Peategelaseks on Antoine Roquentin, kes on end pärast pikki reisiaastaid sisse seadnud ühte Prantsuse sadamalinna.Ta asub reipalt tööle, et lõpetada uurimus ühest tuntud poliitikategelasest. Probleem: Ühel hetkel hakkab peategelast painama kummaline iiveldustunne, mis saadab teda kõikjal – kirjutades uurimust, kohtudes sõpradega ning isegi siis, kui tema mõtted kanduvad Annyle – tüdrukule, keda ta kunagi armastas. Draamateoste lavastused Eestis 1990. aastal lavastas Kaarel Kilvet Eesti Nuku- ja Noorsooteatris J. P. Sartre “Väljapääsu ei ole”. Etenduses mängisid Rein Oja ja Anu Lamp. 1995.aastal lavastas Roman Baskin Pärnu Endla teatris J. P. Sartre “Edmund Kean’i”. Nimiosas oli Jaan Rekkor. 2011. aastal lavastas Ellen Teemus Kuressaare Linnateatris etenduse “Timukas”, mis põhineb J. P. Sartre teose “Kinnine kohus” ainetel. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Paul_Sartre http://arhiiv2.postimees
aastat, mil osales laste kirjandussarjas "Reis raamatute maailma", olles ise alles seitsmeaastane. Sarja juhtis kirjanik Eno Raud. Suureks projektiks kujunes Mardil populaarteaduslik sari "Ooperilabor", mida ta juhtis koos Pirjo Levandiga ja kus ta oli ka stsenaristi ja rezissööri rollis. "Oma töömahult oli see võrdne kaheseerialise India filmiga," meenutab Mart. Esimene telesari arvestatav telesari oli "Muusa poolt valitud" aastatel 19891992. 1992. aasta naistepaevaks kirjutas ja lavastas ta ETV-le sotsialistliku farsi "Jutustus Jevdokiast". 90-tel juhtis sarja "Bingo Loto". Tema telekarjäär on peamiselt seotud Kanal 2ga, kus on juhtinud saateid ,,Tantsud tähtedega" kolmel hooajal, ,,Tähed muusikas" aastatel 1997-2006 ja uuesti alates 2008. aastast, ,,Aastad muusikas" samuti väiksemaid projekte nagu ,,Viking loto aastaloos" ja ,,Aastavahetus Kanal 2ga 2009". Oma saadetes on ta alati väga särav, mitmekülgne,oskab külalistega vabalt suhelda ning teda on meeldiv vaadata
Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma välimusest tingitud karakterite loomisega (nt spliinis nooruki Jan Miller kehastamises „Improvisatsioonid juunis“ (1925/31), veidrate vanameeste kehastamise eest Liblena „Kevades“ (1937) ja Bubusena „Õpetaja Bubuses“ (1927). Selliseid karaktereid aga ei pakutud talle eriti Lavastas u 80 näidendit ja dramatiseeringut. Ka siin samamoodi vastakad arvamused. Jüri Järvet: „Mulle temaga koostöö ei istunud, sest ta mõtles kõik näitleja eest ära.“ Kalmeti kursavendPriit Põldroos Järvetile: „Kalmet on andetu inimene. Te teate seda. Aga seda pole vaja talle öelda.“ 1910 Tema esimene kokkupuude teatriga toimus 1910 aastal seltsimaja piduõhtul. Rätsepast isa oli seltsielust agar osavõtja
veebruar 2009 ja Õhtuleht. Kirsti Vainküla. 2. november 2001). 3. Looming 3.1 Sissejuhatus loomingusse Rääkisin juba lühidalt eelmises peatükis, kuidas Aare Laanemets jõudis filmi juurde ja oma kuulsaima rollini ,,Kevades", õppis näitlejaks lavakunstikateedris, töötas teatrites nii näitleja kui lavastajana ning asutas Pärnu Koolteatri. Aare Laanemetsa elulooming oli seotud filmi ja teatriga, ta osales seitsmes filmis, tegi teatrites umbes poolsada erinevat rolli ja lavastas 11 etendust, teatriõpetajana koolitas ta nii noori tulevasi näitlejaid kui ka juhendas näiteringi Päriveres. 3.2. Rollid filmides Aare Laanemets sattus läbi laulmise 15-aastasena filmi "Kevade" mängima Tootsi rolli. Ta ei olnud esimene osatäitja sellesse rolli, osaliselt olid juba filmivõtted tehtud kui filmi rezissöör Arvo Kruusement pidi osatäitja välja vahetama, kuna eelmine osatäitja oli korraldanud suure kakluse oma koolis ja teda enam osa täitma sobivvaks ei peetud
Bespalova. „Savoy ball“ oli väga elurõõmsa ja lõbusa sisuga operett. Tähtsamail kohal olid muusikalised etteasted. „Savoy ball“-is oli palju teoseid, mida esitati. Näiteks „La Bella Tangolita“, „Toujours L’Amour“, „Ball on Savoys“. Etendus kestis kolm ja pool tundi. Pal Abrahami opereti „Savoy ball“ põhjal valmis 1985. aastal Eesti muusikaline draamafilm „Savoy ball“, mille lavastas Ago-Endrik Kerge. Opereti „Savoy vall“ lavastaja ja kunstnik on Mart Sander, kes on kuulsaks saanud tänu laulja-, näitleja-ja saatejuhitööle. Oma karjääri alustas ta Estonias koorilauljana. Ta oli ka laulja ansamblis Modern Fox. Teatris on Mart Sander esinenud peamiselt operettides ja muusikalides, kuid ka sõnalavastustes. Siiani on ta olnud Rahvusooperis Estonia lavastaja ja kunstnik, tuues lavale etendused „Silvia“ ja „Savoy Ball“.
