Kreeka teater Sai alguse Dionysose pidustustest. Kesksel kohal tragöödiad. Komöödiad labased Austati naisi Näidendites ainult mehed Näoilmete näitamiseks kanti maske Teatreid rajati mäekülgedele Koori kasutati jutustaja rollis Näitlemine toimus orkestral Sümboolne 2 oboolne tasu, mille maksis mõni rikkas kodanik Sarnasus Põhinesid peamiselt kreeka legendidel Esimesed rooma näitlejad olid kreeklastest orjad Kasutati sarnaseid kostüüme Rooma teater Sai alguse kreeka vallutamisega Kesksel kohal komöödiad, mida oli lihtne vaadata, muutus meelelahutuseks Näitlejad peamiselt orjad, vabastatud orjad, keda ei austatud, hiljem tõusis näitleja positsioon tähtsamaks Impeeriumi ajal näitlesid ka naised Arenes välja miimika, kadusid maskid Teatrid rajati lagedale maale, algselt puidust, hiljem kivist Koori ja jutustaja roll kadus
Brünhild peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu solvang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Nibelungide sõrmus Richard Wagneri ooperitetraloogia, mis põhineb saksa ja skandinaavia teostel, müütidel ja legendidel moodustades sisult seostuva terviku. Nibelungide aare arvatavasti Reini jõe põhjas olev nibelungide peidetud aare.
1843.aastal töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina 1849.aastal võttis osa Dresdeni ülestõusust 1861.aastal tuli tagasi kodumaale 1876.aastal avati välismaal spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperimaja Suri Veneetsias Looming Ooperiteooria põhiidee: muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees Ooperid: katkematu lavalise tegevusega draama, jaguneb stseenideks Orkestris on suur osa vaskpuhkpillidel Ainestik Ooperid põhinevad saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise Meloodia Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Mida uut tõi? Wagner tõi ooperimuusikasse leitmotiivid tegelast või tunnet iseloomustavad lühikesed meloodialõigud. Ooperid olid läbikomponeeritud - see tähendas et numbrid olid ühendatud terviklikeks stseenideks ja vaatusteks Tähtsamad Teosed
et ta teab kiriku tasemel. · Näidend on piibli lugusi baasil. · Näidend on teada koopiana ühes inglise-normanni käsikirjas. Ta arvatakse pärinevat 12. sajandi Inglismaalt. · Tekst on saadaval prantsuse, inglise, laadina ja eesti keeles. Eesti keeles on "Aadama mäng" ilmunud Kaia Sisaski tõlkes 2007. aastal välja antud kogumikus "Kirik ja teater: müsteeriumist farsini" · ,,Aadama mäng" on kolmeosaline müsteerium, mis põhineb järgnevatel legendidel: · Aadama ja Eeva pattulangemine ning nende paradiisist väljaajamine; · Kaini vennatapp; · Üheteistkümne prohveti ettekuulutus Kristuse sünnist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · Anonüümne müsteerium ,,Aadama mäng" sobib keskaegset liturgilist draamat esindama, kuna: · põhineb piiblil; · on müsteerium ehk keskaegne piibliaineline etendus; · näitab draamateksti hetkel, kui see eraldus missast; · käsitleb feodaalühiskonna suhteid. Tegelased
KIRJANDUS Sõna ,,romantism" tuleneb 17./18. sajandi kirjandusest, kus see mõiste oli seotud rüütliromaaniga Romantilise romaani eelkäijaks oli Rousseau romaan ,,Julie ehk Uus-Heloise" Saksamaal tegutses kirjanduslik liikumine ,,Torm ja tung" KUJUTAV KUNST Arhitektuur jagunes historitsismiks ja eklektikaks Peamiselt avaldus romantism maalikunstis ja graafikas Kuulsamad kunstnikud olid Goya,Turner ja Delacroix Ainestik põhines ajalool,legendidel ja saagadel Romantiline laul Kooride ja lauluseltside asutamine Ilmnes Viinis 18.sajandi lõpus Muusika ja sõna ühtsus Romantism muusikas Klaver ei ole enam saatjarollid vaid on Ilmaliku muusika osatähtsus suurenes väljendusrikkalt võrdne solistiga Sümfooniline
