Muistend maailma tekkimisest Alguses oli terve maailm kõik üks suur saar. Sellel saarel ei elanud inimesi. Või noh see pole tegelikult täiesti tõsi. Sellel saarel elas üks hiiglaslik ebard. Ta kõndis päeval kahel jalal, kuid täiskuu ajal ta muutus. See kahejalgne pidi taluma kohutavaid piinu. Nimelt iga täiskuu kõik luud tema kehas murdusid ja see kahejalgne moondus mingiks uueks elukaks. Ta oli midagi hundi sarnast. Ta aga oleks juba terve maailma hävitanud, kui poleks olnud ühte tulipunast lindu, keda hüüti fööniksiks. Iga päev kohtus libahunt temaga, et rääkida oma muredest. Aga ühel täiskuuööl sai ebard väga vihaseks. Raev pulbitses tema sees nagu keema läinud katel. Ta saatis kuuldavale kohutava röögatuse ja siis algas kaos. Libahunt rebis saart keskelt pooleks. Läänepoole triivivast maast sai Ameerika, tugeva jalahoobiga eraldas ta Austraalia Aasiast. Tema saba virutas aga keset allesjäänud saart. Tekkis Vahemeri. ...
Tasapisi hakkavad kadunud isikud välja ilmuma, kuid saladus nr. 50 ümber säilib. On selge, et seal elab keegi, kuid iga kord, kui kontrollima minnakse, leitakse korter tühjana eest. Kui luuresalk teatab, et korteris on kindlasti keegi, tungivad sinna erivarustuses mehed. Eest leiavad nad priimust parandava kass Peemoti. Algab tulevahetus, kuid pihta ei saa keegi. Hetkeks saab Peemot küll haavata, kuid pareneb sama kiirelt. Järsku lööb korter leekidesse ning aknast lendab välja Woland oma kaaskonnaga. Seal, kus oli lamanud haavata saanud kass, asus nüüd parun Mylandi surnukeha. Peemot ja Korovjev lähevad Gribojedovi majja lõunastama. Olles kõhud täis söönud, lahvatab ka see maja leekidesse ning peatselt ei ole sellest enam midagi peale hõõguvate süte alles. Kõrgel linna kohal terrassil seisavad Woland ja Azazello. Nendega liitub Levius Matteus, kes palub neil Meistri ja Margarita enda juurde võtta.
,,Läänerindel muutusteta" ,,Läänerindel muutusteta" on raamat, mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval. Perekond polnud enam sõdurile nii tähtis. Sõda oli teinud noortele justkui suure ajuloputuse ning muutnud nad isegi hoolimatuteks. Ehe näide sellest on raamatu minategelane Paul. Kui
esimene Saksa linn, mis Teise Maailmasõja ajal sai lauspommitamise läbi rängalt kannatada. 1943. aasta juulis muutsid Inglise pommitajatelt heidetud süütepommide osas Hamburgist tõeliseks varemeväljaks. Arvukad tulekolded kuumutasid õhku, võimsad õhuvoolud sööstsid ülespoole. Asemele voolas külm õhk nii tekkis tuletorm- kunstlik leegitsev tornaado, milles valitses põrgu kuumus. Üks pealtnägija meenutas: ,, Tohutu tuuletõmme rebis lapsed vanemate käest ja paiskas leekidesse. Inimesed, kes arvasid, et nad on õhurünnakust eluga pääsenud, kukkusid palavusest oimetuna maha ning surid sealsamas." kivisüsi keldrites süttis ning varjendid muutusid surmavateks küpsetusahjudeks. Kui päästemeeskonnad lõpuks ühte varjendisse jõudsid, nägid nad, et et kõik 250 seesolijat olid muutunud pehmeks halliks tuhaks. Neli tuletormist haaratud Hamburgi kvartarit kaotasid 16-38% oma elanikest. Hukkes ühtekokku 50 000 inimest.
