6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõne arenguperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljakuuselt hakatakse lalisema - kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevaid äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da- da ja ba-ba) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. · Neljandast seitsmenda elukuuni on sage hääIemäng: laps kordab pikalt silpe, nt ma-ma-
sõnu ütlema hakata. Kõne arengu etaapid: Laps koogab (6. nädal, teisel 3.-4. elukuul) Teises neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahuolu väljendavaid häälitusi – ta koogab. Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua. Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt) Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. 6. kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevad äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da-da ja ba-ba) ning 10. kuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. Häälemang (4.-7.elukuul) 4.-7
Antiik ja keskajal: ,,haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". Autismi enne tamine ei ole võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Esimesed sümptomid võivad ilmneda juba imikueas, kuid siis ei panda tavaliselt neid tähele, hiljem teadvustatakse need kui autismi sümptomid. Näiteks ei talu autist juba imikueas pilkkontakti, tal võivad tekkida omapärased zestid või näoilmed erinevatele välistele ärritajatele. Autist ei hakka lalisema või laliseb väga vähe. Ta ei taha, et teda sülle võetakse. Esimesi sümptomeid on nii sõnalise kui mittesõnalise suhtlemise häire. Laps ei suuda kõnest aru saada samatähenduslikult kui teised, ta ei suuda teiste vestlusesse sekkuda. Mängides teiste lastega ei mõista autistlik laps mängureegleid, ta ei saa aru teiste tunnetest ja sellest, kui teeb neile haiget. Ta võib teistega mängida nii, nagu too oleks mänguasi. Omaette mängiva lapse
(Veisson, Veispak 2005:43). Et laps üldse kõnelema hakkaks, on tarvis temaga rääkida (Niiberg 2007:9). Kolmanda elukuu alguses hakkavad lapsed nutmise kõrval koogama ehk täiskasvanute jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Laps annab koogamisega märku oma tahtmisest suhelda. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilisest küpsemisest (Tulviste, Tulviste 2002:151). Kuskil kuuekuuselt hakkab laps lalisema, tema kõnesse ilmuvad silbitaolised moodustised. Oma esimesed sõnad ütleb laps kuskil 12- kuuselt. 18- 24 kuu vahel ilmub lapse kõnesse kahesõnalause. Cattelli ja Whitney järgi muutub kaheksateistkümnenda elukuu ajal laste kõne dramaatiliselt. Laste sõnavara täieneb kiiresti ja lapsed hakkavad sõnu kombineerima ehk moodustama sõnapaare. Kolmanda ja neljanda eluaasta jooksul kujuneb lapse grammatika. Koolimineku ajaks on lapse sõnavaras 14 000- 15 000 sõna
15. Milliseid mõisteid kasutatakse düsleksia sünonüümidena? Spetsiifiline lugemishäire, lugemispuue, primaarne lugemisvõimetus, spetsiifiline arengudüsleksia, sõnapimebus 16. Kuidas võib düsleksia avalduda/ilmneda? Nimeta 3 võimalust. Sõnade kokkulugemisraskus, sõnade tähenduse mittemõistmine, ühelt realt teisele ülehüppamine. 17. Millised on varased düsleksia märgid? Nimeta igast valdkonnast vähemalt üks märk. Kõne iseärasused. Laps hakkab koogama, lalisema ja rääkima hiljem. Laps räägib kaua aega pudikeeles (kauem, kui tavalapsed). Ta asendab, jätab ära, lisab, vahetab omavahel häälikuid ja silpe. Tal on raske leida sõnadest häälikuid ja silpe ja leida sõnadele riime. Kõne mõistmise iseärasused. Lapsel on raskusi sõnade äratundmisega ja uute sõnade õppimisega. Laps ajab segamini kõlaliselt sarnaseid sõnu. Tal on raskusi numbrite, nädalapäevade, tähestiku ja aastaegade õppimisel. Taju, peenmotoorika iseärasused.