toimusid kõige murrangulisemad ooperiuuendused. Oma ooperireformiga püüdis ta ühendada muusikat, sõna ja lavakujundust ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagner võttis kasutusele juhtmotiivid. Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise. Wagner osutas suurt tähelepanu puhkpillidele, kasutas tolle aja kohta väga suurt puhkpillide koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood Oma esimesel loominguperioodil (1833- 1842) kirjutas Wagner umbes 4-5 teost. Tema kõige
toetusel Bayreuth'is spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperi-muusikamaja. Avamiseks etendati suurejooneline ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". Looming Wagner oli 19saj suurim ooperireformaator. Tema ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad., mis ei jagunenud mitte numbriteks vaid stseenideks. Paljud ooperid põhinerid saksa ja skandinaavia eeposte legendidel ja müütidel(libretod kirjutas ise). Harmoonias oli tal suurteks eeskujudeks Liszt: kromantismid ja pingelised kooskõlad viisid Wagneri puhul juba tonaalsuse kadumiseni. Erakordselt võimas oli ta orkester- tavalisest 4*'ne, suur oli vaskpuhkpillide osatähtsus.
seltsi toetusel Bayveuthis spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks . Selle avamiseks etendati surejooneline ooperitretaloogia. "Nibelungide sõrmus". Antiiktragöödiate eeskujul kanti teos ette neljal erineval päeval. Festivalide traditsioon kestab tänaseni. Looming: 19. saj suurim ooperireformaator. Tema ooperiidee põhiidee oli muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees. Paljud ooperid põhinesid Saksa ja skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Harmoonias oli talle suureks eeskujuks Liszt. Levinud võteteks tema ooperites on juhtmotiivid iseloomustati kindlaid tegelasi ja sündmustikku. Erakordselt võimas oli Wagneri orkester neljakordne kooseis (tav. 70) palju puhkpille. "Tristan ja Isolde"
Budism. Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi, Polüteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik, Kirde- India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema sünni-ja surma aastat täpselt ei teata, kuid tõenäoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr. Ühestki usulisest õpetajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tõepõhi. Ühe eluloolise legendi järgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele sünnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nähes mungaks. Et ennustus ei täituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate müüride vahel. Kord väljaspool aeda jalutades nägi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igaühe, ka tema enda saatus
"Kassi hällilaul". Palju erisugust koorimuusikat. Klaverimuss on arvukas: kontsert 2le klaverile, sonaat 2le laverile, klaveri duett. Sooloklaverile: tsükkel "Viis tooni", "Viis kerget klaveripala". Orkestrimuusikas tähtis psalmide sümf, orkestri süidid. Veel on kontserttantsud "tsirkuse polka", "De Venosa monument". olulisel kohal lavateosed. Oopereid 4: "Oidipus Rex", "Ööbik". Eriti hinnatud balletid(14): "Tulilind", "Püha kevad", "Pulcinella"- põhinevad legendidel. Muusika võlu seisneb rütmi ja tämbri rikkuses. Oma olemuselt on tundemuusika eitaja. Ainastik vene folkloorist. "Petruska"- jutustab laada nukuteatri nukust. Tema õnnetust armastusest nukk baleriini vastu, kellel on tunded mooramehe vastu. Armukadedusest tapab mooramees P. GEORGE GERSHWIN (1898-1937) Sünd NYs, veedab seal kogu elu. Tema isa emmigreerus venemaalt usasse 1891. haridus muusikuna jäi poolikuks ja oli ebajärjekindel, põhj rahapuudus
Selle kõrval on ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2
