) Nõrgad alused Vees praktiliselt lahustumatud. Soolad Katioon ja anioon koos (Na2SO4) Vesiniksoolad Happeanioonis on vesinik.(NaHSO4) Kristallhüdraadid Sisaldavad tahkes olekus kristallvett(CuSO4 * 5 H20) Mittemetallisoksiidide nimetuses tähistatakse eesliitega(di-,tri-,jne) Kui metallil on muutuv o.a., siis kirjutatakse see sulgudesse CuO Vask(II)oksiid. Vesiniksoola puhul sõna vesinik (CaHPO4 kaltsiumvesinikfosfaat) Aluselised oksiidid Reageerivad hapetega ---->sool + vesi. CuO + H2SO4-----> CuSO4 + H2O Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide(I-A rühm ja II A-rühm alates Ca) oksiidid CaO + H2O ----> Ca(OH)2. Happeliste oksiididega -----> happelisele oksiidile vastava happe sool CaO + CO2 ---> CaCO3 Happeline oksiid oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Reageerivad CO2 + Ca(OH)2 ---> CaCO3 + H2O Reageerib veega -----> oksiidile vastav hape SO2 + H2O---> H2SO3 (SiO2 ei reageeri veega.)
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3)
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid).
Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br näit. CaBr 2 (kaltsiumbromiid)
Oksiidid Oksiidid koosnavad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Liigitus: Metallioksiidid Mi ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE
HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = sool + vesi 2Ca+ O2 = 2CaO SO3 + H2O = H2SO4
Soola hüdrolüüs -soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond Tugev elektrolüüt -elektrolüüt, mis on lahuses praktiliselt täielikult dissotsieerunud ioonideks Vesiniksool -sool, mis sisaldab vesinikku http://www.abiks.pri.ee 2. ÜLESANDED hape + metall =>> sool + H2 -metall aktiivsem vesinikust hape + alus.oks =>> sool + H2O -alati hape + alus =>> sool + H2O -alati hape + sool =>> sool + hape -peab tekkima I happest nõrgem hape või sade alus + hap.oks =>> sool + H2O -alati alus + sool =>> sool + alus -I mõlemad lahustuvad, II üks lahutumatu
juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikune tõmbumine. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. 2.8.4 Sideme tüübi määramine. Keemilise sideme tüüpi võib määrata aine koostise järgi (omavahel seotud aatomitejärgi): 1) (aktiivne) metall + (aktiivne) mittemetall iooniline side 2) mittemetall + mittemetall kovalentne polaarne side 3) mittemetall lihtainena kovalentne mittepolaarne side 4) metall lihtainena metalliline side 2.9 Ülesandeid. Määra sideme tüüp järgmistes ainetes: KCl, Na2O, HBr, Cl2, Na, NH3, CH4, LiCl, O2, Al, C. Millised võiksid olla eelmises ülesandes loetletud ainete omadused sulamistemperatuur, kõvadus, elektrijuhtivus, plastilisus? (Juhis: Kas aine on molekulaarne või mittemolekulaarne
kuumutamisel saab eelmaldada. Jää karedus ehk mittekarbonaatne- põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolad- kloriidid, sulfiidid jt. kuumutamisel ei kao. siirdemetallid- perioodilisudtabeli B-rühmade elemendid. amfoteersus- aine võime reageerida nii hapete kui ka alustega. passiveerumine- metalli pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. p-metallid- IIIA VIA rühma aktiivsed metallid. d-metallid ehk siirdemetallid- B-rühma metallid, oksiidid on tahked, vees lahustumatud ja värvilised. 1. Raskemetallid põhjustavad depressiooni, psüühikahäireid, vaimset arengupeetust ja ensüümihäireid. Need satuvad keskkonda metallide kaevandamisel, väetiste tootmisel ja väetamisel, ning liikluses. Looduslikud raskemetallide allikad on vulkaaniline tolm, metsade või muude ökosüsteemide põlengud. 2. Kationiit on ioniit, mis on võimeline vahetama katioone.
