Laine levimisel ei kandu keskkonna osakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber. Lainefront-piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on. Ristlainete korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee pinnalained). Pikilainete korral võnguvad keskkonna osakesed piki laine levimise suunda (nt helilained). lainepikkus, mis võrdub kahe teineteisele lähima sarnase laineelemendi vahel (nt lainehari)tähistatakse . Laine levimise kiirus (v) näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul. Ühe lainepikkuse läbimiseks kulub lainel aega üks periood: v=/T ehk v=f, kus v on laine levimise kiirus (m/s), on lainepikkus (m), T on periood (s) ja f on sagedus (Hz). Interferents- nähtus, kus lained liitumisel sõltuvalt käiguvahest võimendavad või nõrgendavad üksteist.
Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m) Laine levimise kiirus ... näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul V= / T = f v- kiirus (m/s) , - lainepikkus (m), T- periood (s), sagedus (l/s) ühe perioodi vältel jõuab laine edasi ühe lainepikkuse võrra. Soojusõpetus on .... .... füüsika osa, mis hõlmab: Molekulaarfüüsika Termodünaamika Aine ehituse alused
Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltub kujust võnkumisperioodist levimiskiirusest Lineaarse pinnalaine omadused on täielikult määratud laine pikkuse L või perioodiga T laine kõrgusega vee sügavusega H Laine elementided lainehari (crest) – maksimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast, laine nõgu (trough) – minimaalne hälve mere häirimatu tasapinnast. Laine kõrgus (wave height) on laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (NB! See ei ole amplituud!) Laine amplituud (amplitude) iseloomustab veepinna nihkumist tasakaaluasendi suhtes. Laine pikkus L (wave lenght) on vahemaa kahe järjestikuse laineharja vahel. Laine periood T (period) on ajavahemik, mille jooksul
Võrdlused: küpsed kastanid kukuvad maha nagu südameokstest valud, sügis tehtud kui plekist ja papist, vahtrad harali nagu hangud. Metafoor: südameokstest valud. Isikustamine: õhtu silmade ette maalib mineviku dekoratsioone. Ümberütlus: puudub. Luuletuse ''Öös miski pärani'' Epiteedid: imeliseks pilguks, pärani kuristik, viipav hõõguv tuletikk, vahupäine lainehari, libe järsak, tabamatu lamp, maine ahel, öine hingeseesam, tuhm süda Võrdlused: öös vahel imeliseks pilguks on miski pärani kui kuristik, su silma sügavikust vilguks kui viipav hõõguv tuletikk, su ulmakangastuste hing kui vahupäine lainehari. Metafoor: hingeseesam. Isikustamised: kinni hoiab maine ahel, mõtteid pitsitab sul kramp, sulgub öine hingeseesam. Ümberütlus: puudub. Luuletuse''Tagasitulek''
Algasend: Pendli algasend on pendli asukoht vaatluse alghetkel. Laine korral ei kasutata mõistet algasend. Tasakaaluasend: 1) Pendli tasakaaluasend on asend, kus koormis seisab paigal. Selles asendis pendel peatub. Amplituud on null. 2) Laine korral on tasakaaluasend asend, kus laineamplituud on null ehk laine puudub. Näiteks tasane meri. Amplituudasend on asend (amplituudasendeid on 2), kus: 1) pendli koormis pöördub tagasi; 2) laine korral lainehari või lainepõhi, st lainehari on laine kõige kõrgem punkt, so asend, milles tõusev laine muutub langevaks laineks ja vastupidi. Amplituud on pendli ja laine korral maksimaalne hälve ehk maksimaalne kaugus tasakaaluasendist. Laine korral on amplituudi 1 lainepõhja või laineharja kaugusega tasakaaluasendist, võnkekõvera harja ja põhja kaugus keskjoonest. Ühik üks meeter (1m)
· Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. · Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. · Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. · laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud). · periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra. · laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID
• Lainetusnähtusi suurtes veekogudes uurib hüdrodünaamika. • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. • Füüsikalised suurused: laine pikkus - vahemaa kahe laineharja vahel. • laine kõrgus - laineharja ja lainepõhja kõrguste vahe (see ei ole amplituud). • periood - ajavahemik, mille jooksul liigub lainehari edasi ühe lainepikkuse võrra. • laine kiirus = laine pikkus / periood MERELAINETE LIIGID • Meredes ja ookeanides tekkivaid laineid võib liigitada mitut moodi: laine asendi järgi häirimata veepinna suhtes, lainete pikkuse, lainete tekkepõhjuse või veeosakeste liikumistrajektooride kuju järgi. • Pinnalained on tuule poolt tekitatud lained (nn. tuulelained), mis levivad vaba veepinna läheduses ja on suhteliselt lühikesed
Sünnisärgiks selga said ju surirüüd. Althõlmalapseks sündind, ilma meelest väär, kõvasti su külge kasvand minu süameäär. Noorel emal pole muud võimalust, kui laps ära tappa. Ta üritab teda mitmel õhtul järjest hukata, aga see ei õnnestu, kuna ta on oma lapsesse nii kiindunud. Laps on talle ainult koormaks. Nüüd sust mulle ainult nutujätk, kähar lainehari, see su õõtsukätk. Kõõritavad, meelitavad lained meeled pääst kisuvad su küpsiküüsi minu käest. Ema riietas oma lapse hoolikalt, et külm ligi ei pääseks. Ta viib lapse merre, kust ta loodab, et valge luika lapse kaasa viiks. Naine paneb lapse vette ning lahkub, aga ta ei tunne rahu. Ta tuleb tagasi ja näeb laineist lapse käsivarsi tõusmas. "Tulen, tulen!" Äkki oli temas rõõm ja hoog:
Kesktõukejõud on oma olemuselt inertsijõud. Kiirendus näitab kuipalju kiirus muutub ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures . Ühik 1m /s2 (loetakse: üks meeter sekundi ruudu kohta). Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab nagu võnkumistki sagedus f, periood T ja lainepikkus , lisaks ka lainepikkus ja laine levimise kiirus v. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Laine kiirus näitab, kui pika tee lainehari läbib ühe perioodi kestel. Kehtivad seosed v = / T = f. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemis on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus: Ek + Ep = const. Newtoni I seadus: keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni sellele ei mõju jõud või kui mõjuvate jõudude summa on null. See tähendab, et kehad ei muuda oma liikumisolekut iseenesest, selleks on vaja rakendada jõudu
· Lainekõrgus laine põhja ja laine harja vaheline kõrgus (H); · Laine periood aeg, mis kulub kogu laine läbimiseks (T, tavaliselt 6-16s); · Lainelaius ½ lainepikkusest, sügavus milleni ulatub lainetuse mõju. Murdlainetus. Sügavas vees liiguvad lained ühtlase kiirusega, lainetuse mõju ei ulatu põhjani. Kui sügavus on < ½ lainepikkusest, kiirus väheneb, lainekõrgus suureneb. Lainehari hakkab murduma kui H/L on > 1/7. Murdlained annavad ära selle energia, mida nad edasi kandsid. Tsunaamid. Põhjuseks on maakoore nihked või maavärinad, ka veealused vulkaanipursked. Lainetuse seisukohalt on tsunami vaid üks pinnalainete liik. Pinnalained on ca 200km pikad ja ainult 1m kõrged. Ookeanil ei ole ohtlikud, tihti märkamatud. Ohus on madalad rannikualad. Vallandub tohutu energia, kui see pikk laine maale murrab. Raske ette hoiatada
kulunud aeg on minimaalne. Seda printsiipi tuntakse Fermat' printsiibina, sest selle sõnastas 1662. aastal prantsuse matemaatik Pierre de Fermat. Kui keskkond on ühtlane, siis kõige kiiremaks levimisteeks on sirge, aga kui keskkond ei ole ühtlane, siis pole kiireim tee sugugi sirge. 12.Millised füüsikalised suurused kirjeldavad lainet? Loetle. Füüsikalised suurused, mille abil iseloomustatakse lainet, on laine amplituud, lainepikkus ja laine levimise kiirus. Kasutatakse väljendeid lainehari, mis on veelaine korral laine kõrgeim punkt, ja lainepõhi, mis on laine madalaim punkt. Laineharja kõrgus lainepõhjast on võrdne kahekordse laine amplituudiga. Mida suurem on laine amplituud, seda rohkem energiat lainega kandub. Võnkeamplituud tähis x0, mõõtühik 1 m. Periood tähis T, mõõtühik 1 s. Sagedus tähis f, mõõtühik 1 Hz. Lainete korral saame aga veel rääkida: Laine kõrgusest väljendab laine kõrgeima punkti ja madalaima punkti vahelist kaugust
