Murdumisel muutub valguse lainepikkus. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest ) nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaaegu kõigi murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspekter selline kus on esindatud kõik lainepikkused, seal pole tühje kohti ja spektograafi mattklaasile tekib vikerkaare värviline riba (kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ja tihedad gaasid). Joonspekter koosneb erivärvilistest joontest tumedal taustal (kiirgusjooned) kiirgusjoonte arv ja intensiivsus iseloomustab vastavat ainet (kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul). Neeldumisspekter see näitab millise lainepikkusega valguslaineid aine neelab, see spekter võib olla ka pidev. Antud
murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi. kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. Spektraalaparaat on vahend spektrite saamiseks. abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse Pidevspektris on olemas kõik lainepikkused. Joonspekter on spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonte kogum. lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale Kiirusspekter (joon- või pidevspekter)näitab, milliste kui suurema lainepikkusega valgus. Spekter näitab valguse lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab. Neeldumisspekter intensiivsuse jaotust lainep. või sageduste järgi.
näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid-(näitab milliste lainepikkustega valguslaineid Kiirgusspektrid-(näitab milliste lainepikkustega valguslaineid
lainepikkuse lainejuhis g: g = 2*(x2 x1) 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz x1 = 4,99 mm x1 = 4,90 mm x1 = 5,74 mm x1 = 3,83 mm x2 = 18,14 mm x2 = 17,02 mm x2 = 16,53 mm x2 = 13,21 mm g1 = 2*(18,14 - 4,99) = 26,30 mm = 0,02630 m g2 = 2*(17,02 4,90) = 24,24 mm = 0,02424 m g3 = 2*(16,53 5,74) = 21,58 mm = 0,02158 m g4 = 2*(13,21 3,83) = 18,76 mm = 0,01876 m 4. Lainepikkused vabas ruumis leidsime valemi = c / f järgi. 1) f01 = 8 GHz 2) f02 = 10 GHz 3) f03 = 13 GHz 4) f04 = 16 GHz 01 = 3*10^8 / 8*10^9 = 0,03750 m 02 = 3*10^8 / 10*10^9 = 0,03000 m 03 = 3*10^8 / 13*10^9 = 0,02308 m 04 = 3*10^8 / 16*10^9 = 0,01875 m 5. Leidsime arvutuslikult lainepikkused lainejuhis, kasutades valemit g1 = 0,03750 / SQRT(1 (0,03750 / 2* 0,023)^2) = 0,06475 m g2 = 0,03000 / SQRT(1 (0,03000 / 2* 0,023)^2) = 0,03957 m
Karotenoidide kvantitatiivseks määramiseks tuli ekstraktsiooni värske ekstrahendi portsjonitega korrata kuni värvitu ekstrakti saamiseni. Neeldumisspektrite võtmine ja analüüs Spekter mõõdetakse vahemikus 350-600 nm, kasutades võrdluslahustina puhast lahustit. Spektrofotomeetri isekirjutilt sain uuritava lahuse neeldumisspektri. Neeldimismaksimumid paiknesid järgnevatel lainepikkustel: 465,5 nm/ 1,247 A 436,5 nm/1,379 A 415,0 nm/0,994 A Puhta -karoteeni vastavad lainepikkused on: 482 nm; 451 nm; 425 nm. Puhta - karoteeni vastavad lainepikkused on 475 nm; 445 nm; 420 nm. Minu uuritava proovi neeldumismaksimumide lainepikkused on lähemal pigem - karoteeni vastavatele väärtustele, siis arvutan -karoteeni sisalduse proovis. Kuna 436,5 nm kohta ei leidnud E1cm 1% väärtust, siis teen arvutuse 445 nm kohta. -karoteeni sisaldus uuritavas proovis: K=(D*V*d*103)/( E1cm 1% *g), Kus D- ekstrakti optiline tihedus,
intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 630nm, oranz: 630 600, kollane: 600 570, roheline: 570 520, helesinine: 520 470, sinine: 470 420, violetne: 420 380. koherentsed lained lained mille kuju ajas ei muutuning on sama lainepikkusega, mittekoherentsuselon laineteleri lainepikkused, difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha, mida saab jälgida siis kui tõkete mõõtmed on natuke suuremad kui lainepikkused, valguse difraktsioon valguse paindumine varju piirkonda, difraktsiooni tingimused avad ja tõkked peavad olemavõrreldavad lainepikkusega, lained peavad olema koherentsed, varju piirkond ruumiosa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu, huygensi printsiip iga ruumipunkt kuhu
Veega tähe värvusindeks on 0. Punasemad tähed kui Veega on positiivsete värvusindeksitega. Sinisemad ja valgemad tähed kui Veega on negatiivsete värvusindeksitega. 4. Kuidas leida tähe ruumkiirust? Ruumkiirus on tähe tegelik liikumise kiirus maailmaruumis. Seda saab leida tähe kauguse ja meie vaatesuunalise kiirguse kaudu. Seda nimetatakse Doppleri efektiks: Kui täht liigub meie suunas või meist eemal, siis kiirgunud lainepikkused muutuvad. Selle lainepikkuse muutuse kaudu saab arvutada tähe kiirust. Mida kiiremini ta liigub, seda kiiremini lainepikkused muutuvad. Kui täht liigub meist kaugemale, siis lainepikkused suurenevad (lainepikkused nihkuvad punase lainepikkuste spektri poole - punanihe). Kui täht liigub meile lähemale, siis lainepikkused vähenevad (lainepikkused muutuvad sinisemaks - sininihe). Enamik tähti liiguvad Päikese suhtes ruumikiirusega keskmiselt 100 km/s, kiiremate ruumikiirus on 140 km/s.