sellisel kujul, nagu ta seda rääkis kohtumisel noorte kirjanikega Tartus (näide 1:2). Kirjalik tekst oli sel ajal juba kirjutatud, aga mitte veel avaldatud. (1:1) Kirjalik tekst /.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav. Aetakse juttu, mees paneb suitsu ja mõtleb daami lõbustada. Nii ta küsib imikult, kas too ka paberossi tahab. Oletame, et laps ei hakka lalisema, sest võõrastab tundmatut. Siis vastab ema mokki torutades lapse peenel häälel: "Meie veel ei suitseta. Meie oleme alles pisikesed." Selge nukuteater! Siin pole ümberkehastumist, ei kommenteerita, vaid kasutatakse meediumi, mis ongi nukuteatri tunnus. Lapse asemel võib samas situatsioonis olla mõni koduloom, kõht (kõhurääkijatel) vms. /.../ (1:2) Suuline tekst /.../ a=sis=ma mõtsin=et on olemas ka nukuteater tegelikult elus. nukuteater (.) mis on nukuteatri põhitunnus on see, (
*Häälemäng ja lalisemine. 4. kuni umbes 12. elukuuni laps harjutab ning mängib oma häälega ja selle kõrgusega. Ta kombineerib kaas- ja täishäälikuid moodustades erinevaid silpe. Kuuekuuselt hakatakse moodustama ka äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida hakatakse kaheksakuuselt kordama (da-da) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Vahemikus 9.-12. kuuni lalisevad lapsed järjest rohkem kuid peale esimesi sõnu hakkab laps aina vähem lalisema. *Kajakõne. 9.-12. kuuks on laps ära õppinud keele kõlalised mustrid, kuigi aru ta veel nendest ei saa. Lapse lalin meenutab emotsioonidelt ja häälekõlalt täiskasvanute juttu, kuid sellest „jutust“ ei ole midagi aru saada. Lapsel on kombeks matkida igasuguseid hääli, mida ta kuuleb. *Ühesõnaliste lausungite periood. Sellel perioodil annab laps ühe sõna abil edasi terve fraasi või lausungi sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab
Mascarille teeb ettepanekut välja jalutama minna. Neiud ei soovi. Seejärel paluvad nad viiuldajatel siia tulla. Mascarille karjub mitme oma teenri nime ning pahandab, et need lurjused teda alati üksi jätavad, kui neid vaja läheb. Mascarillel käis hommikul hertsog isiklikult külas ning kutsus teda endaga maale hirvejahile. KAHETEISTKÜMNES STSEEN Mascarille teatab, et neil on väikene kiirpidu aga varsti on nõus korraldama kõigi auks kombekohase balli. Hakkab seejärel lalisema ning tantsib üksinda. Sõimab pillimehi, et need ei suuda temaga taktis püsida ning mängivad liiga tormakalt jne. Jodelet teeb sama asja ning tema põhjenduseks, et miks pillimehed ei peaks nii kiiresti mängima on, see et ta tõusis just haigevoodist. KOLMETEISTKÜMNES STSEEN La Grange tuleb karjudes sisse, kepp käes. Röögib, et mida nad tevad ning et on neid sulisid juba kolm tudi taga otsinud. Mascarille karjub peksa saades, et ta ei teadnud, et see nii võib lõppeda.
kümnekuuselt varieerima (nt ba da). Varieerima hakkab laps ka hääle kõrgust ja valjust. Neljandast seitsmenda elukuuni on sage häälemäng: laps kordab pikalt silpe nt ma ma ma ma ma. Samuti on viiekuune laps mõnd häälikut kohe pärast kuulmist matkima (eriti täishäälikut). Laps laliseb, sest talle pakub rõõmu oma hääleaparaadi ja häälega mängimine, hiljem hakkavad lapsed lalinaga ka teiste käitumist mõjutama. 9-12. kuuselt hakkavad lapsed üha enam lalisema. Lalin väheneb pärast esimeste sõnade ütlemist. Lalisemise perioodil hakkavad lapse häälitsused üha enam kõnet meenutama. Lalisemise alguaeg sõltub küpsemisest ning hiljem ka sotsiaalse keskkonna mõjust. Enne kaheksandat elukuud suudab laps eristada ka neid häälikuid, mida ei ole tema emakeeles ja millega ta kokku puutub. Seejärel hakkab see võime kaduma. Kõne areng ei seisne mitte uute foneemide