Apollonia sündis 3. sajandi keskel Egiptuses Aleksandrias ja oli kogu elu kristlaste poolehoidja, mis imperaator Philippose aegadel oli üsna riskantne valik. Püha neitsi Apollonia sai 249. aastal vanema naisena raskelt kannatada ühe kristlastevastase pogrammi ajal - neitsil löödi hambad välja ning lubati ta elusalt põletada, kui ta kohe oma usku ei salga. Apollonia suri märtrisurma, sest palus end seepeale hetkeks vabastada ning heitis end ise leekidesse. Et ta ise end tulle heitis, on tema märterlus seatud kahtluse allagi, sest märtri peavad ikka surmama vaenlased. Katoliku kirik tähistab tänini 9. veebruaril Püha Apollonia päeva. Kreeka- katoliku kirik teeb sedasama oma kalendri järgi 13 päeva hiljem. Hambaarstid võiksid Apolloniat pidada oma kaitsepühakuks. Palvetajale toovat Apollonia kergendust nii hambavalu kui ka muude luuvalude puhul. Tänini on säilinud vaid üks keskaegne P. Apollonia kujutis Tallinnas. See on Niguliste
koju suunduma oma väikse pojaga. Selleks ajaks olid Mogri Märt ning tema naine Mari just kolinud uude majja, mis oli Märdi kangekaelsuse tõttu õnnistamata jäänud. Kui Miili enda lapsega üks pime sügisõhtu vanemate juurde jõudis, olid teda võtnud mitmed külmetused ning haigused nii, et ta kohe oma pere silme all suri. Pisipoja Mäidu jättis ta aga noore Märdi naise Leena hoolde. Kohe peale tragöödilist surma tõusis torm ning pikse lõi uude uhkesse majja sisse nii, et maja leekidesse lõi. Poeg, kes läks isa sundimise peale raha põlengust päästma aga suri ise õnnetuses. Nii oligi läinud nii Mogri Märdi pere kui ka ta raha. Aastate pärast oli Mogri Märt aga lausa hulluks läinud oma raha kaotuse tõttu. Lavakujundus oli väga konkreetne ning kesine: laud, paar tooli, rahakirst ning taustaks prozektoriga lastud maja väline pilt. Taga istusid kõik näitlejad aga kahes reas ning ilmusid sujuvalt oma hetke sisse. Neid ei olnud muul ajal isegi õieti
Tähtsamad sündmused 3. Don Juan lööb Pierrot'ilt naise üle ning väidab, et armastab 1. Vaidlus Sganarelle'iga teda kuid kui silmapiirile ilmub uus naine, Charlotte, võlub ta 2. Lahkumine Elvira juurest ka tolle ära ning lõpuks suudab naised omavahel tülli ajada. 3. Kohtumine Charlotte'iga 4. Sant juhatab neile teed ning palub armuandi, kuid selle peale 4. Kohtumine sandiga vaatab don Juan pilkavalt, sest ta oli räbalas ning väidab, et 5. Kohtumine Elvira vendade Alonso ja Carlosega tal pole seda vaja sest jumalat paludes peaks priskelt elama. 6. Hauakamber, kus on komtuuri kuju Armuanni teenimiseks pakub ta sandile välja pattu teha. 7. Dimanche külastus ...
Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest.Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks. Fööniks-ta on väga ustav ja tark lind. Fööniks on mütoloogiline lind, kes "tõuseb tuhast": mingi aja tagant ta sureb, süttides leegina põlema ning seejärel sünnib ta kohe uuesti pisikese linnupojana sealsamas tuleasemes, kus ta hetk enne leekidesse lahvatas. Fööniksi pisaratel on ravivõime, mis parandavad isegi surmavad haavad.
Läänerindel muutuseta ehk lugu kadunud põlvkonnast Remarque ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kadunud oli see põlvkond igas mõttes. Miljonid inimesed nende kõrvalt langenud, tühjad ühiskonnad ootasid pärast sõda ees. Terved noored mehed saadeti võidukasse sõtta ning tulemus raputas inimkonna mõistuse alustalasid. Remarque`i teoses ,,Läänerindel
Näitlejate ja kujunduse kõrval tuleks kindlasti mainuda ka pianist Madis Muuli, kes terve vaatuse vältel klaveri taga mängis ning sellega etenduses valitsenud emotsioone ja tundeid edastada aitas. Lisaks muusikale poolele kasutati näitemängus ka palju eriefekte. Näiteks doktori Mefistofelese marionetiks saamisel tekkis hetkeks Fausti ümber elava tule ring ning tuld võis näha ka stseenis, kus Mefisto käes olev raamat järsku leekidesse puhkes. Just sellised ootamatud üllatused tõmbavadki publiku tähelepanu ning muudavad etenduse huvitavamaks. Läksin teatrisse arvamusega, et näen seal igavat tummfilmietendust, kuid ma ei osanud arvata, et mind midagi nii vapustavat ees ootab. Kõik näitlejad mängisidki tummetendusele kohaselt: ülepakutud emotsioonid, pantomiin ning pisut naiivseid käitumised, aga kõik see moodustas ühtse terviku, mis mõjus üllatavalt elavalt ja värskelt.