Lainepikkus -nim teepikkust, mille võrra laine levib ühe perioodi jooksul. Lainefront -nim kõige eesmist sama faasipinda, kuhu häiritus on keskkonnas jõudnud. v=lambda*f Interferents Mitme laine liitmine, kus tekib üks resultantlaine. Difraktsioon Laine paindumine tõkete taha. Käiguvahe kahe erineva teekonna vahe,mida laine läbib. Interferentsi maksimum Tekib siis, kui saavad kokku laineharjad. Kui käiguvahe on täisarv. Miinimum Kokku peavad saama lainehari ja lainelohk. Hygensi printsiip - Printsiibi järgi on keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, iga uue elementaarlaine allikaks. Kujuneb välja uus lainefront. Matemaatiline ja vedrupendel Molekulaarfüüsika Molekuli mass ja mõõtmed - Molekulaarkineetilise teooria eeldused 1) Gaas koosneb molekulidest 2) Molelkulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju
Süsteem on elektriliselt isoleeritud, kui laetud osakesi ei lisandu ega lahku süsteemist. Laeng võib sellises süsteemis tekkida ja kaduda vaid paarikaupa (+q ja q üheskoos). Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab nagu võnkumistki sagedus f, periood T ja lainepikkus , lisaks ka lainepikkus ja laine levimise kiirus v. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Laine kiirus näitab, kui pika tee lainehari läbib ühe perioodi kestel. Kehtivad seosed v = / T = f. Magnetinduktsioon B näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas: B = F/I.l. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda nimetatakse B-vektoriks. B-vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetinduktsiooni SI-ühikuks on 1 tesla (1 T), mis on sellise välja
Vaatamata väiksele amplituudile võivad isegi väikeste pikikallete korral vööris ja ahtris tekkida suured kiirendused, mis võivad ületada külgõõtsumisel tekkivaid. Täävid, eriti vöör, võivad sügavale vette sukelduda või saada tugevate löökide osaliseks slamminguks nimetatava nähtuse puhul. (Tahvel 5.XIV) Vertikaalõõtsuvuseks nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (liikumine 8 Joon. 5.15.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva keskosa asub laine põhja kohal, vajub laev sügavamale vette. Sellise õõtsumise periood võrdub lainete perioodiga. Amplituud aga oleneb laeva suurusest ja lainete kõrgusest. (Joon. 5.16. ja Tahvel 5.XV) Joon. 5.16. Seegamine on perioodilistest ja juhuslikest mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine
Lainepikkus ja laine levimiskiirus (+ valemid ja joonis) Lainepikkus - nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel. Siinuslaines on lainepikkuseks vahemaa kahe lähima laineharja vahel. Tavaliselt tähistatakse lainepikkust kreeka tähega lambda (λ). Lainepikkus on võrdne laine levimiskiiruse v ja laine sageduse f jagatisega: Laine levimise kiirus (v) näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul. Ühe v T v f lainepikkuse läbimiseks kulub lainel aega üks periood: ehk , kus v on laine levimise kiirus (m/s), on lainepikkus (m), T on periood (s) ja f on sagedus (Hz). o Lainefunktsioon (+ valem)
Harmoonilise võnkumise võrrandis on hälbe tähis x. Harmooniline võnkumine: x=x cost Võnkeamplituud on suurim kaugus tasakaaluasendist ehk maksimaalne hälve. Laine Ristlaine korral võnguvad osakesed risti laine levimissuunaga (nt vee pinnalained). Pikilaine korral võnguvad osakesed piki laine levimissuunda (nt helilained). Lainepikkus võrdub nt kahe järjestikuse laineharja vahekaugusega. Tähis . Laine levimiskiirus näitab kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib ajaühiku jooksul. Lainepikkuse ja laine levimiskiiruse vaheline seos: v=/T=f Kehade vastastikmõju Mass on inertsuse mõõt. Tähis m, ühik kg. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga: a=F/m