spekter. 2.PidevspekterÜks värvus läheb sujuvalt üle teisele.Pidevspektri tekitavad kuumutatud vedelikud,tahked ained ja suure tihedusega gaasid. Joonspekter a) kiirgusspektridüksikud värvilised jooned tumedal taustal b)neeldumisspektridüksikud tumedad jooned pideva spektri taustal Joonspektori tekitavad atomaarsed gaasid ja aurud. 3.SpektraalanalüüsLuuakse uuritava segu joonspektor,mõõdetakse spektrijoonte lainepikkused ning võrreldakse tuntud ainete joonspektritega ja tehakse kindlaks milliseid elemente segu sisaldab.Kasutatakse nii kiirguskui ka neeldumisspektrit. 4.Kirrchhoffi reegel Neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkusega. E4 E4 E3 E3
osakestest Erinevad valgusallikad Inimeste teiktatud looduslikud Lamp Jaanimardikas Küünal Virmalised Lõkke Päike jne jne Värvused Värvusi on seitse Lihtvalgus- koosneb ühest värvilisest valgusest Liitvalgus- koosneb mitmest värvilisest valgusest Valge valgus- koosneb värvilistest valgutest, selle koostis on samasugune nagu Päikese valgusel Värvid ja nende lainepikkused Violetne 400-435 Sinine 435-500 Helesinine 500-520 Roheline 520-565 Kollane 565-590 Oranz 590-625 Punane 625-760
Orbiidi r, elektroni orbitaalkiirus ja energia vastastikuses sõltuvuses. Elektroni laineomadusest järeldub, et see võib tuuma ümber tiirelda vaid teatud kindlatel orbiitidel raadiusega rn. Elektron ei kiirga elektromagnetlaineid -Bohri I postulaat; kui elektron hüppab ühelt lubatud orbiidilt teisele, siis elektron kiirgab-II postulaat. Bohri- de Broglie aatomimudel selgitas H joonspektrite tekke põhjust, struktuuri, nt õigest kätte joonte lainepikkused. 3mõõtmelises aatomis määratlevad elektroni iga võimalikku seisulainet 3 kvantarvu: peakvant n, kõrval-e orbitaalkvant l ja magnetkvant me. kvantarv eristab seisulaineid, mis on moodustunud
Geom. Tähendus a)valguse V vaakumis on x korda suurem kui mingis aines. b)Vaakumist lähtuv kiir on pinnanorm. X korda kaugemal kui mingis aines. Kasutat. Läätsedes kujutiste tekitamiseks, valguse koondamiseks ja hajutamiseks jne. VALGUSE DISPERSIOON (Newton) on valguse murdumise näitaja sõltuvus lainepikkusest, jagunemine sperktriks murdumisel. Liigid a) Tekitaja põhjal dispersioonspektid (puuduvad järgud) ja difraktsioonspektrid(palju järke). b) Pidevspektrid-(esindatud kõik lainepikkused-värv läheb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus või neeldumisjoonte kogum. kitsad värvilised jooned). Kiirgusspektrid- (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab) ja neeldumisspektrid (näitab milliste lainepikkustega valguslaineid aine neelab. tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. Spektrit kasutat aine koostise määramine, astron., keemia, metallurgia, kriminalistika. Optiline resonants- kui neeldumisspektris asuvad
14. Millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvandi? Kui elektron liigub tuuma poole, siis aatom kiirgab valguskvandi. Kui elektron liigub tuumast eemale, siis aatom neelab valguskvandi. 15. Pidev- ja joonspekter Pideva spektri annavad hõõguvad tahked ja vedelad kehad ning suure tihedusega gaasid. Joonspektri annavad kuumutatud gaasid (aatomid peavad olema ergastatud). 16. Kirchhoffi reegel: Neeldumisspektri joonte lainepikkused võrduvad sama aine kiirgusspektri joonte lainepikkusega. 17. Spektraalanalüüs: Tuleb luua tingimused, et uuritava segu aatomid annaksid joonspektri. Mõõta spektrijoonte lainepikkused. Võrrelda saadud spektrit tuntud elementide joonspektritega ja teha kindlaks, milliseid elemente segu sisaldab. 18. Erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirgus- ja neeldumisjoonte kogumik kordumatu. 19
vähe petrooleetrit. Lõpuks hakkasin veidike rohkem petrooleetrit panema ja sain ekstrakti paremini kätte. Lisasin seni kaua, kuni ekstrakt muutus läbipaistvaks. Eelviimane kord lisasin õppejõu sõnul liiga palju petrooleetrit, millest tuleneb ka vähene karoteeni sisaldus paprikas. Ekstrakti mõõtsin mensuuris ära ja mahuks sain 7 ml. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm. Spektrite lainepikkused ja optilised tihedused 504,0nm; 0,213 A 470,0nm; 0,377 A 447,0nm; 0,348 A Kirjanduse alusel leidsin, et need lainepikkused sarnanevad kõige rohkem karoteen lükopeeniga: Arvutusvalemites kasutan tihedust 0,377, sest sellele vastav lainepikkus on kõige lähemal 476nm, vastav E=3450 1%/1cm. D × V × d × 10 3 K= 1%
