Ma leian su, Sky Joss Stirling Autorist • Sünninimi Julia Golding • Sündinud Märtsis 1969 ja on Briti kirjanik • Pliiatsinimed:Joss Stirling ja Eve Edwards Peategelased ja sündmused • Sky Bright ja Zed Benedict • Toimus Coloradosse väikses Wrickenridge linnas • Kurjategijad,Röövimine ja Usaldus • Sky ja Zedi armastus Raamat • Võimetega inimesesd • Teist inimest usaldama • Hingesugulase leidmine Autori Mõte • On olemas teistsugusi inimesi • Tõeline armastus võidab alati • Maailm on ohtlik Arvamus • Hea südamlik ja õpetlik raamat
Toru 1 pikkus (L1 ; m): 10 Toru 2 pikkus (L2 ; m): 20 Vooluhulk (Q ; l/s): 1 Kohttakistustegur (ζ1): 0.10 Kohttakistustegur (ζ2): 0.44 Ülesanne: Kohttakistustegur (ζ3): 1.00 Leida veetase mahutis 1 H2 (m) toru Torude ekvivalentkaredus (Δe ; mm): 0.25 teljeni. Veetase mahutis 2 (H3; m): 5.0 Joonestada skemaatiline energia ja survejoon. Lahenduskäik: 1. Leian torude ristlõike pindalad: A1 ja A2 2. Lei an kiirused v1, v2 ja v3 Q v= A 0,001 m v 1= =5,66 0,0001767 s 0,001 m v 2=v 3= =0,51 0,001964 s 3
Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2 µ * l 0,5 * 4 Saledus = = 85 i 0,0235 Leian tabelist saleduse järgi interpoleerides : = 80 = 0,75 = 85 = 0,72 = 90 = 0,69 Stabiilsuse kontroll F 200 *10 3 s = = = 79,37 MPa A 25,2 * 10 2 [ s ] = [ s ] = 0,72 *160 = 115,2 MPa s < [ s ] ülekoormust ei ole
1. Arvutan klapi pindala (A). a+ b 0,4 +0,3 A= ∗h A= ∗0,5 2 2 A = 0,175m2 2. Arvutan klapi pinnakeskme kauguse (ülaservast) (SC ). 0,5(0,3+ 2∗0,4) Sc= = 0,262m 3 ( 0,3+0,4 ) 3. Pinnakeskme paiknemissügavus (hC). h+Sc = 1,7 + 0,26 = 1,96m 4. Leian klapile mõjuva jõu suuruse (F). F=PC∗A=ρg hC A F = 1400 * 9,81 * 1,96 * 0,175 = 4 710,76 N = 4,71 kN 5. Leian keskinertsimomendi (IC) ja selle abil ekstsentrilisuse (e) 3 2 2 0,5 (0,3 +4∗0,3∗0,4 +0,4 ) IC = = 0,00724m4 = 7,24 * 10-3 m4 36(0,3+ 0,4) IC e= = 0,0211 A∗hC 6. Arvutan klappi kinni hoidva jõu (Fk).
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 1 Tehniline joonis ja kinemaatikaskeem Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 ÜLEKANDETEGURITE ARVUTUSED Mootori pöörlemissagedus n1 = 2000 p/min. Leian esimese hammasrattapaari ülekandeteguri. Valin Z1 = 19, Z2 = 57. i1,2 = Z2 / Z1 i1,2 = 57 / 19 = 3 Leian teise hammasrattapaari ülekandeteguri. Z3 = 18, Z4 = 81. i3,4 = Z4 / Z3 i3,4 = 81 / 18 = 4,5 Leian reduktori ülekandeteguri. ireduktor = 3 x 4,5 = 13,5 Leian reduktori väljundvõlli pöörlemissageduse. n2 = 2000 / 13,5 148 p/min Kinemaatikaskeem esitatud selel 1. Sele 1. Reduktori kinemaatikaskeem 2 3
ARUTLUS Kuna ma olen kohutavalt laisk inimene, leian ma, et kõige sobivam mõtteviis minu jaoks oleks stoitsism ja koolina eelistaksin ka stoikute kooli. Mulle sobib ideaalselt selline lihtne mõtteviis, et kõiges, mis juhtub, on süüdi saatus ja kõik on ette määratud. See mõtteviis vabastab mu nii paljudest kohustustest, nagu näiteks asjade analüüsimine ning oma tegude ettemõtlemine. Ma ei pea mõtlema selle peale, kas minust saab edukas filosoof või hoopis tore perepea, ma alustan ning lõpetan oma
Tallinna Tehnikaülikool Diskreetne matemaatika KODUTÖÖ Mina Ise 132456 IADB?? Tallinn 2019 ÜLESANNE 1 LOOGIKAFUNKTSIOON Leian oma matriklinumbrile vastav 4-muutuja loogikafunktsioon Matriklinumbri 5 viimast numbrit: 93656 Matriklinumber kuueteistkümnendsüsteemis: 2F478 Seitsmekohaline arv: 3F58CC8 Üheksakohaline arv: 54DFF9FF8 Ühtede piirkond: 3, 5, 8, 12 ( C16 ), 15 ( F16 )/ 0011, 0101, 1000, 1100, 1111 Määramatuspiirkond : 4, 9, 13 ( D16 ) / 0100, 1001, 1101 0-de piirkond : 0, 1, 2, 6, 7, 10 ( A16 ), 11 ( B16 ), 14 ( E16 ) / 0000, 0001, 0010, 0110, 0111, 1010, 1011, 1110
erinevad tegurid. Nendeks on nii perekond, sõbrad, kooli kaugus kodust, mugavus, kooli haridustase ning veel paljud muud faktorid. Tihtipeale, mida ei arvestata, on õpilase oma soov. Minu puhul soovitavad minu vanemad mul jääda edasi gümnaasiumisse õppima, kuid see on kõigest nende arvamus. Ma tean paljusid inimesi, kes õpivad gümnaasiumis, kuigi nad oleksid meelsamini valinud kutsekooli kasuks. Nad tegid oma lõppvaliku oma autoriteetide ehk vanemate arvamuse järgi. Ma leian, et paljudel vanematel on välja kujunenud stereotüüpne mõtlemine kutsekooli suhtes. Ehk nende arvates on kutsekool nõrgema tasemega, kui seda on näiteks gümnaasium. Mina näen selles probleemi, kuna laps otsustab millegi kasuks enamikel juhtudel vanema eeskujul, siis võib juhtuda, et ta ei lähtu oma tegelikust soovist. Lõppkokkuvõttes, kui inimene oma soovist ei lähtu, teeb ta edasist suurema tõenäosusega
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 2 Sisejõudude süsteem ja epüürid Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria.
