Naksitrallide jõulupidu Minu kui praktikandi osa jõulupeos on suure osakaaluga. Minu osaks on ehtida koos õpetajaga ära rühmaruum. Sellega olen saanud suurepäraselt hakkama. Tegime koos lastega kaunistusi. Õpetame koos rühmaõpetajaga lastele väikese jõulu näidendi. Peale selle õpetame veel lastele ka laule. Kuna muusikaõpetaja keeldub meiega koostööd tegemast siis oleme pidanud kogu vastutuse enda peale võtma ja ka peo kava oleme koos välja mõelnud. Minul kui praktikandil on üsna suur vastutus kogu peo eest. Näidendis osalen jutustajana. Jõulupidu toimub 17 detsember kell 16.00 Jõulupeo kava: A
KASVUKESKKONNA PRINTSIIBID: Struktureeritud keskkond (režiim, väärtused) on lapse arengukeskkonna kujundamisel esmatähtsad. Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. SOOVITUSED RÜHMA KASVUKESKKONNA KUJUNDAMISEKS: Tegevusi ja mänge on lihtsam organiseerida, kui rühmaruum on liigendatud erinevate tegevuste aladeks. Võimalus teiste lastega koos mängimiseks kui üksimängimiseks nii rühmas, kui õuealal. Mänguvahendid lastele kättesaadavad. Oluline ei ole mänguvahendite paljusus, vaid millise kogemuse lapsed nende abil saavad. Võimalus tegeleda rühmas erinevate loovate tegevustega, k.a. vee ja liiva mängudega. Kättesaadavad võiks olla ka muusika ja liikumistegevuse ning rollimängu vahendid.
Kuid kokku moodustab see väga kirju pildi. Visuaalset müra tekitav ruum on liiga kirju. See tähendab, et seinad, uksed on täis laste pilte, õpivahendeid, seinad on värvitud kirkavärvilisteks. Laps ei suuda enam eristada kust algab milline infoala ning mida üks või teine infonurk talle edastab. Uuringud näitavad, et ülestimuleeriva keskkonna põhiprobleemid ongi intensiivne ja kaootiline värvipalett klassis, tugev laevalgustus ja informatsiooniga ülekülvatus jne. Igav rühmaruum on see, kus ei ole toodud esile lapse panust arengusse, tema pühendumist, tema" jälgi". Kui me tahame keskkonda, milles laps soovib osaleda ja, peab seal olema elu ja ka korrapära. NB! Täpselt su vastusest siiski ei selgu see piir ehk milline on see hädavajalik infoosa ja hädavajalik loomingulisus klassiruumis, kus ruum oleks inspireeriv aga ei oleks häirivalt ülekuhjatud. 3. Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine,
5 vfvvbdsdfsRühmaruumis on oluline luua lastele võimalusi mängimiseks koos ja ka üksi. Mänguvahendid peaksid soosima lastel nii kognitiivset, sotsiaalset ja emotsionaalset kui ka füüsilist ja keelelist arengut. Õpetajad peavad olema teadlikud, millised materjalid, vahendid ja mööbel on lastele ea kohased. (Gordon Biddle jt, 2013) 6 3. HEA MÄNGUKESKKOND ÕUES Nii nagu rühmaruum, peab ka lasteaia õueala olema huvitav ja stimulatsiooni pakkuv. Võrreldes siseruumidega saavad lapsed väljas teha tegevusi, mis nõuvad natuke rohkem ruumi, liikumist ja nii-öelda „mäkerdamist“. Iga lasteaia õueala oleneb selle asukohast. Mõnedel on ilusad suured puud kasvamas, teistel ainult paar põõsast. Siiski on mõned asjad ja kohad, mille loomise ja kujundamisega võiks iga õpetaja tegeleda.