6. Kvantitatiivne (,,sõrmejälje") analüüs EEM spektrit kasutades. Kasutatav aparatuur Ultrahelivann Bandelin SONOREX Digital 10 P, Nartest spektrofluoromeeter Kasutatavad lahused Dest. vesi, püridoksiin (vitamiin B6), riboflaviin (vitamiin B2), sidrunhape, NaOH, tiamiin (vitamiin B1), hiniin (=kiniin), jood, punane veresool ehk kaaliumheksatsüanoferraat(III) K3[Fe(CN)6]. Proovid: vitamiinivesi (Vichy Vitamin Sport), toonik (Schweppes' TonicWater) Töö käik Kasutatud ergastamine lainepikkused on 230-400 nm ning emiteerimise lainepikkused on 250-615 nm. Mõõta tuli destilleeritud vee ja standardlahuste riboflaviin ning püridoksiin EEM spektrid. Tulemused: 1. Maksimumid: Destilleeritud vesi. Intensiivsus (maksimum): 132,6 Riboflaviin. Intensiivsuse maksimum: 4780,4.............................................................................. Püridoksiin. Intensiivsuse maksimum: 7418,9 Järeldused
Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valgust ja kui tugevalt keha neelab. ·Külm gaas neelab samasuguste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult ise kiirgab. ·Neeldumisspektri mood. neeldumisjooned. ··Iseloomu poolest jaotatakse spektreid pidev ja joonspektriteks. Pidevspekter: ·Esindatud kõik lainepikkused. ·Pidev kiirgus ja neeldumisspekter on omane tahketele kehadele ja vedelikele. Kiirguse saamiseks tuleb neid kuumutada k õrge tempni.(ning tihedad hõõguvad gaasid) NT: Päikese v hõõglambi valgus Joonspekter: ·Koosneb eraldiseisvatest joontest, millest igale vastab kindel lainepikkus. ·Joonspektri annavad ained gaasilises olekus, madalal rõhul. NT: Elavhõbeda auruga täidetud kvartslamp Spektraalanalüüs nim. ainete koostise kindlakstegemist nende spektrite järgi,
Kui ese asub koondava läätse kahekordse fookuskauguse taga, siis tekib vähendatud, ümberpööratud ja tõeline kujutis. Kui ese asub koondava läätse ja selle fookuse vahel, siis on eseme kujutis suurendatud, näiline ja päripidine. dispersioon - nähtus, milles valguse levimisel teise keskkonda võime märgata, et valguse murdumisnurk on seotud valguse laine pikkusega. pidevspekter-värvid muutuvad sujuvalt joonspektris. Kindlad lainepikkused näha triipudena. Geomeetrilise 5 seadust: valguse sirgjoonelisuse printsiip, kiirte sõltumatuse seadus, valguse peegeldumise seadus, valguse murdumise seadus, kiirte pööratavuse printsiip
- Koherentsed lained – Neil on ühesugune lainepikkus ja aja jooksul muutumatu faaside vahe. (Interferentsi korral liituvad koherentsed lained). - Samapaksusribad – Ribad, mis tekivad interferentsi tõttu sama paksusega kohtades. 1. Millistel tingimustel tekib püsiv interferensipilt? - Kui liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt (S.t. liituvatel lainetel peavad olema ühesugused lainepikkused. Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 2. Kuidas tekivad Newtoni rõngad? – Nad tekivad interferentsi tulemusena valguse peegeldumisel (või läbiminekul) tasaparalleelsest klaasplaadist ja ja suure kõverusraadiusega tasakumerast läätsest koosnevas süsteemis. Et õhupilu paksus on ühesugune kogu ringjoone ulatuses, siis kujutabki interferentsipilt endast kontsentrilisi rõngaid. 3. Miks tekib peegeldunud valguses rõngaste keskele tume laik? Kas alati
üksteisest Spektromeeter-goniomeeter Prismas toimub valguse dispersioon(ehk erineva värvusega valgusvihud levivad erinevas suunas) Neeldumisspektri uurimine Tulemused Mõ õ tmin Go nio me e t Laine pikk Difrakts io o e ri us ni nurk s kaalanäit n1 54°23' 435 nm 15°20' n2 59°23' 595 nm 19°58' n3 60°15' 605 nm 20°50' J äreldus Neelab alates 435 nm lühemad lainepikkused ning 595 nm-605 nm laiema lainepikkuse. Kiirgusspektri uurmine Tänan kuulamast!
Maal olev atmosfäär hajutab Päikese valgust, muutes seda teiseks värviks. Samasugust efekti võib näha ka taeva värvi muutumist päevasel ja öisel ajal. See tähendab, et tegelikkuses päike kiirgab kõiki spektrivärve korraga, kuid teises atmosfääris saab näha ainult kindlat värvi nt Maal kollast. Päikese värv Maal: Päikeselt saabuv valgus hajub Maa atmosfääri sinise ja lilla lainepikkuse vahemikkus nii et ülejäänud värvide lainepikkused muutuvad/ilmuvad kollaseks. Sellepärast ongi Päike Maalt vaadatuna kollane. Teine teooria vms: Tähe värv sõltub ka selle temperatuurist. 7,000 kraadi juures on tähe värv valge, 5000 juures aga kollane. Päikese temperatuud on aga selle vahemikus ehk täpselt öeldes 6000 kraadi. VÄRVI PÄIKE ÕIGESTI!!!