Sotsiaaltöö kui tulevikueriala Nagu iga teinegi amet, on ka sotsiaaltööl mõningad puudused ja eelised. Sotsiaaltöötajaid on vaja, et avastada uusi lähenemisi ja arendada praktikat uuele rahvastikule. Kõigil sotsiaalaladega tegelevad inimesed peaksid kaasa aitama sotsiaaltöö professiooni edendamisele ja parandamisele. Sotsiaalala töötajatlele võimaldatakse aina tõhusamaid töövahendeid ja koolitusi, kuid mina leian, et sotsiaaltöös oleks vaja veelgi rohkem näha tulevikus ühiskondliku töö, sotsiaalpoliitika, uurimustöö kasutamist. Ühiskondlik sotsiaaltöö Praeguse sotsiaaltöö fookuses on liialt üksikute riskirühmade juhtumikorraldus, kuid vähem on rahval koostööd ühiskonnaga. Nagu ütlesid Hollandi sotsiaaltööteadlased oma kogumiku (,,Mõtisklusi sotsiaaltööst") esitluses, et on vaja rohkem kogukondlikku sotsiaaltööd, mis põhineb suhete omavahelistel ühendustel
.......8 SISSEJUHATUS Tänapäevases ühiskonnas on tervislik elulaad ja liikumine üha haruldasemaks muutuv nähtus. Inimesed kalduvad enam istuvamale eluviisile. Kui tehaksegi sporti, siis enamjaolt unustatakse, et kunagi ei piisa ainult liikumisest selleks, et treening oleks tervisele positiivse mõjuga. Selleks, et kehalise aktiivsusega kaasneks positiivne mõju ja tervistav tulemus, on vaja ka jägida toitumisharjumusi. Oma referaadis käsitlen toitumise ja treeningu vahelisi seoseid ning leian optimaalseima ja kasulikema viisi terveks elulaadiks seoses toitumisega ja kehalise aktiivsusega. TIPPSPORTLASED Enamajaolt kalduvad sportlased, kes on tõsiselt enda alale pühendunud, olema äärmiselt võitlushimulised ja valmis peaaegu kõigeks, et oma eesmärkideni jõuda. Selline suhtumine võib aga kujuneda ohtlikuks, kuna spordialadel, mis nõuavad head välimust ja kehakaalu nagu näiteks iluvõimlemine, iluuisutamine ja võistlustants, on tihti suure
...............................................................................................................................6 5.Kasutatud kirjandus:................................................................................................................ 6 2 1. Sissejuhatus Käesolevas referaadis üritan välja tuua kõikvõimalikud naftareostuse mõjud nii loodusele, loomadele kes seal parajasti elavad. Leian, et teema on vägagi päevakajaline, kuna naftareostusest tuleb suhteliselt palju uudiseid ning see on globaalne probleem. Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand, kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon
Pea iga eestlane, kes on vähegi tunneb Eesti kirjandust, on enamasti lugenud või kokku puutunud Anton Hansen Tammsaare loominguga. Tammsaare 5-köitelises romaanis ,,Tõde ja õiguse" kirjeldatakse eestlaste elu-olu 19.sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi teise kümnendini. Tammsaare kujutab eestlaste elu kõne all olevas romaanis väga tõepäraselt ning kohati ka pessimistlikult ja süngelt. Romaani saab vaadelda erinevatest nurkadest. Keskendudes armastusele leian, et teos räägib armastusest üsna palju. Samuti on Tammsaare armastuse teemat käsitlenud ka oma esimeses romaanis ,,Kõrboja peremees", milles otsiti Kõrbojale peremeest. Katku Villu oli keerulise ja vastuolulise iseloomuga mees, kelle elu ei olnud just väga lilleline. Ta jõi palju ning sellest tulenevalt sattus ta ka palju kaklustesse. Ta isegi istus inimese tapmise eest mingi aja vangis. Ühel päeval, naases Kõrboja talutütar Anna isa
(3m-4n)²-3m(3m-7n)=9m²-24mn+16n²-9m²+21mn=16n²-3mn Leian avaldise täpse väärtuse, kui m=2/3 ja n=-0,5 16*(-0,5)²-3*2/3*(-0,5)=5 55%*20/100%=11 (ha) 2) 5 20st 5:20=0,25 0,25*100%=25% 3) 20-11-5=4 (ha) 4) 4 20st 4:20=0,2 0,2*100%=20% Olgu üks arv x ja teine x+7, nende arvude korrutis on 494, saan võrrandi x(x+7)=494 x²+7x-494=0 kasutan ruutvõrrandi lahendi valemit Leian teise arvu 19+7=26 Kontroll: Olgu üks arv 19 ja teine 7 võrra suurem 19+7=26, nende arvude korrutis on 19*26=494. Vastus: Need arvud on 19 ja 26. 1)Leian põranda pindala S=ab S=3,*2,7=8,91 (m²) 2) Leian ruudukujulise plaadi pindala S=a² S=15²=225 (cm²)=0,0225 (m²) 3) Leian mitu ruudukujulist plaati mahub põrandale, kui vahesid pole jäetud 8,91:0,0225=396 (plaati) 4) 90% ON 396 396*100%/90%=440 (plaati) 1) Täisnurkne 2) Arvutan lõigu AB ligikaudse pikkuse
