2) Mis on gonorröa? Gonorröa – rahvakeeles tripper – on sugulisel teel leviv bakteriaalne haigus. See levib ainult inimeselt inimesele. Bakterid, mis haigust tekitavad on gonokokid. Gonokokid elavad kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis. Puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Bakter võib tekitada ka veremürgitust. Gonorröa on üks maailma levinumaid haigusi üle 25 miljoni haigusjuhuga aastas. Eesti on nakatumine langustrendis. Terviseameti andmetel oli 1993 aastal üle kolmetuhande viiesaja juhtumi, siis 2009 aastal oli vaid sada kakskümmend seitse registreeritud haigusjuhtumit. 3) Sümptomid Sümptomid tulevad esile esimese kuu jooksul, kuid kümnel protsendil meestest sümptomid esile ei tulegi. Meestel on enimtuntud gonokokiline kusitipõletik, mis tuleb esile esimese nädala jooksul peale vahekorda. Nakatumine võib muuta peenisepea põletikuliseks,
kasvavas järgus, nagu ka eelneval aastal. Kõige rohkem on ööbitud Tallinnas, Ida- ja Lääne-Virumaal, samuti lisandus Vene turistide ööbimisi ka paljudes teistest Eesti sihtkohtades. 2013.aastal on aga veidi vähenenud Läti turistide arv, suurimat langust on näha Saare maakonnas ja Tallinnas. Läti turistide kasvutrend jätkus Tartu linnas ja maakonnas ning Ida-Viru maakonnas. 2013.aasta algusel on turism Rootsist siiski veel pikema perioodi vältel püsinud langustrendis, mille põhjuseks võib olla lendude vähenemine Stockholmist Tallinnasse. Suurim ööbimiste arvu vähenemine rootslaste seas on olnud Tallinnas, Tartus ja Saare maakonnas. Eesti siseturism 2013.aasta algusel on ületanud esmakordselt kriisieelset rekordtaset. Enim külastatud kohad aasta esimesel poolel on olnud Lääne, Lääne-Viru, Tartu, Viljandi ja Järva maakond. Puhkusreiside kasv on olnud 2013.aasta algusel olnud kõige suurem, samuti on kasvanud tööreiside ööbimiste arv.
Tööpuudus 2012. aasta esimeses pooles hõive kasvas kuid tööpuuduse langus jätkus. Töötuse määr küündis esimeses kvartalis 11,5% -ni, olles küll eelneva kvartali näitajast sesoonsete tegurite tõttu 0,1 protsendipunkti kõrgem, ja teises kvartalis 10,2% -ni. Naiste tööpuudus oli meeste omast sarnaselt kriisieelse ajaga mõni protsent. Meeste töötuse määr on märksa sesoonsem kui naiste oma, sest tugevalt sesoonsetel tegevusaladel nagu ehitus töötab rohkem mehi. Langustrendis on olnud nii lühi- kui ka pikaajaliste töötute arv. Siiski langeb pikaajaliste töötute arv aeglasemalt kui lühiajaliste oma, sest sissevool töötusse on madal ning töötusest väljumine muutub töötusperioodi pikenedes üha raskemaks. Pikaajaliste töötute osakaal 5 töötute koguarvus kasvas kuni 2012. aasta esimese kvartalini, kuid langes seejärel 6 protsenti teises kvartalis (vt joonis 10). 2012
Tegemist pole meetmetega, mis keelaks alkoholi ära, vaid tegemist on meetmetega alkoholitarbimise vähendamiseks. Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) hinnangul on teadusuuringud ning teiste riikide praktika näidanud, et alkoholi reklaami piiramisega väheneb noorte seas alkohoolsete jookide tarbimine. Näiteks on alkoholireklaamid keelatud Islandil ja Norras, mõlemas riigis on noorte alkoholi tarvitamine selges langustrendis. Muidugi kasutatakse lisaks reklaami piiramisele ka teisi meetmeid ja kampaaniaid, mis annavad oma panuse alkoholitarbimise vähenemisesse. „Range kuiv seadus on meie järjest avanevas maailmas mõttetu, teostamatu ja seega mittevajalik unelm, ikka tekivad igasugused liiminuusutajad ning tableti- ja seenevennad.“ Alkoholipoliitika eesmärgiks on vähendada alkoholitarvitamisest tulenevat sotsiaalset,