lihtsalt siis järgmise küsimusega läks meil aga palju raskemaks. Nimelt ei suutnud me välja mõelda millest sõltub värvide vaheldumine seebimullil. Natuke asja uurides ja ise juurde mõeldes saime aru, et värvide vahelduminegi sõltub seebimulli kile paksusest. Tänu vee aurumisele, muutub seebimull aina õhemaks ning tänu sellele näeme me mullil erinevaid värve. Õhukesed nii öelda mulliseinad, muudavad õhemaks ka mullis levivad lainepikkused, alguses tehakse olematuks punase värvi ulatus, mida õhemaks läheb mull, seda rohkem värve kaduma hakkab ning nii kuni mulli lõhkemiseni.
Kasutasin pulbrilist paprikat (maitseaine). Ekstrahendiks oli oktaan. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Enne tööle asumist tuleb tutvuta spektromeetri kasutusjuhistega. Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350650 nm. Spektromeeter nullitakse kasutatud ekstrahendiga. Töötada võib klaasküvettidega, sest mõõtmine toimub nähtava valguse lainepikkusel. Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter. Sealt loetakse lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid (max) ja maksimumidele vastavad absorptsiooni (A) e optilise tiheduse (D) täpsed väärtused. Järgneb spektri analüüs. Spektri analüüsimisel võrreldakse uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukohti (lainepikkusi) teatmeteostes leiduvate andmetega, järeldatakse kas tegemist on puhta -karoteeniga või karotenoidide seguga. Karotenoidi sisalduse arvutamine (kvantitatiivne analüüs)
ptg 2007 2 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22
Tsunami Sõna "tsunami" tuleneb jaapanikeelsetest sõnadest "tsu" ja "nami", mis tähendavad vastavalt sadamat ja lainet. Tsunami on hiidlaine, mis on tavaliselt põhjustatud veealuse maavärina poolt. See võib tekkida ka maalihke, vulkaanipurske, asteroidide või mereäärsete kaljude varingute tõttu. Hiidlained jõuavad randa ja tekitavad suuri purustusi. Tsunami lainepikkused on vahemikus kümnetest kuni tuhandete kilomeetriteni. Ava-ookeanil on tsunami-laine kõrgus vaid poole meetri ringis, kuid selle kõrgus kasvab rannale lähenedes. Rannalähedastel merepõhja nihetel moodustuvad 15-40 meetri kõrgused tsunamid. Tsunami laieneb tavalisel ringikujuliselt. Laine kiirus oleneb mere sügavusest - avamerel võib tsunami kiirus olla lausa 700 km/h. Madalasse vette jõudes laine kiirus väheneb, kuid kõrgus suureneb, sest vees surutakse veemassid kokku
valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prismas toimub valguse dispersioon(e erineva värvusega valgusvihud levivad erinevais suunas).Prismast väljuvad erivärvilised paralleelsed valgusvihud.Need koondatakse läätsega ühte tasandisse(fokaaltasandisse),mis asub läätsest fookuskaugusel.Seal tekkiva spektri vaatlemisex on mattklaas.Registreerimisex nt midagi elektrilist.Ei fotografeerita!.Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi.Pidevspekter-esindatud kõik lainepikkused(värvid),pole tühje kohti,mattklaasile tekib vikerkaarevärvilineriba.Tekitavad:kuumad tahked kehad,vedelikud,tihedad gaasid.Nt Päike,hõõglamp.Joonspekter-esindatud üksikud lainepikkused(värvid),koosneb erivärvilistest joontest(kiigusjoontest) tumedal taustal.Tekitavad:gaasilised ained madalal rõhul.Joonte asetus sõltub sellest,millise keemilise elemendiga on tegemist&on määratud ainult selle elemendi aatomite ehitusega.Nt elavhõbeda aurudega kvartslamp
Kui mitme uuritava pinna materjal ja tumedus on sama (ei saa esineda seda, et mõni pind neelaks valgust paremini kui teine lähtudes tema tumedusest) siis sõltub valgusenergia neeldumine eelkõige pinna värvusest. Pinna värvus määrab ära antud juhul selle, mis värvi valgust tagasi peegeldatakse ehk missuguse lainepikkusega valgus antud värvuses ei neeldu. Erinevat värvi valgustel on teatavasti erinevad lainepikkused, mis on toodud tabelis 1 (andmeanalüüsi osas). Valguse energia Footoni1 energia ja sageduse vahel esineb seos: mida suurem on sagedus, seda suurem on footoni energia. Iga footoni energia on seega määratud valemiga E = h , (1) kus E footoni energia [1 J] h Plancki konstant (h = 6.6261034 Js) valguse sagedus [1 Hz]
Elektromagnetlained tekivad elektrilaengute kiirendusega liikumisel. Elektromagnetlainete levimiskiirus on umbes 300 000 km/s.Ristilained Elektromagnetlainete skaala- Madalsageduslained,Raadiolained,Infravalgus,Nähtav valgus,Ultravalgus,Röntgenikiirgus,gamma-kiirgus Lainepikkus ja sagedus- c=lambda*f Interferents nähtus, kus lainete liitumisel tekib uus muster Difraktsioon- Nähtus mille puhul lained painduvad tõkete taha mis on sama suurus järgus või väiksemad lainepikkused Koherentsus sama pikkuse või sagedusega lained Heliallika amplituud ehk heli intensiivsus sõltub temasse salvestatud energiast, see on löögi, tõmbe, hõõrdumise või puhumise tugevusest Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus Kui valguskiir langeb kahe erineva läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis valgus murdub ehk muudab oma levimissuunda. Valguslaine murdub tingimusel, et keskkonnad on erineva