esimesteks häälikuteks tavaliselt täishäälikud, ka H on sage o Lalisemine- neljandal kuul; laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe; lalisemise algusaeg sõltub küpsemisest, edaspidi muutub järjest märgatavamaks sotsiaalse keskkonna mõju kõne arengule; kurdid lapsed laliseva alguses sama sageli ja sama palju kui kuuljad, esimese eluaasta teisel poolel hakkavad aga vähem lalisema o Häälemäng- 6.-7. elukuul; laps kordab pikalt silpe; on ilmne, et tegevus pakub neile lõbu; hiljem hakkavad lalisemise abil teiste käitumist mõjutama; lalisemine hakkab vähenema esimeste sõnade tekkimisel Lalisemisperioodi alguses lalisevad maailma eri paikade lapsed samamoodi, selles vanuses võib laps omandada mistahes keele; neljanda ja
tõde). Ja kolmandas etapis valib laps ise mis keeles suhtleb just konkreetse inimesega. See etapp kujuneb umbes kolmandaks eluaastaks. Hiljem avastati, et lapsel kujunevad teadmised kahest erinevast gramaatikast juba algusest peale kuigi üks süsteem võib olla arenenum kui teine. Saigi kinnitust teadmine,e t esimsese etapis sisaldab lapse sõnavara sõnu mõlemast keelest. Ka kõnelema hakkavad lapsed samal ajal ning lalisema õigeaegselt normaalse arenguga lapse puhul. Teisel etapil umbes 2 aasta vanuselt hakkab tekkima kaks gramaatilist süsteemi nagu ükskeelsel lapsel hakkab tekkima gramaatiline süsteem. Veidi võib hilinded 2- 3 sõnaliste ütluste koostamine aga see ei ole levinud. Erinevus võib olla ka ehk ainult paar kuud. See mure, et ütlusi ei teki, ei tohiks olla kuni 2,5 aasta vanuseni. Kolmandas etapis eristuvad kaks keelesüsteemi ja 3 aastane kasutab neid juba mõlemaid hästi ning kujuneb
opin oma poega, et, kui ta on teine sordi inimene ta peab olema KOiGe parem, KOiGe targem, KOiGe tugevam. aga praegu ma ostan teie firmade aktsiad (hinnad on allanud) Me VOttaMe teie Maa enDaLe. tuhat musi, talupojad:)". (Kommentaar on kirjutatud 2007.a Delfi.ee's ilmunud uudisele ,,Duumasaadikud viisid pronksmehele lilli")*. 13) Kirjeldage lapse kõne arengu etappe. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema · Kolmanda elukuu alguses hakkab laps koogama - suurte inimeste jutule vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selle kõne arengu perioodil oleva lapse häälitsused meenutavad tuvi oma. Tavaliselt on esimesteks häälikuteks täishäälikud, ka häälik H on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljandal kuul algab lalisemine. Laps kasutab peamiselt kaas- ja täishäälikutest koosnevaid silpe, nt ma-ma-ma
samale rütmile. Seega võib iga inimene hällilauluga magama uinutada mistahes rahvusest lapse. Mahedad hällilaulumeloodiad sobivad kõige paremini ka vastsündinu esmaseks tutvuseks muusikaga. Eriti meelepärane on neile naise hääl ja mitmehäälsed keelpilliviisid. Kahe ja kolme kuused eelistavad kõrgemaid helikõrgusi. Rõõmsale ja rütmikale muusikale võib kolmekuune beebi juba jalgadega kaasa siputama hakata. Kuue-seitsmekuused hakkavad aga muusikat kuuldes sellega kaasa lalisema ja annavad tihtipeale ka häälekalt märku kui neile meeldiv muusika liiga vara lõpeb. Üks beebide lemmikuid on särav, rütmikas ja samas õrn mängutoosimuusika. Nende meelisrepertuaari kuuluvad loomulikult ka ema lauldud laulud ning juba vastsündinuna reageerivad nad väga hästi klassikalisele muusikale. Muuseas, kõige uinutavamalt mõjuvat neile Chopini nokturnid. Teadlased väidavad, et klassikalise muusika kuulamine beebieas
