kloostrisse astuja ei tohtinud lahkuda sealt enam, allub abtile. Nii tekkis Benedictuse ordu. Kloostritele tekkisid suured maavaldused ja nad olid rikkad ja vägevad. Kloostritest väljaspool hakati ka levitama kerjusmunkade poolt Jumala sõna. Alates 5. sajandist oli Euroopas palju kloostreid. Mungaks hakkasid inimesed, kes tahtsid olla üksinduses ja palvetada, vahel ka sellepärast, et olla vaikuses ja rahus. Nunnaks hakati sellepärast, et midagi peale lastekasvatamise teha, nt nad kirjutasid ja illustreerisid raamatuid ümber. Nunnakloostrite juures olid koolid. Seal korraldati ka pidusid ja võõrustati külalisi. Uhke kirikuhoone ülesanne oli palvetavatele kristlastele peavarju pakkuda. See oli ka küla keskus. Sõja korral pakkus kirik pelgupaika. Kiriku asend oli ida-lääne suunas, altar jäi itta, esimeste valguskiirte suunas. See sümboliseeris üles tõusmist. Kirik kujundas kultuurielu keskajal. Kunstiteosed valmisid kiriku tellimisel.
õigustega kaasnevad ka kohustused. Kuid nii alati see ei olnud, nõukogude ajal õpetaja amet oli kõrgelt austatud ning õpilased ja ka nende lapsevanemad pidasid õpetajatest lugu. Kui aga õpilane lubas endale liiga palju, helistas õpetaja lapsevanemate töökohtadesse, et nood hakkaks last paremini kasvatama, vastasel juhul oli lapsevanemate ülemusel õigus neid karistada või isegi töölt vallandada halva lastekasvatamise eest. Selline süsteem oli palju tõhusam, sest kooli lõpetasid intelligentsed ja hästi kasvatatud noorukid. Tänapäeva kohta sama öelda ei saa. Lumehelbekestele on koolis hea olla, sest kõik hoolivad neist kui väikestest lastest, kuid kool kahjuks ei kesta elu lõpuni, kunagi peab täiskasvanu elusse astuma ning see on lumehelbekeste jaoks väga karm, sest nad on harjunud abi paluma iga väikese probleemiga. Täiskasvanud lumehelbeke peab õppima ise hakkama saama
Ühiskonnas levivad käibetõed kasvatuse kohta Laps on kodu peegel Ei ole olemas halbu lapsi! Sündides on laps süütu, on halvad eeskujud ja halvad mõjutused. Lapsel on vaja turvatunnet, kui seda kodus pole, siis otsib ta seda mujalt ja tihtipeale mujalt tähendab pettumust. Paraku kohtab eriti tihti väga sümpaatseid ja korralikke peresid, kus absoluutselt ei osata lastekasvatamise kunsti ja selle tõestuseks ongi hulgi austatud ja lugupeetud vanematel lapsed kasvanud kas üle pea või siis saadavad korda erineva kaliibriga sigadusi nii kodus, koolis kui ka tänaval. Ja ei tohi muidugi unustada ära selliseid vanemaid, kes leiavad, et kui on vägev kodu, vinged autod ja patakas raha lapse tarbeks, siis lapsed kasvavad ise headeks. Need on siis juba täiesti halvad vanemad. Last tuleb voolida maast-madalast ja hetkekski ei tohi unustada austuse ja lugupidamise
Jaan Sild "Kolmkümmend aastat armastust" Eduard Vilde Küsimused 1. Milline on autori suhtumine oma tegelastesse? Too selle kohta tekstist 3 näidet. 2. Analüüsi ja iseloomusta Kreekide kolmekümneaastast abielu. 3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1. Autor kujutab isand Kreeki isekana ja ülbena ehk kõik peab käima nii nagu tema tahab ja teiste suhtes on ta ükskõikne (näide tekstist: Mehed, visake haud kähku kinni; mul kolmkümmend saadu heinu aasal lahti ja näe, äike tulekul!). Ta kujutab pastorit hea jutuvestjana (näide tekstist: ..