4 Ülesanne 2. Komposiitmaterjali omaduste arvutamine. Arvutada vabalt rippuva ja oma massiga koormatud KM-st traadi maksimaalne võimalik pikkus, kui R = 950N/mm . Lähteandmed: Armatuuri omadused Maatriksi omadused RmA = 1500 N/mm2 RmM = 100 N/mm2 VA = 60% VM = 40% 3 3 A = 2,5·10 kg/m M = 1,5·103 kg/m3 1. Leian KM tiheduse: = + = 2,5 10 0,6 + 1,5 10 0,4 = 2,1 10 / 2. Leian vabalt rippuva traadi pikkuse lo: = = = = = 9,5 10 / = = 46161,3 = 46,16 2,1 10 / 9,8 / 3. Leian oma massiga koormatud traadi pikkuse l: 46,16 = = 23,08 2
Transporditeaduskond Õpperühm: AT-21a Juhendaja: lektor Samo Saarts Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Ülesanne – hüdrostaatika Variant 4 Antud: Vedeliku samba kõrgus A=25 m Välisrõhk P1=3 bar Vedeliku tihedus = 950 kg/m3 Põhja pindala Sp=2m2 Leian vedeliku rõhu pvedelik=h**g=A**g pvedelik=25*950*9,81=232987,5 [Pa]=0,232 [MPa]=2,32 [bar] Leian rõhu anumas P= pvedelik+P1 P=2,32+3=5,32 [bar] = 532000 [Pa] Arvutan jõu anuma põhjas F=P*Sp F=532000*2=1064000 [N]=1063 [kN] Vastus: Põhjale mõjuv rõhk P=5,32[bar]. Anuale mõjuv jõud põhjas F=1063 [kN] 2. Ülesanne – silindri dimensioneerimine Antud: Kolviläbimõõt D2=10 mm Vedeliku voolukiirus v=1,2 m/s Mass m=80 kg Hõõrdetegur μ= 0,8 Rõhk süsteemis P=0,7 MPa
Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent: 2,5% Valmistatava lahuse molaarsus: 0,69 mol/l Konts. soolhappe tihedus: 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent: 36,0% Vaja on võtta konts. Hapet: 7,02 ml Vaja on võtta vett: 94,05 ml NaOH maht sooritatud korduskatsetel: 1) 11,7 ml 2) 12,3ml 3) 12,4 ml 4) 12,25 ml NaOH keskmine maht V= Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan 100ml 2,5% lahuse valmistamiseks vajamineva vee ja kontsentreeritud soolhappe hulga: a) Leian lahjendatud HCl lahuse massi = m/V => m = V = 1,0108*100 = 101, 08 g b) Leian HCl massi lahuses c) Leian kontsentreeritud soolhappe massi d) Leian kontsentreeritud soolhappe mahu = m/V => V = m/ = leian valmistatava lahuse vee mahu: 100ml - 5,95 ml = 94,05 ml Leian valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooni tiitrimise kaudu Tiitrimisel toimuv reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH = NaCl + Leian HCl lahuse arvutusliku molaarse kontsentratsiooni
Lisati mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250. Uus lahus segati korralikult. Areomeetriga mõõdeti saadud lahuse tihedus. Katseandmed (mõõdetud tihedus) = 1,011 g/ (sellest väiksem tihedus tabelis)=1,0090 g/ (sellest suurem tihedus tabelis)=1,0126 g/ C%(otsitav massiprotsent)=1,77% (massiprotsent, mis vastab väiksemale tihedusele)=1,50% (massiprotsent, mis vastab suuremale tihedusele)=2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs a. Leian NaCl massi lahuses Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus %= Liivasoolasegu B tegelik protsendiline sisaldus oli 70% Katse süstemaatiline viga: %==1,45% b. Leian NaCl sisalduse lahuses molaarsuse kaudu: c. Leian NaCl sisalduse lahuses molaalsuse kaudu d. Leian NaCl sisalduse lahuses moolimurru kaudu e. Leian NaCl sisalduse lahuses normaalse kontsentratsiooni kaudu Kokkuvõte ja järeldused
Põhiskeem ja arvutused ` Lihtsustan skeemi. Selleks liidan kokku takistid R3, R5 ja R6. Kuna nad on ühendatud jadamisi, saan valemi: R356 = R3 + R5 + R6 = 7 + 10 + 3 = 20 5 Kuna ükski takisti ei sõltu teistest, võin alustada voolutugevuse, pinge ning võimsuse arvutamisega. Kogupinge on U=E=15V Nüüd saan leida voolutugevuse takistil R1 kasutades Ohmi seadust. U I = R E 15 I1 = = = 2.5 A R1 6 Leian voolutugevuse takistil R2 kasutades Ohmi seadust. E 15 I2 = = = 1.25 A R2 12 Leian voolutugevuse takistil R356. E 15 I 356 = = = 0.75 A R356 20 Leian voolutugevuse takistil R4. E 15 I4 = = = 3.75 A R4 4 Leian pinge takistil R1. U 1 = I 1 R1 = 2.5 6 = 15V Arvutan pinge takistil R2. U 2 = I 2 R2 = 1.25 12 = 15V Arvutan pinge takistil R3. I 356 = I 3 = I 5 = I 6 U 3 = I 3 R3 = 0.75 7 = 5.25V