4)B-rühmade metallidel o.a. tavaliselt muutuv, sagedasti esineb o.a. II 5)Mittemetallide o.a.-d muutuvad vahemikus ,,rühma nr" (maks) kuni ,,rühma nr 8" (min) 6)Hapnikul alati II, vesinikul alati I II. Anorgaaniliste ainete põhiklassid: Anorgaanilised ained Liitained ehk keemilised ühendid Lihtained Metallid Mittemetallid Oksiidid Happed Alused Soolad 2. Oksiidid ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee
a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus Li2SO4 liitiumsulfaat AlPO4 alumiiniumfosfaat 2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3. Metalli nimetus + vesinik + aniooni nimetus KHPO4 kaaliumvesinikfosfaat 4. Metalli nimetus + hüdroksiid + aniooni nimetus MgOHCl Al(OH)SO4 alumiiniumhüdroksiidsulfaat Soolade saamisviisid 1) hape + alus à sool + vesi vahetus neutralisatsioonireaktsioon H2SO4 + 2LiOH à Li2SO4 + H2O Nii leelised ja ka vees lahustumatud hüdroksiidid reageerivad hapetega:
REAKTSIOONIVÕRRANDITE KOOSTAMINE HAPE + ALUS SOOL + VESI H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O + ALUSELINE OKSIID SOOL + VESI HCl + MgO MgCl2 + H2O + SOOL UUS SOOL + UUS HAPE H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S NB! Reaktsioon toimub siis, kui uus tekkiv happe on reageerivast happest nõrgem või lenduvam või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). + METALL SOOL + VESINIK 2HCl + Zn ZnCl2 + H2
LEELISMETALLID. NAATRIUM 1. Üldiseloomustus · Leelismetallid asuvad IA rühmas. Väliskihi elektronvalem ns1. · Nad on aktiivsed metallid (loovutavad väliskihilt on ainsa elektroni) ja lähevad katioonideks (Na 1e- Na+). · Keemilistelt omadustelt on kõik leelismetallid väga sarnased. · Väike elektronegatiivsus. · Ühendites on iooniline side (NaCl, KOH, Li2SO4). · Looduses esinevad ainult ühenditena (kloriididena, sulfiididena, karbonaatidena jt...). · Kõige levinumad on naatrium ja kaalium. · Ühendid annavad leegis kuumutamisel iseloomuliku värvuse. 2. Leelismetallid lihtainena · Kerged, pehmed, plastilised, madala sulamistemperatuuriga. · Keemiliselt väga aktiivsed (hoitakse petrooleumi või õlikihi all).
Aineklasside tähtsamad keemilised omadused 4 (koos skeemidega) Oksiidid on ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide saadakse: 1) liht- või liitainete oksüdeerimisel (reageerimisel hapnikuga) 4Al + 3O2 = 2Al2O3 P4 + 5O2 = P4O10 4NH3 + 5O2 6H2O + 4NO 2) Hapete, aluste või soolade lagundamisel H2SO4 = H2O + SO3 Cu(OH)2 = CuO + H2O MgCO3 = MgO + CO Happelised oksiidid reageerivad alati aluseliste oksiididega ja alustega ning peaaegu alati veega. SO2 + H2O = H2SO3 (väävlishape) SO3 + H2O = H2SO4 (väävelhape) CO2 + H2O = H2CO3 (süsihape) P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 (ortofosforhape) 2NO2 + H2O = HNO2 (lämmastikushape) + HNO3 (lämmastikhape) CrO3 + H2O = H2CrO4 (kroomhape) 2CrO3 + H2O = H2Cr2O7 (dikroomhape) 5 Aluseliste oksiidide hulka kuuluvad metallioksiidid.
Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2 Al2O3 KA(SO4)2 Lihtainete arvukust tõstab allotroopia Nähtus.
Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon negatiivse laenguga ioon Elementide rühm Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone
Igas perioodis on kõige suurema aatomraadiusega leelismetalli aatom ja kõige väiksemaga väärisgaasi aatom. Suure raadiuse tõttu, seovad nad elektrone nõrgalt ja metallid loovutavad elektrone ( on redutseerijad). Kõige väiksema aatomiga väärisgaasid peaks nagu elektrone liitma, kuid neil on väliskihid juba täidetud - praktiliselt on kõige aktiivsemad mittemetallid on halogeenid. Järgneval diagrammil on kujutatud aatomraadiuste muutumist, selgelt on näha leelismetallid Rühmas, ülevalt-alla aatomraadiused kasvavad ja seega on K aktiivsem metall, kui Na või Li Samuti on KOH tugevam alus, kui LiOH. B rühmades selline seaduspära paraku ei kehti, ei saa ju väita, et kuld on aktiivsem metall, kui hõbe või vask. B rühmade elementide tuumalaengud on väga erinevad, aatom- raadiused, aga suhteliselt lähedased. Füüsikast on teada, et laetud osakeste vahel mõjuv jõud on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
nimetuse keskel sulgudes. Kui metalli o.a on -SO4 sulfaat -S - sulfiid -NO2 - nitrit püsiv, siis seda nimetuses ei märgita. -SO3 sulfit -NO3 - nitraat Keemilised 1) Aluselised Oksiidid reageerivad: 1) Hapete molekulid dissotsieeruvad 1) Reageerivad happeliste 1) Reageerivad metallidega uus sool ja uus metall. a) hapetega sool ja vesi. Toimub alati. vesilahustes vesinikioonideks ja happe- oksiididega, tekib sool ja vesi: Reageeriv metall peab olema aktiivsem, kui soola koostises omadused b) veega leelis. Ainult aktiivsete metallide anioonideks
mittemetallilised omadused, rühmades ülevalt alla tugevnevad metallilised omadused ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused, soolad Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid. Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja süsihappegaas (CO2). Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja
NaHPO4 = 2Na+ + HPO4-2 NaH2PO4 = Na+ + H2PO4- Anna nimetus sooladele: · LiCl Al2(SO4)3 · Na2SO3 BaCl2 · FeSO4 Na2SiO3 · KBr Fe2(SO4)3 · Na3PO4 AgNO3 · CuSO4 CrCl3 · NaF Na2S · AlI3 CaCO3 · Ba(NO3)2 Mg3(PO4)2 · Ca(H2PO4)2 CaHPO4 Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) CuSO4 + Fe = FeSO4 + Cu (vt.pingerida) Erand: Kui metall on väga aktiivne(IA,IIA), siis eelistatult see reageerib soola vesilahuses oleva veega ja tekkiv leelis reag. soolaga. 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCl2 = Zn(OH)2 + 2NaCl 2Na+2H2O +ZnCl2 =Zn(OH)2 +2NaCl + H2 2)sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad) FeCl3 +3 KOH = 3KCl + Fe(OH)3 3)sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape
, soojusjuh., plastilisus, metalne läige(peegeldusvõime). ·Metallid erinevad teineteisest: 1)tihedus(kerg-, raskemetallid):Li 0,5g/cm3 ; Os 22,6g/cm3 2)Sulamistemp.(kerg-, rasksulavad):Hg -39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED ·Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) ·Reag. veega a)aktiivsed met.(K-Mg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(Al-Fe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(Ni-Au) ei reagereeri veega ·Reag. lah. hapetega a)vesinikust vasakul olevad met.; tekivad sool ja H2 ( Zn+2HCl®ZnCl2+H2 ) b)vesinikust paremal olevad met. ei reag. lah. hapetega ·Reag. soola lahustega(reag. vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall; tekivad sool ja met.) Fe+CuSO2®FeSO4+Cu Met. mis reag