Vanasti algas: "Mõista-mõista..." ja vastus oli ühesõnaline. Mõistatused on taibukuse proov. On ka piltmõistatusi. Muistend - tõsieluline. Ta on seotud kindla aja, koha või inimestega või sündmustega. Kõnekäänd - Folklooris kild e. parool. Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab edasi lühidalt piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse. Vanasõnad - terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Naljand - käsitletakse elu huumoriga. Sageli kasutatakse nendes dialoogi ning ootamatut lõpplahendust - puänti 13.saj.- tekkis eesti kirjakultuur 1535.a. Wanradti ja Koelli katekismus Wittenbergis. 11lk säilinud. Alam- Saksa keeles. 1600-1606.- G. Mütteri 39 eesti keelset käsikirjalist jutlust. ~400lk, eesti keelsed!
Just nemad ootasid seda nii mitmel põhjusel. Ja kui see ka väiksel määral juhtus, muutus naiste elu. Mida tähendas, siis olla tolajal moodne naine? Naiste osalemise üle avalikus elus on arutatud juba enne meie ajaarvamist. Kui näiteks Platon tunnistas naiste ja meeste poliitilisi võimeid enam-vähem võrdseteks, siis Aristoteles väitis, et naised ei saagi poliitilises elus osaleda, sest neil pole kunagi võimalik leida majapidamistööde ja lastekasvatamise kõrvalt piisavalt vaba aega. Samuti oli ka 1900-ndatel aastatel. Naistel oli vähe õigusi, aga palju piirangid, millega nad pidid leppima: nad olid seaduste ees õhimõtteliselt olematud. Nad ei saanud kedagi kohtusse kaevata, aga samas ei saadud neid, neil ei olnud õigust varale ega õigust teha otsuseid karjääris. Piirangud viisis naised selleni, et moodsamõtlemisega naised hakkasid naisõiguslasteks. 20
Oluline tegur on ka haridustase: alg- ja põhiharidusega inimesed jäävad tavaliselt ükskõikseks, kõrgharitud on aga aktiivsed, sest suudavad ennast poliitiliselt määratleda ja lähvad selletõttu suurema tõenäosusega valima. SUGU. Naised said poliitilised õigused meestest hiljem. Viimaste aastate uuringud näitavad soolise lõhe vähenemist, kuid sellegipoolest on naised poliitikas meestega võrreldes vähem esindatud ja seda näiteks sellepärast, et lastekasvatamise ja palgatöö kõrvalt ei jää lihtsalt aega üle. VANUS. Tänapäeva ühiskonnas käivad eakad usinamalt valimas, kui noored. Riiklikke sotsiaaltoetusi saavad vanurid on aga veelgi aktiivsemad. Noorte vähesem poliitikas osalemine tuleneb noorte muutlikust ja korraldamata elust, kuna nad alles omandavad elukutset ja kujundavad elustiili. RAHVUS, RASS. USA uuringud näitasid, et valgete häälteaktiivsus on kõrgem kui afroameeriklastel ja latiinodel. Samuti erakondede toetajaskond
piltlikustamiseks ja imestamiseks. Kõnekäände on võimalik mõista vaid lauses. KAS TUNNED KÕNEKÄÄNDE? KILLUD Tänapäeval asendavad kõnekäändusid killud ehk paroolid. Kildusid iseloomustab ajakohastus ja mängulisus. Enamasti on killud erineva algupäraga tsitaadid (Kus Siim on? – Kloostri taga metsas.) Armastus kolme apelsini vastu Eesti filmide helikillud VANASÕNAD Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Vanasõnu võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. AFORISM Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Vanasõnad on rahva ühislooming, aforismide autoriteks on kirjanikud,