Konts. soolhappe massiprotsent: 36,0% Vaja on võtta konts. Hapet: 7,02 ml Vaja on võtta vett: 94,05 ml NaOH maht sooritatud korduskatsetel: 1) 11,7 ml 2) 12,3ml 3) 12,4 ml 4) 12,25 ml 11,7 +12,3+12,4+ 12,25 NaOH keskmine maht V= =12,1625 ml 4 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan 100ml 2,5% lahuse valmistamiseks vajamineva vee ja kontsentreeritud soolhappe hulga: a) Leian lahjendatud HCl lahuse massi ρ = m/V => m = ρV = 1,0108*100 = 101, 08 g b) Leian HCl massi lahuses maine∗100 2,5 ∗101,08 C= m = =2,527 g mla hus aine 100 c) Leian kontsentreeritud soolhappe massi maine∗100 2,527∗100 mlah us= = =7,02 g C 36 d) Leian kontsentreeritud soolhappe mahu
Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Lahust segada hoolikalt. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses. Arvutada mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva NaCl mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Katseandmed Segu mass m=6,30 g NaCl lahuse tihedus =1,011 g/cm3 Vlahus=250 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leian NaCl protsendilise sisalduse vesilahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist Leian NaCl massi lahuses Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus Leian katse suhtelise vea, arvestades, et õige tulemus on 70% Arvutan NaCl molaarsuse lahuses M(NaCl)=58,5 g/mol Arvutan NaCl molaalsuse lahuses m(lahusti) = m(lahus) - m(aine) = 252,75 4,49920 = 248,251 g Arvutan NaCl moolimurru lahuses Arvutan NaCl normaalsuse lahuses Arvutan NaCl sisalduse lahuses g/dm3 ja kg/m3
7) Ülemine(tunnuse väärtus, millest väiksemaid liimeid on variatsioonreas ligikaudu 25 %) ja alumine kvartiil(tunnuse väärtus, millest suuremaid liimeid on variatsioonreas ligikaudu 25 %) 1; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3,5; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 8; 10; 10; 11; 12; 12; 13; 14 7 liiget 14 liiget 7 liiget 9 Alumine kvartiil Kv = 3(leian variatsioonrea alumise poole mediaani, mis ongi ühtlasi alumine kvartiil) Ülemine kvartiil Kv = 8(leian sarnaselt variatsioonrea ülemise poole mediaani). Kontrollin: alumisest kvartiilist väiksemaid liimeid on 7 ehk ligikaudu 23 protsenti ülemisest kvartiilist suuremaid liikmeid on samuti 7 23 protsenti alumise ja ülemise kvartiili vahele jääb 14 liiget 46 protsenti 8) Keskväärtus(tunnuse väärtuste aritmeetiline keskmine)
2)Dispersioon =867,92 3)Standardhäve =29,46 4)Mediaan Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=46 5)Haare R = xmax xmin = 99 0 = 99 2. Leian keskväärtuse usaldusvahemiku eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10: t, N-1 arvutasin Exceli TINV funktsiooniga ( on ka leitav Studenti tabelist): 1,711 Leian dispersiooni usaldusvahemiku eeldusel, et põhikogumi jaotus on normaaljaotus ja olulisuse nivoo = 0,10 ning põhikogumit moodustavate mõõdiste arv n = 25: ja arvutasin Exceli CHIINV funktsiooniga, vastavalt: 36,415 ja 13,848 3
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut trollolloo Kodutöö S-2 Variant nr 11 Jäiga keha toereaktsioonide leidmine tasapinnalise jõusüsteemi korral Tallinn 2011 Variant 11. 1) Lisan x,y teljestiku, avaldan Q . Q= l*lq Q= 0,5*4=2kN Y X I 1) Leian X'i projektsioonide võrrandi. Et on 45 kraadi ning on täisnurk, eeldan, et kui jõule P joonistada täisnurkne kolmnurk nii, et P on hüpotenuusiks tekib nurk : 2, mis on 45 kraadi, sest ka nurk on 45 kraadi. Xa+ P*sin /2=0 2) Leian Y'i projektsioonide võrrandi. Ya-Q-P*cos /2=0 3) Leian momentide võrrandi punkti A suhtes. Sealjuures eeldan, et kuna kolmnurk CBD on