suunda (nt helilained). Lisaks võnkumisi Q=/=N(e-all) iseloomustavatele suurustele kirjeldavad laineid veel lainepikkus, mis võrdub kahe N(e-all)= /T=l/ teineteisele lähima sarnase laineelemendi vahel (nt lainehari); tähistatakse . Laine 1.6.Lainete levik elastses keskkonnas levimise kiirus (v) näitab, kui kaugele mingi kindel lainepunkt (nt lainehari) levib 1.6.1.Lainevõrrand ajaühiku jooksul. Ühe lainepikkuse läbimiseks kulub lainel aega üks periood: Igasugune keskkond tahke, vedel või
ISA See tähendab jääd ja on nagu tervitus loomu poolest purustav jõud. Anglosaksid räägivad jääst, mis on väga külm ja libisev nagu põrand, mis on tehtud klaasist, aga mis on sellegipoolest pilgule kena. Norras on see lai sild ja lisab, et pimedat meest peab juhtima. See võib olla nii krüptiline hoiatus kui otse võetav praktiline nõu. Islandi poeemis on see ladina jää või jääliustik ja varustav kennings fraasidega "jõgede paukumine", "hukule määratute surm" ja "lainehari",hoolimata sellest, et soolane vesi jäätub magedast halvemini. Mõnedes tõlgitsustes kosib Odin Rindi ja jää on see jõud, mida ta kasutab, et tulevast võita. Sel juhul on selle ruuni hea mõju ruunide võlujõu suurendamine. Ruuni hääldatakse nagu kaasaegses inglise keeles . JERA Selle ruuni tähenduseks on pakutud aasta, oda, viljasaak ja hea saagiaasta. Nii Norra kui Islandi ruunipoeemid eelistavad seda "külluseks" pidada. Islandi poeem lisab suve ja lopsaka saagi.
sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis. Laineid jaotatakse lainefrondi kuju järgi keralaineteks ja tasalaineteks. Laineks nimetatakse võnkumiste levimist (edasikandumist) ruumis. Lainet kirjeldab nagu võnkumistki sagedus f, periood T ja lainepikkus , lisaks ka lainepikkus ja laine levimise kiirus v. Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Laine kiirus näitab, kui pika tee lainehari läbib ühe perioodi kestel. Kehtivad seosed v = / T = f. Laser on tugeva, monokromaatse ja koherentse kiirguse allikas. Liikuva vaatleja jaoks ajavahemikud pikenevad, pikkused lühenevad ja mass suureneb. Loodus (Universum, mateeria) on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. See on kõik, mis jääb väljapoole teadvust. Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad. Väli on
Mida tugevam on tuul, seda mõjusam on tema toime. Kui veeosakeste liikumine kandub piisavalt sügavale, kujuneb esialgsest pinavirvendusest lainetus suurema perioodiga kõikuv liikumine. Väljakujunenud laine on veevall, mis näib liikuvat tuulega samas suunas. Tugevama tuulega on ka laine kõrgem. Laine kõrgust mõõdetakse laineharjast põhjani ja pikkust harjast harjani. Lainetuse hindamisel on tähtis ka laineperiood, s.o. ajavahemik, mille tagant järjekordne lainehari möödub mingist kindlast liikumatust punktist veepinnal. Lainetus paneb laeva kõikuma, vähendab tema kiirust, eksitab valitud kursilt ning võib tekitada laevale ja laadungile tõsiseid kahjustusi. Näiteks laine kõrgusel 6 8 meetrit väheneb laeva kiirus sõltuvalt sisenemisnurgast kuni 43 64% Tuule toimel tekkinud laine pealispind on säbruline. Täiesti siledad ja laugjad on ainult surnud lained. Need on lained, mis
mõjutustest tulenev horisontaaltasandis võnkumine vertikaaltelje ümber ehk teisisõnu - hälbimine kursist paremale ja vasakule (Joon. 3.32.). Selle võnkumise periood ja amplituud ei ole etteaimatavad ehkki põhiliseks mõjutajaks on lainetus. Joon. 3.32. Vertikaalõõtsuvuseks (heave, вертикальная качка) nimetatakse laeva võnkumist vertikaalpinnas üles-alla (Joon. 3.33.). Seda põhjustab lainetus. Kui lainehari asub laeva keskkohas, tõuseb mahukas keskosa üles- tõukejõu suurenemise tõttu laineharjale. Kui aga laeva keskosa asub laine põhja kohal, vajub laev sügavamale vette. Sellise õõtsumise periood võrdub lainete perioodiga. Amplituud aga oleneb laeva suurusest ja lainete kõrgusest. Joon. 3.33. Külgsuunaline- või põikiliikumine (sway, боковое смещение) esineb külglaines, kui laev koos laines toimuva
