ka metsa kasvatamiseks. Ortofotolt vaadates on antud maa-alal praegu põllumaa, mis on mõnest äärest piiratud metsaga [1]. Massiivi maakasutuseks on põllukultuurid [2]. Antud maalapil on domineerivaks leetjas muld (KI). All vasakpoolses küljes on ka gleistunud leostunud muldasid (Kog) ning natuke leostunud gleimuldasid (Go). [1] Muldade kirjusus Antud maa-alal leidub kolme erinevat mulda: KI, Kog ja Go. Väga palju on leetjaid muldasi ja vähem on gleistunud leostunud ja leostunud gleimuldasi. Leostunud muld ja gleimuld erinevad omavahel sellepoolest, et gleimullas esineb roostetäppe ja sellel meeldib kasvada lubjalebelistel taimedel. Värvus on leostunud muldadel ja gleimuldadel peaaegu sama. [3] Üksikasjalik analüüs[1]: Mulla Lõimise Lihtlõimi Huumushoris Kivisu Pindala Osakaal
täiuslik ja aktiivne. Eesti parimaid põllu- ja metsamullad. Leostunud mullad Karbonaatsel lähtekivimil kujunenud muld. Huumushorisondi A all asub savistunud B-horisont. Kihisemine algab lähtekivimist, harvem B-horisondi allosast. Leostunud mullad on suure veehoide- ja produktsioonivõimega, ta on alustega küllastunud ja neutraalse reaktsiooniga, huumusrikas (2,54%) ning tema huumus on täiuslik ja aktiivne. Üks Eesti parimaid muldi. Leetjaid ja leostunud muldi on kõige rohkem Kesk- ja Lõuna-Eestis. Soomullad Mullad, mille pindmiseks horisondiks on kuivendamata olekus vähemalt 30 cm, kuivendatult vähemalt 20 cm paksune alla 50% mineraalaineid sisaldav turvas. Soomuld tekib glei- või leet- gleimuldadest maismaa soostumisel või veekogu põhjast või pinnalt kinnikasvamisel. Soomullad jaotatakse vastavalt veega toitumisele ja looduslikule taimkattele madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks;
Ka leetunud muldi. III Leetunud, näivleetunud, leetjad ja analoogsed soostunud mullad Lõuna- Eestis. Valdavaks aluspõhjaks Kesk-Devoni liivakivi. Lähtekivim punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Mullad vajavad tingimata lupjamist. IIIa Tartu- Viljandi kõige viljakamate muldadega. Siin väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dom praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis. Siin domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli liigniiskete muldade osatähtsus üle 90%. Mitmesugused gleimullad
Tabelis on arvutatud kõik pindala ruutmeetrites. Mõõtes kõikide mullaliikide pindalasid saadi vastuseks kõik kokku: 120 913,93 ruutmeetrit, mis teeb umbes 12,09 ha. Õige pindala oli aga näidatud 12,05 ha, seega on mõõtmisel väike viga sisse tulnud. Kõik arvutati mõõtmise tulemuste põhjal. Koreserikkaid rähkmuldasid oli sellel põllumassiivil kokku 16,9 %. Õhukest paepealset rähkmulda oli ainult 2 % (õhukest paepealset mulda – 70 % ulatuses ja rähmulda – 30 % ulatuses). Leetjaid muldasid leidus sellel põllumassiivil 34,8 %. Leostunud muldasid oli sellel põllumassiivil kokku 46,3 %. Joonis1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassivi nr 42648298604 kohta. Põllumassivi kontuur punase joonega. Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga). Kolm suurima osatähtsusega mulla liiki: Ko, KI , Kr. Ko on leostunud muld, mis hõlmab kogu maast 4,2 % ning põllumaast uumbes 9,7%. Nende muldade puhul toimub tavaliselt kihisemine 30..