W/(m2·K), seda elamute puhul. Mitte-elamute puhul võib lähtuda järgmistest väärtustest 0,15 0,25 W/(m2·K). 3 1. HOONEVÄLISPIIRETE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE 1.1. SEINA SOOJAJUHTIVUSE U-VÄÄRTUSE ARVUTUS Tabel 1. Seina spetsifikatsioon Joonis 1. seina konstruktsioon 1.1.1 Töö ülesanne Leida hoone välispiirde ehk seina soojusjuhtivuse U W/ (m2K) ja korrigeerida U väärtus. 1.1.2 Arvutuskäigud 1. Leian R1; R1; R1; R1 soojustakistuse. Selleks kasutame valemit: (Valem 1.) 4 kus: R1...n konkreetse materjalikihi soojustakistus. (m2K)/W Näiteks R1 oleks meie näite puhul välisseina kipsi kiht. d konkreetse materjalikihi paksus meetrites. d konkreetse materjalikihi soojaerijuhituvs. (W/mK) Arvutan materjali kihtide soojustakistused Valem 1.-ga R1 = = 0,062 m2K/W
Ülesanne 5 Protsess ideaalgaasiga Algandmed: V1=8m3 Gaas on heelium (He) T=const. M(He)=4g/mol p1=8Mpa=8000000 Pa He moolerisoojus k=1,67 t1=400°C V2;T2;L;Q=? T1=T2=673,15 K p2=0,14 Mpa=140000 Pa Arvutused: Leian erimahu v1 valemist pv=RT: 8000000· 0,175 v2 = 140000 = 10 m3/kg RT v1 = p Leian massi: pV=mRT 8314 R= 4 =2078,5 p1 ·V m= RT 2078,5 · 673,15
kuld , hõbe , ja pronksmedaleid? Olgu kuldmedalite arv x, hõbemedalite arv y ja pronksmedalite arv z, kokku on medaleid 12. Kui kuldmedaleid oleks 25 % rohkem ehk 1,25x ja hõbemedaleid 40 % vähem ehk o.6y, siis oleks kokku 11 medalit. Kui pronksmedaleid oleks kaks korda rohkem ehk 2x ja hõbemedaleid viiendiku võrra vähem ehk 0.8y, oleks neid kokku 14. Koostan võrrandisüsteemi Lahendan determinandi abil Leian determinandi D = = = 1.2 + 1 + 1 0.6 0.8 2.5 = - 0.7 Leian Dx i Dx = = = 14.4 + 14 + 8.8 8.4 9.6 22 = 2.8 Leian Dy i Dy = = = 22 + 12 + 17.5 11 14 30 = 3.5 Leian Dz i Dz = = = 8.4 + 11 + 12 7.2 8.8 17
mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 155,94 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 156,10 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 305 ml = 0,305 l õhutemperatuur t = 20°C = 293,15K õhurõhk P = 100000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan, milline oleks õhu maht kolvis normaaltingimustel (V0) Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol mõhk = 0õhk V0 = 1,29 0,281 = 0,36 (g) Arvutan kolvi ja korgi massi m3 m3 = m1 mõhk = 155,94 0,36 = 155,58 (g) Arvutan CO2 massi Arvutan süsinikdioksiidi ja õhu masside kaudu süsinikdionsiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes Leian süsinikdioksiidi molaarmassi kasutades õhu keskmist molaarmassi ja suhtelist tihedust D
ei saa arvestada 3. 62,1 % 23,927 289,69 Aega ei arvesta 4. 84,9 % 5,145 399,97 5. 12,2 % 4,160 35,11 6. 12,2 % 12,585 35,31 Aega ei arvesta 7. 12,2 % 19,532 36,10 Aega ei arvesta 8. 24,0 % 4,390 70,77 9. 86,6 % 4,840 400,91 - ainet rohkem 10. 86,6 % 14,170 313,61 Aega ei arvesta 11. 86,6 % 23,993 349,21 Aega ei arvesta Leian e piigi keskmised pindalad vastavalt 1-3; 5-7 ja 9-11 katsete puhul ning kasutan neid hiljem graafiku koostamisel: -3; 5-7 ja 9-11 katsete puhul ning kasutan neid hiljem graafiku koostamisel: Tabel 2. Aine Retentsiooniaeg, min Piigi pindala 1,295 157,24
A 1126 2 1210 3 1670 4 2250 5 1580 6 1420 7 2400 8 1210 9 1370 10 2130 11 1460 12 1470 Selleks et leida puuduolev kõrgus näiteks punktile 2 leian tagasivaate ja edasivaate vahe ning liidan selle tagasivaatele (A-le). =T-E = 1126-1210 = -84mm -0,084 m = A + = 63,994+(-0,084) = 63,910 Samal põhimõttel leian kõik teised puuduvad kõrgused. Kõrgused Punkti nr Punkti kõrgus (m) A 63,994 2 63,910 3 63,450 4 62,870 5 63,540 6 63,704
määravaks matemaatiliseks pinnaks pöördellipsoid. Punkti geodeetilised koordinaadid leitakse valemite B=+B ja L=+L abil, kus on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, B ja L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Võtan arvesse, et B-teljel 3,7 cm60 ja L-teljel 1,9 cm60. Punkti 1 lõuna pool asuva lähima paralleeli väärtus on 5845, selle juurdekasv kaardilt mõõdetuna on 0,95 cm. Ristkorrutise abil leian , ehk x15. Seega liites juurdekasvu, saan B väärtuseks 584515. Punkti 1 lääne pool asuva lähima meridiaani väärtus on 2551, selle juurekasv kaardilt mõõtes on 0,25 cm. Ristkorrutise abil leian sekundite väärtuse: ehk x8. Liites juurdekasvu saan L väärtuseks 25518. Samamoodi leian järgmised vastused Ristkoordinaadid on X ja Y. Ristkoordinaatide leidmise puhul arvestan, et X-koordinaat on 7-e