lahinguhümnil põhineva koodaga. "Fausti avamängu" puhul on tegemist kontsertavamänguga. Teose ainus tegelane on Faust. Antud teos on suurepärane pilt hinge rahutusest, püüdlusest ning võitlusest saatusega. "Nürnbergi meisterlauljatel" on Wagneri loomingus unikaalne koht. See on ainus komöödia tema küpsete ooperite seas ning ainus, mis keskendub ajalooliselt hästimääratletud ajale ning kohale, mitte müütilisele või legendidel põhinevale. Kava ülesehtius oli igati positiivne. Kontsert algas väga põneva avamänguga, mis pani minu emotsioonid elama. Kontserdi ettekande analüüs: Kõik esinejad olid kontserdil väga professionaalsed. Arvan, et Pärnu Linnaorkester peaks olema väga uhke, et neil on selline koosseis. Dirigent oli väga tasemel. Kõik esitatud palad olid väga nauditavad ning pillid olid hämmastavalt heas kooskõlas. Väga hea elamuse pakkus minule Mati Turi. Tema hääl oli väga võimas ja vali
Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 7. Armujook- Gaetano Donizetti
autoriteet sõltus tema õetlaste tuntusest. Tavaliselt sõideti 1000 km kaugustele,et saada mõne kuulsa teadlase õpilaseks. Tundtumad asusid nt Belgias,Kairos.10.saj muutusid nad iseseisvaks õppeasutusteks. Kursus kestis 4-6.aastat. Õpejõud said palka,õpilased stipendiumit. Seal oli ka ühiselamu ja raamatukogu. ARAABIA JA PÄRSIA-TADZIKI KIRJANDUS · Lubatud olid tõsielulised jutustused nt ,,Tuhat üks ööd"Seal on ligi 300 lugu kokku koondatud, põhineb legendidel ja linnafolklooril. Koguteos avaldati 1835 Egiptuses. · 8-9saj luulevorm, palju armastuslüürikat,askeetlikku mõtteluulet ja satiiri aga ka panegüürikat. · 9.saj jõudis islami poeesia kõrgele tasemele luuletaja Firdausi koostas ja värsitas rahvuseepose. Edasi avaldas mõju iraani luuletaja Nizami. Kelle viis eritemaatilist poeemi koondati hiljem üheks tervikuks"Hamsa" · Mongolite vallutused 13.saj tingisid tagasimineku pärsia ja araabia kirjanduses.
Wagner - Saksamaa ooperi helilooja, 13 ooperit, tegi oma ooperimaja ideaalseks ooperiks = muusikaline draama, hakkas kasutama juhtmotiive, Loobus numbriooperist, ooper koosneb katkematult areneva muusikaga stseenidest, Oluline osa ooperis on orkestril Orkestri koosseis erakordselt suur (Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel) Tsaikovski - Vene ooperiklassik, 10 ooperit, sümfonist, 6 sümfooniat esimene vene helilooja, kelle muusikal oli püsiv rahvusvaheline mõju. Vene muusika psühholoogilise suuna esindaja, üks vene klassikalise sümfoonia rajajatest, Vene rahvusliku balletimuusika rajaja, maailma balletiklassika. 3. Olulisemad väikevormid klaverile. 19.sajandi klaverivirtuoosid.
preestrid kui ka kirikuõpetajad, et vaimulikuks saada pidi tahtja saama pühitsuse või õnnistuse teiselt kõrgemalt vaimulikult . Vaimuliku kirjandus oli ennekõike usuline kirjandus, mis oli mõeldud kasutamiseks religiooses praktikas, misjonitöös kui ka jumalateenistustel. Vaimuliku kirjanduse alla kuulusid erinevad laulud, pühakirjad, ülistused, palvetekstid, religioossed legendid ja pühakute elulood. Eriti tähtis koht oli pühakute elulugudel ning religioossetel legendidel, kui keskaja lõpul, rahvuskeelte arenedes, sugenes ladina keelse kõrvale ka rahvakeelne vaimulik kirjandus. Populaarsemad legendid ja elulood olid näiteks ,,Vagajutt püha Alexiuse elust", ,,Püha Jüri lugu", ,,Püha Patricku puhastustuli" ja ,,Jumalaema zonglöör". Paljusid legende rikastati puhtilmalike väljamõeldistega. Usulises kirjanduses tähtsustati pühakuid, neid oli hea rahvale eeskujuks tuua, pühak oli isik keda austati ja armastati