· Logoteraapia looja, neuroloog ja psühhiaater Viktor E. Frankl arvab, et ainult armastuse kaudu on võimalik tunnetada teise inimese isiksuse sügavaimat olemust. · Psühholoogiadoktor Barbara De Angelis väidab, et armastus ühendab sind sinu sisemise jõuga. Mida enam inimene tunneb end armastusest ilmajäetuna, seda hoolimatumalt või ükskõiksemalt ta käitub. · Psühholoogiadoktor James W. Prescott hindab inimkultuure lastekasvatamise meetodite põhjal. Ta leiab, et ühiskonnas, kus lapsi armastatakse ning pakutakse neile puudutuste kaudu füüsilist lähedust, on kultuur rahumeelne. Kuidas tõlgendab ja kirjeldab armastust Viktoria Saadiga? Armastus on kindlasti rohkem kui lihtsalt vajadus kellegagi koos olla ning tunda, et sind vajatakse. Armastus annab sulle julguse ennast avada, näha ennast sellisena nagu sa oled ja julguse ennast sellisena oma partnerile ka näidata
Põhieesmärgiks oli kasvatada perekonna tulusid ning kui naised teenisid mujal rohkem, palkasid nad kellegi koduseid töid tegema, sest keskajal polnud töö seotud soolise kuuluvusega nii tugevalt kui Uusaja alguses 16. sajandil. Pärast kiriku võimu kasvu hakkasid 1 naised kodumajapidamisega rohkem tegelema. Keskaja naised tegid ametlikult tööd lastekasvatamise kõrvalt samuti, kui seda teevad naised 21. sajandil. Tänapäeval on üpris vähe naisi, kes pühendaksid end täielikult perekonnale ja kodule ning ei tahaks edasi areneda karjääriredelil. 1300. aasta paiku elas üle 90% Euroopa elanikkonnast endiselt maal ja inimesed tootsid ise suurema osa sellest, mida nad tarbisid. Naise toodanguline panus on Euroopas kõge olnud ja ilma naise tööta ei oleks toime tuldud. Naise kõrvaldamine ametistest ja tootmisest on alles kodanlikule 19
Ilukirjandus e belletristika kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval. Ilukirjandus rahuldab inimese esteetilisi vajadusi. See pakub lugejale kujutelmi, elamusi ja kogemusi. Ilukirjanduses ei kujutata tegelikku maailma, vaid esitatakse selle tõlgendusi. See aitab inimesel aega, maailma ja ennast paremini mõista. Näiteks romaan, jutustus, novell, näidend ja luuletus. Vanasõna lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. Miljöö teose aeg-ruum
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4. Autobiograafia - enda kirjutatud elulugu. Ilukirjanduses nimetatakse autobiograafiaks teost, kus autor kirjeldab oma elu. Näiteks Juhan Smuuli (1922 -1971) "Autobiograafia". 5. Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapä...
Piltmõistatuse küsimus esitatakse joonistusena. Mõistatuse lahendus antakse lausena. Keerdküsimused on rajatud vaimukatele lahendustele. Neid on sageli võimatu ära arvata. Näiteks: Missugune hammas paneb naerma? (naljahammas) Kanda jõuad lugeda ei jõua? (juuksed) Vanasõnad Vanasõna all mõistetakse rahvasuus käibivat üldistavat lauset. Vanasõnad on terviklikud, lühikesed, piltlikud ning tabavad väljendid, mis käivad töö, lastekasvatamise, õppimise, kodu ja teiste tähtsate eluvaldkondade kohta. Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elutõde ja kogemused. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, milles avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõna tänapäevane vorm on aforism ehk mõttetera. Aforism on napisõnaline vaimukas ütlus, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Vanasõnad on rahva ühislooming, aforismide autoriteks on kirjanikud, teadlased või teised tuntud inimesed.