Et etenduses sisukamat repertuaari saada, hakkas ta ise kirjutama. Algul tegi ta ümber itaalia farsse, hiljem kirjutas juba oma loomingut. Moliere tõdes, et karakter polnud tähtis, sest vaataja ei tohtinud näitlejas ära tunda oma teisikut. Karakter pidid olema koondkuju sadadest inimloomustest kokku. Ning seetõttu olid nad ühekülgsed ja mitte arenevad. Molierele oli tähtis idee, mida ta karakterid kehastasid.Tema esimeseks näidendiks sai "Arutu", mille lavastas ta 1653. aastal. Pariisi naases trupp 1658. aastal. Kui Moliére oma etendustega Louis XIV huvi pälvis, sai trupp võimaluse esineda kuningalossis ja varsti sai Moliére'st Pariisi juhtiv teatritegelane. Suurte, 5-vaatuseliste komöödiate kirjutamise kõrval pidi Moliére hoolitsema ka õukonnas ja aadlike vastuvõttudel etendavate meelelahutusmängude eest. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'le kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu
* Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa onupoeg" , ,, Säärane mulk") * Pani aluse eesti teatrile * Jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest * Tuntuimad luuletused on ,, Emasüda" ja ,, Mu isamaa on minu arm"
Mõlemad lavastused said väga populaarseteks. Andres Noormets on ka ise oma lavastuste kunstnikuks olnud. 1995. oli ta oma lavastuse "Kroonu onu" kunstnik ning 1997. aastal oli ta oma lavastuse "Showmani elu" kunstnik. 4 Erinevad mängupaigad Andres Noormets on põhiliselt lavastanud Ugala ja Endla teatris. Ometi saab välja tuua ka mitmeid teisi mängupaiku, kus tema lavastused on etendunud. Näiteks 1998. aastal lavastas Noormets Viljandi Kultuurikolledzi 3. lennuga Jaani kirikus lavastuse "Maarja kuulutamine". Tsehhovi ,,Kajakas" etendus aga 2003. aastal Endla küünis. Vabaõhulavastustega alustas Noormets Vargamäel (1997. aastal lavastus ,,Tõde ja õigus I" ja 1999. aastal ,,Juudit"). Mõlemad lavastused osutusid väga populaarseteks. ,,Juuditit" mängiti hiljem ka Ugala suurel laval ning talvel isegi Ugala ees parkimisplatsil. 1999. aastasse mahtus veel ka lavastus "See pärnapuulehtla", mida
Eesti varajane ballett ja ooper ESTONIA BALLETI AJALOOST Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918. aastal asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused
Arvustus: "Pal- tänava poisid" fotograaf: Rait Avestik Lavastus põhineb ungari kirjaniku Ferenc Molnari romaanil "Pal- tänava poisid", mis ilmus 1906 aastal. Etenduse lavastas Aare Toikka. Tema lavalugu on VAT Teatri mängukavas alates aastast 2004. Lavastuses mängisid Meelis Põdersoo (näidendi tegelased: Ernö Nemecsek, esimene vanamees, puna- särklased jt), Mihkel Kaabel (näidendi tegelased: Janos Boka, teine vanamees, Weisz, Richter, Kolnay, Pasztor jt), Martin Kõiv (näidendi tegelased: Derzsö Gereb, Kolmas vanamees, õpetaja Racz, Leszik, Gerebi isa jt), Maarius Pärn (näidendi tegelased: Feri Ats, neljas vanamees, Csonakos, Leszik jt).