Sellega ei tõesta eseme praktilist tarbimisväärtust. Näiteks vihik mille kaan on värviline pole parem sellest vihikust mille kaan on valge. Tarbeese mis pole vajalik, nimetatakse dekoratiiviks .Tarbekunsti liigitatakse: * Tekstiil * Puittehnika * Klaastehnika * Keraamika * Nahakunst * Metallikunst *Tekstiil Tekstiilikunst on kogu maailmas vanimaid tarbekunstialasid.Varane tekstiiliajalugu põhineb suuresti legendidel, kuna kangas hävib kergesti aja ja ilmastikutingimuste mõjul. On ideid, mis saavad alguse minevikust ja sukelduvad tulevikku. Tekstiilkunst ehk tarbekunstiala: esemete kudumine, heegeldamine ja põimimine ning riide ja rõivastuse kujundamine. Materjalidena kasutatakse villa ja lina, ka siidi, puuvilla ja kunstikiudaineid. Kaunistus tikitakse, trükitakse, maalitakse või on koekirjaline. *Puittehnika
Merioone allikas (oon on kohalikus murdes kalda sisse uuristunud koobas, millest väljub allikas) ehk Merioone. Teise pärimusloo kohaselt olevat allikast kunagi mingeid võõraid kalu välja tulnud ja rahvas arvanud, et need on merekalad. Kolmanda legendi järgi, aga olevat ülekohtuselt süüdistatud ja piinatud mõisavaht saanud põgenema ja kaljuni jõudes palunud, et meri teda neelaks. Nii läinudki. Üks joon on kõikidel enim tuntud legendidel ühine: arvatakse, et käik kulgeb mereni. Tegelikult on käigu pikkus aga alla viie meetri. 2.3. Ristimänd Merioone juurest rännakut jätkates tuleb ronida üles kõrgendikule, kus vaatamisväärsusena kõrgub iidne Erastvere ristimänd. 1,3 meetri kõrguselt mõõdetuna on puu ümbermõõt 3,6 meetrit ja poolteise meetri kõrgusel haruneb tüvi seitsmeks võimsaks haruks. Vanasti läks siit tee, mida mööda veeti lahkunuid. Puu
Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti köitsid teda seal mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Tolle aja inimeste teadmised kaugetest maadest põhinesid enamasti legendidel või ebausul. Nii arvati, et maa nimega India on muinasjutumaa, mis kubiseb aardeist ja veidratest koletistest. Teekond avamerel oli paljudele inimestele hirmuäratav mõte. Sel ajal pidasid inimesed Maad lapikuks (mis toetub kilpkonnale), nii et laev võis purjetada üle ääre ja põrgusse kukkuda. Teistpidi jälle, kui liiga kaugele lõunasse sõita, kõrvetaks päike ära. Ehkki haritud inimesed selliseid jutte ei uskunud, nõudis merel seilamine suurt vaprust.
Ooper pakub hea kuulde- ja vaatemängu nii tulihingelisele Wagneri fännile kui ka harilikule muusikaaustajale. Wagner ooper „Tanhäuser“ sisu „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma. Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest. 2013. aastal tähistatati ülemaailmselt Richard Wagneri 200. sünniaastapäeva. Sel puhul tõi
mehed. Päikesekunigas hakkas 1661. aastal riiki ilma peaministrita juhtima ning 1672. aastal rajas Kuningliku Tantsuakadeemia Pariisi, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks ning paljud sammud on klassikalises balletis püsinud tänaseni. 1681. aastast võisid tantsima hakata ka naised. 1.2 Ballett 18. sajandist 19. sajandi keskpaigani Paljud vanad balletid põhinevad Kreeka ja Rooma legendidel. Ballett ,,Marsi ja Veenuse armulood" etendus Londonis 1717. aastal ning see oli esimesi ballette, kus sündmustik edastati ilma kõnet ja laulu kasutamata. Prantsuse baleriin Marie Camargo tegi 1727. aastal esimesena seeliku lühemaks, et ta saaks tantsida keerukamaid samme ja näidata jalgade liigutusi. 1738. aastal asutati Peterburis Vaganova Balleti Akadeemia ning 30 aasta pärast ka Moskvasse Suure Teatri Balletikool. 1789. aastal esietendus ballett ,,Asjatu ettevaatus", mis
