veebruaril 1919 võis kindral Laidoner raporteerida, et Eesti pind on vaenlastest vaba. Sõjaline edasine käik Peale seda kui vaenlane oli tagasi löödud, kuid mitte murtud jätkus veel sõjategevus terve aasta. Mõned asulad käisid küll käest kätte, kuid otsustavat edu venelased ei saavutanud. Eesti väed võitlesid ka Põhja-Lätis, kus koos Läti rahvuslike üksustega suudeti kukutada kommunistide võim. Landesveeri sõda Landesveeri sõda oli 1919 aastal, 1-he kuu vältel, maist juunini kestnud sõda Eesti ja Landesveeri ehk Landeswehri (saksa k. Baltimaakaitse) (juht kindral krahv Rüdiger von der Goltzile) vahel toimunud sõda. Balti maakaitse eesmärk oli ühendada Baltikum taas Saksamaaga. Landesveeri sõda toimus põhiliselt Põhja-Lätis, kuid toimus ka lahinguid Eesti aladel. Eestlased läksid sellese sõtta vaimustusega, et kätte maksta 700 aasta orjuse ja vaesuse eest n-
1) Aeg : Vabadussõda toimus 1918 a. 28.novembrist kuni 1920 a. 3.jaanuarini . 2) Põhjus : Eesmärk oli Eesti iseseisvust kaitsta ja kindlustada . 3) Kelle vahel : Eesti , Saksamaa , N õukogude Venemaa . Eestlasi aitas Läti ja Leedu armeed 4) Tähtsamad lahingud : · 31. jaanuaril toimus Paju lahing · 5. juuni Landesveeri sõda · 23. juuni Võnnu lahing · 18.30. november Krivasoo lahing. · 28. November Joala lahing Tähtsamad väejuhid : · Johan Pitka · Karl Partsi · Anton Irv . · Hans Kalmi · Mattias Ekströmi · Andres Larka · Karl Parts · Aleksander Tõnisson 5) Tulemus : Sõda lõpes sellega , et lõppes enamlaste viimane katse vallutada Narvat . Kell 10
aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast Riigivanem - Aastatel 1920 1937 põhiseadusega oli riigivanem Riigikogu ja valitsuse juhiks. Täitis ka presidendi kohustusi Landeveer - Baltisakslastest ja saksa raudristi kavaleridest moodustatud väeüksus, mis Antanti nõudmisel pidid sõdima bolsevike vastu. 1919. aastal sattus Läti territooriumil konflikti eesti väeüksustega, mis viis nn. Landesveeri sõjani Balti liit - Liit, mida plaaniti luua Eesti, Läti. Leedu, Poola ja Soome vahel. Liit jäi sõlmimata riikide omavaheliste erimeelsuste tõttu (Poola ja Leedu lahkhelid, Soome soovimatus siduda end liiga väikeste ja nõrkade riikidega) ning samuti vähese aktiivuse tõttu Kultuurkapital - 1925 rajatud kultuuri finantseeriv asutus. Sai vajalikud summad alkoholi- ja tubakaaktsiisilt ja lõbustusasutuste maksustamisest Vaikiv ajastu - 1934
Vabadusõja PowerPoint Landeswehr'i sõda Kristofer Härm 9b klass Sõjast Ø Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Olukord Lätis Kasutades ära Saksa Click to edit Master text styles okupatsioonivägede pai Second level knemist Läti Third level
õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata. · 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna. · 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. · Teenistuskäik sõjaväes: · 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel · 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses · 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler. · 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes · Poliitiline tegevus: · 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks · 3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige · 1927 töö- ja hoolekandeminister · 1928 kohtuminister · 18
veebruar Punaarmee alustas uut pealetungi Eesti vallutamiseks, peatates selleks kõik teised ründeoperatsioonid Vene Läänerindel. · 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. Sõja kulg 1919 · 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung PõhjaLäti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. Sõja kulg 1919 · 14. detsember Johannes Herm ülendati kaptenleitnandiks. · 29. detsember kindralmajor Aleksander Tõnisson sai Viru rinde juhatajaks. · 30. detsember lõppes enamlaste viimane
● 18. jaanuar vallutatakse tagasi Narva ● 19. jaanuar asutatakse Vabadussõja muuseum ● 1. veebruar vallutatakse tagasi Valga ja Võru ● 1. aprilli- Petseri lähistel käivad ägedad lahingud ● 24. veebruaril kandis Johann Laidoner Eesti Maanõukogule ette, et venelane on Eesti piiridest välja aetud ● 10.juunil sõlmitakse Eesti ja Saksa vägede vahel vaherahu ● 31.detsember kirjutatakse alla vaherahu lepingule, mis hakkab kehtima 3.jaanuaril 1920.aastal Landeswehri sõda Landesveeri sõda ehk Landeswehr’i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulusid ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. (saksa k. Maavägi) ● 1919. aasta suvel tekkis Eestil relvakonflikt Lätit okupeerinud Saksa vägedega ● Kindral Eenst Põdderi juhendamisel saavutati võit jaanilaupäeval Võnnu lahingus. Tema ettepanekul tähistataksegi 23. juunit Võidupühana.
