Miks pani sille koera vanni? Miks hakkas koer vahutama? Miks võttis Sille rätiku? Miks oli pati karv kohev ja turris? Miks oli Sille nägu hämmeldunud? Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega (5 tegevust) Antud osas harjutatakse eesmärgi- ja põhjuspõimlausete moodustamist osalausete ühendamise teel. Harjutatakse ka osastava mitmuse käände moodustamist, puuduva lauseliikme (alus või sihitis) märkamist lauses. Analüüsitakse ning teadvustatakse, mille poolest tekstid olid või ei olnud head. Põhiliste võtetena kasutatakse lausete lõpetamist ning järele kordamist, lausete keelelist verifitseerimist. Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega 1. tegevus. Teema: Tüdruk ja koer. Töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemallidega.
(nt.See on sellise inimese arvamus,kellel pole asjast aimugi.)*Kõrvallause tuleb pealausest eraldada komaga ka siis kui pealause jätkub sidesõnadega:ja,ning,ega,või.Kuisamad sidesõnad alustavad kõrvallausega rinnastatud lauset siis koma ei panda.Kui kõrvallause algab pärast sidesõna:ja,ning,ega,või siis pannakse koma sidendi ette.(nt.Mul pole kombeks nuriseda,või kui ma nurisengi,siis tahtmatult.)*Komaga ei eraldata korduva lauseliikme funktsioonis olevat kõrvallauset.(nt.Jaagup laulab kirest ja verest ja kuidas ta hing kannatab.)*Komaga ei eraldata kõrvallauset ka frasioloogilistes väljendites.(nt.Ütlesin mis ma ütlesin aga seda ei maksa tõsiselt võtta.)*Mitte ära vahetada liht-ja liitlaused võrdlevate lausete korral.(nt.Valu lõikas kehast läbi otsekui noaga.)*"Nagu" ees käib koma,kui teda kasutatakse tähenduses näiteks.(nt.Paljud eesti keeleteadlased,nagu J.Aavik,J.V.Veski,E
7. Temaatilised rollid Tegijarollid: AGENT ta on poes. TEOSTAJA ehk autor ratas liikus edasi INSTRUMENT ta sõidab rattaga. Kõrvalrollid: PÕHJUS suurest hirmust istuti toolile. EESMÄRK läksin arsti juurde kontrollile. TEE jooksin metsa vahel. VIIS istus kiiresti toolile. AEG istusin terve päeva toolil. KOHT istusin pingil. 8. Lauseliikmed Lauseliige on kogum (nominaalliikme) morfoloogilisi ja süntaktilisi omadusi. Lauseliikme ülesanne on neutraliseerida temaatilisi (semantilisi) rolle morfosüntaksi jaoks. Subjekt, objekt, kaudobjekt, predikaat (ehk verb) Mis probleemid on lauseliikmetega? Subjektist ja objektist saame rääkida nominatiiv-akusatiivkeeltes, aga absolutiiv-ergatiivkeeltes ei saa. Absolutiiv-ergatiivkeeltes saab kasutada nimetusi agent ja patsient, mis vastavad komplekssemas ehk nominatiiv-akusatiivkeele subjektile ja objektile. 9. Nominatiiv-akusatiivkeeled ja absolutiiv-ergatiivkeeled
II Lausekujundid ehk figuurid kujunevad taotluslikult eripärase lauseehituse või tähenduse tulemusena. Tavapärane lausejärjend alus öeldis määrus sihitis Peeter nägi Reigi rannas merikotkast. Tavapära erineb Inversioon ehk ümbertõstmine on eeskätt luulekeele võte. Nt Näe, alla aia teiba ... Ennäe koduküla mu postipoiss ... Inversioon on ebatavaline sõnajärjestus. Terviklikkuse häired Elliptiline lause tähendab mõne lauseliikme, tavaliselt aluse või öeldise väljajätmist. Ellips on kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Nt Kes ees, see mees. Lausekatkestus lause jäetakse tundeseisundi tõttu lõpetamata. Nt. Arvad? Kas ma ikka tõesti ... Kiillause ehk parentees lause tervikusse kiilutud seletus, märkus, täpsustus, jääb lauses ühildumata. Nt. Olen arvanud, et eriti pikem ajalooline teos peaks (muidugi ikka siis, kui