aktiivselt tegev mitmetes kunstiinstitutsioonis. Kirjanduslikku tegevust alustas vene ja poola autorite (V. Zukovski, A. Tsehhov, B. Prus jt) teoste vahendamisest (1902-1903). Pagulasperioodil saatis nii ajakirjale "Noor-Eesti" (jm) kunstikirju (nt "Soome kunstinäitus Pariisis", 1908; "Salon d'Automne", 1909 jt) ning ka kirjanduslikku kaastööd. Kõige viljakam kirjanduslik loomeperiood jäi 1920. aastatesse, mil avaldas fantastiliste novellide kogu "Nõiasõrmus" (1919) ja legendidel põhinevate novellide kogumiku "Hõbelinik" (1921). Ajakirjas "Looming" ilmusid piibliainelised näidendeid "Lihavõttemäng", "Põrgumäng" ja "Mooramaa isand" (1924), seejärel lühinäidendid "Sügiskõnelused" ja "Seitse magajat" (1927). Tassa stiili iseloomustab dekoratiivsus ja detailirohkus, süzeelisele liikuvusele on pööratud vähem tähelepanu. Peale 1920. aastaid avaldas Tassa põhiliselt ERM-i kunstikoguga seotud teateid, tema ilukirjanduslik pärand
arvutamist. Valdava osa muslimite haridus sellega piirduski. Oli ka edasipüüdlike noori. Neil oli võimalus tutvuda teaduste alustega ning laiendada oma silmringi mitmel alal. Traditsioonilisteks õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, islami pärimused, koraani kommentaarid ja teoloogia. Araabia ja pärsia-tadziki kirjandus Lubatud olid vaid tõsielulised jutustused. Viimaste tuntumad näited kuuluvad kogumikku ,,Tuhat üks ööd". Jutud põhinevad legendidel ja linnafolklooril. Klassikalises araabia kirjanduses domineeris luulevorm. Pärsia-tadziki kultuuri ajal jõudis islami poeesia kõrgele tasemele. Türgi impeeriumi tekkega kaasnes islami kultuuri kandumine Istanbuli. 5.Vana-Vene riik Slaavlaste päritolu Veneedid asusid Visla jõe ümbruses ja arvatakse, et neist kujunesid lääneslaavlased. Andid oli aga idaslaavlased. Slaavi hõimud olid väga sõjakad. Nad tegid sõjakäike Bütsantsi
diplomaatilisele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti köitsid teda seal mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Tolle aja inimeste teadmised kaugetest maadest põhinesid enamasti legendidel või ebausul. Nii arvati et maa nimega India on muinasjutumaa, kus kubiseb aardeist ja veidratest koletistest. Teekond avamerel oli paljudele inimestele hirmuäratav mõte. Sel ajal pidasid inimesed Maad lapikuks (mis toetub kilpkonnale), nii et laev võis purjetada üle ääre ja põrgusse kukkuda. Teistpidi jälle kui liiga kaugele lõunasse sõita, kõrvetaks päike ära. Ehkki haritud inimesed selliseid jutte ei uskunud nõudis merel seilamine suurt vaprust. (1.)
Villonist jäi maha kaks luuletsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Villoni pihtimuslikku luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Tema looming kajastab niihästi ajastu ähmaseid püüdlusi ja kirgi kui ka autori humanistlikku maailmavaadet. Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel. Teater ja näitekirjandus Teater ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng. Ajapikku tekkis draama. Kujutati piibli episoode. Kasutati uhkeid kostüüme ja pantomiime. Arenes 13 saj hästi intensiivselt. Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina keelne. Näitlejateks olid vaimulikud
Kuulus kõnemees Roomas oli Cicero. Senaator Cato olevat iga oma kõne lõpetanud lausega "Muide, ma arvan, et Kartaago tuleb hävitada!" Keiser Augustuse aeg on läinud Rooma ajalukku kui kultuuri õitsengu aeg. Sellele aitasid kaasa nii pikk rahuaeg pärast kauakestnud sõdu, keisri enese sügavad kultuurihuvid kui ka keisri sõbra Maecenase kultuuri soosiv tegevus. Oma minevikku pidasid roomlased kangelaslikuks, minevikku ülistati. Rooma ajalookäsitlus põhines legendidel. Roomlaste ettekujutusele oma minevikust pani aluse keiser Augustuse sõber ajaloolane Titus Livius, kelle arvates oli Rooma saavutanud oma võimsuse tänu vaprusele, patriotismile, lihtsusele ja distsipliinile. Kui Rooma sai maailmariigiks, hakkasid roomlased aga oma voorustest lahti ütlema ja see põhjustaski vabariigi allakäigu. Augustus toetas Titus Liviuse vaateid, keiser pidas end vabariigi taastajaks ja rooma kommete puhtuse kaitsjaks.
