Pagulasprobleemid maailmas Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa oma kodumaale pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole parenenud. Pagulane ei ole kindlasti immigrant, sest immigrant on vabalt lahkunud oma kodumaalt ja hakanud otsima paremaid elutingimusi. Immigrant saab igal hetkel oma kodumaale tagasi minna, kuid pagulase elu on ohus oma kodumaal. UNCRHi aruandest selgub, et 80% pagulastest on arengumaades, arengumaad võtavad vastu neli viiendikku maailma pagulastest. UNHCRi 2010. aasta ülemaailmseid suundumusi käsitlev aruanne näitab, et paljud maailma vaeseimad riigid võtavad vastu suurel hulgal
3) Edendada soolist võrdsust ja luua naistele eneseteostusvõimalusi. 4) Vähendada laste suremust. 5) Parandada emade tervislikku olukorda. 6) Võidelda HIVi/AIDSi, malaaria jt haigustega. 7) Tagada loodussäästlikum keskkond. 8) Luua üleilmne partnerlusvõrk arengu edendamiseks. 9. Lugeda „Kodanikuühendused ja vabatahtlikud arengukoostöös“ 3. teema Pagulus. Iseseisev töö 1. Mis on pagulus? Kes on pagulane? Otsi internetist Pagulus ehk maapagu ehk eksiil on sunnitud lahkumine elukohast. Harilikult mõistetakse paguluse all kodumaalt pagemist. Põhjusteks võivad olla tagakiusamine või hirm tagakiusamise ees kas siis rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu; lahkumine sõjategevuse eest; põgenemine looduskatastroofide eest; vaesus ja näljahädad; õnnetusjuhtumid. Lahkumine võib olla ajutine või alaline, olla riigisisene või ületades
PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVABADUS. KEDAGI EI TOHI OHUSTADA PIINAMINE EGA ALANDAV KOHTLEMINE. SAMA KEHTIB KA MAJANDUSLIKE JA SOTSIAALSETE ÕIGUSTE KOHTA – PAGULASTELE PEAKS OLEMA VAJADUSE KORRAL KÄTTESAADAV ARSTIABI, VÕIMALUS KÄIA KOOLIS JA VÕIMALUS TÖÖTADA. KUI RIIKI SAABUB OOTAMATULT SUUR HULK KAITSET OTSIVAID PAGULASI, SIIS VÕIB VARJUPAIGA ANDMINE ASETADA MÕNE RIIGI LIIGA RASKESSE OLUKORDA. SEL JUHUL SAAVAD UNHCR JA TEISED RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID TOETADA RIIKI RAHALISTE VAHENDITE, ESMATARBEESEMETE, ELUPAIGA JA TÖÖVAHENDITEGA, PAKKUDA KOOLIS KÄIMISE VÕIMALUST JA ARSTIABI. PAGULASED MAAILMAS • AFGANISTAN, IRAAK JA SIERRA LEONE ON NEED RIIGID, KUST TÄNA PÄRINEB KÕIGE ROHKEM PÕGENIKKE. VASTUPIDI ENAMLEVINUD ARVAMUSELE EI SUUNDU PÕGENIKUD AGA
Estonian Business School Majandusteooria ja rahanduse õppetool Pagulaskriisi mõju Euroopa majandusele Essee Indro Madison BEB-1 Õppejõud: Meelis Kitsing Tallinn 2015 2015. aastal kõige rohkem tähelepanu saanud teema on pagulaste sisseränne Euroopasse. Euroopa Komisjon ennustab 2015. aasta sügise majandusprognoosis, et 2017 aasta lõpuks on jõudnud Euroopasse ligi kolm miljonit pagulast. Kui Euroopasse tuleb mitu miljonit inimest juurde, siis kindlasti mõjutab see ka majandust. Kui miski mõjutab majandust, siis see miski mõjutab ka meid kõiki. Järelikult on tegemist küsimusega, millele ei saa tähelepanu pööramata jätta, kas pagulaskriisil on Euroopale positiivne või negatiivne mõju?
