ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu
alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma
ja alles siis hakanud tema sisemust üksikruumideks jaotama, siis juugendi ajal talitati üldiselt vastupidiselt - hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu
teatritehnilisi võtteid Objektiivne kronomeetria- subjektiivne ajakogemus Müüdiline e tsükliline aeg on suletud, ringlev, taaskorduv ja seotud mütopeedilise mõtlemisega Diskursiivne aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi.
Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maju projekteeritama "seest välja". Uus arhitektuur lähtus siseplaneeringust. Selgesti on tunda juugendi mõjutusi paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene - lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega aknad, trepikojad, mis meenutasid talveaedu oma trepikäsipuid mööda ülespoole väänlevate metallist ronitaimedega, jne
abil lõõgastuda. Sarnaseid tähendusi võime leida ka lava horisontaalteljel. Vasakult poolt käiakse enamasti siis, kui liigutakse kodus ringi ja paremalt poolt siis, kui minnakse majast välja. Sellest tulenevalt võib eeldada, et pooled omavad erinevaid tähendusi. Vasak pool sümboliseerib pigem kodu ja turvalisust ning parem pool välismaailma ning teadmatust selle kohta, mis seal ootamas on. Lavastaja on kasutanud tingliku lavaruumi suurendamiseks avatud ruumi. Selle kaudu vihjatakse meile, et mänguruum ei lõpe lavaga, vaid läheb lava taga edasi. Ilmselgelt viitab see, et Calpurnia liigub pidevalt teise korruse vasakpoolsest uksest ning jätab vaatajatele mulje, et sealt sisenedes jätkub Finchide majapidamine, mängu jätkumisele väljaspool publiku nägemisulatust. Samamoodi võib eeldada, et parempoolne alumine uks sümboliseerib majast lahkumist ja avab ruumi majast
millest tuleb esile, et aja- ja ruumistruktuur on seotud), fragmentaarne (teksti ülesehitus koosneb lõdva seosega teksti kildudest). Ruumitasandid: · Reaalne ruum otsene mõju sellel, milliseks kujuneb etendus · Fiktsionaalne ruum Stsenograafia lavakujundus. Loob lavastuse füüsilise keskkonna, visuaalse ilme. Viitab tegevuse kohale ja ajale. Loob näitlejale laval liikumisvõimalused. Määrab lava-saali suhte, materjalid ja lavaruumi sisemiste suhete organiseerituse. Lavaruum realistlik (jäljendab konkreetset kohta) vs tinglik (abstraktne, annab mingid märgid, millest loome ise lavaruumi); mimeetiline (jäljendav) vs mänguline (teatrimäng ja teater kui mäng tulevad esile) Ruumikontseptsioon: - Lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga inimese tee teatrisse - Lava ja sellevälise ruumi suhe kas lavaruumi on vastavalt lavale kohendatud?
kiiremini või aeglasemini. Misantseen – näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Esimesed lavastajad: A.Antoine, O.Brahm, J.T.Grein, Stanislavski: Tšehhovi „Kajakas“ oli läbimurdeline lavastus. Põhijooned: ansamblimäng, realism, maagiline „kui“ Eesti esimene lavastaja Karl Menning, moodsale lavastajateatrile pani aluse Voldemar Panso Lavastaja 3 põhiülesannet: töö tekstiga ja näitlejatega, eri komponentide kokkupanek Väine režii – töö lavaruumi ja liikumisega; Sisemine režii – töö tegelase siseelu ja lavastuse kontseptsiooniga Atmosfääf – sünnib komponentide koosmõjust(2 põhikomponenti – nähtav ja kuuldav) Stsenograaf – teatri kunstnik; Stsenograafia – lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus Karakter – üks tegelasekontseptsioon, st teatud tüüpi tegelane Tegelane – fiktsionaalne väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud lavastuse tegevus Tegelasekontseptsioond: *Personafikatsioon – isikustaud idee
Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab eestlaste saatus läbi aegade, väikerahva visa võitlus rahvusena püsimise eest, kompromissid ja hind, mida nende eest maksta tuleb. Eesti-aineliste lavastuste võimsa reaga tõusis ta 1980. aastate teatripildi keskmesse. Näidendid olid lihtsad ja minimalistlikud. Näitlejamäng on sissepoole pööratud, ent tugeva mõtte- ja tundelaenguga. Mikiveri huvitav ühtse pingevälja loomine lavaruumi ja näitleja vastasmõju kaudu. Häid tulemusi andsid need otsingud Kruusvalli näidendite lavastustes. ,,Pilvede värvid" 1983. Mikiveri tõlgendus rõhutas mõtet, et eestlastele oli see võõras sõda, kus omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar,
Kolm põhilist ala: töö tekstiga, töö näitlejatega, lavastuse komponentide kokkupanek. Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua visuaalne, nähtav lavamaailm, ning muusikakujundajaga selle maailma helindamiseks, samuti näitlejate valik osadesse. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse ka väliseks reziiks. 25.Mis on väline, mis sisemine rezii? Rezii tähendab lavastajakunsti. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse väliseks reziiks.