lugemisvalmiduse: · Teevad ta käsi ja silm koostööd: tähed püsivad enam-vähem reas, on kujult enam- vähem vastavad trükikirjale, sõnade vahel on suurem vahe. Selle saavutamiseks peab laps olema saanud tegeleda mitmesuguse kujutava tegevusega. (Kivi, Sarapuu, 2009, 121) Kõne arengu iseärasused Uuringud on tõestanud, et lugemisraskustega lastel on täheldatud kõne arengu hilinemist. Need lapsed on hakanud eakaaslastest hiljem koogama ja lalisema. Nende esimeste sõnade, ütluste ja lausete teke on hilinenud sedavõrd, et seda on tähele pannud nii lapsevanem kui lapsega tegelevad spetsialistid. Nende laste kõne järgib üldjoontes eakohast kõne- ja keelekasutuse arengut, kuid jääb tempos ja mahus alla eakaaslaste kõne- ja keelekasutusele. Kõige selle tõttu hilineb ka kirjaoskuse, sh lugemisoskuse kujunemise algus. Hilinenud kõnearengut võib pidada düslekisa riskiks. (Lukanenok, 2008, 17) Fonoloogilised oskused ja teadlikus
Laps õpib mõtlemist tegevuses, jäljendades iseenda ja teiste liigutusi. 1.4.3 Kõne areng Suhtlemisvajadus loob aluse kõnehäälikute jäljendamiseks. Juba esimestel elukuudel keskendub laps inimkõne kuulamisele. Laps hakkab varakult reageerima ka kõne emotsionaalsele toonile ning intonatsioonile (Tiko 2006:16-17). Eakohase kõne arengu puhul: · 1.-6.elunädalal mitteverbaalne keel; · 2.-4. elukuul hakkab laps koogama; · neljandal-viiendal elukuul lalisema. Millal täpselt laps koogamist ja lalisemist alustab, sõltub lapse füüsilisest küpsusest, mitte sellest, kui palju ja kuidas titaga räägitakse (Tulviste 1996). 9 Esimese eluaasta teisel poolel lallab terve laps kestvalt ja naudinguga, et treenida kõneaparaati. Lallamisel kasutab laps umbkaudu 70 häälikut, millest hiljem diferentseerib emakeeles vajamineva. Kakskeelses peres on oluline järgida printsiipi, et üks inimene ja üks
kontaksti saavutamiseks täiskasvanuga ja väljendab sellega oma emotsionaalset heaoluseisundit. Ka lalinat kasutab laps kontakti loomiseks. Lalina perioodil hakkab laps häälikuid ühendama silpideks. Lalina funktsiooniks on silbimoodustusmehhanimi kujunemine. laps õpib moodustama väiksemaid segmente, millest koosneb suuline kõne. Lalinat iseloomustab muutuv intonatsioon: laps muudab tämbrit, tooni kõrgust. lalin on geneetiliselt programmeeitud, ka kurdid lapsed hakkavad lalisema, kuid nende lain hiljem hääbub. Lalin puudub või on vaene motoorse alaalia diagnoosiga lastel. Vaimse alaarenguga lastel lalin hilineb. Paralleelselt lalisemisega areneb kiiresti lapse kõne tajumine, ta hakkab ära tundma esimesi sõnu. Grammatika-eelne periood: 0,11 kuni teise eluaasta lõpuni. Kujuneb seos sõna-objet sõltumata taustast. Esialgu reageerib laps paremini üksiksõnale kui sama sõna sisaldavale fraasile.Perioodi lõpul arvestab laps fraasi kuuluva mitme sõna leksikaalset
• Tunnused-algelemendid • Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet • Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge • Kõik objektid samahead • Mõisted asetsevad hierarhiliselt • Meetodid Prototüübi teooria- • Kategooriad esitatakse prototüüpidena • Iseloomulikud tunnused • Kogemus • Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng – Laps ei sõnni keelt osates. Laps häälitseb sünnimomendist alates. Alguses ta nutab, hiljem hakkab koogama ja lalisema. Nendel kõnesarnaste häälitsustel ei ole veel kokkulepitud tähendust. Samas on need kõne eelsed häälitsused vajalikud lapse rääkima saamiseks. Hoolimata emakeelest läbib lapse keele omandamiseks samad etapid. 1) Koogamine – umbes 3 elukuul hakkab las suurte inimeste jutle vastu häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selles arengu staadiumis meenutavad häälitsused tuvi omi. Laps annab märku et soovib suhelda
