LÜÜRIKA 1. Rütm samasuguste nähtuste (silpide arv, silbi pikkus, rõhk, sarnased Lüürika (L) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist. L lähtub autori vahetutest lauseosad) korrapärane vaheldumine luuletuses. Vabavärsis ei allu rütm tunnetest, elamustest ja mõtetest. Autor ei jutusta neist, vaid püüab lüürilise kogu luuletust läbivale korrapärasusele. situatsiooni ja kujundlike piltide kaudu tekitada lugejas samu mõtteid. L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat
pealkirjad ( kui seal lõpus juba ei ole mingit lause lõpumärki ) . 2.Üldkasutatavate lühendite järele : jt , jne , jms . Koma nõuavad enda ette sidendid : 1.aga , kuid , ent , vaid , sest , järelikult , seega , niisiis , see on , see tähendab .. 2.Kõik käändeküsimused ja küsisiõnad : mis , mille , mida ,kes , kelle , keda , millal , mitu .. Komadega eraldatakse järgmised lauseosad : 1.Järellisand : Kas sina , vanamoor , oskad inglise keelt ? NB : Kui lisand on omastavas käändes (Kelle ?Mille ? ) , siis pannakse koma ainult ette : Volvo , Rootsi auto ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis Komadega eraldatakse : 2. Omadussõnalised järeltäiendid , kui neid on rohkem kui üks . 3. 30-aastane naine , kena , sale , rõõmsameelne , soovib tutvda
Järgarvu täpsustamisel tähega. nt. 6.a klass Läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades. nt. 18.12.94, 08.02.2000 Tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemuste ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks. nt. kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16 Punkti ei panda: Eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele. üldkasutatavate lühendite järele. nt. kr (kroon) Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: Järellisand. nt. Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt? NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakase koma ainult ette. nt. Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. Omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks. nt. 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega. Koondlause korduvad liikmed omavahel. nt
erinevaid loetelude ,,,,, rühmi. Hüüumärk Kirjas oleva Kirjutaja jaoks pöördumise järel üllatusmomendi järgi Sõnaseletused Täpsustavad Liidete võrdväärsete lauseosad võimaluste korral Ümarsulud NT: viieprotsendi(li)ne Nurksulud Hääldus Tsitaadis [kus,kes,millal] Kaldkriips Valikuvõimaluste Järjestiku olevate NB! Ei tohi kasutada vahel aastaarvude vahel. lühendites.
Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: 1. Järellisand. (-Lisand on nimisõnaline1 täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.) (1 Nimisõna (nimetab asju, olendeid, nähtusi. Vastab küsimusele Kes? Mis? Näiteks (Mis?) Tool. (Kes?) Kass. 1.5 Osastavas vastab küsimusele Keda? Mida? Näiteks (Keda?) koera, (Mida?) arvutit) Lisandi juurde võib kuuluda üks või mitu teda täpsustavat täiendit, mis moodustavad lisandirühma. Lisand võib lauses olla nii põhisõna ees kui ka järel. Järellisand: (Jälgi ka koma (,)) 1. Kui lisand on nimetavas käändes või osastavas1.5 käändes, siis eraldame lisandi komadega: N.1 Mart Martinson, 11. klassi liider, otsustas küsimuse omapäi. N.2 Kadri Kask, Kuku raadio direktor, on väga hea diktsiooniga. N.3 Kas sina, haritud inimene, tead, mis on elu mõte? N.4 (Osastavas käändes) Päts, Eesti omariikluse nimekamaid mehi, vaevles ...
3. LISAND - väljendab põhisõna pikemalt (nt euro=Euroopa ühisraha) 1) järellisand (2 koma) Peil, meie klassijuhataja, kogub lipse. 2) om. käändes lisand (1 koma) Peili, meie klassijuhataja (kelle) habe on ajamata. 3) eeslisand (koma ei pane) Meie klassijuhataja Peil solvub tihti. 4) kui-lisand (koma ei pane) Peil kui meie klassijuhataja aitab kabareed teha. 5) na-lisand (koma ei pane) Peil meie klassijuhatajana hoolib meist. 4. LAUSELÜHENDID - need on lauseosad, mitte laused(öeldist pole) 1) verbita lauselühend/iseseisev nimetav on ALATI komade vahel. Juku astus klassi, müts peas, ning otsis oma koha üles. Mari läks vaikselt mööda teed, küünal peos ning ärevus hinges. Jane, vanaema valgest kullast suure briljandiga kallis kihlasõrmus ühes ning pruudikimp teises käes, astus värisedes altari ette. NB! See lause näitab, et verbita lauselühend võib olla väääga pikk. 2) -nud ja -tud lauselühend eralda ALATI komaga.