Seejärel paigaldati nurkade avade ette PVC-kile, mille sisse lõigati 110 mm suurune avaus, selle ette asetati õhu kiiruse mõõtmiseks anemomeeter. Seejärel tekitati hoonesse alarõhk 50 Pa ja mõõdeti iga nurga ava läbiv õhu liikumise kiirus. Katse mõõtmiseks kasutati anemo-ja manomeetrit. Katsemaja õhupidavust mõõdeti uuringu käigu kokku seitsmel korral. Keskmine õhulekkearv ja – vahetuvus olid katseperioodi jooksul kerges langustrendis kuni viimaste kevadiste mõõtmisteni. Algne paranemine võis olla tingitud asjaolust, et katuse raskus surus palke omavahel tugevamalt kokku. Viimase kahe mõõtmise ajaks oli lumi katuselt ära sulanud, tänu sellele avaldus seintele väiksem raskus ning hoone õhutihedus langes. Samuti mõjutab õhutihedust seinapalkide sorbeerumine ajas ja sellest tingitud mahuline muutus. Katsemajas sees toimus kuni viimase kevadise mõõtmiseni palkide kuivamine, väljas aga oli palkide
Ökoloogiline maksureform (ÖMR) tarbimise mõjutajana 2006 Milleks ÖMR? Eestis ei kasutata loodusvarasid ei jätkusuutlikult ega säästlikult. ÖMR näeb ette maksude osalise ümberorienteerimise tulu maksustamiselt loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele. Eesti arengu jätkusuutlikkus on langustrendis vastavalt Maailmapanga hinnangule. EL Loodusvarade Jätkusuutliku Majandamise Strateegia raames koostatud uuringu kohaselt on Eesti majanduse tõhusus madalaim EL liikmesriikide hulgas arvestades materjalimahukust (Direct Material Input) ühe ühiku SKP tootmisel ühe elaniku kohta. Jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline? Materials Productivity, GDP/DMI in 1999 EUR/t 1400 1152 1200 1000 868 896 957
Kas rändest võib saada Eestile eelis? Viimasetel aastatel on pidevalt arutluses olnud Eesti riigi vähenev rahvaarv. Rahvaarv on olnud langustrendis pikka aega ja suurele probleemile pole siiani leitud sobivat lahendust, et taas suund positiivsuse pole suunata. Kuni probleemile ei leita lahendust, võib eeldada riigi raskusi nii majanduskasvus kui ka inimeste heaolu paranemises. Miks on aga vähenev rahvaarv Eestile probleemiks? Sellele küsimusele on palju erinevaid vastuseid, mis kõik sisaldavad teatud määral tõtt. Enamjaolt lahkuvad riigist just noorema ealised inimesed, keda peetakse ka riigi tulevikuks. Noorsoo kadumine
aastal positiivne areng. Inimestel oli võimalik rohkem kulutada puhkusereisidele ning firmadel ja asutustel seminaridele, koolitustele jm firmaüritustele. Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2007. aastal 963 000 Eesti elanikku ehk 16% enam kui aasta tagasi. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 2007. aastal 1,38 miljonit ehk 3% vähem kui aasta varem. Kui aasta esimesel neljal kuul välisturistide arv pisut suurenes, siis turismi kõrghooajal ja sügiskuudel oli see langustrendis. Eelkõige oli välisturistide arvu langus seotud meie peamise turismipartnerriigi Soome turistide huvi vähenemisega Eesti vastu. Majutusettevõtetes peatunud välisturistidest 51% saabus Soomest. Oluliselt vähem turiste kui aasta tagasi saabus ka Rootsist, Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt. 2 1 Eesti ja maailma turism 2007. EAS Turismiarenduskeskus. 2 2007. aastal peatus... Statistikaamet. Ülevaatlikud Eesti majutusturu näitajad on ära toodud tabelis 1. Tabel 1
erinevatesse väärpaberitesse nagu aktsiad ja võlakirjad. Fond tagab oma osakute likviidsuse, ostes need osanike soovil tagasi. Avatud fond emiteerib uue ostja puhul alati uued osakud. Kapitali kasv- Tekib, kui investeering müüakse kõrgema hinnaga, kui see eelnevalt ostetud. sisuliselt realiseeritud tulu. Kapitali tootlus - Algselt investeeritud summa väärtuse kasv. sisuliselt realiseerimata tulu. Karuturg - Turuolukord, kus valitseb üleüldine pessimism ja ja aktsiad on langustrendis. Üldlevinud avamuse kohaselt sisenetakse karuturule kui aktsiaindeksi väärtus on viimase kahe kuuga kukkunud 20%. Kasum (earnings) - Ettevõte puhastulu perioodi jooksul Kasum aktsia kohta (EPS) - Kasum jagatud aktsiate arvuga. Konverteerimisefekt ehk osaluse vähenemine (dilution) - Nn. lahjenemisefekt, mis tekib, kui olemasolevate aktsionäride osalus ettevõttes väheneb, kuna näiteks konverteeritavad võlakirjad