Boniteedi määramine K – 62 hindepunkti KI – 59 hindepunkti KI – 72 hindepunkti Ko – 66 hindepunkti Enamlevinud mulla osatähtsus Leostunud muldade (Ko) peamine levikuala on Kesk- Eesti, täpsemalt Pandivere kõrgustik ja sellest lõuna poole jäävad piirkonnad. Seega on neid kõige rohkem Lääne- Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Põllumaast moodustavad leostunud mullad suurima osa Rakke (56%) ja Järva- Jaani (43%) ümbruses. (Mullateadus 2012) Leostunud (Ko) ja leetjaid (Kl) muldi on Eestis kokku 6,6% ja haritavatel maadel 16%. 7 Kasutatud materjalid 1. Maa-ameti kaardiserver X-GIS [WWW] http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis 2. Alar Astover, Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus [WWW] http://www.eau.ee/~tamm/Mullateadus/Mulla%20lisa%20failid/Eesti-mullastik.pdf 3. Alar Astover (2012) Mullateadus, Tartu: Eesti Maaülikool 4. A. Astover, E. Reintam, E.Leedu, R
Hasti õhustatud. Kevadel soojenemine keskmine. On huumuse- ja toitainerikas, suure keskkonnakaitselise väärtusega ning ei karda põuda (välja arvatud koreserikas ja paekivil kujunenu). Sobib väga hästi enamiku kultuurtaimede kasvatamiseks ja talub intensiivset harimist. Gleistunud leetjad mullad- Gleistunud leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist, rohumaana ja metsaaluse maana mitte. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Muldade kasutussobivus- Leostunud mullad- Sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Harimiskindlad. Kergelt haritav muld. A agrorühm- head põllutüübilised haritavad maad. Leostunud mullal on suur veehoide- (kuni 200 mm) ja produktsioonivõime (kuni 28 t/ha), ta
Joonis 1. Muldade levik haritaval maal. Figure 1. The occurrence of soils in the arable area. Rähkmuldi on haritaval maal kokku 72,6 tuhat hektarit ehk 7,03 %. Eriti ulatuslik on nende muldade levik Saaremaal (23,1 %) ja Harjumaal (21,5 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud muldi on 36,6 tuhat hektarit, kusjuures eriti rohkesti on neid muldi Läänemaal – 20,6 %. Viljakaid leostunud ja leetjaid muldi on kokku 150,6 tuhat hektarit, mis moodustab kogu haritavast maast 14,6 %. Kõige rohkem on neid muldi Järvamaal (45,7 %), Lääne – Virumaal (41,1 %) ja Ida – Virumaal (22,2 %). Gleistumistunnustega ja gleistunud leostunud ja leetjaid muldi, mis on samuti kõrge viljelusväärtusega, on haritaval maal 125,3 tuhat hektarit. Enam levib neid muldi Viljandi (23,8 %), Järva (21,8 %) ja Jõgeva (21,2 %) maakondades.
sisseuhtehorisont (Bt-horisont). Keemine esineb enamasti sügavusvahemikus 60-90cm. Juhvtivateks mullatekkeprotsessideks on lessiveerumine ja savistumine. Leetjate muldade lähtekivimiks on enemasti kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun moreen. Leetjatel muldadel on head taimekasvatuslikd omadused ja seetõttu kasutatakse neid muldasid enamasti põllumaadena. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetjaid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks ning ühtviisi sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Nende muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks 6 parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahtuvusest ja heast veeläbilaskvusest
Geistunud leetjate muldade kasutamine haritava maana sõltub kuivendamisest. Kuivendatud gleistunud leetjad mullad on head põllumullad ja sobivad paljude kultuuride kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leejad mullad ei vaja kuivendamist rohumaana või metsaaluse maana. Leostunud ja leetjaid muldi ohustavad rasked põllutöömasinad – need vähendavad mulla viljakust ja nõrgendavad vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. (Mullateadus 2012) Leostunud gleimuld (Go) ja leetjas gleimuld (GI) – Alaliselt liigniisked mullad, mille peamiseks horisondiks on toorhuumuslik horisont (AT -, metsas OT- või õhuke, alla 10 cm tüsedune T – horisont) (Mullateadus 2012). Leostunud ja leetjad gleimullad on moodustunud