mai Asutav Kogu Eesti mark (= 100 penni) kinnitab ametisse esimese Vabariigi Valitsuse 1919 ilmub kirjanduse, (peaminister O.Strandman, kunsti- ja teadusajakiri tööerakond, rahvaerakond ja "Odamees" F.Tuglase sotsialistid) toimetamisel 1919 23. juuni Võnnu lahing: 1919 valitsuse otsusega Rahvavägi lööb puruks pannakse alus Eesti Panga Landesveeri ja vallutab loomisele Võnnu linna 1919 sügis tööd alustavad 2 1919 rajatakse Eesti Punane kõrgemat muusikakooli: Rist Tartus A.Nieländeri Kõrgem Muusikakool (1925 1927 1919 kevad ilmuvad Albert Tartu Konservatoorium) ja Kivika teosed "Lendavad Tallinnas "Estonia" Seltsi
aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane. 24.aprillil 1938 valiti Konstantin Päts suure häälteenamusega Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks. Tema presidendiaeg ei jäänud aga väga pikaks. Oma presidendiajal algatas Päts riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Mõned Eesti NSV propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus
1 veb vabastatakse valga ja võru 4 veb vabastatakse petseri ja rinne kindlustatakse märtsist maini toimub sõjategevus 3 erineval rindel põhiliselt. Petrogradi pihkva ja põhja läti ( luuakse 3.diviis mida juhib ernst põder) 5 juunil 1919 j6utakse daugavani sellel ajal on eesti sõjavägi suurim asutava kogu esimeheks valitakse august rei. Esimesteks rahatähtedeks on eesti mark millest esimesed trükitakse helsingis 22 mai sakslased hõivavad riia. Landesveeri sõda ehk Landeswehr'i sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919 kestnud sõjaline konflikt Lätis paikneva Saksa väekoondisega, mille koosseisu kuulus ka baltisakslastest koosnev Landeswehr. Saksa vägede juhiks on von der goltz. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi
*Eesti keelne asjaajamine 19.veebruar 1918-Päästekomitee K.Päts, K.Konik ja J.Vilms *Ülesanne: välja kuulutada Eesti Vabariik 24.veebruar 1918 - kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik *Esmakordselt loodi Eesti rahvusriik 10. Mis on landesveer ja miks tähistatakse Võidupüha 23.juunil? Landesveer on Balti sakslastest koosnev sõjavägi Sest 23.juunil 1919 aastal saavutasid eestlased Võnnu ehk Cecise võidu Balti sakslastest koosneva landesveeri üle. 11.Milline oli Tartu rahulepingu sisu? *Pandi paika Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline riigipiir. *Eesti sai Nõukogude Venemaal 15miljonit kuldraha(s.t. 11.6 tonni) *Lubati mitte takistada eestlaste tagasipööramist Eestisse *Nähti ette vangide vahetamine Milles seisneb Vbadussõja ja Tartu rahu tähendus Eesti Vabariigi kindlustamisel? Vabadussõja tähtsus: *Eestlaste täielikult võidetud sõda
okupatsioonivõimude vangilaagreis Lätis ja Poolas. Pärast Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus kommunistidega läbirääkimisi mitte pidada ning Eesti Vabadussõda alustada. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja IV Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini1993 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid.
o Taandumine kuni jaanuarini 1919 o Välisabi: inglise laevastik Soomlaste vabatahtlikud Rootsi ja Taani vabatahtlikud (u 200 meest) o Jaanuar 1919: eesti vägede pealetung o Veebruar 1919: võõradväed aeti eestist välja o Asutava kogu valimised: aprill 1919 Maaseadus mõisa maade riigistamine Põhiseadus o Juuni 1919: landesveeri sõda 23.juuni 1919 Võnnu lahingu võidupüha o 3.jaanuar 1920 vaherahu (Eesti ja nõukogude venemaa vahel) o 2.veebruar Tartu rahuleping 1. Nõukogude venemaa tunnustab eesti iseseisvust igavesest ajast igaveseni) 2. Riigi piir 3. Eesti pidi saama vene kullatagavarast osa Kordamine kontroll tööks 1. üldnõudmised 1. Õpilane teab I maalimasõja põhjusei 2
· 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. · 11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. · 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. diviisi ülemaks. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhjs-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. · 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. · 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. · 22
· 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. · 11. märts enamlased vallutasid Petseri ning jõudsid Võru ligidale. · 15. märts Petseri vallutati tagasi ning enamlased taandusid Pihkva suunas. · 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. Diviisi ülemaks. · 12. mai algas eestlaste Maipealetung. · 25. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. · 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. · 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landesveeriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel. · 19. juuni Vaherahu Landesveeriga lõppes. Sakslased alustasid pealetungi Limbazi lähedal. · 22
Päts Saksa okupatsioonivõimude vangilaagreis Lätis ja Poolas. Pärast Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus kommunistidega läbirääkimisi mitte pidada ning Eesti Vabadussõda alustada. Vabadussõja algul (novembrist 1918 kuni 8. maini 1919) oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja IV Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid.