kuid kuna samal perioodil on materiaalse põhivara osakaal ja laenude osakaal hüppeliselt kasvanud, siis võib tegemist olla vara soetamisega kui omakapitali vähenemisega, ning omakapitali osakaal on jätkuvalt üle 70% bilansi mahust, seega jätkusuutlikkusega probleeme ei ole. 2.2.3 Tallink AS Ettevõtte põhivara osatähtsus bilansimahust on 90%, mis on ülikõrge ja ettevõtte tegutseb väga kõrge riskiga. Perspektiivis on põhivara osatähtsus siiski langustrendis, kuid kolmest vaadeldavast ettevõttest on tegemist kõige riskantsemaga. Materiaalse põhivara osatähtsus bilansis on langustrendis, kuid kantimisega ilmselt tegu pole pigem amortiseerumisega. Omakapitali osatähtsus on positiivne ulatudes üle 53% ning on vaadeldaval perioodil kasvanud. Samuti on omakapitali osatähtsus bilansis suurem intressikandvatest laenukohustustest. Omakapitali osatähtsus on üle 53% ja laenukohustused 35,7%, seega laenukohustused
(Männil et al.2011) Karu arvukus on küll stabiilne, kuid liigi juurdekasvupotentsiaal on küllaltki madal. Arvukus on oluliselt langenud Ida-Virumaal ja on ära kütitud umbes 50% täiskasvanud emakarudest ning suremuse kompenseerimiseks ei ole enam piisaval hulgal taastootjaid. Arvukuse tõusutrendi on märgata, aga Harjumaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal ning mingil määral ka Raplamaal (Männil et al.2011). 10 Ilvese arvukus on viimased kaks aastat olnud kerges langustrendis peamiselt metskitsede kui peamise saaklooma arvukuse vähenemise tõttu, mis on põhjustatud ilvese populatsiooni juurdekasvumäära vähenemise (Männil et al.2011). Joonis 1. Hundi, ilvese ja karu pesakondade arvu muutused vahemikus 2004-2010 a. (Kübarsepp ja Männil 2010; Männil et al.2011) 11 5.Analüüs Suurkiskjate- ja ulukiseire aruandeid analüüsides julgen öelda et soovitud eesmärgid saavutati
Samas suurenes 2007. aastal märkimisväärselt ka müük koduturule. Kiiret müügi kasvu toetasid sektori kaks allharu elektriseadmete ja aparatuuri ning meditsiinitehnika, optikariistade ja täppisinstrumentide tootmine. Mõlemas allharus on viimastel aastatel eksport moodustanud kogu müügist keskmiselt 85%. Elektriseadmete ja -aparatuuri tootmises näitas 2007. aastal lisaks ekspordile tugevat kasvu (25%) ka müük siseturule, mis kahel eelneval aastal oli langustrendis. Sellele aitasid kaasa soodsad arengud nn buumi ajal ehitusturul ja elektrivõrkude uuendamine. Raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmise areng pidurdus 2006. aastal oluliselt. 2007. aastal toimus küll pööre paremuse poole, müügi kasvutempo kahekordistus võrreldes aastatagusega ja ulatus 13%ni. Hästi ei läinud aga endiselt 4 mobiiltelefonide valmistamises
sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala (Statistikaamet, 2017). 2.2 Tööturg Saksamaa tööturg on liikunud rekordite kursil hõivatuid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel oli langus jätkunud, kuid aasta teises pooles võis töötus kasvada tulenevalt pagulasstaatuse saanute sisenemisest tööjõuturule. Töötus on olnud langustrendis ning peaks 2015. aasta kokkuvõttes jääma 6,5% juurde. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas (Välisministeerium, 2016). Eesti töötuse määr oli 2017. aasta II kvartalis 7%, tööhõive määr 66,9% ja tööjõus osalemise määr 72%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga jäi