sama 0,15-0,16%. Tänu mulla struktuursusest tingitud heale õhustatusele ja rikkalikust peenesisaldusest tingitud optimaalsetele ning vegetatsiooniperioodil stabiilsetele niiskusoludele on leetjate muldade mullaelustiku tugevusest ja juurestikust hõivatud kiht suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel. Muldade profiil on vertikaalselt diferentseerunud. Leetjate põllumaade pH on 5,8-6,1, mis sobib hästi taimekasvatuseks. Leetjad mullad on suure produktiivsusega head põllumullad ja sobivad intensiivses kasutamiseks, haritava maa boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Need mullad on sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade
4. RESSURSID JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 4.1. Mullastik Muldadest valitsevad kamar- ja gleimullad, leostunud ja leetjad kamarmullad levivad künnistel ja seljakutel, laialdaselt on levinud ka soomullad [3]. Kamarmullad on viljakad parasniisked mullad, taimekasvatuseks kõige sobivamad mullad. Gleimullad on aeglaselt soojenevad ehk külmad mullad. Kui kultuurmaadena kasutada, siis vajavad need mullad põhjalikku kuivendamist. Sobivad paremini kasutamiseks rohumaadena. Leostunud ja leetjaid liivsavimullad on viljakad [5]. Et soomuldi kasutada, tuleb neid kuivendada. Need sobivad hästi rohumaaviljeluseks ja leidub palju ka metsamaadelt. Vallas on keskmisest kõrgema hindega mullad [6]. See tähendab, et sellised mullad sobivad hästi Jõgeva vallaga, sest Jõgevamaa on üldiselt põllumajanduslikult väga hästi arenenud, 4.2. Veevarud Vooluveekogudest läbib Jõgeva valda põhja-lõuna suunaliselt Pedja jõgi. See läbib Jõgeva aleviku ja Jõgeva linna idaserva
kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. Valitsevad on leet- ja pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega. Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi. Mullad on enamasti viljakad. Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest. Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga
kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. Valitsevad on leet- ja pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. Pruunmullad on ainult nõrgalt happelised, kõrge produktsiooni-võime ja jõudsa aineringega. Prantsusmaal eristatakse nii leostunud ja leetjaid pruunmuldi. Mullad on enamasti viljakad. Prantsusmaal on haritud maad umbes 66, 000, 000 aakrit. Sellest niisutakse regulaarselt 6, 000, 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3, 000, 000 aakri niisutamisega. Rohumaade niisutamist esineb ka kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest. Põllumajandusega pole võimalik kõikjal tegeleda, sest Prantsusmaa pind on mõnel poole väga
Mullaprofiil on allpool tugevasti gleistunud, moodustades teatud sügavusest alates gleihorisondi (G). See on hapnikuvaeses keskkonnas peamiselt raudoksiidi taandumise tõttu tekkinud sinakas-, rohekas- või valkjashall horisont, milles esineb rohkesti roostevärvi laike – gleistumistunnuseid, mis katavad horisondist vähemalt 1/3. Vastavalt lähtekivimile ja omadustele eristatakse paepealseid (Gh), rähkseid (Gk), leostunud (Go), küllastunud (G(0)) küllastumata (G(I)), leetjaid (GI), näivleetunud (LPG), leetunud (LkG) ja leede- (LG) gleimuldi. Gleimuldade omadused ja nende tüüpprofiilid sõltuvad peamiselt lähtekivimi materjalist, liigniiskuse astmest ja põhjavee koostisest. Gleimullad asuvad madalatel tasandikel ja nõgudes ning liigniiskus võib olla tingitud nii kõrgest põhjaveest kui ka pealevalguvast pinnaveest. Huumuskatte all asuvates horisontides on savirikkamad leostunud, leetjad ja näivleetunud
