Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne
a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. · Seal on paks huumushorisont. · Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK Jõgede ja järvede võrk parasvöötme metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA:
Reguleeritakse kvootidega. 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia. Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa. Parasvöötme leht- ja segametsad - vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel, Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja- Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandžuuria pähklipuud. Valdavalt elavad parasvöötme sega-ja lehtmetsas imetajad
a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. · Seal on paks huumushorisont. · Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK Jõgede ja järvede võrk parasvöötme metsade alal on tihe, sademetehulk ületab enamasti auramise. TÖÖ ATLASEGA:
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele
väikese osa. Rohttaimed moodustavad tiheda kamara, mistõttu on seemnetega levimine raske. Paljud rohttaimed moodustavad mättaid ja tihedaid juurerägastikke. · Mullastik Rohtlas levivad eelkõige mustmullad- mullad, mis rohke orgaanilise aine ja kaltsiumühendite poolest on mustjaspruunika värvusega. Need on väga huumuserikkad, kuna taimestik on liigirikas ja maapinnale langeb igal aastal rohkesti taimejäänuseid. Seega võib mustjasmulla huumushorisont ulatuda kuni kahe meetrini ja sealne huumusesisaldus on kohati üle 20%. · Loomastik Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlad suurte loomakarjade pärusmaaks. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope
puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636). Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja- lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid: · Tundra ja metsatundra · Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd) · Metsastepi- ja stepivöönd · Poolkõrbevöönd · Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636) 2 Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga, kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik (metsnugis, hirv, metskits, roherähn jt.) (5 lk 636)
3900 saart). u. 70% riigi territooriumist võtavad enda alla mäed, mis on valdavalt madalad või keskmise kõrgusega. Jaapanis esineb ka vulkaane, näiteks riigi kõrgeim tipp Fuji (3776 m). Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel. Jaapanis on 188 vulkaani, neist 36 aktiivsed ja nende läheduses leidub palju kuumaveeallikaid. Esineb palju maavärinaid (aasta jooksul u. 1500 tajutavat) ja seega ka tsunamisi. Valitseb mereline mussoonkliima. Suuremal osal territooriumist sajab 1500-2000mm/aastas. Põhjapool on lähistroopiline ja lõunapoolsetel saartel troopiline kliima. Jahedust lisab Kuriili hoovus. Suvel ja varasügisel esineb lääneosas taifuune. Jõgedevõrk on tihe, kuid jõed on lühikesed ja kärestikulised, madalikel kasutatakse neid riisipõldude veestamiseks, mägedes elektri tootmiseks. Järvi on palju ning rannikumadalikul ka laguunjärved. Mägise pinnamoe tõttu on kõikjal erosiooni.
..40 m. Roheline ebatsuuga kasvab Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani kaldal, kõrgus 50...75 m. Eestis kultiveeriti harilikku ebatsuugat esmakordselt 19. sajandi teises pooles ja on meil küllaltki palju kultiveeritud parkides, harvem linnahaljastuses ja metsakultuurides. Sinihall ebatsuuga on meil üsna külmakindel. Kõige paremini kasvavad ebatsuugad meil värsketel, sügavapõhjalistel saviliiv- või liivsavimuldadel. Kasvupinnaseks ei sobi kuivad liivmullad, veega küllastunud mullad ja rasked savimullad. Kõrge pinnasevee tasemega muldadel areneb juurestik vaid mulla ülemistes horisontides, mille tõttu väheneb vastupidavus tormituultele. Harilik ebatsuuga kasvab hästi täisvalguses ja poolvarjus, kuid täisvarju ta ei talu. Tihedamas puistus laasuvad alumised oksad üsna kiiresti. Harilik ebatsuuga õitseb meil mais, seemned valmivad septembri lõpus või oktoobris. Heitgaase ja tahma talub ta peaaegu samahästi kui
Okkad: 15...30 kaupa kimbus lühivõrsetel, kimbu servas lühemad keskel pikemad okkad. Okkad pealt tumerohelised, alt helerohelised, okka mõlemal küljel õhulõheribad. Okkad 2... 3,5 cm pikad, hõõrudes lõhnavad rohu järele. Käbid: 2,5...4 cm pikad, umbes 2,5 cm läbimõõdus, tömbid, ebasümmeetrilised, noorelt rohelised, valminult pruunid, tihedalt roostekarvased. Kattesoomuste tipud ei ulatu seemnesoomuste tagant välja. Kasvuks sobivad enam lubjarikkad mullad, ei talu eriti liigniiskust. Noortel puudel võra kitsas, hiljem külgoksad kasvavad pikaks ja võra muutub kuhikjaks. Noorelt kiirekasvuline, puit omadustelt üks parimaid lehiste hulgas. Meil on palju siberi lehise kultuure rajatud pärast II maailmasõda peamiselt Altai piirkonnast varutud seemnega. Siberi lehist on teada suurte eksemplaridena paljudes vanades mõisaparkides, märgime siinkohal Taagepera, Laatre, Sangaste jne. Siberi lehis kui suureks sirguv metsapuu on sobiv
kindlustiste lähedalt. 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.) 18. sajandil rajati ohtrasti mõisaparke, mis olid eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile. Eestis sai looduskaitse