R3 12 J3 = 12 J3 = 1 A 5 Vooluallikad J2 ja J3 on paralleel ühenduses leian koguvoolu I3a E2 R1 R2 5 1 4 1 36 36 V E1 18 V 6
Võrrandisüsteemide lahendamine 8.klass Võrrandisüsteemi lahendamine · On antud võrrandisüsteem. · Vali lahendusvõte · Liitmisvõte · Asendusvõte Liitmisvõte · Valin, millise liikme välja koondan · Liidan võrrandid · Leian x · Panen x väärtuse algvõrrandisse ja leian y · Kirjutan vastuse Asendusvõte · Avaldan x · Panen x väärtuse teise võrrandisse asemele · Leian y · Leian x · Kirjutan vastuse
filter destilleeritud veega, et soola ei läheks kaotsi. Filtraat valada mõõtesilindrisse ja see omakorda täita 250 ml- ni destilleeritud veega. Silindris olev lahus hoolikalt läbi segada. Areomeetri abil tuleb määrata lahuse tihedus. 4. Katseandmed Liiva-soola segu mass = 10g Vlahuslahuse maht (lahuse maht)= 250 ml ρ(lahuse tihedus)= 1018,5kg/m3= 1,0185 g/cm3 ρ1(mõõdetust väiksem tihedus)=1,061g/cm³ ρ2(mõõdetust suurem tihedus)=1,0197g/cm³ 5. Katseandmete töötlus Leian NaCl massiprotsendi lahuses: C%= C%1+((C%2 -C%1 )/(ρ2- ρ1))×(ρ- ρ1) C%=2,5%+((3%-2,5%)/(1,0197g/cm³-1,061g/cm³)×(1,0185 g/cm 3 - 1,061g/cm³)= 2,833% Leian lahuses oleva NaCl- i massi: maine= Vlahus x ρlahus x (C%/100%) maine= 250ml x 1,0185g/cm³ x 0,02833=7,214g Leian NaCl moolide arvu: n=7,214g/58,5(mol/dm³)=0,1233mol Leian NaCl lahuse molaarse kontsentratsiooni: Cm= naine /Vlahus Cm=0,1233/0,25=0,4932mol/l Leian NaCl protsendilise sisalduse soola ja liiva segus:
Leida eksemplaride täpne asukoht raamatukogus Näha, kas väljaanne on kohal või välja laenutatud Tellida väljaandeid kohalkasutuseks või kojulaenutuseks Tutvuda peatselt ilmuvate väljaannetega (vt ilmuma) jt. Formuleering – interneti menüüribale sisestasin http://www.ester.ee/search~S1*est, pealehelt avasin MEIST. 2) Leidke Veiko Berendseni kirjutatud raamatud Tartu raamatukogudes. Mitu raamatut leiate? Esitage raamatute pealkirjad. Leian kolm tulemust. „Esimene ülevenemaaline rahvaloendus Tartus 28. jaanuaril 1897“ „Maailma ajalugu, 1789 – 1900: õpik 9.klassile.2. vihik, 1850 – 1900“ ( välja tulnud 1996) – kaasautor „Maailma ajalugu, 1789-1900: õpik 9.klassile.2.vihik, 1850-1900“ (välja tulnud 1995)- kaasautor Formuleering – Autor:Berendsen Veiko, Tartu täielik kataloog 3) Mitu venekeelset sotsiaalhoolekande alast perioodikaväljaannet on Tartu raamatukogudes? Esitage pealkirjad.
Vajadusel lisada pumplasse kolmas pump või tagada kahjutule kustutamiseks vajalik vooluhulk pumpade pöörete arvu reguleerimisega. Pumpamine toimub kahte rööbiti paigaldatud peatorusse, millede pikkus on l. Torude materjjal on teras, karedus =0,5mm. Pumpade staatiline tõstekõrgus on Hst. Lähteandmed: Q1 = 60l/s Q1+2= 240l/s l= 1600m Hst= 28m Qtuli= 270 l/s karedus =0,5mm 1. Valin süsteemi toru diameetri: Q= 240+30=270l/s Kuna tegemist 2 toruga siis 270/2=135l/s Valin D=400mm =0,4m Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Leian süsteemi karateristikud ühe toru jaoks D = 400 mm Leian toru suhtelise kareduse: /D=0,5/400=0,00125 Q Leian kiiruse v = A Leian Reynoldsi arvu Re = (v×D)/ -6 = 1,005× 10 m2/s Leian uue survekõrguse ühe töötava pumba jaoks arvestades survekadusid Hpäeval = Hst + ht ht - hõõrdetakistus Hst= 28m Htulekahju = hv + ht , hv - veevõrgus tagatud surve hv = 10 m H2O
0 0 4 10 16 3.2 Matemaatika Hinne 1 Hinne 2 Hinne 3 Hinne 4 Hinne 5 0 0 14 9 7 2 4. Histogrammid Sagedustabelist graafilise ülevaate saamiseks kasutatakse histogramme(tulpdiagramme). 4.1 4.2 3 5. Füüsika 5.1.Leian keskväärtuse. Tunnuse keskväärtuseks on tunnuste väärtuste aritmeetiline keskmine. Valem: x + x + ... + x n x= 1 2 n Olgu x1 vaadeldava tunnuse väärtus esimese objekti korral, x2 teise objekti korral jne ning n olgu mõõdetud objektide arv. x=4,4 5.2. Leian standardhälve. Standardhälve iseloomustab tunnuse hajuvust. Mida suurem on standardhälve, seda suurem on tunnuse väärtuste hajuvus. Valem: n