5 bolsevismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 -
5 bolševismioht. 1919 suur mure Eesti vasakjõudude mõisnikevastasus, üleskutsed võtta tasuta ära maaomand. Seetõttu mindigi osalema Eesti poliitilisse ellu.1/3 mõisamaadest oldi nõus loobuma, sellest, mis polnud pikemat aega kasutuses olnud. Et võtku riigimaast talude jaoks, ka linnadelt ja kirikult. Süvendasid koostööd parempoolsetega, kes vähemalt pakkusid maa eest tasu. Suure südamesoojusega suhtuti Landesveeri ja Loodearmeesse. Landesveeri kaotus osutus suureks löögiks, paljud läksid Eestist ära 1919.a. 10.oktoobri 1919 maaseadus mõjus rängalt. Nihked hoiakutes, möödapääsmatu kohanemise teele. Usuelule enam tähtsust omistanud isikud, kes seni olid seotud olnud Tõnissoni juhitud erakonnaga ja kelle juhiks oli esimestel kuudel Johan Kõpp, asutasid 1919. a. veebruaris Eesti Kristliku Rahvaerakonna – see oli otseselt Rahvaerakonnast sündinud uus partei- 1919 -
aasta detsembris, mõeldagi ei võinud. Tookord seisis Punaarmee peaaegu Tallinna all ja vaid eestlaste edukas vastupealetung hoidis elus eliidiprojekti nimega "Eesti". Landeswehr'il oli ka oma n-ö. "eliitüksus", saksakeelse nimetusega "Stosstruppe" (löögivägi), mis koosnes Saksa sõjaväes vabatahtlikena teeninud baltlastest. Lätis paikneva Saksa väekoondise ja Eesti Vabariigi vahelist sõjalist konflikti nimetatakse Eesti ajalookäsitluses Landesveeri sõjaks, teise nimetusega Võnnu lahing, ent lugu oli juba eos kurjakuulutav. Kasutades ära Saksa okupatsioonivägede paiknemist Läti territooriumil, tuli 12. aprillil 1918 Riias kokku baltisakslaste Maanõukogu, mis kuulutas välja Balti hertsogiriigi. Kogu tegelik võim selles riigis pidi minema baltisakslastele. 18. oktoobril tunnustas Balti hertsogiriiki Saksamaa ning 5. novembril kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks. Kui Saksamaa Esimeses maailmasõjas
12. mai algas eestlaste Maipealetung ning Vene kodusõjas osaleva ning Eestis paikneva Loodearmee kevadpealetung Petrogradile 25. mai - Eesti väeosad murravad Irboska all läbi Punaarmee rindest. 26. mai eestlased vallutasid Maipealetungi käigus Pihkva, vallutavad Pihkva ja võtavad vangi kogu eesti kommunistliku polgu. 30. mai 1919 - Ülemjuhataja kindral Johan Laidoner teatab Asutavale Kogule, et Eestimaa pind on täielikult vaenlasest vabastatud? 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landesveeri vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda. Samal päeval lõppes Maipealetung Põhja-Läti vabastamisega enamlastest. Eesti väed jõudsid Jekabpilsi. 5. juuni Eesti Töörahva Kommuun kuulutas Nõukogude Venemaal oma tegevuse lõpetatuks ja Eestimaa Punaarmee saadetakse laiali ning lülitatakse Punaarmee koosseisu. 6. juuni Landeswehr vallutas Võnnu. 10. juuni Sõlmiti vaherahu Landeswehriga. Algasid läbirääkimised liitlasvägede esindajate vahendusel.