Ta pidas eesmärgiks isiksuse kui ühiskonna liikme arendamist. Käis rõhutas, et mida tugevad on individuaalsus üksikinimeses, seda rikkam on ka ühiskond. (Eisen 1985: 10) Kuna munitsipaallasteaedades on rühmad suured, ei näe ma võimalusi, kuidas lapsi individuaalselt midagi tegema panna. Tavaliselt mängitakse ka rühmiti. Kui iga laps võtaks omale erineva mängu ning hõivaks selleks vajaliku ruumi, jääks rühmaruum väga väikeseks. Seepärast toimubki arendustegevus rühmades kollektiivselt. Esimeseks lahenduskäiguks peaks olema rühmade suuruse vähendamise. Seepärast on eralasteaedades võimalus vägagi lastega individuaalsemalt töötada. Paljud õpetajad seda harrastavadki. Nad jagavad rühma veel väiksemateks gruppideks ning vastavalt päevadele tegelevad lisaks rühmategevustele eraviisiliselt ka pisikeste gruppidega. J
Seda kõike toetab hästi planeeritud füüsiline keskkond. Keskkonna loomise printsiibid: *Avatus. Avar ruum, lastel palju ruumi mängimiseks ja liikumiseks rühmas. *Nähtavus aitab lastel ruumis orienteeruda ning loob tunde, et asjad on ruumis nende jaoks. *Kätte saadavus toetab laste iseseisvumist, mida rohkem asju on saadaval, seda vähem peab laps õpetajalt luba küsima asjadega mängimiseks. *Turvalisus rühmaruumis. Rühmaruum peab lastele tagama nii füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse turvalisuse. *Keskkond on muutuv süsteem-Keskuseid võib aegajalt välja vahetada. Keskused rühmaruumis ja nende tähtsused: *Kunstikeskus annab lapsele ülevaate, millised vahendid ja võimalused tal on, lapsel jääbki ainult valik teha kuidas oma idee ellu viia. *Kirjutamiskeskus. Kirjaeelharjutused on üks valdkond, mida kindlasti tasub toetada ja harjutada. *Lugemiskeskus. *Matemaatikakeskus.
Küsimustele vastused a) Millised on tänapäeval probleemid arengukeskkonna visuaalse üle- ja alastimuseerimisega? a. Lapsele pakutakse liiga palju infot. Tal on valik, mida on väga raske teha üleliigse info seoses. Või lapsel on hoopis liiga väike valik ja ta ei leia midagi huvitavat, mille kohta tal võivad küsimused tekkida. b) Kus läheb piir igava rühmaruumi ja visuaalset müra tekitava rühamruuni vahel? a. Ideaalne rühmaruum tekkib siis, kui seal ei ole infot mis kellegil ei ole vaja ja infot mis blokeerib lapse tähelepanu tähtsate asjadele. Samuti kui lapse tähelepanu on ikka osaliselt suunatud rühmaruumi õpikeskkonda. c) Lastel on tänapäeval piiratud kommunikatsioonioskused (kõnelemine, kuulamine)- kuidas saaks seda arengukeskkonnas toetada? a. Siin tulevad appi gruppimängud ja gruppitegevused, kus lapsed saavad suheleda oma vahel, kuulata
Lamppöia vastandiks on liiga kõrge pikivõlviga pöid ehk meeleolu). 4. milline on õpikeskkond, kus tegevus toimub ja kuidas on tegevus organiseeritud? ( saal, kaarjalg. See ortopeediline iseärasus võib olla ka pärilik. Selline pöid on äärmiselt jäik ja vajab õueala, rühmaruum, kaugemal…)5. milliseid vahendeid tegevuses kasutatakse. 6. kuidas selgitada pehmema tallaga korraliku võlvitoestusega jalanõusid. mängu (mängijate asetus, mängu käik, mängu reeglid, võitja)7. kuidas korraldada mängu alustamine ja lõpetamine;8. kuidas reguleerida-varieerida mängu ja selle koormust? reguleerimine: aeg-ruum-
suhtumine kooli ja õppimisse. Seda kõike toetab hästi planeeritud füüsiline keskkond. Keskkonna loomise printsiibid: Avatus. Avar ruum, lastel palju ruumi mängimiseks ja liikumiseks rühmas. Nähtavus aitab lastel ruumis orienteeruda ning loob tunde, et asjad on ruumis nende jaoks. Kätte saadavus toetab laste iseseisvumist, mida rohkem asju on saadaval, seda vähem peab laps õpetajalt luba küsima asjadega mängimiseks. Turvalisus rühmaruumis. Rühmaruum peab lastele tagama nii füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse turvalisuse. Keskkond on muutuv süsteem. Keskuseid võib aegajalt välja vahetada. Keskused rühmaruumis ja nende tähtsused: Kunstikeskus annab lapsele ülevaate, millised vahendid ja võimalused tal on, lapsel jääbki ainult valik teha kuidas oma idee ellu viia. Laps ei pea õpetajalt paluma joonistamis- ja meisterdamistarbeid, soodustab laste iseseisvust ja loovust. Kirjutamiskeskus