viinud, võis näidendi sisu segaseks ja arusaamatuks jääda. Raamat on kirjutatud reaalselt elanud inimeste põhjal. Peategelane aadlik Timothues von Bock on Viljandimaal Võisiku mõisas elanud ning hulluks kuulutatud. Ta abiellus toatüdruk Eevaga. Näitlejate kohta võib öelda, et nad said oma rolliga väga hästi hakkama. Meeldejäävamad karakterid on: Peeter Tammearu, kes mängis Timotheus von Bocki ning ühtlasi ka lavastas selle näidendi ja Ott Aardam, kes mängis keisrit. Näitlejat Karol Kuntselit oli lihtsalt huvitav näha vahelduseks sellises näidendis, sest varem olen teda vaid televisioonis kohanud lastesaateid tegemas või lasteüritusi juhtimas. Näidend iseenesest ei andnud mulle kui mitte väga suurele teatrihuvilisele küll palju, kuid mõtlema panid sellised fraasid sellest teoseks nagu ,, lahingust ei tohi põgeneda" ja ,,kui nael keisririigi ihus
„Armastus ei hüüa tulles“ Käisin 23.novembril vaatamas näidendit „Armastus ei hüüa tulles“, mis toimus teatris Vaba Lava. Lavastuses mängivad kaks näitlejad Priit Pius ja Linda Vaher, etenduse lavastas Roman Baskin. Näidend rääkis noorte probleemidest läbi huumori prisma. Käsitleti peamiselt teemasid nagu vaba kooselu, seks, suhtlus vanematega ja nendest räägiti väga otsekoheselt ja vabalt. Priit Pius on noor eesti näitleja, kes alustas oma karjääri aastal 2012 ja lõpetas samal aastal ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Priit Piusel on ka kaksikvend Märt Pius, kellega nad on mitmeid etendusi koos teinud ja sellega ka kuulsust kogunud. Linda Vaher on
Manon Lescaut Neljapäeval, 29. novembril 2012 kell 19.00 käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Puccini ooperit „Manon Lescaut“. Dirigendiks oli Jüri Alperten, lavastas Andrejs Žagars, peategelast Manoni mängis Aile Asszonyi ning tema armastatud üliõpilast kehastas Mart Madiste. Esimene vaatus meeldis mulle väga: kõigil olid ilusad 60ndate pastellvärvides riided ning dekoratsioonidega saavutati laval lõunamaine õhkkond, mis unustada aitas, et väljas on külm ja lõikav tuul. Käis pidu ja kõik oli muretu. Järgmine vaatus oli kui kontrast esimesele ja ei tekitanud minus ausalt öeldes mingeid emotsioone. Aile
The Mask on 1994. aastast pärinev märulikomöödia, mis põhineb samanimelisel koomiksil, mida andis välja Dark Horse Comics. Filmi rezissör oli Chuck Russell ning produtsentideks Dark Horse Entertainment ja New Line Cinema. Peaosades on Jim Carrey Stanley Ipkissina (The Mask) ning Cameron Diaz, kes tegi oma debüüdi Tina Carlyle'ina. "Tagasiteed ei ole" (originaalpealkiri "Point of No Return") on Austraalia thriller aastast 1994. Filmi lavastas Vincent Monton. "Tähevärav" on 1994. aastal lavastaja Roland Emmerichi käe all valminud ulmefilm, mille peaosades astusid üles Kurt Russell ja James Spader. Tähevärava all peetakse filmis silmas seadet, mille abil on võimalik musta augu teooriat rakendades liikuda ühelt taevakehalt teisele. Film oli plaanitud esimese osana triloogiast, kuid see plaan jäi esialgu katki, kuna selle loojad Emmerich ja Devlin jätkasid filmiga "Iseseisvuspäev". Küll aga kasvas filmist välja
Dadaistide eesmärk oli elu ja kunsti ühendamine. Dadaismis on nähtud absurditeatri eellast. Dadaismiga seotud on Roger Vitrac (1899-1952); ka sürrealistidega. Näidendid olid burleskid, bulvarikomöödiad. Ka tragöödiaid. Kuulsaks sai pärast surma, kui lavastati tema ,,Victor ehk Laste võim". Noorena mõjutatud sümbolistidest. Oli luuletaja ja näitekirjanik. 20ndatel ühines sürrealistidega, kui kohtus Brentoniga. Tegutses koos Artaud'ga. Temaga koos loodi teater. Artaud lavastas tema olulisemad näidendid, üks nendest ,,Armastuse saladused", teine ,,Victor". Koos tehtud lavastused olid absolutistide eelsalk. Pärast sõda läksid dadaistid Berliini ja Pariisi. 8) Sürrealism Sürrealistid eksperimenteerisid automaatkirjutusega. Välja arenes dadaismist; üks mõjutas üht, teine tekst. Propageerisid spontaanset loomist; mõistuse kontrollist vaba alateadvust. André Breton (18961966) lõi 1924 Freudist mõjutatud apoliitilise manifesti; 1929.
Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld. Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit. Looming: Teine loominguperiood Teine loominguperiood (18421854) oli niiöelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et
Operett Kujunemine: Zanr tekkis 19 saj-l Prantsm-l itaalia koomilisest ooperist ning prantsuse vodevillist. On kõne, laulu ja tantsuga meelelahutuslik muu-sikaline näitemäng. Itaalia keeles operetta väike ooper. Prantslane Jacques Offenbach oskas valida prantuse lõbujanulise ja frivoolse publiku jaoks õige tooni oma loomingus. 1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid: 1) kirjandus ehk süzee, mille põhjal libretist kirjutab
Uuendamisel võttis ta eeskuju antiikteatrist. Enne ooperireformi oli saalis valge ning inimesed ei läinud mitte ooperit kuulama vaid ennast näitama. Ooper oli pigem teisejärguline ning taustaks. Ooperireform oli hea kuna see pani inimesi ooperit jälgima ja tegi selle ka lihtsamaks. Plussiks oli see , et Wagner lasi põranda viltu ehitada , et saaks paremini jälgida laval toimuvat ja et orkestri jaoks oli ka tehtud oma koht. Wagner tegi kogu ooperist terviklikku loo ning lavastas tavaeluga sarnaneva ooperi. Praegu ei kujutaks ettegi seda , kui läheks teatrisse ning etenduse ajal tuled põleksid või , et istmed oleks samal tasapinnal. Minu arvamus on , et ooperireform oli ainult positiivne.
Retsensioon ,, Rahauputus ,, Michal Cooney näidend ,,Rahauputus"(,,Cash on Delivery") pärineb Inglismaalt, kus ta esilinastus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre's, lavastajaks autori isa Ray Cooney. 2002 aasta 6. aprillis esilinastus see ka Eestis, seda lavastas seekord Andrus Vaarik, lavakunstnik oli Pille Jänes, muusikaline kujundaja Andrus Vaarik ja osades palju andekaid näitlejaid .Peaosades olid Mait Malmsten , Tiit Sukk , Maria Avdjushko, Jan Uuspõld ja Ain Lutsepp . Teistes rollides : Viire Valdma, Ivo Uukkivi , Ita Ever ja Pille Lukin .Seda etendust on inglise kriitika nimetanud moodsaks klassikaks . See etendus räägib sellest , kuidas majaomanik Eric Swan petab juba mõningat aega Sotsiaalametit kasseerides väljamõeldud üürnike nimel
,,Pearl Harbor" 2001. aastal valminud filmi ,,Pearl Harbori" lavastas Michael Benjamin Bay, keda võime tunda ka veel teiste väga kuulsate filmide näiteks ,,Transformerite", ,,Armageddoni" või ,,Texase Mootorsae Mõrvade" lavastajana. Filmi osades näitlevad Ben Affleck, Alec Baldwin, Jon Voight, Cuba Gooding, Josh Hartnett, Kate Beckinsale jt. Filmi ,,Pearl Harbori" tegevus toimub Teise maailmasõja haripunktis, 1941. aastal. ,,Pearl Harbor" räägib Jaapani ja USA vahelistest sõjalistest konfliktidest.
Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Kirjanduse kõrval mõjutasid Molière'i ka Pariisi tänavatel etendusi andvad veiderdajad ja komödiandid kuigi nood esitasid vaid rahvalikke jante, mitte kirjanduslikke näidendeid, oli see ikkagi teater täis elu, liikumist ja nalja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Pariisi naasis Molière'i trupp 1858. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani
8.c 19.05.2010 Käisin vaatamas Jan Uuspõllu versioni Islandi näitekirjaniku Bjarni Haukur Thorssoni 2007.aastal valminud mononäidendist. Bjarni Haukur Thorsson on näitleja, kes 1998. aastal astus Islandi lavadele Rob Beckeri kirjutatud näidendis Ürgmees, mille ta ise lavastas ja milles ta ise ka peaosalist mängis. Isa on loogiline ajaline jätk Ürgmehele. Selles näidendis arutab peaosaline mehe ja naise kooselu järgmise etapi ja pereelu põhiväärtuste ja eesmärkide üle. 7 aastat koos elanud paar on saabumas tagasi koju suurepäraselt puhkusereisilt armunute linnast Pariisist. Lennukis sattuvad na d kõrvuti istuma perega, kus kasvavad kaks last, mõnekuine poiss ja paariaastane tüdruk. Peaosalise, Isa silme läbi on seal peres toimuv paras õudus