(enne-varem, ennem-pigem) Ta tegi seda õieti. (õieti-peaaegu, õigesti ,,valesti" vastandsõna) Juba jälle käis ta minu järgi. (järgi-millegi eeskujul või põhjal, järel-taga, pärast) Enamus mehi oli juba kohal. (enamik-suurem osa, enamus- arvukine ülekaal, sõna ,,vähemus" vastandsõna) 17. Kordamine, paljusõnalisus, mõttekordused. Mitte üksnes stiili-, vaid ka juba sisuveaks on edasi anda mitu korda, ehkki veidi erisuguses sõnastuse, sama mõtet. Tekivad mõttetud lauseosad ja tühilaused. 18. Asesõnade vale kasutus (sina-vormi kasutamine; või ei saa enam aru, mida-keda asesõna tähistab). Kui sa tunned, et õpetaja suhtub sinusse hästi, siis sa püüad eriti hoolsalt õppida. Saue Gümnaasiumi direktorile Carmen Kass Tallinna Modellikool, elukoht: Tulbi 3
19. "Otsekõne,?!" saatelause. nt "Karoliina, kas sina osaled töömessil?" küsis Kairi Käsk, Töötukassa ametnik. 20. "Otsekõne,!?" saatelause+uus saatelause: "otsekõne jätkub.!?" nt "Ma ei tule," ütles mees ja lisas: "mine üksi või jäta minemata!" 21. "Otsekõne,!?" saatelause, "otsekõne.!?" nt "Otsusta ära, millist teost soovid lugeda," ütles kirjandusõpetaja, "mina soovitan Gailiti teost." V. LIITLAUSE. RINDLAUSE Rindlause- lause, mille erinevad lauseosad on võrdsed, rindlause osad JA, NING, EGA, EHK, VÕI - koma pole KUID, VAID, ENT, AGA -koma on nt Ma ei teadnud ta nime ja otsustasin temalt küsida, ent majja sisenes võõras ja meie vestlus katkes. VÕIB kasutada ka mõttekriipsu või koolonit. Koolon on lause esimeses pooles ja sellele järgneb pikem seletus. nt Me tegime täpselt juhise järgi: kaevasime augu, vooderdasime selle, lisasime aarde auki ja kaevasime uuesti kinni.
" 2. ,,Otsekõne...,!?" saatelause. N: ,,Karl, pane lause kirja!" ütles pinginaaber. 3. ,,Otsekõne,!?" saatelause ., ,,(o) Otsekõne... .!?" N: ,,Ma ei armasta sind," haigutas mees, ,,üldse ei olegi huvi." 4. ,,Otsekõne,!?" saatelause ja saatelause: ,,(o) Otsekõne .!?" N: ,,Ma ei tee seda tööd," ütles õpilane ja lisas:,,lähen hea meelega koolist minema!" V Rindlause Liitlause, kus on 2 või enam öeldist ja kõik lauseosad on omavahel võrdsed (tähenduselt). Rindlause osi seovad sidesõnad ja, ning, ehk, ega, või, nii, kui, ka -> Nende ette koma ei panda. Kuid, vaid, ent, aga -> Nende ette pannakse koma. N: Karl rääkis juttu, Gustav kuulas juttu, Miina rääkis Kertuga ja õpetaja oli õnnelik. Ma teadsin, et ta ei tule, aga ootasin väga. NB! Vaid, ja, ega ette ei panda koma seljuhul kui nad on lauses määrsõna rollis. Kooloni ja sidekriipsu kasutamine. Pannakse : kui järgneb ilmselge pikk seletus
Otsustama, kas õppisime, et lause on Kui lause on terviklik, tõmbad sulguses on/eiole terviklik siis, kui on... EI maha. Kui lause ei ole terviklik, tegusõna. Terviklik tõmbad JAA maha. tähendab, et vajalikud lauseosad Hakkame peale. on olemas. Tegusõna Loe esimene lause, T. Inimene jalgade ja on kõige vajalikum Kas lause on terviklik? Miks? peaga. Ei. Pole osa. tegusõna Kuidas oleks õige lause? Inimesel on jalad ja
osalauset,mida eraldab koma või seob sõnaga algav kõrvallause rinnastav sidesõna Ja,ning,ega,või,ehk,aga,kuid,vaid,ent Et,kui,kuna,sest,kuni,kuigi,ehhki,nagu,justkui,otsekui,siis, sellepärast et jt.+ küsisõnad Osalause eraldatakse komaga Pealause ja kõrvallause eraldatakse üksteisest alati Sidesõnad: ja,nin,ega,või ette koma ei komadega. panda. *semikooloniga ühendatakse tähenduselt nõrgalt seotud lauseosad: Päike paistab;lehehunnikust kostab norinat. *koolonit kasutatakse, kui järgnev lauseosa selgitab eelmisega väljendatud mõtet: Kõik olid õnnelikud:karu sai terveks. *mõttekriipsu kasutatakse,kui tahetakse erilieslt rõhutada eelmise osalause tähendust: Rebane jäi magama- ta oli väsinud. 4. Lauselühend *Nud- ja tud-lauselühend ja verbita lauselühend eraldatakse ülejäänud lausest alati komadega: Lõunauinak tehtud,läksime vikatit teritama.