0,5 mm Hst 14 m 1. Valida süsteemi toru diameeter a) Valin tabelist vastavalt esitatud andmetele D = 200 mm 1 8 lQ 2 5 D = 0,225 m g H 2 b) Toru diameetri kontrollimiseks võtan vabalt valitud vooluhulga Q 0,01 m3/s = 50 l/s c) Leian voolu kiiruse Q Q*4 v = 1,59 m/s A * D2 c) Leian Reynoldsi arvu vD Re = 243 042 d) Leian suhtelise kareduse D = 0,0025 e) Leian tabelist hõõrdetakistusteguri (vt. Moody diagramm) = 0,0275 f) Leian survekao l v2 ht * D 2g = 26,63 m
Lahust segatakse hoolikalt ja seejärel mõõdetakse areomeetri abil selle tihedus. Katseandmed: NaCl ja soola segu mass = 6g (mõõdetud tihedus) = 1,009 g/ (sellest väiksem tihedus tabelis) = 1,0054 g/ (sellest suurem tihedus tabelis) = 1,0126 g/ C% (otsitav massiprotsent) = 1,5% (massiprotsent, mis vastab väiksemale tihedusele) = 1,00% (massiprotsent, mis vastab suuremale tihedusele) = 2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: a. Leian NaCl massi lahuses Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus %= Liivasoolasegu B tegelik protsendiline sisaldus oli 70% Katse suhteline viga: %== 1,45% b. Leian NaCl sisalduse lahuses molaarsuse kaudu: c. Leian NaCl sisalduse lahuses molaalsuse kaudu d. Leian NaCl sisalduse lahuses moolimurru kaudu e. Leian NaCl sisalduse lahuses normaalse kontsentratsiooni kaudu Kokkuvõte ja järeldused
Üldine iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse või juhtivusega alalisvoolu korral ja impedantsi voi admitantsiga vahelduvvoolu korral. Töö eesmärk Tutvuda mitmete mõõtevahenditega kaksklemmi parameetrite mõõtmiseks. Töö käik 1. Takistuse mõõtmine multimeetriga 1.1 Resistoride takistuse mõõtmine Takistite nominaalväärtused: R1 = 2.7 M ± 10% ja R2 = 200 ± 10% Mõõdetud takistite väärtused: R1 = 2.6707 M ja R2 = 190.04 Leian piirvead ± 10% on 0,27 M mõõdetu ja piirviga vaadates piisaks ka 2%, et jääks lubatud piiridesse. 10% on 2 ka see takisti on lubatud piirides. 1.2 Toa temperatuuri mõõtmine Kasutasime takistustermomeetrit Pt100 Takistustermomeetri takistus temperatuuril 0°C on R0 = 100 Materjal omadusega W100 = 1,3910 Termoresistori täpsusklass on B Takistustermomeetri takistuse väärtus RT = 110,42 Ühendusjuhtmete takistus r = 0,04
H1 = 400 mm = 0,4 m tooriku algkõrgus, H2 = 130 mm = 0,13m tooriku lõppkõrgus, Materjal - C45E, t= 1000 °C sepistamistemperatuur, f= 0,3 hõõrdetegur, v= 7 m/s vasara langevate osade kiirus, m/M = 1/15 vasara ja alasi masside suhe sepistusvasaral, Tt = 36 MPa materjali voolavuspiir töötlemistemperatuuril. Lahendus: Leian tooriku ruumala V: 0,2 = = 0,4 = 0,0126 = 12 4 4 Kuna tooriku ruumala ei muutu, siis: 4 4 0,126 = = = = 0,351 = 351 4 0,13 Leian vajaliku surve p: 0,351 0,13 =
D1 tooriku läbimõõt, mm; Dn tõmmatud traadi lõppläbimõõt, mm; f hõõrdetegur; Re tooriku materjali voolavuspiir, MPa; matriitsi koonuse nurk, °; i materjali lubatud venitustegur kahe tõmbamise vahel; L materjali lubatud venitustegur lõõmutuste vahel; 1 TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Protsessi skeem koos tähistega (F, D1, D2, ): Lahendus: Leian summaarse venitusteguri µ: 4 5,4 = = = = = 81 0,6 4 kus A1 esimesel tõmbel siseneva traadi ristlõikepindala, mm2; An traadi ristlõikepindala peale viimast tõmbamist, mm2. Leian vajaliku tõmbeastmete arvu n: log log 81
Antud pildil on kujutatud läänepoolset jäätmesaart (ing k. the Western Garbage Patch). Saar on ligikaudu 2250 ja 2150 kilomeetrit lai ja 750 ja 850 kilomeetrit pikk. Saare keskmine sügavus on 10 m ning laiu kirdepoolse nurga suurus on 70,2°. Leia, mitmest konteineritäiest prügist koosneb Vaikses ookeanis hulpiv prügisaar, kui keskmise jäätmekonteineri maht on 200 liitrit. Antud a=2250 km b=850 km c=2150 km d=550 km =70,2° Leida VABCD? Lahendus Kasutades koosinusteoreemi leian kolmnurk ABC külje e pikkuse. e2=b2+a2-2bccos e²=850²+2250²-2·850·2250·cos70,2°4489327 e2118,8 (km) SABC=absin SABC=·850·2260·sin70,2°899717,2 (km²) Leian kolmnurga BDC pindala Heroni valemi järgi. SPDC=, kus p= p==2509,4 SPDC==787267,2 (km²) Leian nelinurga kogupindala. SABCD=SABC+SPDC SABCD=899717,2+787267,6=1686984,8 (km²) Leian prügisaare ruumala. V=Sp·H V=16869848 km³ Leian, mitmest konteineritäiest prahist koosneb jäätmelaid. 200l=0,2m³=0,0000000002km³