kes seda annavad, kui neid kes seda saavad. Logoteraapia looja, neuroloog ja psühhiaater Viktor E. Frankl arvab, et ainult armastuse kaudu on võimalik tunnetada teise inimese isiksuse sügavaimat olemust. Psühholoogiadoktor Barbara De Angelis väidab, et armastus ühendab sind sinu sisemise jõuga. Mida enam inimene tunneb end armastusest ilmajäetuna, seda hoolimatumalt või ükskõiksemalt ta käitub. Psühholoogiadoktor James W. Prescott hindab inimkultuure lastekasvatamise meetodite põhjal. Ta leiab, et ühiskonnas, kus lapsi armastatakse ning pakutakse neile puudutuste kaudu füüsilist lähedust, on kultuur rahumeelne. Armastuse puudus Holistilise Teraapia Instituudi ja Holistilise Psühhoteraapia Eesti Seltsi terapeudid on ammu tähele pannud, et suurim põud Eestis pole mitte raha- ja tööpuudus, vaid armastuse nappus. Instituudi raames on juba 11 aastat läbi viidud koolitusi ja kursusi ning tehtud tõhusat teraapiatööd.
a. Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. b. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. c. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, lastekasvatamise meetodid. d. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. e. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. f. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. g. Elustiil individuaalsel ja grupi tasanditel. h. Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassikalise kuuluvuse või rahvusega, siis
läheduse diagrammist (joon. 14-1). Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng. 23. 2. Kuivõrd on perekonna lastekasvatamise tavad kohandunud vastava perevormi ja situatsiooniga? 23. 3. Kes on võtnud endale vastutuse lastekasvatajarolli või sotsialiseerimisfunktsiooni
Omaetteolek ja vastastikune kokkukuuluvus. 22. 7. Kuidas tegeleb perekond probleemidega, mis puudutavad eraldiolekut ja vastastikust kokkukuuluvust? Kuidas aitab perekond oma liikmeid soovi puhul olla üheskoos ja saavutada vastastikune kokkukuuluvustunne? Kas eksisteerib võimalusi omaette olekuks ning kui jah, kas need võimalused vastavad kõigi pereliikmete vanusele ja vajadustele ? 23. Sotsialiseerumise funktsioon. 23. 1. Hinnata perekonna lastekasvatamise tavasid järgmistes valdkondades : Käitumise kontroll, mille alla kuuluvad distsipliin, tasustamine ja karistamine. Sõltumatus ja sõltuvus. Armastuse saamine ja jagamine Eakohase käitumise harjutamine (sotsiaalne, füüsiline, emotsionaalne, kõneline või keeleline ja intellektuaalne areng. 23. 2. Kuivõrd on perekonna lastekasvatamise tavad kohandunud vastava perevormi ja situatsiooniga? 23. 3. Kes on võtnud endale vastutuse lastekasvatajarolli või sotsialiseerimisfunktsiooni
seega, kodu pole enam ainult naiste piirkond. Kasvav kodus töötamine tähendab, et isad saavad olla rohkem koos oma lastega, kuigi neil on pikad töötunnid. Mõnes piirkonnas, nagu varasel tööstusajal, on naistele rohkem töid kui meestele ja mõnes perekonnas teenivad naised rohkem kui mehed, seega, kodus viibivate isade arv kasvab jälle. Täiskasvanud lapsed elavad kaugel oma vanematest, sellepärast on isad lastekasvatamise võti. Milline on hea isa Hea isa on see, kellel on lapse jaoks aega. Isa, kes võtab seda aega. Ja kannatlikkust. Senikaua, kui seda aega lapsega tegelemiseks ei ole, on isal ainult teoreetiline võimalus olla hea isa. Kui aeg endale võtta ja asuda koos lapsega uuesti avastama maailma, siis on see juba praktiline võimalus olla hea isa. Võtta aega, et seletada ja õpetada. Sellest on vähe, et isa on kodus ja laps on kodus ja isa