VÄITLAUSE, milles jaatatakse või eitatakse midagi tegelike või kujuteldavate objektide, nähtuste, omaduste või suhete seoste kohta. Lauseeksemplar ehk LAUSUNG on üks konkreetne füüsiline objekt, häälikute või kirjatähtede jada, nt kriipsud paberil või tahvlil, häälelained või punktid kuvaril. ATRIBUTIIVSED LIHTVÄITED Üldjaatav Üldeitav Osajaatav Osaeitav Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse LOOGILISTEKS LAUSELIIKMETEKS ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatakse traditsioonilses loogikas väljendit TERMIN. SUBJEKT ON PIIRITLETUD(S+) üldises väites SUBJEKT ON PIIRITLEMATA(S-) osalises väites PREDIKAAT ON PIIRITLETUD(P+) eitavas väites PREDIKAAT ON PIIRITLEMATA(P-) jaatavas väites ARUTLUS JA JÄRELDAMINE ARUTLUS ehk järeldus on väidete lõplik jada. Arutluse viimast liiget nimetatakse lõppjärelduseks ning ülejäänud liikmeid nimetatakse eeldusteks.
puudutus on üks kommuniakstiooni liikidest 33. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis?riietus ja välimus on üks kommuniakstiooni liikidest 34. Mida tähendab parakeel?Parakeel tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. Rõhutades mingit sõna anname märku just antud komponendi tähtsusest. Mingi üksiku lauseliikme rõhutamine võib mõjuda tihti halvustavalt. 35. Mis on pseudokuulamine? Vajadused, mida pseudokuulamine rahuldab jätad inimestes mulje, et oled nende jutust huvitatud oled valvel, märkamaks ohtu püüad jutust üht teatud infokildu, jättes kõik muu tähele panemata võidad aega järgmise märkuse ettevalmistamiseks kuulad poole kõrvaga, et ka sind pärast är kuulataks kuulad, et leida teise nõrku
( sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest) 33. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 34. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. 36. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse?
Seda saab tõlgendada kui osaväidet ,,Mõni S ei ole P". Mõnedes loogikaõpikutes väidetakse, et väljendeid ,,Ainult mõni S on P" ja „ Ainult mõni S ei ole P" saab tõlgendada kui osaväiteid ,,Mõni S on (ei ole) P". Kui seda teha, läheb oluline osa öeldu mõttest kaduma. Nende väljendite täpsemat tõlgendamist võimaldab predikaatloogika. D4.4. Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse loogilisteks lauseliikmeteks ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatatse traditsioonilises loogikas väljendit termin (term). Sõna termin homonüümia atributiivse väite kontekstis Atributiivses väites esinevad loogilised lauseliikmed – subjekt (S) ja predikaat (P) – on terminid kahes tähenduses: 1) kumbki neist on termin kui loogiline lauseliige, abistav sünonüüm „lauseliige”; 2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle
morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja
morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) · väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja
morfeemi, millest üks väljendaks minevikku, teine olevikku) väljenduvad ühe keele sees sarnasel viisil AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja omadussõnadel on kääne, tegusõnadel aeg, tegumood , isik. 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Lauseliikmed on: alus ehk subjekt, öeldis ehk predikaat, sihitis ehk objekt, öelditäide ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. AGA Sõnaliigid on: nimisõna ehk substantiiv, tegusõna ehk verb, omadussõna ehk adjektiiv, määrsõna ehk adverb, arvsõna ehk numeraal, asesõna ehk pronoomen, määrsõna ehk kvantgor. Igal sõnaliigil on mingi teatud kategooria, mis sellega liitub. Näiteks nimisõnadel ja