siis kõne kaob täiesti • 2-5 eluaastat – kõne säilub ca 1a • 5-6 eluaasta vahel – kõne säilub osaliselt • pärast 7eluaastat, kõne säilib, kuid pidurdub, tekivad intonatsiooni ja tempo muutused. 6. Milliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist? • laps ei reageeri helile • reaktsioonid on ebastabiilsed (kord reageerib, kord ei reageeri) • laps ei suuda leida heli asukohta • laps ei hakka lalisema • lapse kõne ei arene õigeaegselt • laps käitub põhjuseta sõnakuulmatult, jonnakalt • lapsel on kõrvalesta või välise kuulmekäigu väärareng 7. Kuidas tegeleda kuulmislangusega väikelapsega kodus? • iga heli puhul pöörata sellele tähelepanu: lapsevanem osutab oma kõrvale ja ütleb, mida kuuleb ning ootab lapse reaktsiooni • lapsele tuleb pidevalt tutvustada ümbritsevaid helisid, näidates helitekitajat ja kommenteerides
põhjal ta hiljem hakkab üksikuid häälikuid häälitsema ehk koogama ning lõpuks kõnelema õpib. Ka laulud on väga tähtsad, sest see näitab lapsele keele erinevaid kasutamis võimalusi. Selles vanuses imiku jaoks on ema hääle kuulmine väga tähtis, kuna laps sõltub väga oma emast mõistõttu mida rohkem oma lapsega räägid seda parem. Neljanda ning kuuenda elukuu vahel jätab laps maha koogamise ja hakkab lalisema ehk erinevaid hääliku ühendeid kasutama. Sellel perioodil hakkab laps aina rohkem suhtlema. Kuigi laps ei oska endiselt veel rääkida oleks hea, kui rääkides lapsega teha juttudesse aega ajalt pausid, et ta vastata saaks. Lisaks on ha küsida küsimusi näiteks ,,Kas läheme nüüd õue mängima?" või ,,Kas sul on parem nüüd täis kõhuga olla?" või muud sellised küsimused ning jäta talle ka vastamiseks väike paus. Kuigi imik ei ole
Raskused ilmnesid jäljendamises, kognitiivses tegevuses ja kognitiiv-verbaalsetes ülesannetes. Retsiprooksust hinnati suhtlemisel häirituks, korraldustele allumist valikuliseks. Emotsionaalselt oli laps labiilne, sensitiivne. Diagnoosina pandi välja RHK 10 järgi F89 (psühholoogilise arengu täpsustamata häire). Kolmandast eluaastast on lapsel diagnoositud enurees ning astma. Lapse varane kõne areng kulges hilinemisega. Koogama hakkas laps 2-kuuselt, lalisema 4-kuuselt. Esimesed sõnad ilmusid Laura kõnesse enne ühe aastaseks saamist (emme, anna). 1,5-aastasena kasutas laps oma kõnes 10 sõna. Laps küll suhtles aktiivselt, kuid tema kõne oli mõistetamatu. Ta kasutas arusaamatut „oma kõnet“ ja erinevaid häälitsusi, žeste, soovitule osutamist. Kõnest sai laps aru igapäevastes tuttavates Tekstiloomeoskuse õpetamine 13 situatsioonides
Ülekaalus on lahtised silbid, mis koosnevad ebaselgest kaashäälikust ja täishäälikust. Ka neil häälikutel on ainult mingi kaudne sarnasus emakeele häälikutega. Lalina funktsiooniks ei olegi häälikute omandamine, vaid silbimoodustusmehhanismi kujunemine. Laps õpib produtseerima väikseimaid segmente, millest koosneb suuline kõne. Lalina algus ei sõltu lapse suhtlemisest, sh. kõne kuulamisest. Seega on lalin programmeeritud geneetiliselt. Lalisema hakkavad ka kurdid lapsed. Lalin kas puudub või on väga vaene neil lastel, kellel hiljem diagnoositakse motoorne alaalia. Vaimse alaarenguga lastel lalin hilineb. Küll aga sõltub lalina areng kõnekeskkonnast. Kurtidel lalin ei arene, vaid hääbub. Kõnekeskkonnas aga lalin areneb: muutub rikkamaks intonatsioonilt, kasvab produtseeritavate häälikute hulk, laps hakkab ühendama silpe silbireaks. 2. Grammatikaeelne periood (0.11
7kuune ütleb “Dada” ja 14kuune küsib “Mis see?” või ütleb “Ma tahan seda”. 17kuune küsib õigetel kohtadel asetsevate asjade kohta nt “Kus su nina on?”, “keel”. 21kuune ütleb või püüab öelda vähemalt 50 sõna, ning vastab kolme sõnaliste lausetega nt suusuu aaa dadaa (ema tõlge, “rong sõitis ära”). Umbes 3 4 kuune laps hakkab reageerima inimhäälele ja samaaegselt lalisema. See lalisemine muutub vastastikuseks suhtlemiseks kui suhtlemine lapsel areneb ja sissepoole pööratus väheneb., seda nii 4. elukuu vanuses. Laps jääb vaikseks kui 6 nädalane laps koogab, kui on õnnelik. 6 kuune imiteerib heli, mida kuuleb. 9 10 kuune
annaabi.ee 