Luule O Ma olen pannud segast ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda Näitlejakarjäär O Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. O Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke O Rolle: Hamlet (Shakespeare'i ,,Hamlet''), Peer (Ibseni ,,Peer Gynt''), Tusenbach (Tšehhovi ,,Kolm õde'') O Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio" jm). Enesetapp O 21. veebruar 1995, Raplas O Põhjused: habras närvikava O Veenide läbilõikamine Tunnustused O 1978 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia
JESSE PRESLEY · JON COTNER · https://www.youtube.com/watch?v=P-rd_ddFMyU&ab_channel=JonCotner183 5 MINU ARVAMUS KASUTATUD KIRJANDUS · http://ultimateclassicrock.com/music-conspiracy-theories/ · https://m.ohtuleht.ee/126971/kas-elvis-lavastas-oma-surma · https://et.wikipedia.org/wiki/Elvis_Presley · https://www.bathroomreader.com/2015/01/3-weirdest-elvis-alive-theories/ · https://www.google.ee/search?q=Lucy+de+Barbon&rlz=1C1EKKP_enEE758EE758&oq=Lucy+de+Barbon &aqs=chrome..69i57j0l5.405j0j4&sourceid=chrome&ie=UTF-8 · https://www.upi.com/Archives/1987/08/14/Poem-by-Elvis-to-his-secret-love-is-real-expert-says/353455 5912000/ · https://www.tripsavvy.com/could-elvis-presley-be-alive-2321885 · https://overmental
filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline teater Estonia,3. Kutseline teater Endla.Eduard Vilde Pani aluse realismile kirjutas ajaloolise triloogia Mäeküla Piimamees
Retsentsioon Muusikal ,,Chess" Minu esimene 2008. aasta muusikaline elamus oli 11. jaanuaril, kui käisin Vanemuise suures majas vaatamas maailmakuulsat muusikali ,,Chessi". Etenduse lavastas Georg Malvius, muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ning ilmekate dekoratisoonide autor kunstnik Ellen Cairns Suurbritanniast. ,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse kahest erinevast rahvusest pärit meest ja nende saatkonda. Algab male maailmameistrivõistluste tiitlimats Meranos, kus vastamisi on venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper
Filmiretsensioon Vaheajal vaatasin ma filmi nimega ,,Pearl Harbor". Filmi ,,Pearl Harbor" lavastas Michael Bay,kes on muuhulgas lavastanud veel palju häid filme,näiteks ,,Armageddon". Põnevusfilm ,,Pearl Harbor" valmis aastal 2001. Osades on paljud tuntud näitlejaid: Ben Affleck, Cuba Gooding Jr., Kate Beckinsale, Josh Hartnett, Alec Baldwyn, Tom Sizemore, Jon Voight jpt. ,,Pearl Harbor" on eepiline sõja- ja armastusefilm,mis viib meid aastasse 1941. 7. detsembril,pühapäeva hommikul,kui Jaapani lennuvägi ründas ootamatult Pearl Harbori
Muusikal ,,Fame" 3. novemril käisin Tallinna Linnahallis vaatamas ja kuulamas muusikali ,,Fame". Muusikal rääkis noortest, kel oli suur tahe saada kuulsaks. Veel rääkis see nende läbikukkumistest, saavutistest, õppimistest ning armastusest. Muusikali esitati vokaal-ja instrumentaalmuusikat. Tegelik helilooja on Steven Margoshes. Eestis lavastas selle muusikali Jüri Nael. Esinesid Kaire Vilgats, Ülle Lichtfield, Hannes Kaljujärv ja Andres Vaarik ( Õpetajate osatäitjatena). Õpilaste osatäitjatena olit tuntumad Susan Lilleväli, Rolf Roosalu, Nele-Liis Vaiksoo, Kaido Põldma ja Taavi Immato. ,,Fame" on teistest muusikalidest erinev, kuna seal oli pandud rohkem rõhku tantsule ja efeksusele. Muusikal iseenesest oli vaatemänguline ja kaasahaarav. Naljakais ja kummalisi momente oli ,,Fame´is" tõepoolest palju.
ise tellis väidetava terrorirünnaku. Kuna ainult lennukite kokkupõrkest poleks need majad kokku varisenud. Majja oli paigutatud ka pommid, mis aitasid maja kokku varisemisele kaasa. USA valitsus näitas inimestele üht leitud videot, kus üks mees, keda nimetati Bin Ladeniks, tunnistas ennast videos süüdi aga uuringute tulemusena oli välja tulnud, et videol olev isik ei olnud Bin Laden. Valitsus tahtis lihtsalt näidata inimestele kedagi, kes võiks selle korraldajaks. USA valitsus lavastas ,,valelipu" terroriakti oma enda kodanikele selleks, et manipuleerida avalikkuse arvamusega, et rahvas toetaks nende tegevust. Keskpangaga oli praktiliselt sama teema, inimestega manipuleerimine ja oldi enda kasu peal väljas. Selle nimel korraldati sõdasid ja anti väiksematele pankadele suure intressiga laene. Alati on kuninga seljataga veel kedagi võimsamat kui kuningas ise. Aga lihtsalt tavainimene ei pruugi seda ise märgata.
