Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Ei saa mitte vaiki olla Ei saa mitte vaiki olla, lauluviisi lõpeta: vaikimine oleks vale, sunniks südant lõhkema. Tahan õige tasa laulda, tasa kannelt helista, et ei sind, mu kõige kallim, lauluga ma tülita. Aga kui torm minu kandlelt kostab siiski kõrvu sull´, siis sa ise oled süüdi: miks nii armas oled mull´! Anna Haava kui luuletaja jäi truuks oma lapseeale eluks ajaks
Suuremal määral kõlas I üldlaulupeol ilmalikud laulud nagu näiteks "Taevas ning maa kaovad" (F. Brenner), "Hõiska kõik see maailm" (F. J. Künkel), "Tänu sul, Jeesus" (G. Neumann) kuid kõlasid ka ilmalikud laulud nagu näiteks "Mis hiilgab veel õhtul" (C. Kreutzer), "Tere nüüd, sa kallis päev" (F. Mendelssohn), "Suur rõõmu päev on tulnud" (A. Zvyssig), "Kui ju jõed rõõmsast jooksvad" (Häser) . Peol kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Aleksander Kunileiu ,, Sind surmani" ja ,, Mu isamaa on minu arm". Ülejäänud lood, mis I üldlaulupeol esitati olid saksakeelsed. Lii Konts
noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari.
Samuti näidati ka küüditamist, kui mitmed tuhanded eestlased viidi loomavagunites Siberisse sunnitöölaagrisse. Kõige rohkem jäi mulle meelde lõik, kus Laulupeo ajal ütles Heinz Valk:" Üks kord Me võidame niikuinii". Nüüdseks on see väljend väga kuulsaks saanud. Rahvas lausa ootas sellise ütluse kuulmist. See süstis eestlastele uut usku, et tõesti on võimalik vabaks saada. Enamus rahvast kogunes Lauluväljakule vaid selleks, et kuulda viimaste lauludena Eesti oma laule, mis hoidsid üleval rahva lootust ja positiivset mõtlemist. Kuulda võis palju Alo Mattiiseni loomingut ja ka Ivo Linna lauluhäält. Paljud laulud on siiamaani eestlastele meeldejäänud ja sügavalt hinges. Sõja järgne aeg oli eestlastele väga raske ja kurnav. Rahvas pidi üksteist hoidma ja kaitsma suure Venemaa eest, mida suudeti ka küllaltki edukalt teha. Moskva surve oli küllaltki suur ja
esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik". Laul näitab noore helilooja tõsist kompositsiooniannet ja kalduvust dramaatilisele väljendusele. Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest. Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. 1869.aastal Tartus toimunud I üldlaulupeol ( kus Kunileid oli Jakobsoni kõrval II üldjuht) kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena Kunileiu viisistatud ,,Sind surmani" ja ,,Mu isamaa on minu arm", millele mõlemaile kirjutas sõnad Lydia Koidula. Rahvaviisiseaded: ,,Arg kosilane" (F.R.Kreutzwald) ,,Kaste ja pisarad" (C.R.Jakobson) ,,Meil aiaäärne tänavas" (L.Koidula) ,,Miks sa nutad, lilleke?" (L.Koidula) ,,Mu mõttes on üks ainuke" (rahvaluule) ,,Põua aastal 1868" (C.R.Jakobson) ,,Süda tuksub" (rahvaluule) Koorilaulud: ,,Ema ja laps" (C.R.Jakobson) ,,Mu isamaa on minu arm" (L.Koidula)
1. Sissejuhatus lk. 3 2. Üldiseloomustus lk. 4 3. Luule poeetika lk. 5 4. Luule vorm lk. 6 5. Kokkuvõte lk. 7 6. Kasutatud materjalid lk. 8 7. Lisad lk. 9 SISSEJUHATUS Mina valisin endale Hando Runneli luulekogu ,,Punaste õhtute purpur". Esimest korda kuulsin tema luuletusi lauludena. Üks lemmik on olnud läbi aegade ,,Maa tuleb täita lastega". Kui tema laule ei oleks ka lauludena, siis ma arvan et ma ei teaks tema loomingust midagi, kui kool välja jätta. Seda tööd tehes kasutan tema luulekogu, Interneti ja ka annaabist võetud teiste koostatud esitlusi. Töö eesmärgiks on anda ülevaade sellest luulekogust. Põhjalikumalt kirjutan viimase luuletsükli kohta. Vaatlen millist stiili, eripärasid ja muud sellist on Hando Runnel oma luulekogus kasutanud.