2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? Mis on selles žanris tema tuntuim teos? Dokumentaalromaan (nonfictional novel), tuntuim teos „Külmavereliselt” 5. Nimetage 20
tähenduses üksnes ilukirjandust ehk belletristikat. Põhiline vorm oli rahvuskirjandus(ühe rahva kirjandus). Maailmakirjandus koosneb kõikidest rahvuskirjanduste parimast osast, kuid on ka kõigi rahvuskirjanduste kogusumma. Ka eesti kirjandus on osa maailmakirjandusest, kandes eneses nii rahvuslikult eripäraseid kui ka üldinimlikke tunnuseid. Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi zanre. Alates 18. Sajandi teisest poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. Üks
Perioodikale viitamisel kirjutatakse välja autori perekonnanimi, väljaande nimetus, ilmumisaasta ja lehekülg. Tsitaat peab vastama originaalile. Tsiteerimisel võõrkeeltest tuleb tsitaat eesti keelde tõlkida võimalikult adekvaatselt. Tsitaat esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda juurde omapoolseid sõnu ega võeta ka välja autori sõnu. Tsitaadis ei tohi liita üheks erinevatest kohtadest võetud lausekatkeid. Väljajäetavad lauseosad asendatakse mõttepunktidega. Viide märgitakse kohe pärast lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Enamasti ei ole tsitaat pikem kui mõned laused. Refereering annab teise autori mõtet edasi vabas vormis, oma sõnadega. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata. Küll on aga vaja viidata allikale või autorile. Pikemate refereeringute puhul tuleb kohe algul esitada viide allikale, et oleks selge- see pole autori omalooming
eristuskirjade (sõrendused jm) suhtes ning see esitatakse jutumärkides. Tsitaati ei panda sõnu juurde, autori mõtet muutvaid sõnu ei võeta välja. Tsitaadis ei tohi liita üheks lauseks mitmest eri kohast võetud lausekatkeid. Viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Kui tsitaati ei esitata täielikult, siis puuduv osa ehk väljajäetavad (autori arvates liigsed) lauseosad või sõnad asendatakse kaldkriipsude vahel mõttepunktidega (/…/). Refereerimine on teise autori seisukoha vabas vormis kommenteerivat laadi ümberjutustamine. Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, vajalik on aga viidata algallikale või autorile. Autor annab teise autori töös esitatud seisukohti ja tema teksti teatavaid osi edasi vabas vormis, oma sõnadega. Mõnikord võib refereering tugineda ka mitme autori eri töödele.
Asendamised- asendame ühe reegli teisega. Transformatsioonid generatismis: „Kevade on Lutsu parim teos“ Siire: sh topikaliseerimine „Lutsu parim teos on Kevade“ Asendus: „See on Lutsu parim teos“; „Kevade on tma parim teos“ Lisamine: „Kas Kevade on Lutsu parim teos?“ Kõrvaldamine: Poiss tahtis + Poiss õpib + Poiss loeb à „Poiss tahtis õppida lugema“ 2) Valentsiteooria e sõltuvusgrammatika. Verb + aktandid e kohustuslikud laiendid- lauseosad mis peavad olemas olema (subjekt, objekt, ...) + sirkumstandid - määrused, vabatahtlikud(aeg, koht, viis) 3) Konstruktsioonigrammatika (Goldberg 1995)- tähendust omavad sõnadevahelised kombinatsioonid. Süntaks kui kogum valmis lausemustreid – lõpliku tähenduse saavad üksused mis töötavad koos, ühekaupa ei saa lõplikku tähendust. Lause ehitatakse verbi ümber. Nt resultatiivkonstruktsioon „Ta pühkis laua puhtaks“<-keegi teeb midagi et miski juhtuks.