2)Sulamistemp.(kerg, rasksulavad):Hg 39°C, W 3400°; 3)Kõvadus(kõvad Cr, pehmed leelismet.) http://www.abiks.pri.ee 4)Värvus(kollane Au, punane Cu, teised valged,hallid) 5)Magnetiseerivus(Fe,Co,Ni) KEEMILISED OMADUSED Metallid on reaktsioonides alati redutseerijad(loovutavad elektrone) Reag. veega a)aktiivsed met.(KMg) reag. vedela veega; tekivad hüdroksiid ja H2 ( 2Na+2H2O®2NaOH + H2 ) b)keskm aktiivsed met.(AlFe) reag. auruga kõrgel temp; tekivad oksiidid ja H2 ( Zn+H2O®ZnO+H2 ) c)väh. akktiivsed met.(NiAu) ei reagereeri veega Reag. lah. hapetega a)vesinikust vasakul olevad met.; tekivad sool ja H2 ( Zn+2HCl®ZnCl2+H2 ) b)vesinikust paremal olevad met. ei reag. lah. hapetega Reag. soola lahustega(reag. vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall; tekivad sool ja met.) Fe+CuSO2®FeSO4+Cu Met
Esimese vooluallika leiutaja oli Alessandro Volta 1800. aastal. See toimis H2SO4, Zn ja Fe pulga toimel. 2. Leelis- ja muldmetallid on IA ja IIA rühma elemendid. Need on kõige metallilisemad elemendid. Suure aktiivsuse tõttu ei esine need elemendid looduses kunagi lihtainena, vaid ühendite koostises, seega võib neid ehedalt kohata ainult keemialaboris. Leelis- ja muldmetallid kuuluvad s-elementide hulka, ehk nende väliskihil elektronvalem on vastavalt ns1 või ns2. Leelismetallid on IA rühma elemendid ning nende oksüdatsiooniaste ühendites on I. Leelismuldmetallid on IIA rühma aktiivsemad elemendid (Ca ja järgnevad elemendid), nende oksüdatsiooniaste ühendites on II. Keemilised ja füüsikalised omadused värvivad leeki (erinevate metallide ühendid muudavad leegi värvust) pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad suhteliselt kerged (väikese tihedusega) suhteliselt madala sulamistemperatuuriga
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka)
3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH 3) aluseline oksiid + happeline oksiid sool II -II 2+ 2- I -II + 3- BaO + CO2 BaCO3 6Cs2O + P4O10 4Cs3PO4 Happeliste oksiidide keemilised omadused
Keemia: oksiidid, alused, soolad, happed. 1. Oksiidid Koostis: koosnevad kahest elemendist, üks on hapnik. AlO3; CaO Nimetused: a. metallioksiidide puhul märgitakse esikohale metalli nimi, tesele kohale oksiid, vahele metalli o-a, kui o-a on muutuv. Fe2O3 raud(III)oksiid b. mittemetallide puhul kasutatakse eesliiteid. CO2 süsinikdioksiid, P2O5 difosfor- pentaoksiid. Saamine: 1.lihtainete ühinemine hapnikuga: C + O2 => CO2 2. liitainete põlemine: CH4 + 202 => CO2 + 2H2O 3. liitainete lagunemine: CaCO3 => CaO + CO2
KEEMILISED OMADUSED 1. Reageerimine veega a) aktiivsete metallide (pingereas Li -- Mg) reageerimisel veega tekivad hüdroksiid ja H2: 2Na + 2H2O = 2 NaOH + H2 b) keskmise aktiisusega metallide (Al -- Fe) reageerimisel veeauruga tekivad oksiid ja H2O: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 c) väheaktiivsed metallid (Ni -- Au) ei reageeri veega 2. Reageerimine lahjendatud hapetega (v.a. HNO3) a) pingereas vesinikust vasakul olevad metallid reageerivad lahjendatud hapetega, tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB
Anorgaanilised ained oksiidid hüdroksiidid happed soolad Oksiidid Oksiidid liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik koostise järgi liigitatakse oksiide · metallioksiidideks (FeO, Al2O3) · mittemetallioksiidideks ( CO2, P2O5) omaduste järgi liigitatakse oksiide · happelisteks (SO2, CO2, P4O10 jne.) · aluselisteks (Na2O, Fe2O3, MgO jne.) · amfoteerseteks (Al2O3,ZnO) Aluselised oksiidid on moodustunud metalliaatomitest ja hapniku aatomitest Reageerivad hapetega moodustades soola ja vee Nimetuste andmisel lisatakse metalli nimetusele sõna "oksiid", muutuva o.a.ga metalli puhul näidatakse sulgudes metalli o.a. või kasutatakse eesliiteid, näiteks: · Na2O naatriumoksiid · FeO raud(II)oksiid · Fe2O3 raud(III)oksiid ehk diraudtrioksiid Happelised oksiidid on enamasti mittemetallioksiidid.