17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22
17. Mida on kujutatud joonisel? Joonisel on kujutatud samas faasis olevaid liituvaid laineid. 18. Käiguvahe. Valguslained läbivad liitumispunkti jõudmiseks erinevad teepikkused. Teepikkuste erinevust (vahet) nimetatakse käiguvaheks. Optikas tähistatakse käiguvahet kreeka tähega (delta). 19. Missugused on koherentsed valguslained? Koherentseteks laineteks nimetatakse liituvaid laineid, millel on ühesugused lainepikkused ja lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda 20. Kuidas toimub optika selgendamine? Optika selgendamine on peegelduskadude vähendamiseks optilistes süsteemides kasutades selleks kiles toimuvat valguse interferentsi. 21. Millega tegeleb geomeetriline optika? Geomeetriline optika on optika osa, kus uuritakse esemetest kujutiste tekitamist, näiteks läätsede või peeglite abil, samuti optiliste riistade ehitust ja tööd. 22
sin/sin=n1/n2. sin/sin= v1/v2 = 1/2. - peegeldumisnurk, -murdumisnurk. Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest nim dispersiooniks. Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus madalal rõhul. Neeldumisspekter näitab, millise lainepikkusega valguslaineid antud aine neelab. Täielik peegelduse piirnurk sin0=1/n. Õhukese läätse valem: 1/f=1/a + 1/k. D= 1/f. Peegeldumisseadus =.
nõguslääts. 8. Joonis vihikus 9. Joonis vihikus 10. 1/a+1/k=1/f ; Läätse optiliseks tugevuseks nim. läätse fookuskauguse pöördväärtust. 11. Dispersiooniks nimetatakse absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusestvõi sagedusest. 12. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste järgi. Joonspekter-üksikud kiirgusjooned mustal taustal; tekitavad gaasilised ained madalaltemperatuuril. Pidev spekter- kõik lainepikkused on esindatud; tekitavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud. 13. Soojuskiirgus- ergastusenergia saadakse soojusliikumise tagajärjel(hõõglamp, lõke); kemoluminestsents- ergastusenergia keemilise protsessi tagajärjel(jaaniussike); katoodluninestsents- tahkele kehale langevad elektronid (teleri kineskoop); elektroluminestsents- ergastusenergia elektroni ja aatomi kokkupõrkel (reklaamvalgus);
TUUM ei PAISTA VÄLJAGI nende alt!! Seega kui ma vaatame üksteisele otsa, vaatame loodust, vaatame objekte, aineid, mida me tegelikult näeme? ME NÄEME ELEKTRONE! SEST ELEKTRONID ON MEIE KÕIGE PEALMINE KIHT! ME NÄEME ÜKSTEISE ELEKTRONE! ·MIKS ON ESEMED KÕIK OMA VÄRVI? Sest elektronid, ma julgen väita, on vähemalt sama imelikud kui valgus. Võib öelda, et elektronid on valguse ,,sugulased" Iga aine elektronid (eriti välise kihi elektronid) neelavad endasse AINULT need lainepikkused (sagedused), mis neile SOBIVAD ning sülitavad ülejäänud lainepikkused kõik TAGASI välja! Valguse väljasülitamist elektronide poolt nimetatakse EMISSIOONIKS. (emissioon) VALGUS PANEB ELEKTRONID VÕNKUMA! NAD NEELAVAD ENDASSE AINULT SELLE VALGUSE LAINEPIKKUSE JA SAGEDUSE (ehk värvi), mis neile meeldivad; ehk siis selle, mis neid võnkuma paneb. Võnkudes kiirgavad nad selle valguse kõikides suundades tagasi välja! Need lainepikkused, mille elektronid
TUUM ei PAISTA VÄLJAGI nende alt!! Seega kui ma vaatame üksteisele otsa, vaatame loodust, vaatame objekte, aineid, mida me tegelikult näeme? ME NÄEME ELEKTRONE! SEST ELEKTRONID ON MEIE KÕIGE PEALMINE KIHT! ME NÄEME ÜKSTEISE ELEKTRONE! ·MIKS ON ESEMED KÕIK OMA VÄRVI? Sest elektronid, ma julgen väita, on vähemalt sama imelikud kui valgus. Võib öelda, et elektronid on valguse ,,sugulased" Iga aine elektronid (eriti välise kihi elektronid) neelavad endasse AINULT need lainepikkused (sagedused), mis neile SOBIVAD ning sülitavad ülejäänud lainepikkused kõik TAGASI välja! Valguse väljasülitamist elektronide poolt nimetatakse EMISSIOONIKS. (emissioon) VALGUS PANEB ELEKTRONID VÕNKUMA! NAD NEELAVAD ENDASSE AINULT SELLE VALGUSE LAINEPIKKUSE JA SAGEDUSE (ehk värvi), mis neile meeldivad; ehk siis selle, mis neid võnkuma paneb. Võnkudes kiirgavad nad selle valguse kõikides suundades tagasi välja! Need lainepikkused, mille elektronid
· Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. · Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse (vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks) · Prismas toimub valguse dispersioon. · Absoluutselt must keha ehk absoluutneeldur. 2. spektrite liigid: · Kiirgusspektrid: näitab, milliste lainepikkustega valguslaineid aine kiirgab 1.pidevspekter 2.joonspekter · Pidevspekter esindatud kõik lainepikkused kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. · Joonspekter ainet iseloomustav kiirgus-või neeldumisjoonte kogum kõik gaasilised ained madalal rõhul. · Neeldumisspekter- näitab milliste lainepikkustega valguslaineid antud aine neelab( moodustub neeldumisjoontest, on kiirgusspektri negatiiv.) · Külm gaas neelab selliste lainepikkustega valguslaineid, milliseid ta kuumutatult kiirgab. 3