Juunist novembrini 1918 viibis Päts Saksa okupatsioonivõimude vangilaagreis Lätis ja Poolas. Pärast Saksamaa kokkuvarisemist 1918. aasta novembris naasis Päts Eestisse. Pätsile omistatakse ka valitsuse otsus kommunistidega läbirääkimisi mitte pidada ning Eesti Vabadussõda alustada. Vabadussõja algul oli Päts Eesti Vabariigi pea- ja sõjaminister, pärast Asutavas Kogus opositsioonis, kus hoidis konservatiivset ning isegi ettevaatlikku joont. Muuhulgas oli ta näiteks Landesveeri sõja alustamise vastane. Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja IV Riigikogusse. Jaanuarist 1921 novembrini 1922 (Konstantin Pätsi esimene valitsus), augustist 1923 märtsini 1924 (Konstantin Pätsi teine valitsus), veebruarist 1931 veebruarini 1932 (Konstantin Pätsi kolmas valitsus), novembrist 1932 maini 1933 ja oktoobrist 1933 jaanuarini 1934 oli riigivanem (Eesti kõige pikaajalisem riigivanem). Oli 19171921 Maaliidu ja 19211935 Põllumeeste Kogude üks liidreid.
· 7. jaanuar Eesti väed asusid üldisele pealetungile. · 20. jaanuar Johan Laidoner ülendati kindralmajoriks. · 1. veebruar Andres Larka sai sõjaminstri abiks ja tagavaravägede ülemaks. · 24. veebruar Jaan Soots sai ülemjuhataja staabiülemaks. · 4. aprill Ernst-Johannes Põdder määrati Eesti 3. diviisi ülemaks. · 5. juuni Eesti soomusrongi ja Landeswehr'i vägede kokkupõrkega Amata jõe silla juures algab Landesveeri sõda · 10. juuni Vaherahu Landeswehr'iga, algavad läbirääkimised Liitlasvägede esindajate vahendusel · 19. juuni Vaherahu Landeswehr'iga lõppeb, sakslased alustavad pealetungi Limbazi lähedal · 22. juuni Eesti väed alustasid vastupealetungi Landeswehr'ile. · 23. juuni Eesti vägede võit Võnnu lahingus, mida tähistatakse Võidupühana · 3. juuli Landeswehr'iga tehti vaherahu. · 23
võtma, moodustati punakaardisalku. Kõik see ei kestnud kaua. 24. veebruaril 1918. a. kuulutati välja Eesti Vabariik. Saksa väed olid nüüd Eestis kui okupatsiooniväed. Teatud väegrupp oli ka Suure- Jaanis. Sügisel selgus, et Saksamaa oli Esimese Maailmasõja kaotanud ja novembris lahkusid sakslased ka Suure-Jaanist. Saksa okupatsioon oli lõppenud. 1918 - 1920. a. toimus Eesti Vabadussõda. Eesti väed võitlesid Punaarmee ja Landesveeri vastu. 2. veebruaril 1920. a. sõlmiti Tartu rahu. Eesti rahvas saavutas iseseisvuse. Langenute mälestuseks otsustati ka Suure-Jaanis püstitada mälestussammas. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Sooviti, et mälestussambal oleks kujutatud muinasvanem Lembitu. Töö telliti Amandus Adamsonilt ja mälestusmärk avati 24. juunil 1926. a. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid Vabadussõja lahingutes. Kahjuks jäi see töö pooleli
Eesti Päästekommitee - K.Konik, K.Päts, J.Wilms Saksa okupatsioon veebruar 1918 - november 1918 Sakslaste plaan - luua Balti hertsogiriik 11.11.1918 - alustab Eesti valitsus tööd Novembri lõpp 1918 Vabadussõja algus Julius Kuperjanov - hukkub Paju lahingus 23.04. 1919 asutav kogu tuleb kokku August Rei - asutavaja kogu esimees Otto Strandmann Maaseadus ● Eramõisate maad riigistatakse ja jagatakse soovijatele. ● Eelistatud oli Vabadussõjast osavõtnud Landesveeri sõda. Juunis 1919 Põhja-Lätis toimunud konflikt sakslastest koosnevate vägedega. 1919. sügisel algasid rahuläbirääkimised Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuleping 2veebruar Nõukogude Venemaa loobus igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. KORDAMINE KT MAAILM 1 MAAILMASÕJA JÄREL USA ● Oli tõusnud maailma juhtivaks riigiks ● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas
Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Jaan Poska - Eesti riigimees. Koostas põhiseadust. Oli Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister Johan Laidoner - Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Viktor Kingissepp - Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Jaan Anvelt - jurist,bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik Jüri Vilms - Eesti riigimees, Eesti esimene kohtuminister. Rüdiger von der Goltz - juhtis Landesveeri sõjas Landeswehri vägesid, sealhulgas Võnnu lahingus, kus tema väed puruks löödi. Andrei Zdanov - Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. Johannes Vares-Barbarus - Eesti luuletaja, günekoloog ja poliitik. Ta oli EKP liige 1940. aastast. Hjalmar Mäe - Eesti poliitik ja Eesti Omavalitsuse juht. Jüri Uluots - Eesti õigusteadlane ja poliitik. Ta oli peaminister ja Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis . Otto Tief - Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik
annaabi.ee 