Konserdiarvustus ,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste
Muidugi ta muutus teose vältel ohtlikuks, kuid minu meelest kõik nad muutusid. Hamlet aga sellepärast, et ei teadnud kunagi mis ta järgmisena teeb, mõtleb, arvab. Kõik tuli ootamatult, just kui ophelia isa Poloniuse surm.(hamlet arvates, et tapab ära oma onu.) Hamlet oli kindlasti suureks ohuks kuningale, tema enda onule. Tema oli see, kes Taani kuninga Hamleti tappis ja kuna Hamlet teadis seda, võis see välja tulla ja tuligi.(läbi selle näidendi, mis ta nö. Lavastas.) Esmapilgul mulle tundub, et see pealkiri käib vaid hamleti kohta. Sest rääkida teistest tegelastest kui ohtlikust MASKIST..pigem rääkida teistest kui lihtsalt ohtlikest, salakavalatest inimestest... See, et hamleti onu tappis kuningas hamleti ei tee tast vast inimest, kes kannaks nö. Ohtliku maski, vaid lihtsalt inimese kes on vaenulik ja ihkab troonile pääsu, võimu ja kuningannat. Ja rääkida Opheliast, ka temal ei olnud mingit maski ees, vaid lõpupoole tõepoolest muutus hulluks
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate võtete pääseda kõrgklassi ning pälvida tuntust ja aupaistet. Kohaliku kinnisvarategelase Vestmanni tütar Matilde tahab, et tema abikaasa Ludvig Sander saaks kuulsaks silmapaistva
,,Viiuldaja Katusel" Etendused Eestis «Viiuldaja katusel» on esmakordselt Eestis lavale toodud, 1989. aastal Estonias Georg Malviuse lavastajakäe all ning Jüri Krjukoviga peaosas. 2003 aastal lavastaja Vahur Kelleri esimene katsetus selles zanris Vanemuise teatris. Peategelast Tevjet mängis Hannes Kaljujärv, ning tema naist Goldet muusikalinäitleja Kaire Vilgats 2010 aastal lavastas muusikali Vene Kultuurikeskuses Tiit Tralla. Osalesid G. Otsa nim. Muusikakooli lauluosakonna õpilased ja endised ning praegused Rahvusooper ,,Estonia" lauljad.
On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas ,,Looming".
Steven Spielberg Jaan Niidas Sünd Steven Allan Spielberg Sündinud 18. oktoobril 1946 Cincinnatis Ohios Ainuke poeg peres koos kolme õega. Sue, Nancy ja Annie. Algus Väikse poisina kasutas isa kaamerat ja tegi filmi mängurongidest. 12 aastaselt valmis tal juba esimene produkt, mis sai valmis koos näitlejatega. 1975. aastal lavastas filmi "Lõuad" mis tõi lühikese ajaga rohkem sisse kui ükski teine film tolajal. "Indiana Jones kadunud laeka tälil" ja "ET: sõber kaugelt" purustasid uued kassarekordid.(üle 700 mln dollari) 1996. aastal asutas S.A.Spielberg filmikompanii Dreamwork SKG, mille esimene film oli "Amistad" "Reamees Ryani päästmine" (1999) Spielberg sai parima lavastaja Oscari. Miks on läinud ajalukku? Kõige mõjukaim tegelane filmi ajaloos. Ta on Hollywoodi tuntuim ja jõukaim filmitegija.
Aarne Saluveeri käe all Hiljem õppis Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ettevalmistusklassis Lõpetanud Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassi Olnud ka Tallinna Gospelkoori solist. ESIMESED ESINEMISED 9 aastasena osales Birgit tema jaoks esimesel laulukonkursil “Laulukarussell“ Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi teatriklassis õppides näitles Theatrumi etenduses "Kaks veroonlast", mille lavastas Lembit Peterson EESTI OTSIB SUPERSTAARI Osales 2007. aastal Tartu eelvoorus lauldes "His Eye Is on the Sparrow“ Sai edasi teatrivooru ja sealt edasi 32 parima seas stuudiovooru Osales esimeses stuudiovoorus, sai telefonihääletusel 1. koha ja pääses esimesse finaalsaatessse Finaalides pääses alati järgmisse saatesse Pärnu kontserdimajas toimunud superfinaalis esitas Birgit kolm lugu
Muusikaline arvestus "Fantoom" Aasta tagasi käisin linnahallis vaatamas muusikali "Fantoom", mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda
· vibulaskmine (1) Olümpiamängude kavas oli 26 spordiala 39 distsipliinis. Eelmiste olümpiamängudega võrreldes arvati mängude kavast välja pesapall ja softpall. Esmakordselt võistlesid naised poksis. Neil oli kolm kaalukategooriat. Samuti oli kavas tennise segapaarismäng. Viimati oli see olümpiamängudel kavas 1924. aasta mängudel. 2. AVATSEREMOONIA Avatseremoonia kandis pealkirja "Imede saared" ja selle lavastas filmirezissöör Danny Boyle. Avamispeol esinesid teiste hulgas Paul McCartney, Emeli Sandé, Rowan Atkinson Mr. Beanina, Daniel Craig James Bondina ja David Beckham. Olümpiamängud avas Suurbritannia kuninganna Elizabeth II. Olümpiatule tõi staadionile Steve Redgrave ja selle süütasid seitse noort briti atleeti, Callum Airlie, Jordan Duckitt, Desiree Henry, Katie Kirk, Cameron MacRitchie, Aidan Reynolds ja Adelle Tracey. Olümpiavande andis sportlaste nimel Sarah Stevenson,
Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka operetid ja laulumängud. Andres Tukk lavastas operetid "Geisa" ja "Lõbus talupoeg", Armin Hunt laulumängu "Viinamäe Liisi". Muusikalavastused kujunesid küll populaarseteks, ent ei aidanud siiski kuigivõrd parandada teatri majanduslikku olukorda, kuna nende väljatoomisega olid seotud suured kulutused.