3. tundide ja minutite, meetrite ja sentimeetrite, kroonide ja sentide eraldamisel: kell 13.45, hüppas kaugust 7.16, hind 84.95, kr 84., kr 84.95; 4. läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades: 18.12.94, 08.02.2000. Punkti ei panda: 1. eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele; 2. üldkasutatavate lühendite järele (vt ka nimestik O 50). Koma Komadega eraldatakse järgmised lauseosad: 1. järellisand (SÜ 110): Kas sina, verinoor inimene, oskad inglise keelt? NB! Kui lisand on omastavas käändes, siis pannakse koma ainult ette: Volvo, Rootsi auto- ja masinatööstuskontserni keskus asub Göteborgis. 2. omadussõnalised järeltäiendid, kui neid on rohkem kui üks: 30aastane naine, kena, sale, rõõmsameelne, soovib tutvuda haritud ja intelligentse mehega; 3
üksteise järel ja eraldatakse komaga. 18 Näide: Modernistlikud kunstivoolud on sümbolism, impressionism, ekspressionism, kubism ja konstruktivism. Pikematest fraasidest koosnevad loetelud eraldatakse semikooloniga. Järjekorda tähistatakse ümarsulgudega varustatud numbrite või tähtedega. Kui loetelu punktideks on üksikud laused või lauseosad, võib need kirjutada üksteise järele või alustada iga lauset uuest reast. Numbri või tähe järel on ümarsulg, alustatakse väiketähega ja laused eraldatakse üksteisest semikooloniga. Näide 1: 1996-1997. aastal viidi läbi uurimus, mille eesmärgid olid: 1) diagnoosida 3.-6. klasside õpilaste mõtlemisoskuse taset; 2) uurida õpilaste oskusi koostada ise mõtlemisülesandeid; 3) analüüsida ja võrrelda õpetaja sihipärase töö tulemusi, õpilaste mõtlemise arendamisel
Tekstiellipsid - lauseliikmeid võib ära jätte kui kontekst annab piisava informatsiooni. 29. Lause moodustajastruktuur. Lausel on hierarhiline struktuur. Strukturaalne süntaks uurib lause moodustajat. Nende leidmiseks kasutatakse kontrollvõtteid, mis põhinevad sõna ümbruse arvestamisel. Need testid on substitutsioon e asendus ja permutatsioon e siire. See pole eriti täpne, kuna tähtis roll on uurija vaistul. Moodustajate analüüsil püütakse leida lauseosad, mis käituvad iseseisvalt. Lause hierarhiline struktuur avaldub igal tasandil vahetute moodustajatena. Kaks või rohkem üksteisega liituvat moodustajat moodustavad konstruktsiooni e tarindi ja on grammatilise üksuse struktuuri baasiks. Endotsentrilises konstruktsioonis on ainult ühe moodustaja distributsioon (st võimalus esineda lauses) samasugune kui kogu konstruktsioonil. Eksotsentrilises konstruktsioonis (neksus) ei käitu kumbki moodustaja nii nagu kogu
on teda võrreldud Marcel Proustiga (1871 – 1922) prantsuse kirjanduses. Svevo õppis Joyce’i tundides inglise keelt ja sai temaga sõbraks, mõlemad austasid väga teineteise loomingut. Just tänu Joyce’i vahendusele õppisid Svevo loomingut tundma noored prantsuse kirjanikud (1920ndate aastate alguses) ja nemad tõid Svevole hilinenud tunnustuse ja maailmakuulsuse. 5. cadavre exquis (prantsuse keeles: suurepärane surnukeha) – sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 6. Sürrealism kujunes välja talle eelnenud „dada“ liikumisest. Dadaismi kohta: Suund sai alguse 1916.
põhjal tehtud järeldusi ei saa tingimusteta rakendada esialgsele lausele: mudeli põhjal tehtud järeldused võivad kalduda kõrvale järeldustest, mida saab teha originaallausest. Tüüpülesanne 4: viige väide traditsioonilisele kujule, määratlege väite tüüp, subjekt ja predikaat ning terminite mahtude piiritletus või piiritlematus. Tööjuhend: atributiivne lihtväide esineb traditsioonilises loogikas kujul kvantor-subjekt-koopula-predikaat. Leidke, millised lauseosad kirjeldavad subjekti (millest jutt) ning millised predikaati (mida subjekti kohta öeldakse). Kui subjekt esineb ilmutamata kujul, tuleb see määratleda konteksti abil. Kui konkreetne kontekst puudub, võib selle luua. Subjektis sisaldub nimisõna või isikuline või näitav asesõna. Predikaadis peab esinema kategoremaatiline sõna. Kui selleks on omadussõna või kesksõna, siis mõnes ülesandes peab olema valmis juurde lisama ka nimisõna või asesõna
annaabi.ee 