Tema tegelastel on hirm ilusate sõnade ja lubaduste ees, nad tahavad ise jõuda kõige tunnetamiseni, kuid saavad ikka ja jälle elult lüüa. Skeptitsism on neile inimvaenulikuks maailmas ainus enesekaitse. 1929 romaan ,,Läänerindel muutusteta" on katse jutustada põlvkonnast, kelle hävitas sõda, isegi kui kuulid neid ei tabanud. See on meie-vormis süüdistus ja pihtimus. Romaan räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõtetu. 1931 romaan ,,Tagasitulek" on raamatu ,,Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. See on teos kohanemisraskustest, mille kirjeldus ulatud huumorist traagikani. Eilsed sõdurid otsivad oma elu
kaks ajatsooni, mis osaliselt kattuvad. Äkiline valgussähvatus või hulganisti elektrienergiat atmosfääris võivad olla ajanihke päästikusk, kuna need võivad sobivatel tingimustel inimajuga vastastikku toimida. Ajanihked pole kujuteldavad nähtused. Tihti selgub, et ajanihetest saadud info vastab ka tegelikkusele. Surm üleloomulikel põhjustel Inimkehade isesüttimine Üks kohutavamaid oht, mis inimesega juhtuda võib on inimkehade isesüttimine. Luu ja nahk lahvatavad äkitselt leekidesse ning mõne minutiga muudab kohutava jõuga lõõm need tuhaks. Mingit mõistetavat seletust sellele nähtusele leitud ei ole ning seda ära hoida ei suudeta. Psüühikajuhtumid Psühhodetektiivid Psühhodetektiivid ilmutavad varjatud andeid nagu meelteväline taju, selgeltnägemine või psühhomeetria erinevalt tõelistest detektiividest, kes kasutavad juhtumi lahendamiseks loogikat ja deduktsiooni. Väljapoole ruumi ja aja piire küündides
htm 3. http://www.dekathedraal.be/en/tijdlijn/tl_2.htm 4 1.2 Katedraali ehitus 1352. aastal alustati Antwerpeni katedraali ehitust, millest pidi saama Hollandi kõige suurem gooti kirik. Algselt planeeriti katedraalile kahte, ühekõrgust, torni. Pea 170 aastat hiljem, oli katedraali esimene ehitus valmis saanud. Lõuna torn oli aga lühem, mitte nagu algses visioonis. 1533. aasta oktoobris süttis katedraal aga leekidesse, selle tõttu lükkus 3 edasi ka lõuna torni lõpule viimine. 1.3 Ajaloosündmuste mõju katedraalile Antwerpeni katedraal sai piiskopkonna katedraaliks 1559. aastal. Selle tiitli kaotas katedraal aga 1881. aastal ja sai selle tagasi alles 1961. aastal. Tiitli kaotus oli seotud Napoleoni ja Paavst Pius VII vahelise koostöölepinguga, mis sõlmiti 15 juulil, 1801. aastal . 20
Seal kirjutas ta ka mõned novellid, mis jutustasid peamiselt I ja II maailmasõjast. Ta suri 25. septembril aastal 1970 Locarnos Sveitsis ... ja loomingust Nagu juba mainitud, ei suutnud Remarque unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... Romaan "Tagasitulek" ("Der Weg zurück") on raamatu "Läänerindel muutusteta" järg, see raamat räägib I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu
värvidele, maitsetele ja jagatud kogemustele, mis sageli seda hüplemist tekitavad. Kasutatakse vaba mitteotsest diskursust, kaudset sisemonoloogi, tegelase kõne vaheldumist jutustajaga ja liikuvat vaatepunkti. Loo jutustamises vahelduvad tegelaste teadvusevoolud ja hetkelised mõtted. See vaba voolamine ei ole loogiline ja lineaarne. Näited: Septimus Smithi emotsioonide ja mõtete muutumine enesetapuhuvist ja kartusest kukkuda leekidesse, kuni oma naisest lahkuminemisest tekkinud vabadusetunneteni. Teine näide: kui Clarissa Dalloway akna lahti teeb ja hingede kääksatust kuuleb, toob see esile mälestuse neiupõlvest, kui kuulis samasugust kääksatust. Romaani keelt mõjutab see sellisel moel, et see ei ole tihti loogilise ülesehitusega. Keset lõiku võib ootamatult tulla sisse justkui täiesti uus mõte. Näited: kuidas Clarissa teadvus Septimuse enesetapust läheb järsult üle kella löömisele või kuidas Clarissa