BRAND Käisime klassiga 27. oktoobril VAT Teatris vaatamas etendust „Brand“. Tegemist oli Henrik Ibseni näidendiga, mida lavastas Ingo Normet ja osades olid Ivo Uukkivi, Katariina Unt, Tiia Kriisa, Liisa Pulk, Tanel Saar, Margo Teder, Ago Soots ja Meelis Põdersoo. „Brand“ on esimene Ibseni näidend, mis jõudis eesti lavadele. Henrik Ibsen on kirjanik, kes on pühendunud draamale. Tema kuulsamad teosed on „Peer Gynt“ (1867) ja „Brand“ (1866). Tema jaoks ei olnud vajalik luua uut draamavormi, ta tahtis viia vana täislikkuseni. Ibsen oli väga põhjalik kirjanik ja kulutas saja leheküljelise teose
Läti näitleja Mängis ligi 40 filmis Vend Johannes- Rolan Bõkov Ivo- Peeter Jakobi 15. oktoober 1940- 21. september 2014 Tema tuntuim roll oligi Ivo Schenkenbergina Mängis ka seriaalis ''Õnne 13'' Hans von Risbieter- Raivo trass 12. märts 1946 Eesti näitleja ja lavastaja 1975 lavastajana Ants Lauteri nimeline auhind lavastuste "Möödunud suvel Tsulimskis", "Nukitsamees", "Preili Julie" eest Lavastas XXIV üldlaulupeo Ursula- Eve Kivi 8. mai 1938 On mänginud umbes 50 filmis Siim- Uldis Vazdiks 27. mai 1941- 5. mai 2006 Tema vanemad olid sammuti näitlejad Mängis paljudes filmides Laulud: ''Reliikvia'' ''Põgene vaba laps'' ''Mässajate laul'' ''Pistoda laul'' ''Prostituudi laul'' Muusika: Laulud viisistas Uno Naissoo ja filmi taustamuusika tegi Tõnu Naissoo
KRATT Retsensioon Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja
,,Wallenberg" on Eesti helilooja Erkki-Sven Tüüri esimeseks ja hetkeseisuga ka ainsaks ooperiteoseks. Esietendus Estonias toimus 1. juunil 2007. aastal. Osatäitjad: Nimiosas Rauno Elp. Silma paistsid veel Priit Volmer (Eichmann), bariton Jassi Zahharov (saksa ametnik), tenorid Urmas Põldma ja Vladislav Horuzenko (kaks nõukogude ametnikku) ning sopran Helen Lokuta (diplomaat). Juute, külalisi, Gulagi vange etendas Rahvusooper Estonia ooperikoor. Dirigent Hardo Volmer Etenduse lavastas Dimitri Bertman, üks parimaid vene teatrilavastajaid ja Moskva ooperiteatri Helikon kunstiline juht, koostöös Neeme Kuninga ja suurepärase Ene-Liis Semperiga, kes kavandas stsenograafia ja kostüümid. Ooperi sisu sisneb selles, et peategelane Rootsi diplomaat Raoul Wallenberg päästab sadu tuhandeid juute konduslaagritest väljastades neile Rootsi passe. Peale sõda heideti Wallenberg vangi spionaazisüüdistusega ning peale seda ei olnud temast enam midagi kuulda.
Bohemian Rhapsody Erik Talts 10.A Filmi Rezissöör Bryan Singer (sündinud 1965 New Yorgis) on filmi produtsent, kirjanik ja rezissöör. Ta on enim tuntud filmi lavastamises X-mehed: tulevase möödaniku päevad. Ta kirjutas ja lavastas oma esimese filmi 1988. aastal. Film pöörab enim tähelepanu 70ndate populaarseima bändi Queen pealaulja Freddie Mercury poole. Näidatakse Freddie erinevaid eluetappe ja kuidas pandi kokku Queen ja esitatakse nende hinge minevalt legendaarseid laule. Tähelapanu pööratakse ka Freddie seksuaalsuse muutumisele ja tema iseloomu muutustele kui teada saadi, et Freddiel on HIV. Teades, et tal on HIV soovis Freddie panna
õigusteadust, kuid loobus sellest peagi, huvitudes üha enam teatrist ja kaasaegsest prantsuse kirjandusest.Kokkuvõttes omandas ta niiviisi selle aja kohta üsna hea humanitaarhariduse. Paraku ei saatnud Pariisis Kuulsa Teatri nime all esinenud truppi edu, teater tuli sulgeda ja Molière pandi võlavanglasse.Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele peagi esinäitlejaks.Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Molière ise kirjutama.Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal.Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust.