pinge miinimumi asukohtadega x1 ja x2 ning nende abil arvutada lainepikkus lainejuhis q: q = 2(x2-x1) 1. f01 = 8 GHz: X1= 11,83mm X2= 31,07mm = 2(x2-x1)= 0,03848m 2. f01 = 10 GHz: X1= 13,01mm X2= 28,21mm = 2(x2-x1)= 0,0304m 3. f01 = 13 GHz: X1= 13,5mm X2= 25,13mm = 2(x2-x1)= 0,02326m 4. f01 = 16 GHz: X1= 14,58mm X2= 23,01mm = 2(x2-x1)= 0,01686m d) Leida arvutuslikult lainepikkused punktis 4a kasutatud 01, 02, 03, 04 väärtuste korral: 0 x qx = 2 1 - 0x 2a Esitame tulemused tabelis ja xy graafikul kus x-teljel on mõõtepunktide sagedus (GHz) ja y-teljel: a) lainepikkus vabas ruumis 0x 0x = C/ f0x C = 300 000km/s = 300 000 000m/s 9 f01 = 8Ghz = 8*10 Hz 01 = 300 000 000/8000 000 000 = 0,0375m
· Valguskvandid teise sõnaga. Footon · Hüpotees teise sõnaga. oletus · Valguse kiirus vaakumis? C 3*108 m/s · Milles seisneb ,,kasvuhooneefekt"? maa keskmine temperatuur praktiliselt ei muutu tõuseb tasapisi. · Milline valgus on silmadele kahjulik? ultravalgus · Mis põhjustab osooniauke? Freoonide laialdane kasutus tehnikas ja olmes · Millist valgust kiirgavad kõik kuumad kehad? infravalgust · Nähtava valguse lainepikkused? · Kuidas avaldub valguse laineline olemus? Laineline olemus avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetvälja perioodilises muutumises · Inglise füüsik, kes pani aluse elektromagnetteooriale. J.Maxwell · Mis on infravalgus, selle lainepikkus ja infravalguse allikad? Infravalgus ehk soojuskiirgus on elektromagnetlaine, mille lainepikkus on suurem, kui punsael valgusel. Allikad on Päike, hõõglamp, ahi, automootor.
11. Mis on spektrometer? Spektromeeter on spektri registreeeimiseks mõeldud aparaat 12. Mis on spektroskoop? Spektroskoop on aparaat, kus kasutatakse pikksilma. 13. Mis on kiirgusspekter? Kiirgusspekter on vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel. 14. Kuidas liigitatakse kiirgusspektrit? Kiirgusspekter jaguneb pidev- ja joonspektriks. 15. Iseloom. pidevspektrit. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused (ülemineks ühel värvilt teisele on sujuv). 16. Nim. pidevspektri allikad. Pidevspektri annavad kõrge temperatuuriga tahked kehad, vedelikud, tihedad gaasid. 17. Too näiteid pidevspektrite kohta. Pidevspekter on päikese või hõõglambi valgus. 18. Iseloomusta joonspektrit. joonspektrid koosnevad erivärvilistest nn. kiirgusjoontest tumedal taustal 19. Nim. joonspektri allikad. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises olekus kõrgel temperatuuril.
mõõtme järgi. Mõnikord mõeldakse spektri all ka liitsignaali ennast. 10. Mida kujutab endast valge valgus? Valge valgus on liitvalgus mis sisaldab kõikvõimalikke lainepikkustega valgusi 11. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on kindla lainepikkusega valgus 12. Loetle spektrivärvid nende esinemise järjekorras Punane – oranž – kollane – roheline – helesinine – sinine – violetne 13. Millises vahemikus on nähtava valguse lainepikkused? 390-760 … nm (punktriiri kohal peaks olema lambda, ma ei oska seda arvutiga teha) 14. Mida kujutavad endas ultravalgus ja infravalgus ning kus nad spektris paiknevad? Infravalgus- valgus,mille lainepikkus on suurem kui 760 nm Ultravalgus-valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380 nm 15. Milliste värvide abil ja kuidas on võimalik saada kõiki erinevaid värvitoone? Ekraan koosneb kolmevärvilistest (punane, roheline, sinine) erinevatest tükikestest, erineva
2. Üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele kiirgab või neelab elektron energiakvandi, mille energia on võrdne elektroni energiate vahega antud orbiitidel. 4. Kirjeldada planetaarset aatomimudelit. Keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid. See sarnaneb päikesesüsteemiga. 5. Kirjeldada erinevat tüüpi valgusallikaid. 6. Milline spekter on pidevspekter ja millistel tingimustel ta tekib? Pidevspekteris on kujutatud kõik lainepikkused. Tekib kui on kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. 7. Milline spekter on ribaspekter ja millistel tingimustel ta tekib? Ribaspekter on spektririba, mis koosneb üksikutest tumedate vahemikega eraldatud ribadest. Tekivad üksteisega sidumata või nõrgalt seotud molekulidest. 8. Milline spekter on joon spekter ja millistel tingimustel ta tekib? Joonspekter on spektririba, milles on eristatavad erineva sagedusega valguse jooned. Tekib gaasilise
korpuskulaarsed omadused. 11. Hüpotees: Osakestena ehk footonitega käitub valgus kiirgamisel ja neeldumisel. Energia arvutamine: E=hf (E=footoni energia, h-konstant=6,67 10-34 , f-valguse sagedus) 12. Difraktsioon on nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Kahe laine liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad teineteist nim interferentsiks. Tingimused: lained peavad olema koherentsed. *Lainepikkused on ühesugused ja lained on on samas faasis *Pause ei tohi olla või on erineva kastvusega. 13. Kiledse, selgendavad katted, Newtoni rõngad, difraktsioonvõre, holograafia 14. Polariseeritud valgus el.välja tugevuse vektor võngub ühes kindlas tasandis. Rakendus: polaroidides.