Kolm põhilist ala: töö tekstiga, töö näitlejatega, lavastuse komponentide kokkupanek. Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua visuaalne, nähtav lavamaailm, ning muusikakujundajaga selle maailma helindamiseks, samuti näitlejate valik osadesse. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse ka väliseks reziiks. 25.Mis on väline, mis sisemine rezii? Rezii tähendab lavastajakunsti. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse väliseks reziiks.
fragmentaarsus – suuremaid ajaühikuid pole, pisikesed killud, pole ajalises järgnevuses ega pruugi olla seotud, kuid killud moodustavad terviku, omane post- dramaatilisele Lavakujundus e stsenograafia – kr. k lavale kirjutamine stsenograafia tänapäevane tähendus: lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus Lavakujundus loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme (esteetiline tasand) viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikontseptsioon – lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga, kuidas konkreetselt ehitatud selle sisse, lava ja lavavälise ruumi suhe – nt ka lavatehnika jne, lava ja saali omavaheline suhe - näitlejad ja publik Black-box – võimaldab muuta ruumisuhteid, lava asetust, publiku asetust, võimaldab nii frontaallava kui keskkonnateatrit, sageli jäädakse frontaallava skeemi juurde Hanamichi ehk lillede tee – Jaapani teatrist tulnud, pikk poodium lava kõrvalt
FIBERGUMF Kiudtugevdusega hüdroisolatsioonimastiks KASUTAMIS Kiudtugevdatud, vesialusel hüdroisolatsioonimastiks vannitoa, sauna-, OBJEKTID pesuruumide ja teiste niiskete ruumide seina- ja põrandapindade veeisolatsiooniks enne plaatide paigaldamist. Ei soovitata pidevalt vee all olevatele pindadele (näit. basseinid) ning ruumidesse, kus temperatuur ületab 60°C (näiteks lavaruumi seinad). ALUSPIND Betoon, tellispind, tsemendibaasiline pahtel ning niiskesse ruumi sobivad ehitusplaadid. Aluspind peab olema kuiv, imamisvõimeline, tolmuvaba ja sile. Kõik veetõkke naket halvendavad materjalid tuleb eemaldada. Nõrgad aluspinnad tugevdatakse enne töö alustamist. Kontrolli konstruktsiooni ja aluspinna sobivust veetõkke ning plaatide paigaldamiseks. Põrandaküte tuleb alati paigaldada allapoole veetõket vastavalt tootja juhistele
Pearoa kõrvale pakutakse valget veini Alvis Drift Viogneri. Veini värvus on kahvatu õlgkollane, mis on struktuurilt meeldv ning sobib hästi linnulihaga ja tugevamate juustude kõrvale. Loomulikult on laual vesi, mis on maitsestatud kurgi ja sidruniga. Saaliplaan Saali mahutatakse 8 lauda, vajaduselt suurusele, kas laud on kuuele kliendile, kolmele või kahele. Saali nurgas on kontserti andvale bändile ka ,,lavaruumi". Lauad on pandud suunaga bändi poole, et oleks mugavam kontserti nautida ja vaadata. 5 Laua skeem 12 13 5 7 2 3 4 6 8 1 5 1 11
lavastaja annab näitlejatele "vabad käed" mingi koha mängimiseks. Väga oluline on koostöö kunstnikuga. Lavastajal on olemas kontseptsioon, millele kunstnik lisab oma mõtteid. Lavastus kui kunstiteos (st valgus, muusika jms) kujuneb aja jooksul, kui lavastaja näeb juba stseene terviklikemana. Kui Noormets on ise valguskunstnik, katsetab ta erinevaid valguseid erinevates stseenides ja proovib erinevaid muusikaklippe ning valib seejärel sobivad. Noormetsale on oluline esteetilise lavaruumi loomine. Andres Noormets kasutab väga erinevaid, omalaadseid mängupaiku. Tema jaoks mängib ruum väga suurt rolli. Lavastajale pole võõras ka näidendi valimine ruumi järgi. 9 Kasutatud kirjandus Viljandi Draamateater Ugala 2006. Ugala aja lugu. Viljandi: Print Best Trükikoda http://www.hot.ee/lavastajateliit/Andresnoormets.htm http://www.ugala.ee/galerii/a_noormets.html (10.05.2009)
eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab eestlaste saatus läbi aegade, väikerahva visa võitlus rahvusena püsimise eest, kompromissid ja hind, mida nende eest maksta tuleb. Eesti-aineliste lavastuste võimsa reaga tõusis ta 1980. aastate teatripildi keskmesse. Näidendid olid lihtsad ja minimalistlikud. Näitlejamäng on sissepoole pööratud, ent tugeva mõtte- ja tundelaenguga. Mikiveri huvitav ühtse pingevälja loomine lavaruumi ja näitleja vastasmõju kaudu. Häid tulemusi andsid need otsingud Kruusvalli näidendite lavastustes. ,,Pilvede värvid" 1983. Mikiveri tõlgendus rõhutas mõtet, et eestlastele oli see võõras sõda, kus omaks ei peetud kumbagi vaenupoolt. Püüti säilitada väärikust ja kinni hoida põlistest väärtustest tööst ja kodumaa-armastusest. Lavastas selle vaikse teatri laadis. Lava avar, talutuba tähistasid vähesed mööbliesemed, merele viitasid laest rippuvad kalavõrgud
Paari nädala pärast on saunavihad kuivanud ning vihtlemiseks valmis. Enne kasutamist tuleks vihad kuumas vees pehmemaks leotada ning siis asetada leigemasse vette. Sellist ,,kasevett" võib kasutada hiljem juuste loputamiseks. Kui aga sama vihta tahetakse veelkord kasutada, tuleb see loputada puhtas vees ja tagasi kuivama viia. Ühe vihaga võib läbi ajada kuni kolm korda. Vanasti oli saunapäeva rituaal. Siis tassiti vesi ja puud, köeti pesuruumi suurt veepada ja lavaruumi puukerisega ahju. Kahju, kui tulevikus piirdub kõik vaid nupule vajutamisega, sest paraku on lihtsakoeline rahvasaun hääbumas. Üha enam võtavad maad põrandasoojendus, kahhelseinad ja elektrikeris ning sauna sisu kipub jääma tagaplaanile. Peale inimese enda seal enam mud looduslikku polegi. Nii on ohus ka vanad saunakombed ja üldine saunakultuur. Eestlased käivad saunas tavaliselt korra nädalas. Loogiline, et selleks on just laupäev, sest see tähendab töötegemise lõppu
ajal talitati üldiselt vastupidiselt hoone nagu pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest. Väga selgesti ilmneb see põhimõte paljude tol ajal ehitatud teatrite juures. Teatavasti peab lavaruum olema teatris kõige kõrgem, sellele järgnevad kõrguselt vaatesaal ja alles siis muud kõrvalruumid. Teatrihoonest saigi mingi seenekobar, mis koondus suurima seene lavaruumi ümber. Seda piltlikku sarnasust suurendavad veelgi tolleaegsete ehitiste pehmejoonelised sopilise servaga kummuvad katused. Ettepoole kumerduvad või taanduvad hooneosad, eri värvi materjalid, püstsoontega pilastrid, reljeefid ja igasugused fantastilised ornamendid tekitasid hoonefassaadidel rikkaliku valguse ja varju mängu. Sellele lisandusid kumerduvate ülanurkadega aknaavad, looklevate raamistikega