19.sajandil, venestusajal. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor- Eesti). Anna viimased luuletused ilmusid 1954.aasta valikkogus. Mitmed luuletused on tänase päevani populaarsena püsinud rahvuslike lauludena ning kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava avaldas ka vähesel määral proosapalu. Ta tõlkis rohkesti klassikateoseid ning isegi kreeka mütoloogiat. Elatist teenis ta hilise eani peamiselt tõlketööga. Anna viiendasse eluaastasse lauges Haavakivi talu päriseks ostmine, millele eelnes pingeline rahakogumine. Kodus kujunesid välja Anna Haava põhijooned, millega ta edasisse ellu suhtus. Lapsepõlve keskkond jättis Haavale suuri
luule klassikasse. Anna Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Anna Haava loomingus hindame esmajoones luuletaja sügavat humanismi, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protesti, samas on Haava luules olulisel kohal romantilised tundelaulud, mille peateemaks armastus. Sellele on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on
kirjanike loomingut. 3 Lastele on Hando Runnel avaldanud neli luuleraamatut: "Miks ja miks" (1973), "Mere ääres, metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid. Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. Hulk Runneli luuletusi on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. LOOMING Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid
Loomismüüt Eesti loomismüüt, vt ,,Kalevipoeg" ,,Suure tamme laul" Lennart Meri film ,,Veelinnurahvas" soomeugrilased kui vee keskele tekkinud maad asustav rahvas. Piibel Mo 1-3 Vanakreeka müüdid maailma loomisest kaose ja kosmose, titaanide, jumalate ja inimese tekkimisest. (Vt ajalooõpik) Vanakreeka mütoloogia Küklos müüdiring, seotud ühe konreetse suguvõsa, tegevuskoha ja sageli ka konflikti arenguga. Müüdid kui küklose osad olid rahvajuttudena ja -lauludena nii aoidide kuulajatele kui ka teatrietenduste vaatajatele enne esitust teada, ka teose autor pidas oma loomingu eesmärgiks mitte uue loo esitamist, vaid müüdi võimalikult sügavat ja huvitavat tõlgendamist. Trooja küklos algab Zeusi armumisest Ledasse (või Nemesisse), jätkub Helena sünni, tema abiellumisega Menelaosega, Odüsseuse sõlmitud pakt Ahhaia kuningate vahel. Tülijumalanna õel vemp
Valgas sai hariduse üle 100 eestlase. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) kellel võimaldati töötada Valga seminaris kohe pärast lõpetamist. Paremate töökohtade otsingul lahkus kodumaalt ning töötas pedagoogina ja organistina Venemaal ja Ukrainas. Tema loomingust on säilinud 15 laulu, millest 10 on rahvaviisi seaded. Tähtsamad teosed on koorilaulud ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" L. Koidula tekstidele. Need kõlasid ainsate eestikeelsete lauludena I üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Laialdaste huvidega aktivist, kes suundus pärast mõnda aega kodumaal töötamist Venemaale. Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend
Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist" ning ta on tegutsenud tõlkijana. Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga, kuulub Haava noorpõlveaegne looming eesti luule klassikasse. Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Aastal 1996 ilmus Anna Haava valikkogu "Laulan oma eesti laulu" (ER, Tallinn, 384 lk; lk 371379 koostaja Silvia Nagelmaa järelsõna "Aktsente Anna Haava luulest"). Aastal 2006 ilmus Anna Haava kaua käsikirjas seisnud mälestusteraamat "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest" (Ilmamaa, Tartu, 464 lk; järelsõnana on avaldatud Julius Mägiste "Mälestuskilde Anna Haavast ja tema perekonnast").
Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus.
kirjanike loomingut. 3 Lastele on Hando Runnel avaldanud neli luuleraamatut: "Miks ja miks" (1973), "Mere ääres, metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid. Enamus lasteluulest on pärit ajast, mil autori kuus last olid väikesed. Hulk Runneli luuletusi on viisistatuna saanud tuntuks rahvalike lauludena. LOOMING Runneli varasemas luules on valdav maaelupildistik, hilisemas humoristliku või raskemeelse mõtiskluse kaudu väljendatud ergas kodanikutunne. Kõike, mida pakub elu, on luuletaja jaoks värsiväärne. Luule on aja- ja ühiskonnakriitiline ning see kriitika lähtub irooniast. Runneli luule keskmes on autori suhe kodumaa ja rahvaga (eestlaseks olemine, rahvuse püsimine) ning elu ja ühiskonna valuprobleemid
Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo järgi. Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev
üle kolmesaja luuletuse, vähemalt sadakond lastelaulu, paarsada mõttesalmi, arvukalt värssmõistatusi. Kõige arvukama liigi ta loomingust moodustavad isamaale pühendatud luuletused. Tema 1870.aastal ilmunud "Vanemuine ehk Neljakordne laululõng" sisaldab luuletaja isamaalaulude paremiku, nagu seda on "Kui Kungla rahvas kuldsel a'al", "Vanemuise laul", "Linda laul" jt. Fr. Kuhlbars oli lasteluule üks varasemaid viljelejaid ja selle paremik läks käibele koolis lauldavate lauludena. Üldtuntuks said "Õhtulaul", "Teele, teele, kurekesed", "Karjaste hommikulaul", "Kätkilaul" jt. Kirjanduslik tegevus Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kui Kungla rahvas kuldsel a'al Kord istus maha sööma Siis Vanemuine murumaal Läks kandle lugu lööma :,: Läks aga metsa mängima,
Teise maailmasõja järel mõjutas muusika arengut avangardist John Cage (1912-). Country-muusika on popmuusika vanemaid alaliike. Selle nime all tunti sajandite eest Ameerikasse elama asunud inglaste, iirlaste ja sotlaste rahvamuusikat, mida lauldi omapärase terava häälevärviga ja mängiti peamiselt bandzol, kitarril, viiulil ja suupillil. Kantrimuusika oli Ameerika valge elanikkonna pärusmaa. Mõned nendest lauludest on muuseas kasutusel ka Eestis, rahvalike lauludena ,,Mulgimaa", Kaugel, kaugel, kus on minu kodu". Folkmuusika kerkis esile 50-ndate aastatel USA-s ja levis sealt kõikjale. Rahvamuusikale lähedaste lüüriliste laulude, ballaadide ja naljalaulude kõrval on folkmuusikal tähtis koht protestilauludel, mis on suunatud tööpuuduse, sõdade, rassilise diskrimineerimise ja muude pahede vastu. Tänapäeval viljeldakse algupärast folkmuusikat paljudes maades.