1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015 Antud analüüsi peamiseks aluseks on üürihindade ja kuulutuste info kinnisvaraportaali kv.ee andmebaasist (vaata lisa nr. 1). Täpsemalt tuuakse välja üürituru hindade dünaamika vahemikus 2011 aasta september kuni 2015 aasta august ning tulenevalt olemasoleva informatsiooni piiratusest tehakse võrdlusi ka 2012-2014 aastate kahe esimese kvartali lõikes, mis kätkevad endas seoses hooajalisuse faktoriga I kvartali näol pigem langustrendis olevaid ning II kvartali näol tõusustrendis olevaid hindasid. Aastate 2012-2015 kahes esimeses kvartalis tehtud võrdlused näitavavad, et keskmised (kaalutud keskmine) üürihinnad Tartu korterite üüriturul on aasta-aastalt peamiselt kasvanud ning märgatavat langustrendi ei näita (vaata joonis 1). 2012. aasta esimese kahe kvartali keskmine ruutmeetri hind on 6,03 eurot, 2013. aasta sama aja keskmine ruutmeetri hind 6,66 eurot, 2014. aasta sama perioodi keskmine on 7,63
läänemaailma turumajanduse reeglitega arvestavaks muuta oli aga liiga tugev, et üksteisega mitte arvestada. Nii ei jäänud neil niigi ukraina keelseks Lääneks ja vene keelseks Idaks lõhestunud Ukraina reformimiseks muud üle, kui oma personaalsed üksteist häirivad veendumused tagaplaanile jätta ja koostööd teha. Koostööd tehti lõpuks ka Kutsma võimult tagandamisel, kui Kutsma populaarsus oli juba varasemalt langustrendis, siis peale ajakirjaniku Gongadze mõrvas kahtlustamist kukkus ta toetus märkimisväärselt. Varasemad partnerid Lääne-Euroopas ja USAs ei saanud eirata mõningaid reegleid, mille kohaselt poliitik, keda kahtlustatakse mõrvas ja teadaolevalt ehtsateks tunnistatud lintidel vaata et lausa annab käsu see kuritegu toime panna, muutub automaatselt persona non grataks. Sülitades oma maa vabaduse peale, oli Kutsma sunnitud lähenema Venemaale ja sõbrustama Putiniga
säilitamise looduslikus keskkonnas elava liigina. Kaitsekorralduse üks eesmärkidest on suur- konnakotka säilimine Eesti areaalis vähemalt 20-30 pesitsusterritooriumi tasemel. Eel nimetatud eesmärk on veel täitmata. Teadaolevate pesitsusterritooriumite arvukus on langenud aastatel 2006- 2010 5-10 paarile. Üheks kaitsekorralduse eesmärgiks oli liigi arvukuse langustrendi peatamine, inimhäirimise eemaldamine. Kuigi liigi arvukus on langustrendis, pole ilmnenud inimtaluvusele suunatuid muutusi suur- konnakotka bioloogias ja selle eesmärgi võib lugeda täidetuks (Keskkonnaministeerium. s.a.). 3.1 Kaitsekorraldus eesmärgid Nagu eelnevalt mainitud on peamiseks eesmärgiks suur- konnakotka liigi säilitamine looduslikus keskkonnas elava liigina. Lähiaja kaitse- eesmärgiks (5 aasta jooksul) on arvukuse languse peatamine ning olemas olevate liikide säilitamine ehk vähemal 5-10 paari tasemel. Pika ajaline (15
On leitud, et 51%-l tolle aja lahutajatest ei olnud lapsi. Peredes, kus lapsi oli palju, ei lahutatud peaaegu üldse (Ainsaar 1997). 1994. aastal on samuti leitud, et 41%-l lahutatud abieludest polnud abielupaaril ühiseid lapsi. Lahutusi on olnud kõige rohkem 1995. aastal. See on seotud seadusemuudatusega, mille tulemusel registreeriti ka varasemad lahutused (Tiit 2011). 1995. aastani oli abiellumuse üldkordaja (abielusid 1000 elaniku kohta aastas) langustrendis, kuid samal ajal lahutumuse üldkordaja (lahutusi 1000 elaniku kohta aastas) tõusis. Pärast 1995. aastat on nii lahutusi kui ka abielusid vähemaks jäänud. Näiteks 2011. aastal oli lahutumuse üldkordaja peaaegu poole väiksem kui abiellumuse üldkordaja. Seda ei tohiks kindlasti tõlgendada nii, et abielud on muutunud stabiilsemaks, sest samal ajal on nende arv vähenenud. Aegade jooksul on kõige rohkem lahutusi olnud abielupaaridel, kelle abielu on kestnud