välispiirete üksikute kihtide temperatuuride arvutused, küllastusrõhud, materjali aurutakistus ja osarõhud. Seejärel saab leida kas ja kus kihis tekib kastepunkt. VARIANT A Joonis 2 1 1- Kuivkrohv 13mm 2- Põlevkivituhkgaasbetoon 300mm 1.1 Välispiirete soojatakistuse arvutused Sisepinna soojatakistus oleneb soojavoolu suunast, antud juhul on see horisontaalne. Sisepinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 6. Rsi= 0,13 Välispinna soojatakistus oleneb tuule kiirusest, antud juhul on selleks 4,0 m/s. Välispinna soojatakistuse suuruse leian Ehitusfüüsika õpikust lk 18, tabel 7. Kuna elamus puudub ventileeritav või nõrgalt ventileeritav õhkvahe, siis välispinna soojatakistus Rse= 0,04 Piirete üksikute kihtide soojataksitused R= R1= R2= Piirde soojatakistus Rt valemi järgi Rt= Rsi +R1 +R2 + Rse
Roman Koscikas 120450 09.11.2012 Ülesanne 2 Energia ja võimsus Kirjutan välja algandmed: m=2,1kg t=19ºC P=2500 J∙s ŋ=100%=1,0 Leian kirjandusest vee erisoojuse: qvesi=4187 J/kg∙K Leian vee soojendamiseks kuluva aja. Selleks leian kui palju on vaja temperatuuri tõsta: Δt=10019=81 (ºC) Seejärel leian aja: Δ t⋅m⋅qvesi 81⋅2,1⋅4187 A= = =284,9 (s ) P⋅η 2500⋅1,0
Y: xi 13 25 31 38 46 floor 0.3. 56 58 63 70 74 81 84 89 93 yi 3.6 3.8 0.1. 4.9 5.5 6.2 6.3 7.8 0.1. 7.3 7.4 8.2 8.6 8.5 9 9.8 Näitan punktide (x_i,y_j) asetust xy-tasandil: Juhuslike punktide jaotus 10 8 y i 6 4 2 0 20 40 60 80 100 x i Leian hinnangud X ja Y keskväärtustele (EX-le ja EY-le) n 1. x_kesk xi n i= 1 --> x_kesk = 58.857 n 1. y_kesk yi n i= 1 --> y_kesk = 6.9 Leian hinnangud X ja Y dispersioonile ning standardhälbele n 1 . 2 s_x xi x_kesk n 1 i= 1 --> s_x = 25.013 2 s_x = 625.67
2 tükki juuli ostust hinnaga 3150 kr/tk 2 * 3150 = 6300 III Kaalutud keskmine (perioodiline) Kr/tk Kokku maksumus Kaup 111 4968,42 29 810,53 Kaup 122 72153,53 15 074,71 Kaup 133 2046,67 6140,01 Kaup 144 2413,04 12 065,2 Kaup 155 3080 6160 Seletused: 1) Kaup 111 Leian hinna ühiku kohta (kr/tk): = = = = 4968,42 Leian maksumuse kokku: Maksumus kokku = lõppjääk * maksumus ühiku kohta = 6 * 4968,42 = 29 810,52 2) Kaup 122 Leian hinna ühiku kohta (kr/tk): = = = = 2153,53 Leian maksumuse kokku: Maksumus kokku = lõppjääk * maksumus ühiku kohta = 7 * 2153,53 = 15 074,71 3) Kaup 133 Leian hinna ühiku kohta (kr/tk): = = = = 2046,67 Leian maksumuse kokku:
3) Fikseerisin termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris katse sooritamise momendil. 4. Katseandmed m1 ( kolb + kork + õhk kolvis) = 143,95g m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) = 144,14g V (kolvi maht) = 0,306dm³ T(temperatuur katse ajal) = 293 K P(õhurõhk katse ajal) = 99,7 kPa CO2 saamine: CaCO3 + 2HCl → CaCl2 + CO2 ↑ + H2O 5. Katseandmete töötlus Leian gaasi mahu kolvis normaaltingimustel: V0 =( P x V x T0)/( P0 x T) V0 = (99,7 kPa x 0,306 dm³ x 273,15 K) / (101,325 kPa x 293,15 K) = 0,281 dm³ Leian kolvis oleva õhu massi, kasutades õhu tihedust: mõhk = ρõhk *V0 ρõhk= Mõhk/22,4 ρõhk=28,96g/mol / 22,4 dm³/mol = 1,293 g/dm³ mõhk = 1,293 g/dm³ x 0,281 dm³ = 0.363g Leian kolvi ja korgi massi: m3 = m1 - mõhk m3 = 143,95g -0,363g = 143,587g Leian CO2 massi: m( CO2) = m2 - m3 m( CO2) = 144,14g- 143,587g= 0,553g
apoteem nar m Sp = 2 Külgpindala nam Sk = 2 Täispindala St=Sp+Sk Püramiidi ruumala E 1 V = Sp H 3 H D C A B Leia korrapärase kuusnurkse püramiidi täispindala ja ruumala, kui põhiserv on 3 cm, põhja apoteem 2,6 cm, püramiidi kõrgus 5 cm ja külgtahu apoteem 5,5 cm. Lahendus Kirjutan välja andmed. Leian põhjapindala Sp Leian külgpindala Sk Leian täispindala St Leian ruumala V Kirjutan vastuse
LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid. Samas leian, et käesoleva aine seminarides loetud lühiarutlustest võin läbi oma subjektiivse arusaama (kõver)prisma välja lugeda üht- teist autorite suhtumisest objektiivse teadmise olemasolusse . Järgnevalt üritan välja tuua oma arusaama sellest, kas üksikinimene, subjekt, teadvus on võimeline tajuma välismaailma või teist subjekti objektiivselt? Kas objektiivsus, vaatlejast sõltumatu tõesus, üldse eksisteerib? Kas igasugune usk
annaabi.ee 