Kuldajastu Vesternitele aitas kaasa helifilmi saabumine, kuid zanri kuldajastu algas John Fordi filmiga ,,Postitõld" (Stagecoach, 1939), mis talletati filmilindile Utah´ osariigis Monument Valleys. See linateos tõstis zanri kunstilist taset, kinnitas Fordi reputatsiooni ühe parima vesternite rezisöörina ning tagas John Wayne´i tõusu tundmatust B-kategooria näitlajast A-kategooria staariks. Vesterneid tegi enamik Hollywooi juhtivaid rezisööre, k.a. Saksa päritolu Fritz Lang, kes lavastas filmid ,,Frank Jamesi tagasitulek" (The Return of Frank James, 1940), Western Union (1941) ja ,,Kurikuulus rantso" (Rancho Notorious, 1952), ning Ungari päritolu Michael Curtiz, kes lavastas ,,Dodge City" (1939), ,,Virginia City" (1940) ja ,,Santa Fe raja" (Santa Fe Trail, 1940), kõigi peaosas oli Errol Flynn. Selle rikkaliku koomeperioodi ajal tegi Ford ka oma hiilgava ratsaväetriloogia ,,Ford Apache" (1948), ,,Ta kandis kollast paela" (She Wore a Yellow Ribbon, 1949)
(kaupmees, ihnur), doktor ja lihtsameelsed teenrid ehk zanni'd Brighella(kaval, osav ja õel talupoeg) ning Arlecchino (totravõitu, hiljem kelm). Neil aastail laienes Moliére'i silmaring, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid ja kombeid ning kuulis elavat rahvakeelt. Trupis tõusis ta tänu oma andekusele ja haritusele eesnäitlejaks. Et saada etendusteks uut ja sisukamat repertuaari, hakkas Moliére ise kirjutama juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi ,,Arutu" lavastas ta 1653. aastal. Mõnes Moliére'i tegelase nimes võib Commedia dell' arte maskid ka palju hiljem aimata nende päritolu: näiteks mitme komöödia tegelane Sganarelle on tuletatud Zanarellost (zanni 'st). Sealt on pärit ka armunud arst, kes tõi talle esimese edu Pariisis. Molière'i looming naerutas sellega, et maskides tunti ära reaalsest elust võetud tüüpe. Tagasi Pariisis Pariisi naasis Moliére'i trupp 1658. aastal, seal pälvisid nad oma etendustega Louis XIV huvi,
Looming -äratas ellu hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ja muutis selle paljudele eestlastele igapäevaseks ja mõistetavaks -esimesed teosed mõjutatud neoklassitsismist (2 avamängu sümfooniaorkestrile 1956 ja 1959) ja kasutas ka dodekafooniat (ooperis ''Luigelend'' / laulutsüklis ''Kümme haikut'') -üks parimatest kammerooperitest ''Luigelend'' (käsitleb inimese ja looduse suhet)->koostas sellest süidi, Mai Murdmaa lavastas abstraktse poeetilise balleti -segakooritsükkel ''Kolm laulu eeposest'' (on tunda sümfoonilist arendust) -meeskooriteosed ''Hamleti laulud'' / ''Maarjamaa ballaad'' (kasutas avangardismile omaseid ekspressiivseid kõlavälju ja klastreid) -liittsüklid naiskoorile ''Looduspildid'' / ''Järv tare taga'' (mõjuvad põneva värvirikka helimaalinguna) -rahvalaulud ''Kihnu pulmalaulud'' / ''Meestelaulud''
,,Amadeus" Arvustus "Amadeus" on 1984. aasta film, mille lavastas Milos Forman. Film põhineb samanimelisel näidendil. Aastal 1984 võitis film kaheksa Oscarit. Näidendi "Amadeus" kirjutas Peter Shaffer, kes oli inspireeritud Aleksander Puskini lühinäidendist "Mozart ja Salieri". Film räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust ja tema suhetest rivaali Antonio Salieriga. Filmi alguses on Salieri hullumajas ja proovib enesetappu teha, kuid see ebaõnnestub. Salieri otsustab kutsuda enda juurde preestri, et midagi üless tunnistada. Alustuseks mängib
Lõpetanud Tallinna konservatooriumi kompositsiooni erialal Artur Kapi õpilasena. Loominguline pärand mahukas hoolimata lühikesest elust. Kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Koorilauludele on iseloomulikud kontrastsed kujundid, vaheldusrikkad meeleolud, püüd laiahaardelisele, isegi sümfoonilisele arendusele. Muusikalukku on läinud ooperiga ,,Vikerlased" (1929). Tüüpiline rahvusromantiline ooper. Avalduvad noore helilooja hea dramaturgiatunnetus ja meloodiaanne. ,,Vikerlased" lavastas 1928. a Estonias Hanno Kompus, muusikajuht oli Raimund Kull. ooper ,,Vikerlased" (1928) sümfoonia ,,Elu" (1934) sümfoonia d-moll (1939)
annaabi.ee 