Saksamaal sündinud Remarque võttis 18-aastase poisina osa I Ilmasõja lahingutest ning suutmata unustada neid õudusi, mida ta oli koges ja sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1. Teose tegevusaeg Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel. 2. Tegevuspaigad
Tolle aja kohta kõige moodsama lahingutehnika kasutuselevõtt põhjustas suuri kaotusi juba sõja algul. Sõda kurnas enneolematult mõlema poole majandust, seetõttu kannatas valusalt ka tsiviilelanikkond. Esimene maailmasõda oli totaalne sõda, mille ohvrite üldarv ulatus kümne miljonini. Romaani sisust ja tegelastest Remarque´i romaani tegelased on 19-aastased noored, kes üleöö on sattunud sõja hävitavaisse leekidesse. Neil puuduvad igasugused elukogemused, on ainult koolitarkus ja see, mida nad olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille
saatis Meister Krabati hauda kaevama. 15. Mille järgi tundis tüdruk Krabati ära, kuigi tal olid silmad kinni seotud? Kuigi tüdruku silmad olid kinni seotud, tundis ta lõpuks Krabati teiste poiste hulgast ära. See oli hirm lauluneiu pärast, mille järgi tüdruk ta ära tundis. 16. Millega lugu lõpeb? Lugu lõppes sellega, et poisid võtsid pööningult oma asjad ja läksid sealt minema, sest Meister uut aastat enam ei näinud. Keskööl pidi ta surema ja peale seda lahvatab veski leekidesse. Sel hetkel, kui Meister suri, kadus ka poistelt oskus nõiduda. 17. Mida tahad veel öelda selle loo kohta? .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... .................................................................................... ..................................................
45 kohaliku aja järgi rammis reisilennuk Boeing 767 Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni. 92 reisijaga lennuk startis Bostonist Los Angelesse, kui see kaaperdati. Boeing sõitis New Yorgis Manhattani pilvelõhkujasse umbes 80. korruse kohal. 110. korruseline torn plahvatas põlema. 2. Kell 9.03 rammis Maailma Kaubanduskeskuse lõunatorni teine Bostonist Los Angelesse lennanud, kuid varsti pärast starti kaaperdatud 65 reisijaga Boeing. Lõunatorn lahvatas samuti leekidesse. See terroriakt toimus miljonite televaatajate silme all. CNN tegi juhtunust pidevalt otseülekannet. 3. Kell 9.04 kihutasid kaksiktornide juurde sireenide huilates tuletõrje-, pääste- ja kiirabiautod. Paljud tornides viibivad inimesed hüppasid alla. 4 4. Kell 9.30 kõneles rahvaga president George W. Bush. "See on üldrahvalik tragöödia. Kaks lennukit on ramminud Maailma Kaubanduskeskuse hooneid ning tegemist on ilmse
karistama. Rüütel Kuunot ei olnud teiste seas. Kui Oodo oma saatjaskonnaga Metsa tallu jõudis, ei tahtnud ta Jaanuse selgitusi üldse kuulata. Ta oli ärritunud ja tahtis ainult kätte maksta. Kõik haarasid relvad, Tambet sai raskelt haavata, võitlus oli väga ebavõrdne. Jaanuse sulastest ei olnud rüütlitele vastast. Lõpuks taganes Jaanus majja, sulased olid hukkunud, isa lamas raskelt haavatuna maas. Saksad süütasid talu põlema, et Jaanust välja suitsetada. Vaene Maanus jäi leekidesse lõksu ja põles ära. Osa lossihärradest arvas, et põles Jaanus. Veel kaua valvasid lossihärrad varemete juures, et ega Jaanus kuskilt välja ilmu. Lõpuks seoti Tambet kinni ja veeti lossikeldrisse kongi. 1343 aasta kevad. Ühel pilvisel ööl jüriööl peatus üksik ratsamees Tallinna lähedal kõrgel künkal. Kaugel kiirgasid Lodijärve lossi valgustatud aknad. Ratsanik võttis kuue alt tõrvalondi välja, süütas selle põlema ja tõstis selle üles