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3
Pagulus - poolt ja vastu Pagulased Ilma inimõiguste rikkumiseta ei oleks ka pagulust. Pagulane põgeneb isikliku tagakiusamise ja rõhumise eest. Sõda, nälg ja vaesus on sageli põgenemise ajendiks. Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usutunnistuse, ühiskondliku positsiooni, rahvuse või poliitiliste seisukohtade tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasel puudub oma riigi kaitse. Pagulane ei ole isik, kes saab ise otsustada, millal ta lahkub kodumaalt ja ta võib soovi korral kodumaale naasta. Migrant ei ole pagulane, sest ta jätab tihti oma kodumaa maha parema elatustaseme või töö tõttu. Varjupaigataotleja on isik, kes näiteks pärast Eestisse saabumist taotleb siin Eesti riigi kaitset
Pagulased Pagulane (ka põgenik) on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes on poliitilistel põhjustel põgenenud oma kodumaalt ja ei saa sinna tagasi pöörduda, kartes põhjendatult tagakiusamist, sealhulgas sõda või konflikti. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud ning tal puudub oma riigi kaitse. Kui pagulane otsib kaitset naaberriigist, saabub ta sageli just pagulaslaagrisse. Pagulaslaagreid peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja teised rahvusvahelised abiorganisatsioonid. Viibimine pagulaslaagrites võib venida aastatepikkuseks. Põhiline osa, peaaegu 90% pagulastest, elab laagrites, mis paiknevad arengumaades. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub
Küsimus, kuidas eristada pagulast omavoliliselt piiri ületanud välismaa kodanikust. Kuidas võimaldada vaba liikumine võõra nahavärviga inimesele kohas mida igapäevaselt patrullib piirivalve. Sellsamal põhjendusel pole Setomaa valmis ka pagulasperesid vastu võtma. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Afganistan, Iraak ja Sierra Leone on need riigid, kust täna pärineb kõige rohkem põgenikke. ÜRO hinnangul oli 2010. aastal maailmas 14 miljonit põgenikku, kes olid sunnitud välise surve mõjul oma kodumaalt lahkuma. Milliseks kujuneb pagulaste edaspidine elu oma kodumaalt põgenedes jääb mitmete riiklike organisatsioonide otsustada ja paljude riikide poliitiliste kokkulepete meelevalda.
kas Eesti massiliselt pagulasi vastu võttes võidab või kaotab? Erich Kivi, G2D Viimaselajal on keskmiselt iga neljas uudis pagulaste kohta, kas tegu siis pagulasi pooldava, pagulasvastase või pagulaskuritegudest rääkiv lugu. Mina kui lihtsa eestlasena olen 100% vastu pagulaste tulekule eestisse. Eestlased on võidelnud, et olla demokraatlik vabariik, millekäigus on suur osa eestlasi kogenud kui raske on kehtestada iseseisvus ja tundnud mis tähendab olla suurriigi kontrolli all, kõige selle käigus on tekkinud palju patriootlikke eesti kodanikke. Usun, et kui eesti valitsus otsustaks massiliselt hakata vastu võtma pagulasi siis eestile oleks kaotus vägagi suur, kuna eesti kodanike arvamust ei ole küsitud ja nagu küsitlused on
rahvusvaheline kohustus. Samuti tuleneb konventsioonist osalisriikidele keeld inimest tagasi saata kohta, kus võib olla oht tema elule või inimväärikusele. Genfi konventsiooni ja protokolli täitmist valvab ÜRO Pagulasagentuur (edaspidi UNHCR). https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 Allikas 2. Kes on pagulane? Immigrant on Eestisse saabunud välismaalne, kes on kodumaalt lahkunud omal vabal tahtel. Sageli võib immigrante seostada parema elukeskkonna otsimisega. Immigrante ja pagulasi eristab see, et esimesed ei ole oma riigis tagakiusatud ning nende elu ning inimõigused ei ole kodumaal ohus. Pagulane –isiku, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu
hetkelises olukorras käituda. Mõned riigid on otsustanud põgenikke mitte aidata ja oma piirid sulgeda nende ees, palju on aga neid, kes tulevad pagulastele vastu ja aitavad neid, nagu näiteks Saksamaa, Kreeka ja Itaalia, kuhu on koondunud juba mitu miljonit sõjapõgenikku. Nagu sai mainitud, siis on see teema meediakanalites päevakohane ja paljud poliitikud ja erakonnad avaldavad enda arvamusi ja seisukohti. Näiteks sotsiaaldemokraatide üks juhte Sven Mikser arvab, et peaksime pagulasi aitama, ta üritab kaitsta sõjapõgenikke ja räägib, et pagulasi süüdistatakse Pariisi terrorirünnakutes, milles arvatakse, et süüdi ei ole sõjapõgenikud (http://www.sotsdem.ee/sven-mikser-stigmatiseerida-koiki-sojapogenikke-kui-potentsiaalseid- terroriste-on-moraalselt-ja-sisuliselt-vale/). Pagulaste vastuvõtmise poolt on veel Hanno Pevkur, kes on siseminister, ja räägib terve Reformierakonna eest. Ta väidab, et need inimesed, kes soovivad
Rahvastikuprotsessid maailmas. Pagulusprobleemid Läänemaa Ühisgümnaasium 2014 Pagulane Isik, kes on sunnitud kodumaalt lahkuma Rass, usk, rahvus, poliitiline seisukoht Puudub oma riigi kaitse Eestis 3-aastane elamisluba Maailmas on praegult ligikaudu 22 milj. pagulast 90% pagulastest elab arengumaades Pagulus Eestis Miks on Eestis vähe pagulasi? Eesti liitus ÜRO pagulasseisundi konventsiooniga 1951.aastal Kokku olnud 468 taotlust 2014.a seisuga Kehv ligipääs keeleõppele Raskus töökohti leida Registreeritud elukoha puudumine Väikese sotsiaaltoetuse puhul liigutakse Eestist Soome Varjupaik pagulastele Euroopa suurimad paguluslained Pärast I ja II Maailmasõda Külma sõja lõpul Jugoslaavia sõja ajal Põhjuseks oli majandusliku ja poliitilise elu allakäik, kriisiolukord Riigid, mis on saanud rahvusvahelise kaitse
Slaid 1: Tiitelleht Slaid 2: Pagulane on välismaalane, kes vastab 1951. aasta Genfi Pagulasseisundi konventsioonis sätestatud tingimustele ja kellele on Politsei- ja Piirivalveamet andnud seetõttu pagulase staatuse. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulasele antakse Eestis kolmeaastane elamisluba. Täiendava kaitse saaja on välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine kodumaale võib teda tõsiselt ohustada, sealhulgas: (1) talle surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise; (2) tema piinamise või teiste tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate
Pagulaste päritolumaad ja sihtriigid Kes on pagulane? • Pagulane o Tagatakse Eestis kolmeaastane elamisluba • Täiendava kaitse saaja o Ei kvalifitseeru pagulaseks • Varjupaigataotleja o (staatus kehtib kuni Politsei-ja Piirivalveameti või kohtu otsuse jõustumiseni) • Rahvusvahelise kaitse saaja o Tunnustatud kui pagulane, Eesti elamisluba • Immigrant o Inimõigused kodumaal EI OLE ohus, vabatahtlik lahkumine Mis süvendavad pagulaskriisi ning kust pagulased tulevad? • Euroopa kogeb praegu suurimat pagulaskriisi pärast Teist Maailmasõda. • Olukorrad, mis pagulaskriisi süvendavad: Süüria kodusõda Iraagi sõda Afganistaani sõda Somaalia sõda Darfur-sõda Eritrea-sunnitöö VARJUPAIGATAOTLEJATE LÄHTERIIGID Varjupaigataotlejate lähteriigid Majandus-ja mugavus migrandid
