ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega. Domineerivaks värvuseks on vana-tori hobustel raudjas tumedamate ja heledamate varjunditega. Esineb ka musta, kollase, kimmli ja kõrvi värvusega hobuseid. Paljudel hobustel esineb peal ja jalgadel valged märgised. Pea on vana-tori hobusel keskmise suurusega sirge profiiliga. Sõõrmed avarad, ninaselg lai. Kõrvad on keskmise pikkusega, püstjad ja laia lauba tõttu teineteisest eemalseisvad. Tavaliselt võrdub pea pikkus laudja pikkusega. Kael on harilikult võrdne pea pikkusega või veidi pikem, hästi lihastunud, sügav, selgesti märgatava kägivaoga. Rind on lai, hästi lihastunud ning sügav. Roidekaar on kumer. Turi on lai ja hästi lihastunud, pigem madal ning lühike, kuid võib olla ka keskmise kõrguse ja pikkusega. Abaluu asend on pigem püstjas kuni püstine. Abaluu piirkond on hästi lihastunud. Selg on lühike, tugev, hästi
Turja kõrgus 134,4 127 Kere põikpikkus kepiga 155 149 Rinna üm 194,5 182 Laudja laius 1 50,2 46,9 2 47,6 43,7 3 30,2 29,1
udar. Lihastik,lihaomadused.tagasihoidlik. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF), EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK ) ,EESTI MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused. aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. ENAMLEVINUD LIHAVEISETÕUD :HEREFORD, ABERDIIN-ANGUS, GALLOWAY , LIMUSIIN SAROLEE , BELGIA SININE TÕUG ,PIEMONTI TÕUG 6. VÄLIMIK E. EKSTERJÖÖR 7.LINEAARNE HINDAMINE hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelep., välimikuomadused tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmä: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete
udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. HEREFORD – vanemaid tõuge maailmas. Aretati välja Lõuna-Inglismaal. Pikaealised, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga. Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Värvus on valdavalt punane erinevate toonidega. Tüüpilised on pikad sarved, kuid maailmas on levinud ka nudid herefordid. Eestisse toodi 1978.a ning peeti rohkem 1980-ndatel aastatel, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel.
2- vasak eesjalg eest randmeni ja tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge 3-vasak tagajalg pöiani, parem tagajalg poole pöiani valge 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe 2-täpp 3-täht 4-laik 5-kriips 6-lauk 7-päits Hobuse mõõtmed 1 ja 2 turjakõrgus, 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19 rinna ümbermõõdu mõõtmise koht, 20 ja 21 kämbla ümbermõõdu mõõtmise koht
Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused. Seepärast ei saa kasutada piimatõugu mullikate seemendamisel. Hele akviteen e. akviteeni hele: aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias. Loomad on halli värvi, kusjuures värvitoon varieerub. Tänu sobivale kehatüübile pole probleeme poegimisega.
tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud – seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. Hereford – pikaealised, hea tervisega, rahulikud, hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad. Pikad sarved või nudid. Eestisse toodi 1978.a Aberdiin-angus – väikesekasvuline, rahulikud, tugevad, vastupidavad, nudid. Eestisse toodi 1994.a. Galloway – kohanenud külma ja niiske kliimaga, vastupidavad, tugevad, nudid. Eestisse toodi 2006.a. Limusiin – väga hästi arenenud tagakeha, kasvukiirus on suur, poegimisraskusi esineb vähe.
Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. · Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Lihatõugu veistel on hästiarenenud lihaomadused. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. · Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks. 3.1.2.1. PIIMATÕUD Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Sama värvus viitab tõugude omavahelisele sugulusele, sest nad on kujundatud samu aretuskomponente kasutades. Ajalooliselt on
loetakse alates 149 sentimeetrist (Briggs ja Hamilton, 2005). 2.1. Hobuste kehamõõdud Eesti hobused on väikest kasvu ja keskmine normaal kasv on hakanud aastatega kasvama. Kõige levinumad mõõdud leiad alt (Kreen, 2003): Turjakõrgus, (lühend tk) - mõõdetakse turja kõrgemast punktist mõõtepinnani; Seljakõrgus, sk - selja kõige madalamast kohast tasapinnani; Landekõrgus, lak - esimese landelüli kohalt mõõtepinnani; Laudjakõrgus, lk - Laudja kõrgeimast punktist mõõtepinnani; Kere põikipikkus kepiga, kppk - õlanukist tuhara tagumise punktini; Kere põikipikkus lindiga, kppl - samad punktid mis eelmises. Sooritatakse lindiga; Rinnalaius, rl - õlaliigeste külgmiste punktide vaheline kaugus; Laudjapikkus, lp - puusanukki eesmisest punktist tuhara tagumise punktini; Laudjalaius, ll - puusanukkide külgmiste punktide vahe; Rinna ümbermõõt, rü - sedelgavöö kohalt vertikaalsetelt üle turja;
tagant poole kämblani valge, parem eesjalg sõrgatsiliigeseni valge, 3-vasak tagajalg pöjani, parem tagajalg poole pöjani valge, 4- vasak tagajalg säärem, parem tagajälg kannaliigeseni valge, parem kabi kirju. Pea märgised 1-kübe, 2-täpp, 3-täht, 4-laik, 5-kriips, 6-lauk, 7-päits Hobuse mõõtmed 1 ja 2 turjakõrgus, 3 ja 4 seljakõrgus, 5 ja 6 laudjakõrgus, 7 ja 8 kere põikpikkus, 7 ja 8 laudja pikkus, 10 ja 11 pea pikkus, 12 ja 13 pea Laius, 14 ja 15 pea sügavus, 16 ja 17 kaela pikkus, 18 ja 19 rinna ümbermõõdu mõõtmise koht, 20 ja 21 kämbla ümbermõõdu mõõtmise koht 1 Maamajandus, Põllumajandus, Regionaalpoliitika, Maaelupoliitika. 2 Põllumajanduspoliitika- *tulupoliitika *agraarstruktuuripoliitika Maamajanduspoliitika- *toiduainetetööstuspoliitika *kaubanduspoliitika *interventsioonipoliitika *toidupoliitika *tarbijakaitse
Selga hinnatakse seljajoone sirguse, laiuse ja lihastiku järgi. Kõikidel loomadel peetakse heaks, laia suhteliselt sirget, hea lihastusega selga, sest koos landega moodustab see silla ees- ja tagakehaosade vahel, mille tugevusest oleneb looma konstitutsiooni tugevus. Selja hea lihastuse korral saadakse tapaloomadelt väärtuslikku liha. 7 2.7 Lanne Lanne ehk nimme on selja ja laudja vaheline kehaosa, mis toetub selgroo kuuele nimme lülile. Lannet hinnatakse pikkuse, sirguse ja lihastuse järgi. Lanne pean olema sirge, tasane ja hea lihastusega. Pehme ja nõgus lanne on eksterjööri viga, mida tuleb aretustöös pidevalt arvestada. Lande piirkonnast saab head filee- ja rostbeefiliha, mispärast lihaloomadel eelistatakse pikka, laia, sirget ja hästi lihastunud lannet. 2.8 Kõht Kõht on loomal seedeorganeid sisaldav kehaosa, mida piiravad pehme
Lihaomadused tagasihoidlikud (eesti holsteini tõug (ehf), eesti punane veisetõug (epk ) ,eesti maatõug (ek)). Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus. Lihatõud lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Enamlevinud lihaveisetõud: (hereford, aberdiin-angus, galloway , limusiin, sarolee , belgia sinine tõug, piemonti tõug). 7) KASVU JA ARENGU MÕISTE. ABSOLUUTNE JA SUHTELINE JUURDEKASV Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas (diferentseerumine ja morfogenees). Areng on organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseerumise all tuleb