valetada, siis aga ikkagi kõik ausalt ära räägib ning palub kaitset kõige kurja eest. Kuulakse üle ka Nikolai Ivanovits, kelle tunnistustest kerkivad esile veel kaks inimest Margarita ja Natasa kes on aga endiselt kadunud. Linnas liigub ohtralt igasuguseid kuulujutte. Laupäeva hommikul läheb miilits taas korter 50nesse, kus seekord leidub elanikke: Peemot lõbustab ennast seadusesilmadega, tulistamine. Aeg on minema hakata! Peemot süütab võõrastetoa ja kaob ise aknast välja; leekidesse ilmub parun Meygeli laip. Peemot ja Korovjev tahavad Gribojedovisse sööma minna, naisterahvas uksel ei taha aga sisse lasta, kuna neil puuduvad liikmepiletid. Restorani seff Artsibald Artsibaldovits aga palub nad sisse, taibates kellega tegu, ning pakub külalistele kõike kõige paremat. Rahu ja vaikust pole kauaks, varsti tulistamine, priimus süttib põlema ja sellega koos ka katus. Rahvas põgeneb, seff vaatab kurva pilguga. Woland ja Azazello istuvad
käed, muutusid ülemeelikuks ja pöörasid õigest sõidusuunast kõrvale. Noormees kaotas hobuste üle võimu. Need sööstsid kord taevalakke, samas kihutasid otse Maa poole, nii et seal süttisid metsad ja põllud, muutusid auruks allikad ja kuivasid jõed. Kui maiste hädakisa kostis jumalate kõrvu, haaras Jupiter viimases hädas oma piksenooled ja karistas nendega vastutustundetut 7 kaarikujuhti. Leekidesse mattunud Phaeton lendas läbi õhu ja kukkus maale salapärasesse Eridanose jõkke, mida pole näinud ühegi sureliku silm. Phaetoni õed heliaadid, päikesejumal Heliose tütred, otsisid venna haua üles, et teda seal taga nutta. Leinavad õed muudeti aga papliteks Eridanose kallastel.8 3. Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa kraatrid asuvad kergesti ligipääsetavas kohas, pea otse Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool
tõrvik“, unustades täielikult tulesurmaga kaasas käivad kannatused. Romaanis “Kentaur“ avaldubki ilus valu naiste enesepõletamises, mis jätkub läbi generatsioonide – surm on siin (nagu teisteski Baturini romaanides) saanud esteetiliseks objektiks, vaatemänguks. Kentaur-Nikyase vanaemast Didost saame teada, et teda oli alati tõmmanud tule poole, isegi aias kõrbeliaane põletades peab Nikyas teda tagasi hoidma, et vanaema tulle ei astuks17. Samamoodi kipub leekidesse Nikyase ema Dido. Mõlemad naised süütavad end lõpuks põlema. Nykiase vaarema Didost kõnelebki romaan kui “kurvast, ent kaunist inimkehast tõrvikust“18, Nikyase vanaema põlemist kirjeldatakse kui “ereda leegiroosi õitsemist“19. Nykiase naise Dido tulesurm on ainuke, millel on pealtnägija, kes on toimuvast täiesti teadlik; siin on kasutatud rohkem värve, vastandatud on öö tumedust ja tuleõie eredust, lisatud on tules helgatavad laialilennanud ehtekillud:
liiga hilja. Zeus saatis koletisele kaela kõrvetavaid piksenooli ning Typhon vedas end ulgudes pakku, jättes endast maha hävingu. Jõudnud Traakia mägedesse, pöördus ta veel kord meeleheites ringi, mäetipud värvusid tema haavade verest erepunaseks. Sealtpeale kutsutakse seda paikkonda Veremägedeks. Viimaks jõudis tagaaetud koletis Sitsiiliasse, kus Zeus heitis tema pihta sada piksenoolt ja põletas korraga ära kõik ta pead. Koletis langes maha, tema maokeha mattus leekidesse. Kindluse mõttes tõstis Zeus Typhoni peale terve mäe, kui koletist õgiv tuli purskus mäetipust välja ning tekkis vulkaan. Etna on selle nimi ning see suitseb tänapäevani. Isegi sealt, kuhu ta on maetud, võib Typhon ikka veel levitada hirmu ja hukatust. Jälle naasis Zeus võidukalt Olümposele. Kõik jumalate vaenlased olid nüüd purustatud ja olümplased võisid rahus maailma valitseda. Kuid kõigepealt tuli
7. I Romaan. E.M.Remarque`i ,,Läänerindel muutuseta": kokkuvõte süzeest; Paul Bäumeri iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm. Iseloomustavaks mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Esikohal on jutustamine. Remarque´i romaani tegelased on 19-aastased noored, kes üleöö on sattunud sõja hävitavaisse leekidesse. Neil puuduvad igasugused elukogemused, on ainult koolitarkus ja see, mida nad olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid
Kuulakse üle ka Nikolai Ivanovits, kelle tunnistustest kerkivad esile veel kaks inimest Margarita ja Natasa kes on aga endiselt kadunud. Linnas liigub ohtralt igasuguseid kuulujutte. Laupäeva hommikul läheb miilits taas korter 50nesse, kus seekord leidub elanikke: Peemot lõbustab ennast seadusesilmadega, tulistamine. Aeg on minema hakata! Peemot süütab võõrastetoa ja kaob ise aknast välja; leekidesse ilmub parun Maygeli laip. Peemot ja Korovjev tahavad Gribojedovisse sööma minna, naisterahvas uksel ei taha aga sisse lasta, kuna neil puuduvad liikmepiletid. Restorani seff Artsibald Artsibaldovits aga palub nad sisse, taibates kellega tegu, ning pakub külalistele kõike kõige paremat. Rahu ja vaikust pole kauaks, varsti tulistamine, priimus süttib põlema ja sellega koos ka katus. Rahvas põgeneb, seff vaatab kurva pilguga. Woland ja Azazello istuvad
,,Milline öö" Milline öö, melanhooliat valav, nukrusi niristav valgesse sängi, mälestuspainav ja igatsuspalav! Sina sääl kuskil, tule ja mängi siin minu lõhnavi patjade vahel ah, mis võiks saada sest ööst meil kahel! 2.E.M.REMARQUE ,,LÄÄNERINDEL MUUTUSETA" Tegevusaeg 1916 1918, Esimene maailmasõda. Rindetsoon kusagil Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel.Remarque´i romaani tegelased on 19-aastased noored, kes üleöö on sattunud sõja hävitavaisse leekidesse. Neil puuduvad igasugused elukogemused, on ainult koolitarkus ja see, mida nad olid lugenud raamatuist. Sellest aga on liiga vähe, et kergendada surija viimaseid piinu, õppida roomama tule all, vedada haavatuid ning istuda savises mürsuaugus. Kõik see, mis oli tundunud püha ja kõigutamatuna, muutus kahuritule ja ühishaudade taustal tühiseks ja mõttetuks. Nendele noortele on sõda kahekordselt hirmus, sest nad ei saa aru, kelle või mille nimel neid
Tõlgitud vähemalt 55 keelde, on 20. saj loetavaim saksa keeles kirjutanud autor. 8 1920 - romaan "Unistuste tuba" räägib kunstnikest. 1927 - "Jaam silmapiiril" räägib noorteseltskonnast. 1928 - romaan "Läänerindel muutuseta", sõjavastane teos, mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Kuid selle raamatu kangelane ei surnud mitte lahingus ega rünnakul, vaid just ühel vaikuse päeval... 1931 - romaan "Tagasitee". Juttu on I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu.
annaabi.ee 