Ostjate tasumata arved suurenesid 18, 78 % võrra ning mitmesugused nõuded 59,35%. 25 Tooraine ja materjal vähenes 20,4% ning pooltoodang 26, 14%. Selle eest valmistoodang suurenes võrreldes 2008 aastaga 26,68%. Käibevara kokku oli 2009 aastal 8,79% eelnevast aastat suurem. Põhivara aga vähenes 44%, mis tegi kokku 525 000 krooni kaotust. Kohustused ettevõttel olid õnneks langustrendis küll ainult 0,68%, kuid sellegipoolest hea. Eraldi tuleks ära mainida, et pikaajalised kohustused vähenesid 23,64 %, kuid samas lühiajalised kohustused suurenesid 7,33 %. Aktsiakapital ning kohustuslik reservkapital püsisid kahe aasta jooksul muutumatutena, kuid omakapital tõusis 17, 01 %. Viljandi Aken ja Ukse AS töötas nii 2008 kui ka 2009 aastal kasumiga. Esimesel nimetatud aastal oli kasum summas 12 916 000 krooni ning teisel aastal 12 746 000 krooni
Paariks päevaks Eestisse tulnud turistid jõuavad ka teatrisse ning Tallinnast kaugemale. Järjest kasvab ka Rootsist ja Saksamaalt tulevate turistide arv. Eesti majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 2,8 miljonit sise- ja välisturisti, mida oli 4% enam kui aasta varem. 2011. aastaga võrreldes oli välisturiste 4% ja siseturiste 5% rohkem. Välisturistid moodustasid sarnaselt eelmistele aastatele kaks kolmandikku turistide koguarvust. Soome turistide arv, mis oli aasta enamikel kuudel langustrendis, vähenes aasta kokkuvõttes 1% ehk 11 000 turisti võrra. Näiteks vähem turiste saabus ka Rootsist, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ning Poolast. Majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui 2011. aastal ning 2% enam, kui siseturismi rekordaastal 2008. aastal. Siseturistid eelistasid Lõuna-Eesti majutusettevõtteid, kus peatus 30% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest, samuti Lääne- ja Põhja-Eesti majutusettevõtteid, kus
vahetuselt 2006. aastal 23 vahetuseni 2012. aastal. See võimalus annab küll ettevõtjale suurema paindlikkuse püügitegevuses, ent sõltudes partnerettevõtete ja riikide soovidest ja seadusandlusest, on ka ebakindlam ja halvasti ette ennustatav. 6.3. Ressursi olukord Enamiku Eesti kaugpüügilaevade põhiliseks püügiobjektiks on krevetilised. Kuna krevetiliste varu olukord on Loode-Atlandil jätkuvalt langustrendis, seda eelkõige 3M püügirajooni sulgemise tõttu, on otsitud uusi püügivõimalusi Kirde-Atlandil, kus varu seisu võib hinnata jätkusuutlikuks. Paranenud on tursa ja meriahvena olukord, mis ohustab krevetiliste varu seisu, mistõttu on oluline edaspidi mitmeliigiliste majandamiskavade väljatöötamine. Kuna tegemist on rahvusvaheliselt reguleeritavate liikidega, siis on vajalik riikidevaheline nõusolek, et uus põhimõtteline lähenemine ellu viia.
Eestis on viimastel kümnenditel tugevalt vähenenud nii ametiühingu liikmete osakaal töötajaskonnast kui ka, sellega seotult, töötajaskonna kollektiivlepingutega katvus. Suundumust toetavate teguritena võib välja tuua kollektiivsete töösuhete traditsiooni puudumist ja riigi poolset vähest sotsiaaldialoogi väärtustamist ja madalat toetust kollektiivsetele töösuhetele. Ametiühinguliikumine on Läänemaailmas alates 80.ndatest olnud langustrendis. Näiteks kuulus sel ajal 50% Ühendkuningriigi (UK) töötajate väest ametiühingutesse. Nüüd on see protsent 27. Eriti raske on ametiühingusse kaasata just noori inimesi. Tulemuseks on, et ametiühingut nähakse sageli kui mingi möödunud ajastu relikti, võitlejaid võitluses, mida enam sellisel kujul ei eksisteeri. Mõningal määral ongi ametiühingud täiesti erinevast, palju monopolistlikumast maailmast pärit institutsioonid
annaabi.ee 