Muudel juhtudel piirdutakse üksikute mõõtmega. Näiteks mitme loomaliigi kehamassi saab määrata suure tõenäosusega kere ümbermõõdu ja suurust turjakõrguse järgi. Aretusõpetuse seisukohalt loetakse tähtsamateks mõõtmed loomade kandmiseks tõuraamatusse. · Veiste mõõtmed : ristluu kõrgus (rk) - mõõtkepiga ristluu kõrgemast punktist maapinnani; · rinna sügavus (rs) - mõõtkepiga esijalgade tagant turjalt rinnakuni; · laudja laius (ll2) - mõõtsirkliga puusaliigeste külgmiste punktide vahe; · laudja pikkus (lp) - mõõtsirkliga puusa- ja päraluunuki vahe; · kere põikpikkus lindiga (kppl) - õlaliigese esi- ja päraluunuki tagapinna vahe; · rinnaümbermõõt (rü) - mõõtlindiga esijalgade tagant ümber rinna; · kehamass - kaalumisel või spetsiaalse mõõtlindiga rinnaümbermõõdu alusel; · Sigade: kere pikkus (kp) - mõõtlindiga otsmikukandist kuni sabajuureni;
pidamine, haigus, liiga vana. Konstitutsioonid on juba läbi võetud,(kohev, tugev jne) II Hobuste mõõtmed tavaliselt mõõdetakse 4, aga agaramad mõõdavad rohkem. 1. Turjakõrgus(tk) maapinnast 7 ogajätke kohani. Mõõdulatiga 2. Kerepõikpikkus kepiga(kppk) 3. Rinnaümbermõõt (rü) 4. Kämblaümbermõõt(kü) kämbla peenemaist kohast Mõõtmistäpsus on 1cm, v.a. kü 0,5cm. Rinnasügavus-rs Rinnalaius- rl sirkliga Laudja laius- Laudja pikkus- lp, sirkliga Kaela pikkus- lindiga Jala pikkus jp- küünarnukist maapinnani Kirja pannakse just õiges järjekorras Kui esitatakse kolm nr, siis järelikult põikpikkust ei ole. Seda ei võeta alla 1,5 aasta vanuselt. Sagedamini mõõdetakse Sirkliga rinnalaius, laudja pikkus, Jalapikkus, rinnasügavus, kaelapikkus. 06.02.07 Mõõtmisks vajalikud tegurid 1.Hobune pannakse tasasele pinnale 2
suunas. ON hästiarenenud hinamis- ja vereringeorganid ning kiire ainevahetus, mis tagavad võimalikult suure hulga piima tekke udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, ka lihaomadused. Lihatõud- piimatoodang madal, piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas 1,5..2t piima. On hästiarenenud lihaomadused, aeglase ainevahetusega, flegmaatilise närvisüsteemiga, mõnedel on isel. Topeltlihastik laudja osas. Lihaomadused head. 7. Areng-organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasv- looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises, Aluseks on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi.
Piimatõud: 1)Eesti Holsteini tõug(EHF) mustakirju veis 2)Punasekirju Holstein 3)Eesti Punane veisetõug (EPK) 4)Sveitsi tõug valge suuümbrus 5)Dzorsi tõug valge suuümbrus, ilusad silmad 6)Eesti maatõug (EK) Tõu määramise aluseks värvus. (must vs punane dom.must, sarved vs nudi dom.nudi) Lihatõud: 1)Aberdiin-Angus 2)Hereford pea ja kõhualune valged 3)Sarolee 4)Limusiin 5)Soti mägiveis 6)Hele akviteen kaksikpepu e topeltlihastik e Doppellender laudja osas 7)Belgia sinine - doppellender 7. Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Areng on looma organismi kvalitatiivne überkujunemine. Arengu käigus rakkudel, kudedel ja organitel tekivad uued funktsioonid. Kasvukiirus jagatakse kaheks absoluutseks ja suhteliseks juurdekasvuks. Absoluutne juurdekasv on looma kehamassi või mõõtmete suurenemine mingis ajaühikus.