11. Koidula viis isamaalüürika ja luule üldse juhtivaks zanriks, olles eeskuju kaasaegsetele ja suure mõjuga järelpõlvedele. 12. Koidula tuntumad luuletused "Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ("Meil aiaäärne tänavas...") ja "Sind surmani" on läbi aegade olnud eestlastele peaaegu hümni eest, sama pühalikud. 13. palju Koidula luuletusi on viisistatud (juba 1869) ning rahva hulgas lauludena levinud. 14. nii kirjaniku kui ühiskonnategelasena etendas L. Koidula tähtsat osa eesti kultuurielus, olles üks selle virgutajaid. Ta osales ka Eesti esimese üldlaulupeo korraldamisel 1869. a. 15. Koidula oli eesti esimene naisajakirjanik (algul "Perno Postimees", hiljem "Eesti Postimees"). 16. 1870 - 1871 etendusid "Vanemuise" seltsis kolm menukat Koidula näidendit: "Saaremaa
Sagedaste surmamotiivide eluliseks taustaks on isa varajane surm. Muidugi on ka eesmärgita huumorit ta luules ning ühiskonnairooniat. Kuid hoolimata üldinimlikest teemadest on H. Runneli luule lokaalne, Eesti rahvuse, eestikeelse lugejaskonna enesetunde-luule. Paljud tema luuletused on selge sihtgrupita, ühtviisi kõnekad nii lastele kui täiskasvanutele. Hulk tema luuletusi on tuntud ka rahvalike lauludena. Runnel on ise öelnud: ,, Kui luuletus saab viisi, on nagu saaks tütar mehele. Midagi tuleb juurde, aga midagi kaob ka ära". Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles
ringmängulaulude hulka. Ringmängulaulud olid möödunud sajandi lõpul ja käesoleva sajandi algul eestlaste hulgas väga populaarsed ja kuulusid iseenesest mõistetavalt iga tantsuõhtu juurde. Ringmänge mängiti siis, kui pillimees (või pillimehed) mängimisest puhkasid ja ka rahva hulka tulid. Eks sidunud ühiselt lauldavad ja kiiret partnerivahetust võimaldavad vahetantsud pidulisi omavahel paremini, aidanud noortel paremini kontaktigi saada. Paljud algselt n-ö harilike lauludena tuntuks saanud laulud kujundati vahelaulude lisandamisega ringmängulauludeks. Piirkonniti kujunesid välja omad lemmikud, selekteerusid viisid, mida selles funktsioonis eelistati. Laulu rännak mööda Eestimaad ja läbi aja algas niisiis 1860. aastate jõulude ajal. Peatselt ületas laul oma sünnikoha piirid, saades suulise leviku, laulukladede ja trükitud laulikute vahendusel tuntuks üle Eesti. Peale algse viisi lauldi tekstivariante mitmesugustel erinevatel viisidel
reekviemi oma varalahkunud isa mälestuseks. Teda on korduvalt autasustatud erinevate aunimetustega. 1992. aastal tõsteti ta rüütliseisusse, 1997 aastal sa temast Inglismaa peer ja Lordidekoja eluaegne lord. Tema muusika on pälvinud 6 Tony t (esitatud on 40 korda), 3 Grammy t (esitatud on 60 korda), 7 Oliver i (esitatud on 100 korda), 1 Kuldse Gloobuse ja Kennedy keskuse auhinna 2006.aastal. Mitmed tema laulud on laialt tuntud ja neid on väga palju kordi salvestatud lihtsalt lauludena. Suurema osa kohta nendest võib öelda, et neid tunneb terve maailm, vähemalt Euroopa kultuuriruumis. Lloyd Webberi muusikastuudio ,,Really Useful Group" on üks suurimatest teatrietendusi lavastavatest kompaniidest Londonis. II Noorusaastad Andrew Lloyd Webber sündis Inglismaal Londonis Jean Hermione ja William Lloyd Webberi vanema pojana 22. märtsil 1948 aastal. Tema ema oli vioola-ja klaverikunstnik, isa helilooja,