Näide: Mees, kes tuli uksele (kõrvallause), on meie naaber. Läksin poodi, sest tahtsin osta liha (kõrval- lause), millest kavatsesin valmistada lõunat (kõrvallause). Kui lõpetan kooli, lähen tehasesse tööle, et omandada praktilisi kogemusi (kõrvallause). Lauselühend: 26 . . . nimetatakse öeldiseta sõnarühma või ka sõna, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis. Lauselühendi peasõnaks võib olla -des, -mata, -mas, -maks ja vat-vorm, -v, -tav, -tud ja nud-kesksõna, -nuna, -tuna-vorm. Verbitalauselühend ehk iseseisevas nimetavas, kus verbivorm puudub. Verbitalauselühen eraldatakse muust lausest komaga. Näide: Tütarlaps seisis vaikides, raamat käes. Isa astus tuppa, piip käes, ja asus kohe telekat vaatama. Kui des-, mata- (maks-, tuna-) vorm lauseühendi peasõna paikneb
Seda saab tõlgendada kui osaväidet ,,Mõni S ei ole P". Mõnedes loogikaõpikutes väidetakse, et väljendeid ,,Ainult mõni S on P" ja ,, Ainult mõni S ei ole P" saab tõlgendada kui osaväiteid ,,Mõni S on (ei ole) P". Kui seda teha, läheb oluline osa öeldu mõttest kaduma. Nende väljendite täpsemat tõlgendamist võimaldab predikaatloogika. D4.4. Atributiivse väite subjekti ja predikaati nimetatakse loogilisteks lauseliikmeteks ning loogilise lauseliikme sünonüümina kasutatatse traditsioonilises loogikas väljendit termin (term). Sõna termin homonüümia atributiivse väite kontekstis Atributiivses väites esinevad loogilised lauseliikmed subjekt (S) ja predikaat (P) on terminid kahes tähenduses: 1) kumbki neist on termin kui loogiline lauseliige, abistav sünonüüm ,,lauseliige"; 2) kumbki neist on termin kui mõisteväljend, mis osutab vastavale mõistele ja selle
lauseliikmete kohta. Leksikaaltähendus puudub või on minimaalne (partiklid: See pole ju nii. Kas sa tuled?) või 1 on metatekstiline lause sisu suhtes (Minu meelest on rong läinud. Õnnetuseks langes valik minule.) 29. Mida on vaja teada üldlaiendite õigekeelsusest? Üldlaiendeiks nimetatakse sõnu või fraase, mis kuuluvad kas kogu lause või ühe lauseliikme juurde sellega grammatiliselt seostumata ja annavad lausele mingi lisatähenduse. Sageli väljendavad üldlaiendid kõneleja suhtumist lausega väljendatusse, nt Võib-olla ta valetas. Midagi kahtlast selles loos igatahes on. Äkki on temaga tõestimidagi lahti. Kahjuks jääb loeng ära. Sinu õnneks seda ei märgatud. Kuid nad võivad väljendada ka mitmesuguseid teisi "sündmusüleseid" tähendusi, nt küsimust: Kas ta mind enam mäletabki?, eitust: Ega mulle pole arsti tarvis!, millegi
konflikti ja lahenduse. Laps lõpetab jutustuse, võttes kokku tegelaste reaktsioonid. 3. Mikrostruktuur (jutustuse Laps tunneb ära veaga lausekonstruktsiooni Tekstiloomeoskuse õpetamine 36 pindstruktuuri kujundamine (keelelised (obligatoorse lauseliikme puudumine, vale osaoskused) morfeemivariant, vale sõnavalik) 3.1. süntaktiliste osaoskuste arendamine Laps moodustab suunatud keeleülesannetes eesmärki ja põhjust väljendavaid põimlauseid ja korrigeerib elliptilisi lauseid. Laps moodustab suunatud keeleülesannetes
nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) - kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) - muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 48. Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest 49. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Sõnaliigid (part of speech) -> fraasid (P, phrase); Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk noomenifraas = NP; Omadussõna ehk adjektiiv AP ;Tegusõna ehk verb (sh infinitiivid ja partitsiibid) VP; Määrsõna ehk adverb AdvP; Arvsõna ehk numeraal QP; Asesõna ehk pronoomen PronP; Määrasõna ehk kvantor - QP Abisõnad (artikkel, pre-ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) PreP ja PspP (kokku PP);
Nt Türgi) ja flekteerivateks (Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme.Nt ladina keel). Süntaktiline tüpoloogia J. Greenberg Keele liigitamine sõnajärje alusel, keele omadused, mis tulenevad sõnajärjest. Öeldisverbi (V), aluse e subjekti (S), sihitise e objekti (O) järjestus on sõnajärg. ende kolme lauseliikme erinevaid järjestusi on kuus: SOV, SVO, VSO, VOS, OSV, OVS. Nendest kaks esimest on maailma keeltes kõige sagedasemad. Hiljem jõuti järeldusele, et oluliseimad on verbi ja objekti järjestus VO-keeled ja OV-keeled. Ajalooline keeletüpoloogia - keele tüüp pole muutumatu, vaid keeled arenevad ühelt tüübilt teisele. lgul arvati, et areng toimub ainult suunal isoleeriv aglutineeriv flekteeriv keeletüüp. Hiljem on leitud, et
Sõnaliigid on substantiivid, verbid, adjektiivid. Substantiivid Verbid Adjektiivid ARV AEG VÕRDLUSASTMED KÄÄNE ASPEKT SUGU KÕNEVIIS KLASS SUBJEKTI ja OBJEKTI MÄÄRATUS MARKEERING (ühildumine) 44. Sõnaliigi ja lauseliikme seostest Sõnaliigid -- fraasid Lauseliikmed (grammatical/syntactical function; grammatical relation) ja nende tüüpilised väljendajad Nimisõna ehk substantiiv substantiivifraas ehk Alus ehk subjekt - NP noomenifraas = NP Öeldistäide ehk predikatiiv NP või AP Sihitis ehk objekt - NP
Välja omadused füüsikas avastati selle võrdlemisel veega. Väitlus on sõda. Oponent taganes. Ideede võrdlemine toiduga: Las ma seedin seda mõtet. Lausekujundeid: iseloomustab mingis suhtes tavapärasest hälbiv struktuur. · Inversioon: tajutav hälbe harilikust sõnajärjestusest. Eeskätt luulekeele võte. Täis laukaid sügavaid on suude süli, unised kukkusid käod; näe, all aia teiba. · Ellips: mõne lauseliikme, tavaliselt aluse või öeldise väljajätt. Kõnesituatsioonist ning kontekstist olenevalt võidakse ellipsiga osutada olukorra pingelisusele, dünaamikale, muljete kiirele vaheldumisele: rohelust, aedu mäenõlvadel, mahedat valgust, tunnelite pimedusest pääsedes valguskirgast, kuristikku kukkumise tunnet mägijõe kohal ja taevasse tõusmist mäerinde lookeid seirates vaguniakna raamistuses.
tunnis omandavad. 4. Küsimused ja korraldused eesti keele tundides Küsimused lausetasandil: Küsimused lause kohta täidavad kahte eesmärki: aitavad õpilastel sooritada lause mõistmiseks kasulikke muuteoperatsioone (seostada teabe-üksusi) ning annavad õpetajale tagasisidet (teavet lausete mõistmise taseme kohta). Küsimused lause sisu taastamiseks. Baaslausete puhul esitatakse küsimused iga lauseliikme kohta. Selline analüüs on vajalik esimesel koolietapil. Hiljem tuumlause mõistmine harilikult lastele probleemiks ei ole. Alates III klassist peaks kes-, mis-, mida-teeb-küsimuste esitamine olema piiratud. V.a. lugemistekste analüüsides. Kass püüdis hiirt. Kes püüdis hiirt? Keda kass püüdis? Mida kass tegi? Metakeelelised küsimused. Nende ülesandeks on teadvustada teabe edastamiseks kasutatud sõnu, sõnavorme, sõnaühendeid või osalauseid
annaabi.ee 