(konkreetne tingimus, mis soodustab teatud asja rohkemat kasutamist). Mänguasjade vahendusel õpivad lapsed, kuidas kohaneda ühiskonnas kehtivate eetika- ja moraalinormidega ning reeglitega. Kuna täiskasvanud (esmalt vanemad ja seejärel lasteasutuse pedagoogid) valivad lastele tegevusi ja mänguasju kultuurinormidest sõltuvalt, saavad nad teadlikult last arendada ja seeläbi laste arengut suunata, et laps tunneks end ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Eestis on veel lasteaedasid, kus rühmaruum peab endas ühendama kahte nii vastandlikku funktsiooni nagu magamine ja mängimine. Siin oleks oskuslikult vaja valida nii värvid kui ruumikujundus, et mõlemad lapse jaoks olulised tegevused saaks täidetud lapse jaoks parimal viisil. Lapse arengu seisukohalt rõhutaksin ennekõike magamiseks loodavate tingimuste olulisust 10
tunnustada ja anda väikesi preemiaid. Käitumisreeglid peavad olema selgelt piiritletud. Kõige rohkem vajab ATH tunnustega laps empaatiat ja mõistmist. Õppefilmide ülevaated Küsimused: Kuidas on keskkond kohandatud? Milliste õppevaldkondadega tegeletakse? Milline on õpetaja keelekasutus? Milline on laste aktiivsus ja töötempo? Kuidas arvestatakse laste individuaalsusega? a. Kuulmispuudega lapsed. Rühmaruum on liigendatud erinevateks osadeks, kus saab teha erinevaid tegevusi, et lapsed oleks koondatud suhteliselt ligistikku (et lapsed kuuleksid üksteist paremini ja et hääl ei kajaks). Mänguasjad on küllaltki värvilised nagu ruum isegi, kõik esemed on sildistatud. Õppevaldkondadest võis näha väga mitmeid: Matemaatika – eile, täna, homme; mina ja keskkond – ilm, aastaajad, kastanid, pihlakad jne; keel ja kõne – sõnade selge hääldamine: tip-
Täiskasvanu võib nimetada tähe nime. Samuti võib olla teise valdkonna tegevuses täring numbritega või loomadega jne. KODU- JA METSLOOMAD Eesmärgid: kinnistada teadmisi kodu- ja metsloomadest, õppida üldistama, suurendada esinemisjulgust Vanus: 3-5 a Vahendid: kaks flanelltahvlit, kodu- ja metsloomade pildid (kass, koer, lehm, lammas, hobune, karu, hunt, rebane, jänes, siil), pilt laudast, pilt metsast Mängukoht: rühmaruum, kuid võib ka looduses looduslike materjalidega mängida Mängu käik: Õpetaja tutvustab lastele mängu vahendeid ja mängureegleid. Õpetaja jutustab: "Aasale on sõbrustama tulnud palju loomi, kõik nad on omavahel sõbrad ja veedavad ühiselt koos pika päeva. Kui saabub õhtu, ootab perenaine oma loomi koju lauta. Loomad aga ei mäleta enam, kus kellegi kodu on." Õpetaja kutsub lapsi appi loomadele õiget teed juhatama. Korratakse mõisteid "koduloomad" ja "metsloomad"
5.11. Ventilatsioonisüsteem projekteeritakse kehtivate normide kohaselt. 5.12. Projekteeritava laagri ruumide minimaalne pindala on toodud tabelis 1. Tabel 1 Projekteeritava laagri ruumide koosseis ja pindala Ruumi nimetus Pindala m² mitte alla 1. Eluruum* 4,0 ühele noorele (5,5 - 6,0 ühele täiskasvanule) 2. Rühmaruum või veranda 1,0 ühele noorele 3. Olmeruumid, sealhulgas: 3.1 riietehoiuruum 0,8 ühele noorele 3.2 dusiruum ** 1,6 ühe kabiini kohta 3.3 tualettruum 0,35 ühele noorele 3.4 pesupesemisruum eraldi poistele 0,08 ühele noorele ja tüdrukutele 4. Rühmajuhi ruum olenevalt noorte arvust laagris 5. Tervishoiuruum 16,0 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