Eesti pagulased Pagulased, kes on Eestisse tulnud Pagulased o Isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma. o Pagulasel puudub oma riigi kaitse. o Turvapaigataotlejale antakse pagulase staatus ja õigus jääda Eestisse, kui ta tõestab, et ta ei saa tagakiusamise kartusel koju tagasi pöörduda. Eesti kui põgenike varjupaik? o Eestis on kasvanud varjupaigataotlejate kui pagulaste arv. o Eesti omavalitsuste suhtumine pagulastesse on tõrjuv ja hoolimatu. o Eestis ei ole viimastel aastatel tegutsenud ühtegi riiklikku sotsiaaltöötajat, kes hoolitseks taotlejate ja pagulaste eest. o Eesti ei ole pagulaste meelispaik, kuhu kõik tulla tahaksid. o Pagulastega peaksid tegelema põhiliselt omavalitsused, kuid Eestis on see võrgustik hetkel olematu. Kui põgenik on saanud rahvusvahelise kaitse, siis tema probleeme
Pagulased ja Eesti 1. Eesti statistika pagulaste kohta Eestis. Eestilt on aastatel 1997-2015 rahvusvahelist kaitset taotlenud 821 inimest ja kaitse on saanud 172 inimest (neist 88 pagulast ja 84 täiendava kaitse saajat). 2015. aastal esitati 226 rahvusvahelise kaitse taotlust (2014. aastal esitati 147, 2013. aastal 97, 2012. aastal 77) ja kaitse said 78 inimest. 2. Kirjeldage Eesti pagulaspoliitikat. Millised on Eesti seisukohad rändekriisi, pagulaskvootide, pagulaste abistamise, lõimumise suhtes? Eesti pagulaspoliitika ei toeta
PAGULASED Oskar Nirk 9.B Kes on pagulased? Isik kes on sunnitud kodumaast lahkuma Ta ei saa koju pöörduda ennem, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Pagulaste õigused Teavet keeles mida ta mõistab Kirjalik põhjendatud otsus varjupaiga andmisest keeldumise kohta Pagulasel on Eestis viibimise ajal õigus saada riiklikku elatusraha Arvamused „Eesti peaks olema pagulaste suhtes oluliselt avatum ja arvestavam ja pagulaste kontroll peab olema väga hea. “ ( Marina Kaljurand) „Võimule saades lõpetavad konservatiivid pagulaste vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja. “ ( Mart Helme) „Valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.( Allar Jõks) Artikkel „Eestis pagulaste üle ei rõõmustata“ Kardetakse autode põletamisi ja tänavamässe.
on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida. Tänasel päeval võib sisserändajateks nimetada pagulasi, kes põgenevad oma kodumaalt. On neid inimesi, kes ei taha pagulasi oma kodumaale ja on neid inimesi, kellel on ükskõik. Need kodanikud, kes ei taha pagulasi oma kodumaale, neil on ka omi põhjuseid. Üks põhjus on, et nad kardavad enda elu pärast, sest nad arvavad, et kõik põgenikud on halvad. Minu meelest on ka häid põgenikke, kes tulevad siia ja otsivad omale töö, et enda pere eest hoolt kanda ja neile söögi lauale tuua. Teine
tagakiusatu ei ole inimene, kes põgeneb seadusliku õigusmõistmise eest. Konventsiooni alusel on riigil kohustus kohelda seaduslikult riigis viibivat pagulasstaatust omavat isikut võrdväärselt riigi kodanikega. Samuti on pagulasel kohustus pidada kinni riigi seadustest ning näidata lugupidamist riigi avaliku korra nõuete vastu. (Pagulasseisundi konventsioon) Euroopa Liiduga ühinenud riigid on nõustunud Euroopa Liidu reeglitega, sealhulgas ka nendega, mis puudutavad pagulasi ja varjupaigataotlejaid. 1990. aastal vastu võetud Euroopa Liidu liikmesriikide leppeline Dublini konventsioon sätestas, millised on Euroopa Liidu liikmesriikide kohustused varjupaika taotlevate isikute suhtes. Dublini konventsiooni järgi on varjupaiga võimaldamise otsus üksnes selle liikmesriigi teha, kelle territooriumi kaudu põgenik Euroopa Liitu sisenes. (Euroopa...) Toetudes vaid Euroopa Liidu varjupaigataotlejate aluslepingule ehk Dublini