Füüsikalised omadused: 1)head soojus- ja elektrijuhid 2)plastilised 3)metalne läige (peegeldamisvõime) 4)värvuselt enamasti valged või hallid (värvilis- ja mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg- ja raskmetallid) 7)erineva kõvadusega 8)magnetiseeritavad (Fe, Co, Ni) 9)temp. tõustes paisuvad – soojuspaisumine. Aatomi ehitus. Metalliaatomite väliskihil on enamasti 1-3 elektroni. Metall on seda aktiivsem,mida kergemini ta loovutab väliskihi elektrone. Aktiivsus perioodis vasakult paremale väheneb ja A-rühmades ülalt alla suureneb. Keemilistes reaktsioonides metallid lihtainetena alati loovutavad väliskihi elektrone- nad on redutseerijad, mis oksüdeeruvad. IA → leelismetallid →väliskihil 1 elektron → o -a. alati I. N. Na2O, K2SO4, LiOH II A → leelismuldmetallid→väliskihil 2 elektroni → o.-a. alati II. N. CaO, CaCl2, Ba(OH)2
tugevamini tuuma poole, aatomi raadius väheneb ning väliskihi elektrone hoitakse aatomis tugevamini kinni. See tähendab, et metallilised omadused nõrgenevad. 3. Metallide keemilised omadused Metallide aatomid keemilistes reaktsioonides VAID loovutavad elektrone. Seepärast suureneb nende oksüdatsiooniaste ning nad on redutseerijad, reageerides oksüdeerijatega. Redutseerija oksüdeerus tema oksüdatsiooniaste kasvas. 3.1 Reageerimine hapnikuga: metall + hapnik oksiid IA, IIA ja Al oksüdatsiooniaste ühendis on võrdne rühmanumbriga, tsingil II, hõbedal I, raual II või III, vasel eelistatult II (aga ka I). II -II III -II 2Ca + O2 2CaO 4Al + 3O2 2Al2O3 Raud roostetab niiskes õhus: III -II 4Fe + 3O2 2Fe2O3
Keemia 1.*Oksiid: O , hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend metall hapnik Fe2O3 raud(III)oksiid mittemetall hapnik P2O5 difosforpentaoksiid ·metallioksiid-koosneb metallist ja hapnikust. Metall asub IA,IIA,IIIA rühmas. nt. Na2O – naatriumoksiid BaO – baariumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid Metall asub B-rühmas, IVA, VA rühmas nt. Fe2O3 – raud(III)oksiid SnO2 – tina(IV)oksiid ·mittemetallioksiid-koosneb mittemetallist ja hapnikust. Indeksite asemel kasutatakse eesliiteid
Tallium, Plii, Vismut, Poloonium, Rutherfordium, Dubnium, Seaborgium, Bohrium, Hassium, Meitneerium, Darmstadtium ja Röntgeenium. Poolmetallid on : Germaanium, Arseen, Antimon, Telluur ja Astaat. Leelismetallid on : Liitium, Naatrium, Kaalium, Rubiidium, Tseesium ja Frantsium. Leelismuldmetallid on : Kaltsium, Strontsium, Baarium ja Raadium. Sulamistemperatuur metallidel on väga erinevad sulamis temperatuurid. Madalaima sulamistemperatuuriga metall on elavhõbe (-39ºC). Naatrium sulab 98ºC juures, tina sulamistemperatuur on 232ºC. Zn - 420ºC, Al - 660ºC, Cu - 1085ºC, Fe - 1538ºC, W - 3422ºC. Metallide füüsikalised omadused: · Sarnased: tahked, läikivad, hea soojusjuhtivusega, hea elektrijuhtivusega, enamus on palstilised, hõbehalli värvi (va. Kuld, vask). · Erinevad: sulamistemperatuurid, tihedus, kõvadus (pehmed: plii, kuld, naatrium) · Mustmetallid raud ja tema sulamid, töötlemata olekus kaetud musta oksiidi kihiga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