Neil on hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid. Neil on pikk, sügav ja kitsas rind. Roided asetsevad üksteisest kaugel ja on tugevasti tahapoole kaardunud. Seega roiete- ja selgroovaheline kraniaalne nurk on nüri. Looma kehakontuur nii külg- kui ka pealtvaates on kolmnurkne. Sellesse tüüpi kuuluvad piimaveised, kiirushobused, munakanad. Seedetüüp ehk eurüsoomne tüüp. Nii külg- kui pealtvaates omavad ristküliku kontuure. Turi on laiem. Laudja laius ei ületa eriti eeskeha laiust. Neil on lühike silindriline rinnakorv, peaaegu vertikaalselt asetsevate roietega. Hingamis- ja vereringeelundid on vähem arenenud. Loomad nuumuvad hästi ja koguvad rasva nahaalusesse sidekoesse ning seedeorganite vahele. Seda tüüpi on lihaveised, sead, lihalambad ja ka lihakana tõud. Vahepealne ehk mesosoomne tüüp. Siia kuuluvad ühele või teisele poole kalduvad ja ühe tüübi alla raskesti klassifitseeritavad loomad. 23. Konstitutsioonitüübid
nabapiirkonnaks. 3) kaudaalne kõhupiirkond - ulatub puusanukke riivavast segmentaaltasandist vaagna sissekäiguni.Ta jaguneb kubemepiirkonnaks ja häbemepiirkonnaks. Vaagen luuliseks aluseks on ristluu ja puusaluud. Nende vahele jääb vaagnaõõs, mis algab niudeluuharja ja süleluukammi kohalt.Jaguneb: 1) ristluupiirkonnaks - paaritu 2) tuharapiirkonnaks paariline, ristluu-ja tuharapiirkond koos moodustavad laudja; puusanukipiirkonnaks; 3) sabapiirkonnaks; 4) lahklihapiirkonnaks paikneb päraku ja väliste suguorganite vahel. Eesjäsemepiirkond kere küljes olevas eesjäseme osas eristatakse: 1) õlaliigesepiirkonda; 2) õlavarrepiirkonda; 3) kaenlapiirkonda; 4) kolmpealihasepiirkonda e. saps 5) küünarliigesepiirkond 6)küünarnukipiirkond Eesjäseme kerest väljaulatuvas osas esinevad: 1) küünarvarrepiirkond; 2) randmepiirkond; 3) kämblapiirkond; 4) sõrgatsipiirkond; 5) piirdepiirkond;
universaalset põllumajandushobust, keda kasutatakse edukalt põllu- ja transporttöödel. [2] (Lisa 6) Tori hobuse välimikku iseloomustavad järgmised omadused: pea on keskmise suurusega, laia otsmikuga, harvemini nõgusa või kongninalise profiiliga. Kael on keskmise pikkusega, sirge, rind sügav ja lai. Turi ja selg on keskmise pikkusega, üsna laiad ja lihaselised, lanne lühike, lai, hästi lihastunud. Tühemik on väike, laudjas pikk, keskmise laiusega kuni lai ja lihaseline. Laudja kuju on tõule iseloomulikult ovaalne ja libajas, mõnel liinil ka renjas. Kõht on silinderjas, piht ja reied lihastega hästi kaetud. Jalad on tugeva ehitusega, hästi arenenud kõõlustega, liigesed laiad ja tugevad, kabjad keskmise suurusega ja tiheda vastupidava kabjasarvega. Välimiku puudustest täheldatakse ebakorrapärast jalgade ehitust, kitsast seisu, koond- ja harkvarbalisust, eetsirandmelisust, pehmet sõrgatsit, mõnikord nõgusavõitu selga ja kitsast rinda
udaras. Neil on hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarustusega udar. Lihastik seevastu on tagasihoidlik, samuti lihaomadused. Lihatõud - seda tõugu lehmade piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasvatamiseks. Aastas saadakse lehmalt 1500...2000 kg piima. Nad on aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on iseloomulik nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Lihaomadused on head. Kombineeritud jõudlusega n.o kahesuunalise jõudlusega tõud. Neil on küllalt kõrge piimatoodang ja head lihaomadused. Olenevalt sellest kumb jõudluse liik on ülekaalus, liigitatakse need omakorda liha-piima ja piima-lihatõugudeks PIIMATÕUD EESTI HOLSTEINI TÕUG (enne eesti mustakirju tõug) Tõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretusloo alguseks võib lugeda 1838
annaabi.ee 
