu Ülemkogu on selline EL-i institutsioon, kus on esindatud kõik liikmesriikide valitsusjuhid (nt peaministrid või riigipead). Nende pädevuses on määratleda EL-i ühtset strateegiat, kus oleksid arvestatud kõike liikmesriikide arvamused, välja töötama printsiibe ja juhendi, kuidas EL peab käituma rahvusvahelistes suhetes ja kaitsepoliitikas, vastu võtta otsustustusi vajalike selleks, et defineerida ja rakendada ühtset välispoliitikat,
17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: institutsioonid: Parlament, Kohus, Komisjon 8. Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13
annaabi.ee 