Kuid ka meie unistused ja isiklik, endale kulutatud aeg on abielus väga suure tähtsusega. Kui me ei unista, ei planeeri ja ei jaga vastutust ning elukoormaid, siis on frustatsioon kerge tekkima. Sest tunneli otsast ei paista valgust ja elu on vaid rügamine, kohustuste täitmine. Nii on liiga paljud naised oma pere pantvangid nende unistused, töö ja saavutused ei näi kunagi saabuvat. Kogu nende elu keerleb vaid rahateenimise, koristamise, söögitegemise, lastekasvatamise ja pesupesemise ümber. Ja selle kõige otsa soovib mees voodis õrna hellitlevat nümfi kohata. Kust kohast see vaene naine selle kõik ometi võtma peaks?! Ja kus on tema isiklik elu, unistused, erialane töö, saavutused jms? Millal ta puhkab, reisib, hingab ja naudib, oravarattast välja astub? Taas on vastuseks: seda tuleb planeerida. Sest hea tahtmise korral saab peaaegu kõike. Nüüd jõuame ühe tähtsama sõlmpunktini kogu abielusuhtes, milleta pole võimalik ei eelkirjeldatud
Elustiil – Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Subkultuurid - Noorsoouurimustekontekstisvõibelustiili defineerida kui vabalt
läheb distsipliin käest ja selle käigus saavad lapsed vigastada. On ka juhtumeid, kus vaimne puudujääk võib olla vägivalla põhjuseks. Meie mitmekultuurilises ühiskonnas on palju erinevaid viise laste üleskasvatamiseks. Üldiselt püütakse kultuurilisi erinevusi mõista ja arvestada. Kui aga laste üleskasvatamise teatud viis kas vigastab lapsi, või on mingil moel lapsele ohtlik, siis tuleb asjaolust ette kanda, et sel teel saaks perekond omandada üldsusele vastuvõetavaid lastekasvatamise meetodeid ja neid oma perekonnas kasutada. Mõnes perekonnas on omavaheliste lahkhelide ja peresiseste raskuste lahendamise ainsaks teeks vägivald. Kallaletung, mis oli esialgu sihitud laste ema vastu, võib hiljem suunduda laste vastu. Lapsed, kellele on tehtud kas vaimset või füüsilist häda, vajavad abi. Kõrvalise abita on täiesti võimalik, et nendel lastel arenevad teiste lastega suhtlemises hälbed, neil on
*Elustiili mõiste ja elustiili kujunemine- Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest äärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Elustiil individuaalselja grupitasandite Kui varem oli inimese personaalne identiteet seotud klassilise kuuluvuse
"Las küpsta veel, ei soovi toorest süüa ma." Kes räägib suure suuga, peites suutmatust, siin öeldu see võib panna enda arvele. (Phaedrus) 58. Vanasõna - lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. 59
"Las küpsta veel, ei soovi toorest süüa ma." Kes räägib suure suuga, peites suutmatust, siin öeldu see võib panna enda arvele. (Phaedrus) 58. Vanasõna - lühike, terviklik, piltlik ning tabav väljend mingi elunähtuse kohta (töö, lastekasvatamise, õppimine, kodu, ilm jm). Vanasõnades on võetud kokku paljude inimpõlvede elukogemused ja -tõde. Neid võib võrrelda elamisreeglitega, kus avalduvad talurahva eetika ja moraal. Vanasõnu kasutatakse mingi seisukoha rõhutamiseks ning kõne ilmestamiseks ja piltlikustamiseks. Näiteks: Kui töö lõpeb, lõpeb leib. Kel tarkus peas, sel ohjad peos. Virgad vanemad, laisad lapsed, laisad vanemad, virgad lapsed. 59