lained, siis nad tugevdavad teineteist 11. Kas valguse kustutamine valguse poolt mingis ruumipunktis ei ole energia jäävuse seaduse rikkumine? Ei ole, sest energia ei kao kustutamisel, vaid kandub teise punkti (kus on valgus intensiivsem) 12. Mida nimetatakse koherentseteks laineteks? Liituvate lainete allikad võnguvad täiesti ühesuguselt. Lainete kuju ei tohi aja jooksul muutuda. 13. Mis põhjustab lainete mittekoherentsust? Lainepikkused on erinevad; erineva kestvusega pausid lainetes 14. Kirjelda valguse kiirgumist aatomitest. Aatomid kiirgavad valgust mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul, pausidega. 15. Võrdle laserit ja hõõglampi. Laser ühevärviline, pidev, koherentsed valguslained; Hõõglamp mitmevärviline, pausidega. Sarnasused: valgusallikad, kiirgavad laineid 16. Miks ei saa interferentsi ja difraktsiooni hästi jälgida hõõglambi valguses.
Difusioonivoolu tugevuse, mis iseloomustab elektroodil kulgeva protsessi, ja depolarisaatori kontsentratsiooni vahel tasakaalu olukorras on lineaarne seos: Id = kC kus Id difusiooni piirvoolu tugevus, k Ilkovitsi konstant, C depolarisaatori kontsentratsioon. Esimesena mõõtsin kontroll-lahust. Vastavalt poolainepotentsiaalile kontroll-lahuses olid vaskioonid, selle pärast etalonlahustes mõõtsime ainult vaskioone. Lainepikkused: h1 = 1,80 cm h3 = 5,70 cm h2 = 3,50 cm hcont = 3,70 cm Lahuste kontsentratsoonid: Lainekõrguste ja lahuste kontsentratsioonide põhjal tegin kalibratsioonkõvera: Vastavalt kalibratsioonikõverale lahuses lainekõrgesuga 3.70 cm vaskioonide kontsentratsioon oli 0.041 mg/ml
Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. (seaduspärasus?) Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused, seega seal ei esine tühje kohti. Pidevspektrit annavad kuumad tahked kehad ning pidevalt hõõguvad gaasid. Joonspektor koosneb eredavärvilistest joontest tumedal taustal. Gaasilised ained madalal rõhul. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv" st gaas neelab samadel lainepikkustel, mis ta kõrgel temperatuuril kiirgab. (?) Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist spektrist saadud info arvel.
välja lahustada ning ekstrakt ära filtrida. Lõpuks tuleb kindlaks määrata ekstrakti kogumaht, minu katses oli selleks 10 ml. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkuste vahemikus 350-650 nm, võrdluseks kasutatakse puhast lahustit (petrooleeter). Spektrofotomeetri ekraanile joonistub uuritava lahuse neeldumisspekter, millel kursori nihutamisega näidatakse ära ja märgitakse protokolli need lainepikkused, kus paiknevad iseloomulikud neeldumismaksimumid ja neile vastavad optilise tiheduse väärtused. Kolm neeldumismaksimumi: 1. =502,0 nm 0,340 A 2. =471,0 nm 0,418 A E1%= 3450 3. =445,5 nm 0,306 A Võrrelda uuritava lahuse neeldumisspektril esinevate neeldumismaksimumide asukoti teatmeteostes leiduvate andmetega ning anda hinnang, milline karoteeni isomeer domineerib ning arvutada selle sisaldus uuritavas materjalis.
Selleks, et jälgida valguslainete interfereerumist, kasutatakse punktvalgusallikaid. Kahe sõltumatu punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud tingimustel. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused(lainepikkused) peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda (näiteks hetkeks katkeda). Interferentspilti on näinud igaüks, kas on aga pööranud sellele tähelepanu või teadnud, et tegemist on just interferentsiga. Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et seebimullid on vikerkaarevärvilised, ehkki seebilahus on ise värvusetu. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks.