Pagulased Pagulane on isik, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga määratleti 1951. aastal rahvusvahelised reeglid pagulasseisundi defineerimiseks ning varjupaiga andmist puudutavad reeglid. Need annavad kõigile põgenikele õiguse sellele, et nende avaldust vähemalt kaalutakse riigis, kus nad varjupaika taotlevad . Dublini konventsioon sätestab, et pagulane võib varjupaigataotluse esitada vaid ühes riigis –
Kuidas edasi? Euroopa on juba pikemat aega vaevelnud pagulaskriisis, aga just viimasel ajal on see läinud järjest hullemaks. Üha enam pagulasi tahab tulla Euroopasse. Suurem osa neist on sellised, kes põgenevad sõja või millegi hirmsa eest, aga palju on ka neid, kes tulevad siit lihtsalt paremat elu otsima. Lugedes internetist kõike seda, mida ajalehed pagulastest kirjutatavad, tekkib hirm. Tekkib hirm nii pagulaste kui ka oma kaasmaalaste suhtes. Pagulastest räägitakse igasuguseid jutte, et nad tulevad siia vaid varastama, tapma, röövima ja vägistama. Samas kui lugeda artiklite kommentaare ja kuulata seda, mida räägivad meie kaasmaalased nendest, tekkib ka hirm, aga teistsugune hirm. Kuidas saavad inimesed teiste inimeste suhtes nii kohutavalt õelad olla? Kes tahab pagulasi põlema panna, kes tahab, et nende paat põhja läheks või et keegi nad lihtsalt maha lööks.
Pagulus Ühiskonnaõpetus Janeli Adermann Kui palju? Miks? ÜRO hinnangul oli 2010. aastal Pagulane põgeneb isikliku maailmas 43,7 miljonit põgenikku, kes tagakiusamise ja rõhumise eest. olid sunnitud välise surve mõjul oma kodudest lahkuma. See on suurim arv Sageli on põgenemise ajendiks viimase 15ne aasta jooksul. sõda, nälg ja vaesus. Aastal 2000 oli maailmas arvestatavalt Pagulaseks loetakse ka isikut, kes näiteks 22 miljonit pagulast. on sunnitud oma kodumaalt
Kas massiimmigratsioon ohustab või rikastab Euroopat? Parem karta kui kahetseda 09.10.2015 Viimasel ajal kajastavad erinevad meediaväljaanded pagulaste massilist sisserännet Euroopasse. See on jaganud meid kahte leeri: inimesed, kes on valmis immigrante aitama ning teised, kes on totaalselt nende vastu. Pagulasrände pooldajad peavad normaalseks, et Somaaliast, Süüriast ning teistest arengumaadest sealsete raskete olude eest Euroopasse põgenevad inimesed tuleb avasüli vastu võtta. Pagulasvastased aga leiavad, et neid ei tohiks siin aktsepteerida ega kuidagigi toetada, vaid hoopis tagasi saatma sinna, kust nad tulid.
On täiesti arusaadav, et tunneme hirmu teadmatuse ees. Keegi meist ei oska arvata, milliseks taoline olukord võib kujuneda ning kuidas mõjutab see Eesti tulevikku. Siiski peaksid inimesed meenutama seda, et ka eestlased pagesid sõja ajal oma kodumaalt mujale, kus oli rahulikum ning tõsist probleemi sellest ei tekkinud. Ehk aitaks see mõista seda, miks peaksime suhtuma sõjapõgenikesse mõistvamalt. Kuigi meil puudub otsene side ning ühine ajalugu nende riikidega, kust pagulased saabuvad, ei ole meie vihavaen põhjendatud. Öeldakse, et käsi peseb kätt, aga keeldun uskumast, et aidata tuleb vaid neid, kellel midagi vastu on pakkuda. Veidi võikamaid näiteid pagulasprobleemi tagajärgedest Itaalias on ilmselt meie kaasmaalastesse hirmu süstinud, mis paneb neid käituma nii, nagu seda hetkel tehakse. Sellest hoolimata ei tohiks keegi kindel olla, et Eestis selline olukord kordub. Mäss Itaalias