Vertikaal (tõstukite, treppide, lavapõranda kohale ehitatud mängupindade jms. näol) on selles paaris markeeritud tunnus. Liikumised vertikaalteljel köidavad tähelepanu. · Sügavus - lamedus. See puudutab ees- ja tagalava kasutamist. Frontaalne misanstseen, tagalava sulgemine eesriide või dekoratsiooniga loob ühemõõtmelisuse mulje, liikumised lavasügavusse avardavad mänguruumi märgatavalt. · Suletus - avatus. See puudutab lavaruumi suhet saaliga ("neljanda seina" lõhkumine avab ruumi saali suunas) ja lavataguse ruumiga. · Tühi - täidetud. Esemete ja kujunduselementide hulk mõjutab ruumimuljet. Asju täistuubitud ruum mõjub väiksemana kui lakooniliselt kujundatud lava. Asjad laval mõjutavad näitlejate liikumist ja mänguvõimalusi. · Ringikujuline - nelinurkne. Lava põhikuju määrab üldise ruumilahenduse. Nelinurksel
Korduvad elemendid. Tuleb tähele panna teose rütmi. Schechneri A B skeem: 7. Remarktekst ja remargid. Draama ja teatri suhted. Teatrikunsti väljendusvahendid Remarktekst: autori nimi, teose pealkiri, tegelaste loetelu ja remargid, mis kõik peavad ette valmistama teose vastuvõtuks. Teatris me seda infot ei pruugi saada. Teatrisse minnakse zanrimääratluse alusel. Nt V. Hugo Cromwelli eessõna, mida peetakse romantismi manifestiks. Strindbergi lavaruumi kirjeldamine ja analüüs või unenäo-poeetika kirjeldus. Eessõnad on siiski pigem erandlikud ja reeglina manifesteerivad. Remargid on lavakõne täiendavad märkused. Enne 17. sajandit olid näidendid remargivaesed, sest olid ju mõeldud vaid näitlejaile. Olid rollitüübid, mida polnud vaja täiendavalt kirjeldada. 17. sajandil sattus teater põlu alla ning näidendeid hakati 60
Nö lõuendit tuleb hakata nüüd täitma eri värvidega jne, pidi alluma uutele reeglitele, sest pidi millegagi täitma. Pidi tekkima elu illusioon. Teater püüdles üha suurema illusoorsuse poole, vajadus sellise illusiooni poole tekkis siis, kui lavalt koristati ära vaataja. Pööre teatrikunstis. Vaataja ja näitleja eksisteerisid ühes ruumis, vaatajal polnud oma kohta. Esmakordselt teatriajaloos tekib olukord, kus vaataja on AINULT vaataja, ei saa enam osa võtta, tekib lavaruumi protsess. Karplava tekkimine, ka tänapäeval säilinud selle aktuaalsus. See lava levis üle kogu euroopa koos kõige muu prantsusepärasega, mis oli ka loomulik protsess. Saksamaale ja Venemaale tungib Voltaire tüüpi lava, kus vaataja on täiesti eraldatud lavast. Hakkavad levima spetsiifilised probleemid tühja ruumi probleem jne. Lavastajateatri ülesanne see juba. Nad provotseerivad lavastaja kui niisuguse ilmumist teatrisse. Probleemid lahendatavad alles lavastajateatri tulekuga
Siin ei olnud takistuseks isegi nüanss, et ta ei tundnud nooti..., mis laval mõnegi koomilise momendi tekitas (Tilgar II: 99–100). Töölismuusika Klubi jazzorkester oli kaastegev ka sama aasta 31. mail toimunud kunstilise isetegevuse õhtul, mille kavas on 8. punktina kirjas “orkestri ettekanded”. Ettekandele tulnud lugude arv ja nimed ei ole teada, aga loogika ütleb, et neid pidi olema rohkem kui 1–2, sest kavas oli palju tantsunumbreid, mis vajasid vaba lavaruumi, ja paari pala pärast ei oleks olnud mõtet pille ja noodipulte edasi-tagasi tassida. Ilmselt mängisid nad samuti tantsuks, sest kava lõpus oli kirjas ka tants. 1940./1941. aasta hooaega ja Tartu publikut iseloomustab Tilgar: “Üldine muusikaline elu oli sügisel ülemineku ajajärgul soikus, kuid siis elavnes järkjärgult ja kevadel oli haritipp. Rahvas hakkas lõbutsema rohkem kui enne. Kokkuhoidu enam ei tuntud. Massiliselt korraldati
annaabi.ee 