· Lõplikult peenestame uhmris. Selleks paneme proovi uhmri, lisame liiva ja hõõrutame uhmri nuiga. Seejärel lisame veevaba naatriumsulfaat, et vett siduda. Peab olema moodustanud pubriline mass. · Ekstrahherime(oktaaniga) karotinoidid organilise lahustiga ja filtrime. Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs. · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse lainepikkusel 350-650 nm. · Võrdluslahusena kasutame ekstrahenti. · Kirjutame need lainepikkused, kus paiknevad neeldumismaksimumid ja nende vastavad optilise tiheduse väärtused. Spektri analüüsimine. · Võrreldame saanud neeldumismaksimumid teatmeteoses leiduvate andmetega erinevate karotenoidide neeldumismaksimumitega. Tegeme järeldus, kas tegu puhas -karoteeniga või karotinoidide seguga. Kvantitatiivne analüüs (karotinoidi sisalduse arvutamine) · Karotinoidi sisaldus uuritavas arvutame antud valemi järgi:
Spektraalaparaadid ja spektrid: Spektraalaparaadi ehitus ja ülesanne- Spektraalaparaati kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. Selle põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre ning kollimaator. Tähtsamad osad ja nende ülesanne Prisma või difraktsioonivõre seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Kollimaator vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Spektrite liigitus ja nende kirjeldus- PIDEV SPEKTER - esindatud kõik lainepikkused-vikerkaare värvid, üleminek ühelt värvilt teisele on sujuv. JOONSPEKTER - eri värvi jooned tumedamal taustal. NEELDUMISSPEKTER - Pideva spektri taustal tumedamad jooned. Eriliiki spektrite saamine- kasutatakse spetsiaalseid riistu (spektroskoope ja spektrograafe). c=*f Valguslaine levimiskiirus max=2k*/2 Interferentsi maksimumtingimus min=(2k+1)*/2 Interferentsi miinimumtingimus
11. Vikerkaar. Vikerkaar- tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 12. Spektraalaparaat. Spektrite liigid. Spektraalanalüüs, mis ja kuidas? Spektraalaaparaat- riist spektrite saamiseks. Spektrite liigid-on kiirgusspekter, mis jaguneb kaheks liigiks: pidevspektriks ja joonespektriks. Pidevspekter on selline , kus on esindatud kõik lainepikkused. Katsed näitavad ,et spektrid annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist. Joonspekter on ainet iseloomustav kiirgus- või neeldumisjoonetekogum. Kiirgusspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslained aine kiirgab. Kiirgusspekter võib olla nii joon- kui ka pidevspekter. Neeldumisspekter näitab, milliste lainepikkustega valguslaineeid aine neelab
Kui vaadelda erinevaid objekte valges valguses, siis "valge" objekt on see, mis peegeldab kõiki lainepikkusi sarnaselt, "punane" näiteks on objekt, mille pind neelab oranzi, kollast, rohelist, sinist ja violetset valgust ning peegeldab punast valgust. Enamik ,,värvilise" valguse allikate põhimõte seisneb aga valgest valgusest teatud lainepikkuste eraldamine. Näiteks saab tuua auto suunatule, mis paistab orazin, kuna klaasil on filter, mis neelab endasse kõik lainepikkused v.a oranzi. Vikerkaare puhul tegu prismaefektiga, millel valgus murdub spektriks läbi veetilkade. 1.2 Värvuse omadused ja tekkimise põhjus Värvusi eristatakse kolme moodi, milleks on värvitoon, küllastus kui ka heledus. Värvitooni all saab mõelda värvuse nimetust kui ka nime. Üks värvitoon omab mitmeid variatsioone heledast tumedani, mida nimetatakse heleduseks. Küllastus tähendab ereduse muutumist puhtast värvitoonist hallini ehk kõrgest madala intensiivsuseni
Huygens- Fresneli printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Valguse dispersioon- Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest(sagedusest) Valguse spekter- Värvuste skaala, mida vaadeldakse kui valge valgus on prismat läbides murdunud. Pidevspekter- spektris on esindatud kõik lainepikkused, spektroskoobis on näha mitmevärviline riba. Pidevspektri annavad tahked kehad, vedelikud ning tihedad gaasid. Pidevspektri saamiseks tuleb keha kuumutada kõrge temperatuurini(Päike, hõõglamp)(NT: vikerkaar) Joonspekter- erineva heledusega värvilistest joontest koosnev spekter, mille jooned on eraldatud laiade tumedate ribadega. Joonspektri annavad kõik ained gaasilises, klaasilises ja automoorses olekus. Iga keemilise elemendi isoleeritud aatomid kiirgavad rangelt kindlaid lainepikkusi
0,056 0,052 0,029 Fraktsioonide analüüs Antud töös väljendatakse aine kontsentratsiooni igas fraktsioonis lahuse absorbtsiooni ehk optilise tiheduse väärtusena, mida mõõdetakse aine neeldumismaksimumile vastaval lainepikkusel. Lainepikkused, millel mõõtmine läbi viiakse, sõltuvad uuritavate ainesegude koostisest ja need soovitab praktikumi juhendaja. Absorptsiooni mõõdetakse spektrofotomeetritel. Koostage kromatogramm, mille y-teljel on optiline tihedus ja x+teljel eluaadi maht, märkides ära Vminx, Vx ja Vmaxx asukohad. Dekstraansinine müoglobiin DNP-aspartaat Vxmin =21 ml Vx= 33 ml Vxmax= 73ml Vx - Vxmin 33-21
annaabi.ee 