Allika kiiruse loeme posit., kui allikas läheneb vastuvõtjale, ning neg. kui kaugeneb vastuvõtjast. Analoogiliselt loeme vastvõtja kiiruse v pos. kui vastuv. läheneb allikale ja neg. kui kaugeneb allikast. Lõigule pikkusega v mahub allika poolt ajaühikus tekitatud o laineharja ja -nõgu. Kui aga allikas liigub kk. suhtes kiirusega a, siis hetkel, mil ta lõpetab o-nda võnke, on esimesest võnkest tingitud lainehari allikast kaugusel -a. Järelikult paikneb 0 laineharja ja nõgu nüüd lõigul pikkusega -a, seega on lainepikkus =(-a/0). (joon. 9) §60. Statistiline ja termodünaamiline uurimismeetod. Statistilise meetodi kohaselt koosneb iga keha tahke, vedel, gaasiline- suurest hulgast väga väikestest osadest, nn. molekulidest. Iga aine molekulid on korrapäratus , kaootilises, ilma mingi eelissihita liiku-mises, mille intensiivsus sõltub aine temp.-st
lollitamine järele jätta. Heyerdahl sai kõigest lõpuks üle, nagu igaüks tema suurepärasest, huumoriga vürtsitatud raamatust «Kon-Tiki» ise lugeda võib. Omaette saavutus oli balsapalkide ookeani äärde toimetamine. Et parv just balsapuust ja just 13,7 meetrit pikk peab olema, selle kohta ei olnud Heyerdahlil muud seletust, kui et just nõnda pajatasid pärimused. Meremehed väitsid, et see on halvim pikkus: üks lainehari tõstab vöörist ja teine ahtrist ning parv murdub. Botaanikud jälle teatasid, et balsapuu Polüneesiani ei uju. Ta vettib läbi ja vajub põhja. Ookeanil vaevas see ennustus meeste südant omajagu. Igaüks varitses hetke, mil ta arvas end üksi olevat, mudis balsapalgi läbivettinud osast tükikese ja viskas vette, et näha, kas vajub põhja või ei vaju. Vajus küll. Ent parv ei vajunud. Vesi, mis tungis pindmistesse kihtidesse, ei ulatunud puu südamikuni. Ka ükski teine
kaotus, laeva pööramine põiki lainet selle esiküljel ja laineharja langemine laevale, mis viimase ümber lükkab (inglise keeles broaching-to). See nähtus tekkib siis kui laine pikkus on suurem laeva pikkusest ja tema jooksukiirus peaaegu sama laeva enda kiirusega. Laeva kannab mõnda aega laineharjal lainega kaasa. Veest peaaegu välja ulatuv rool koos sõukruviga ei saa hakkama laeva liikumise suuna kontrolli all hoidmisega. Kui laev vajub laine esiküljele, ahter tõuseb veest välja ja lainehari samal ajal murdub, langedes ahtrile, haaratakse kogu laev murduva lainega kaasa (laev hakkab surfama). Vöör tungib lainepõhjas sügavale vette ning pidurdub, juhitamatu ahter aga haaratakse murduva laineharjaga kaasa. Laev pööratakse pardaga laine poole ja saab tugeva kreeni. Kui nüüd lainehari lõplikult murdub laeva peale hetkel, mil laeva õõtseperiood tõstab murduva harja pool oleva parda
Uue lainefrondi leidmiseks leitakse elementaarlainete puutepind (mähispind). Laine levib oma esialgse frondi levimise suunas. Teistes suundades elementaarlained kustutavad üksteist. Kuidas leida laine levimise kiirust? Kiirus on võrdne keha poolt ajaühikus läbitud teepikkusega. Aga laine on ju pidev, kus seal keha on? Polegi. Mõõtmiseks tuleks lainele märk "külge panna". Tegelikult ongi lainel märgid küljes: need on iseäralikud punktid, näiteks laine hari või põhi. Kui lainehari läbi s meetrit t sekundiga, siis on kiirus v = s/t. 72 Kui t = T, siis s = ja v = /T v = f . Milline võrrand kirjeldab lainet? Võnkumise korral oli tarvis teada, kui kaugel keha on tasakaalu asendist. See oli määratud ajaga. Laine korral lisandub ajale ka kaugus laineallikast. Lainet põhjustab võnkumine, mida kirjeldab võrrand x = x0sin t . x v
annaabi.ee 