Neile meeldib olla sõprade poolt ümbritsetud ja jäävad kiindunult traditsioonide külge, mida perioodiliselt meenutavad loendamatud kohalikud festivalid, mida organiseeritakse üle terve riigi. Fado Ajalooline üldistus Fado päritolu kohta on palju teooriaid: kas monotoonne skandineerimine, mis pärineb keskaja trubaduuride lauludest, või, laul, millel on mauri või afro-brasiilia juured. Fado ilmus Portugali esimest korda 18. sajandi lõpus sentimentaalsete meremeeste lauludena. Siis arenes see 19. sajandi, Napoleoni sõdade rahutute aegade, Inglismaa ülemvõimu ja Brasiilia iseseisvusaja alguses. Need asjaolud selgitavad populaarset vastukaja nendele lauludele, millel oli tõsine ainestik, tavaliselt saatuse jõud (öeldakse, et nimi fado on tulnud ladinakeelsest sõnast faatum: saatus) või inimeste kired. See muutus populaarseks Lisbonis aastal 1820 koos lauljanna Maria Severa'ga. Aastal 1833 avati esimesed fadomajad (casas
Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapalu. Tõlkijana on Anna Haava vahendanud rohkesti klassikateoseid (W. Shakespeare, J. W. Goethe, F. Schilleri, H. Chr. Anderseni jt) ning kreeka mütoloogiat. Kuigi vabakutselise kirjanikuna teenis Anna Haava hilise eani elatist peamiselt tõlketööga. Haava noorpõlveaegne looming kuulub eesti luule klassikasse
aastate teise pooleni. (Foto: Kalju Suur, Tuglase Selts) 1970. aastatel stagnatsiooni tõusu õhkkonnas sai eesti luule oma enfant terrible i, mitmekülgselt andeka näitleja Juhan Viidingu ehk Jüri Üdi. Selle pseudonüümi all avaldas ta oma luulet 1960. aastate lõpust alates, aga 1978. aastal ilmus juba oma nime all luulevalimik "iVla olin Jüri Üdi", millele järgnesid "Elulootus" (1980) ja "Tänan ja palun" (1983). Tema armastatud luuletused levisid ka lauludena. Sama ajajärgu debütant oli ka poetess Doris Kareva, "armastuse laulik, traagikast kantud romantika sellel ülimal astmel, kus armastuse juurde kuuluvad lahutamatult kaotus ja surm" (SALOKANNEL). Tema esikkogu "Päevapildid" ilmus 1978. aastal. Stalinismi ajal viibis nõukogude eesti proosa sügavas letargias. Zanri esindajatest võib esmajoones nimetada ainult Aadu Hindi peateose, monumentaalse romaani "Tuuline rand" (1951) esimest osa, milles kujutatakse Saaremaad kuni 1905
Selle stiili kõigi aegade edukaim aks esindajaks o n ansam bel “The Eagles”. 1976 aastal ilm unud L P -d “Hotel California” m üüdi 11 m iljonit plaati. H uvitav laulja oli ka Johnny Cash (s. 1932), kes pakkus kuulajatele pehmekõlalist countryrocki. 1965 aastal sai kuldplaadi lauluga “I W alk th e lin e”. Omaloodud laule ligi 500. Mõned kauboilaulud on üle ookeani ja läänemere vete jõudnud ka Eestimaa randa ja siin juurdunud rahvalike lauludena. S ellised on näiteks “Postipoiss” ja “Mulgimaa”(tegelikult C . E rardi ja F . T reffo rdi laul “Sitked sellid seal Läänes”. Lisaks sellele on countrylaul mõjutanud ka eestlaste musitseerimist. Palju on asutatud kantrim uusikat viljelevaid ansam bleid, tuntum ad neist on “Kukerpillid” ja “Justament”. M itm ed eesti heliloojad on kirjutanud countrystiilis laule. V iim astel aastatel on korraldatud ka countrymuusika festivale.
kreeka poeedi Theokritose pastoraalset luulet, ent viisid idealiseeritud karjustemaale Arkaadiasse lisaks armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme, ning seda kõike nii nõtkeis ja laulvais heksameetreis, milliseid rooma luule varem ei tundnud. Vergilius oli töötanud oma luulekogu kallal kolm aastat ning see kogu tegi temast kohe Rooma tuntuima poeedi. Ekolooge esitati teatris lauludena ning tagasihoidlikku poeeti tervitati peaaegu samasuguse austusega nagu imperaatorit. Teine teos, poeem "Georgica" (u "Maaharija kunst"), mille kallal luuletaja töötas seitse aastat, võttis teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist "Tööd ja päevad", kuid ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõtteks ka innustus kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamiseks. Vergiliuse unistuseks oli loobuda luuletamisest ning pühenduda filosoofiale
annaabi.ee 