vallutavad 1453 Konstantinoopoli. Ohustavad ikka Euroopat, ründavad Viini, Poola väed ajavad nad tagasi. Hispaaniast aetakse nad ära rekonkista ajal. Kultuuripärand. Islami kultuur ühendab kunagiste kõrgkultuuride levialasid. Tõlkisid antiikautorite teoseid, eriti Aristotelest. Panid aluse Euroopa rüütlikultuurile. Leiutasid kompassi, püssirohu ja numbrid. 10. saj tõlgiti "Tuhat ja üks ööd", ligi 300 lugu, mis on koondatud paljude sajandite jooksul, põhinevad legendidel ja linnafolklooril. al-Idris on marokolasest maadeavastaja, kes mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas. Rekonkista (§16) mis, millal, kus, miks, kuidas lahenes, mõjud. Rekonkista oli mauride väljaajamine Hispaaniast (Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest). Rekonkistat ja ristisõdu tuleb vaadelda ühe ja sama protsessi eri osadena. Mõlemad olid vallutused, millele anti tagasivallutuse õigustus. Lõppkokkuvõttes kulus
kompass püssirohi numbrid araablastel oli väga oluline roll idamaade ja euroopa kultuuri sidumisel ja vahendamisel al-Idris marokolasest maadeavastaja mainis oma teoses ka Eestit, esmakordselt maailmas "Tuhat ja üks ööd" 10. sajandil araablaste poolt tõlgitud teos tõsieluline jutustus, sest Muhamed oli draamakirjanduse ja ilukirjandusliku proosa vastu jutud põhinevad legendidel ja linnafolklooril ligi 300 lugu, mis on kokku koostatud palju sajandite jooksul Rekonkista 8.-15. sajand Pürenee poolsaare tagasivõitmine muhamedlaste käest senistest piiridest väljatungimine vallutus, millele anti tagasivallutuse õigustus lõppkokkuvõttes kulus kristlastel 5 aastaga kaotatud ala tagasivallutuseks 700 aastat murranguline aasta on 1085, mil vallutati Toledo kristlaste poolt 13. saj haaksid maurid järkjärgult taanduma
Rex’ide ajastu roomlased olid talupojad, kes asustasid Latiumi künka ümbrust. Sel perioodil oli Rooma vaid väheste elanikega linnriik. Neid valitses absoluutse võimuga kuningas, kelle käes oli nii ülempreestri amet kui ka poliitiline ja militaarne võim. Samas ei olnud kuningaamet päritav, vaid kuningas valiti rahvakoosolekul. Nö vanade suguvõsade (gentes) pead moodustasid kuningat nõustava organi, mida kutsuti senatus ehk senat. Meie teadmised sellest ajast põhinevad suuresti legendidel, arheoloogilistel leidudel ning muudel mittekirjalikel allikatel. See oli arhailise õiguse, suures osas tavaõiguse aeg. Kuningas kui ülempreester pidi kindlustama ja taastama rahu, ka õigusrahu. Kuningat abistasid õigusrahu taastamisel, ja ka õigusmõistmisel preestrid, sest õigus oli osa jumalate tahtest. Selle rikkumise korral tuli rahu ja endine olukord taastada ning süüdlast karistada. Vabariigi aeg (510-27 eKr)
annaabi.ee 