juurdepääs sotsiaalsetele hüvedele oma staatuse tõttu sotsiaalses hierarhias. Inimese eluvõimalused on positiivses korrelatsioonis sotsiaalse kuuluvusega. Kihistumine ja elustiil Kuulumine erinevatesse sotsiaalsetesse kihtidesse avaldub elustiilide erinevuses (I. Robertson): 1. poliitilised käitumine 2. abieluline stabiilsus 3. religioosne kuuluvus 4. hariduslikud saavutused 5. tervis 6. väärtused ja hoiakud 7. lastekasvatamise meetodid 8. kriminaalne käitumine Erinevused elustiilides tulenevad (1) erinevatest võimalustest ja (2) erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuigi nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. See kujundab identifikatsiooni, mis seotakse kuulumisega sotsiaalsesse kihti. P. Bourdieu: sümboolne kapital, mis on tunnustatud sotsiaalse rühma
Elustiil kujutab endast elu stiliseerimist, mis tähendab individuaalsuse väljendamist läbi teatud sümbolilist väärtust omavate kaupade, teenuste ja sotsiaalsete praktikate. Elustiil on käitumismustrite teadliku viljelemise ja kujundamise tulemus. Elustiilide erinevus: poliitiline käitumine, elamisviisid, abieluline stabiilsus, religioosne kuuluvus, hariduslikud saavutused, tervis, väärtused ja hoiakud, lastekasvatamise meetodid, kriminaalne käitumine. Erinevused elustiilides tulenevad erinevatest võimalustest ja erinevatest väärtusmaailmadest, mille kujunemine toimub vastasmõjus. Erinevused tarbimises on kestvad kuid nende vorm võib muutuda. Elustiiliga luuakse märke, millel on sümboolne tähendus. Elustiilid ja identiteet Elustiil individuaalsel ja grupi tasanditel
3. 1895. 1963. a Melville Herskovits ,,Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Probleemküsimus mis ühendab kogu maailma rahvaid? Inimkonna psüühilise ühtsuse printsiip (biopsühholoogiline võrdsus: kuigi indiviidid erinevad emotsionaalselt ja intellektuaalselt, on inimkonnal kultuuriloomise võime näiteks Tasmaania põliselanikud surid välja, sest Austraalia kolonialistid lasid neid küttida ) Kultuurilised universaalid lastekasvatamise pikk periood, aastaringne seksuaalsus, sümbolid, tööriistade kasutamise võime Eksogaamia reeglid, normid, millega määratletakse millisest grupist väljapoole võib abielluda (nt lähisugulased) (tava, mis keelab sama sugulusrühma liikmete omavahelise abielu) Endogaamia reeglid, mis määravad, millise grupi sees peaks abielluma (nt eestlane peaks abielluma eestlasega) Tuumperekond perekond, kus elavad vanemad ja nende lapsed (ideaalperekond meie kultuuri mõistes)
(1 a) vanemahüvitis; (b) kättesaadav ja kvaliteetne alusharidus (ECEC ühe aastastele ja vanematele lastele); (c) paindlik tööturg. Perepoliitika instrumendid: Eesmärk: vaesuse leevandmine- benefiits in cash (emapalk jne); benefiits in kind (koolilõunad, lastehoid). Eesmärk: (targa) hõive suurendamine (töö- ja pereelu ühendamine)- Osa-ajaga töökohtade kättesaadavus, päevahoiu võimalused, lastekasvatamise kohustuste reguleerimine, kõigi laste harimine, õpiharjumuste kujundamine, maksusoodustused- mis ajendab pigem töötama. Nõuab tugeva regulatsioonivõimega riiki! Peretoetused: On kõikjal euroopas, kuid struktuur ja toetuste tase varieerub. 1) lapsetoetus- tavaliselt universaalne, flat-rate, seega horisontaalselt ümberjaotav; populaarne keskklassi seas, kes teistele toetustele ei kvalifitseeru. 2) Maksusoodustused- väiksema ümberjaotava efektiga, kuna vaesematel
annaabi.ee 
