Tähtsaim teatritest on rahvusteatri staatuse saanud täisprofessionaalne Beaivvas Guodageaidnus. Saami keeles on mängitud nii oma dramaturgiat kui Lorcat, Brechti, Shakespeare'i ja jaapani autoreidki. Teatri modernsem suund on olnud seotud Eugenio Barba ja teiste Euroopa teatri uuendajatega. 3.4.Saamikeelne meedia Ajalehed: Ávvir · Min Áigi · Muitalægje · Sámi Áigi · Daerpies Dierie · Waren Sardne · Ságat Tv saated: Oasat · Unna Junná Ajakirjad: Dieut · Gába · S · Sápmelas · Bårjås · Samefolket Raadiosaated: NRK Sámi Radio · Yle Sámi Radio · SR Sápmi 3.5.Tänapäev Tänaseks on nii Norras, Soomes kui Rootsis vastu võetud saami keele seadused, mis annavad laiemad võimalused saami keele funktsioneerimiseks kooli- ja asjaajamiskeelena. Nõuandva organina töötavad Norras, Soomes ja Rootsis saamiparlamendid. Elavnenud on
102/ 9.1 Ketas Ketasunna ujukiosa koosneb kettast ja vardast. Ketta võib valmistada lepa- kuuse- või haavapuust, kuid väga head on ka korgist või vahtplastist kettad. Korgist või vahtplastist kettad tehakse veidike väiksemad, kui puuketta läbimõõt on 150 mm, siis plastketta läbimõõduks sama tõstevõimet säilitades piisab 130 mm./Õngitseja, lk. 189-190/ 9.2 Varras Varda pikkus on 150-180 cm. Selle alumine ots võib olla kerajas. See kera osa aitab kaasa unna tasakaalustatusele ning vähendab unna triivivust tuules ja liikuvas pinnavees. Varda tipus on sälk tamiili jaoks, mis ei tohi olla liiga kitsas ega liiga sügav. On hea kui varras on kahte värvi: alumine osa valge, tipp aga must. Nii on und veekogul paremini jälgitav. /Õngitseja, lk.190/ 9.3 Tamiil Traditsiooniliselt on unnal põhinööriks kas kapronnöör või üsna jäme tamiil. Nii kapronnööri
jäme, tumedam. Kui haugid juba enne jäälagunemist kudema tulid, arvati, et tuleb varane kevad (TartuMaarja); keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada (Saarde); kui haug eelistas kudeda madalas vees, oli oodata kehva viljaaastat (Põlva). Esimesest kevadisest püügist loodeti esimesena saada haug (Türi, Pärnu, Tarvastu), igatahes on haug ahvenast, särjest või latikast eelistatavam. Olgu unna või noodaga, arvati neid parem püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku). Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. Teated enam kui 100 aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab teadmine, et veekogus elutseb hiidkala, mainet samuti ka tema asupaigale.
Samuti loodeti kalaõnne püsimist. Kui haugid juba enne jäälagunemist kudema tulid, arvati, et tuleb varane kevad (TartuMaarja); keskmisest varasema kudemisrände puhul peeti otstarbekaks külvitöödegagi varem alustada (Saarde); kui haug eelistas kudeda madalas vees, oli oodata kehva viljaaastat (Põlva). Esimesest kevadisest püügist loodeti esimesena saada haug (Türi, Pärnu, Tarvastu), igatahes on haug ahvenast, särjest või latikast eelistatavam. Olgu unna või noodaga, arvati neid parem püüda olevat noorelkuul ja vanakuu põhjas (Iisaku). Rahvapärimust seoses haugi ja haugipüügiga on tutvustanud ka A. Luts. Rahvapärimuslikud kujutlused hiidhaugist on ette puutunud ka kalanduse asjatundjatele ning leidnud korrigeerimist. «Teated enam kui 100aastastest ülisuurtest haugidest ei ole seni paika pidanud,» märgib N. Mikelsaa. Eesti vete suurimaid eksemplare on arvatud jäävat 20 kg piiresse. Rahvasuus lisab
SISSEJUHATUS Naha koorimise protseduur ulatub oma juurtega sügavale muinsusaega. Kleopatra suples naha noorendamiseks eeslipiimas. Muinasroomlased kasutasid naha koorimiseks viinamarjade pressimisest saadavat massi. Naha koorimise juurutamine tänapäeva professionaalse dermatoloogia praktikasse assotsieerub eelmise sajandi kuulsa saksa dermatoloogi dr. Unna nimega, kes pärandas meile kuulsa resortsiinhappepasta retsepti. Just nimelt see happe oli pikka aega paljude dermatoloogiliste ja kosmeetiliste koorimisvahendite põhikoostisvahendiks. 20.sajandi alguses viis prantsuse kirurg Le Gasse läbi katse eemaldada põletusarmid kontsentreeritud fenooliühenditega. Katse alusteks valis ta I maailmasõja invaliidid. Kuna preparaatide retsepti hoidsid autor ja tema perekond saladuses ei leidnud tema meetod laialdast kasutusala.
annaabi.ee 