Kaarma vald jääb Põhja- ja Lääne Eesti liivsavi-, glei- ja soomuldade valdkonda (Paal 1997). Kaarma valla territooriumi mullastikus domineerivad üldiselt väga niisked soo-, turvastunud- ja mitmesugused gleimullad. Valdavad (eriti põhjaosas) on leostunud ja leetjad glei-liivsavi- ja glei-savimullad ning leostunud, leetjad ja küllastunud glei-liivmullad, mis kaguosas segunevad rähksete gleimuldadega. Edelaosas lisanduvad gleistunud rähkmullad. Valla keskosas esineb veel leostunud ja leetjaid savimuldi segus gleistunud leostunud ja leetjate liivsavimuldadega. Rannikul on valdavateks sooldunud ranniku- ja gleistunud rähk- ning rähksed gleimullad. Piki Mändjala-Järve randa kulgevad leede- ja gleistunud leetunud mullad. Kirdeosas leidub madalsoomuldi (Piila raba). Taimestik Saaremaal on valdavaks loopealsete ja puisniitude valdkond. Oma pehme merelise kliima ja pinnase mitmekesisuse tõttu on Saaremaa floora liigirohke. Kõigist Eestimaal leitud
a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk- Devoni liivakivi. Lähtekivim on domineerivalt punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Domineerivad mullad leetunud, näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. Mullad vajavad tingimata lupjamist. Valdkond jaguneb: IIIa Tartu-Viljandi kõige viljakamate muldadega (eriti Viljandi). Siin on väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dmoneerivad praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis. Siin on domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli on liigniiskete muldade osatähtsus isegi üle 90%. Mitmesugused
a. Kagu-Eesti moreenkuplistiku ala). Valdavaks aluspõhjaks Kesk- Devoni liivakivi. Lähtekivim on domineerivalt punakaspruun saviliiv-liivsavi moreen või lõimiselt kahekihiline lähtekivim. Moreeni karbonaatsus pidevalt lõuna suunas väheneb. Domineerivad mullad leetunud, näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. Mullad vajavad tingimata lupjamist. Valdkond jaguneb: IIIa Tartu-Viljandi kõige viljakamate muldadega (eriti Viljandi). Siin on väga palju üleminekumuldadena leetjaid muldi. Põhiliselt siiski leetunud ja näivleetunud mullad. IIIb Tõrva-Abja vahepealne variant. Nii näivleetunud, nii leetunud muldi. Suhteliselt viljakamad on Abja ümbruses. IIIc Põlva-Valga dmoneerivad praktiliselt ainult näivleetunud ja analoogselt soostunud mullad. IV Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis. Siin on domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli on liigniiskete muldade osatähtsus isegi üle 90%. Mitmesugused
Aluspõhi suures osas karbonaatne, lähtekivim muldadele karbonaatne-kollakashall liivsavi moreen. Reljeef Pandiveres nõrgalt lainjas, lõuna osas muutub madalamaks, pinnavormidest võib esineda üksikuid oosisid (sorteeritud moreensest materjalist pinnavormid), hästi põllumajanduslikult kasutatud, põlde isegi üle 50%. Valdav osa muldadest leostunud ja leetjad. Jõgeva poolt Pandivere poole minnes mullatekke protsess on saanud pikemalt toimuda ja seal pool on rohkem leetjaid muldi (KI). See jaguneb kolmeks allvaldkonnaks: a)Pandivere allvaldkond Mullad Eestimaa viljakaimad. Võib olla ka esimese klassi muldi, kus muldade boniteet on 90-100, Aravete ja Esna b)Põltsamaa ja Jõgeva- mullad voorte peal parasniisked, voorte vahel on aga palju järvi ja soid. C)Maidla-Peressaare- palju märgi muldi, lähtekivim ikk akarbonaatne, haritavat maad on kuivendatud. Viljakam osa Jõhvi ja Pagari ümbruses. Paepealseid ehk rähkmuldi võib esineda Mäetaguse kandis
savimuldi on haritavatel maadel, liiv- ja turvasmullad (23,7%) on ülekaalus metsa- maadel. Liivmuldade osatähtsus on kõige suurem Hiiumaal, keskmisest enam on neid ka Saare-, Pärnu-, Ida-Viru-, Valga-, Põlva- ja Võrumaal. Savide leviala on suurim Pärnu-, Lääne- ja Raplamaal, seal leidub rohkesti raskeid ja harimisaja suhtes tundlikke gleimuldi. Kahkjaid savimuldi on palju Võrumaal. Viljakaid leostunud ja leetjaid liivsavimuldi on rohkesti Järvamaal, kuid valdavad on nad Viru-, Jõgeva- ja Raplamaal. Eestis on ohtralt rändkive, suurimad on ürglooduse objektidena kaitse all. Maa kasutamist on kivid alati seganud ning rahne, pangaseid, munakaid ja kamakaid (Ø üle 10 cm) on ikka kogutud ja ära veetud. Nende mõõtmed ja hulk mullas on võetud kivisuse astmete määramise aluseks (vaata kartogramm). Haritava maa
annaabi.ee 
