Rakutuum: Tavaliselt raku keskel, on täidetud karüoplasmaga Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni 2. Juhib raku elutegevust Tsütoplasma: Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest Tsütoplasma tähtsus 1. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö 2. Tagab toitainete laialikandmise rakus 3. On jääkainete eritumiskohaks 4. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Tsütoplasmavõrgustik: ÜLESANNE: Mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakusisene ainete liikumine Siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik Karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: 1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 2. Lipiidide süntees 3
ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, läbi rakumembraani toimub aine-ja infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. (Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente jm) TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK Selle kaudu toimub rakusisene ainete liikumine-ainete süntees ja transport SILEDAPINNALINE-sünteesitakse süsivesikuid ja lipiide ja nende transport KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pakendamiskohta RIBOSOOM Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS
Lüsoomid: Ehitus:umbes ühe mikromeetrilise läbimööduga põiekesed. Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed ja nad sisaldavad mitmesuguseid orgaanilisi aineid lagundavaid ensüüme. Ülesanne:Ainete lagundamine. Tsütoplasma: Ehitis: geelisarnane aine,milles paiknevad kõik rakuorganellid.Koosneb veest ja vees lahustunud prgaanilistest ja anorgaanilistes ainetest. Ülesanded:Seob rakuorganellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus,jääkainete eristumiskohaks ja aitab säilitada raku kuju Tsütoskelett: Ülesanne: seob raku ühtsaks tervikuks,ühendab rakuosad,annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja rakuorganellide liikmises Ehitus: Moodustuvad valguniidid on erineva läbimööduga.Peened valguniidid moodustuvad rakus ruumilise võrgustiku ja annavad sellega rakule mehaanilise tugevuse, jäikuse ning kuju.Keskmise jämedusega valguniidid annavad rakule mehaanilise tugevuse ja jäikuse ning
päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure - Rakusisene seedimine Mitokonder - varustab rakku energiaga Tsütoskelett - hoiab raku kuju
ümbritsetud põiekesed. rakkude lagundamine Sisaldavad mitmeid hulkraksetes, kudede orgaanilisi aineid lagundamine. ( emaga lagundavaid ensüüme. taandareng sünnitusel). Tsütoplasma Geelisarnane aine. Tagab toitainete Koosneb veest ja vees laialikandmise rakus, lahustunud jääkainete orgaanilistest ja eritumiskoht ja aitab anorgaanilisest ainetest. säilitada raku kuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett Selle moodustavad Tsütoskelett seob raku
*Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks. *Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum e ER. *Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega. *Tuuma välismembraan on ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. *Siledapinnaline ER 1)Varusüsivesikute (glükogeeni) süntees 2)Lipiidide süntees
(valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldu b süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP) . Tsütoplasma Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente Mitokondrid Ümbritsetud kahe membraaniga: *välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga; *sisemembraan on kurruline Mitokond er sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukleiinhappeid (RNA) ja ribosoome (valgusüntees). Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käig u s hapniku osavõtul eraldub süsihappegaas ja vesi ning vabaneb energia (ATP)
LOOMARAKK Rakutuum asub raku keskel; seal on kromosoomid, mis kannavad edasi pärilikku materjali; juhib raku elutegevust ja seal toimuvaid protsesse; toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustumine Tsütoplasma poolvedel raku sisaldis; koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest- ja anorgaanilisest aintest; seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks; tagab toitainete laialikandmise; on jääkainete eritumiskohaks; sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente Rakumembraan ümbritsev rakku, annab rakule kuju, kaitsed ja ühendab rakke kudedeks Tsütoplasmavõrgustik ülesandeks on lipiidide, varusüsivesikute ja bioaktiivsete ainete süntees; siledapinnaline (kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes); karedapinnaline (kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees)
sisemembraan on keeruline.kurrud moodustavad harjakesi. Harjakeste vahel on maatriks. Maatriksis on DNA,RNA,ja mitokondriaalsed ribosoomid. Mitokondrites toimub ATP süntees. Tsütoplasma- rakud on pidevas liikumises. sisaldab vett 60-90%milles on lahustunud anorganilised ja orgaanilised ained. Orgaanilistes ainetes esineb valke,lipiide,süsivesikuid,aino-ja nukleiinhappeid jms. Tsütoplasma seob raku organelle ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toiduainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varvaineid,ainevahetuse vaheprotuute, pigmente. Tsütoplasma võrgustik- varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees. lüsoom- tagab ainete lagundamise. Ribosoomid-puuduvad membraanid. Sisaldavad RNA ja valgumolekule. Ribosoomides toimub valkude süntees. Tuum- sisaldab ja säiltitab raku päriliku informatsiooni. Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Juhib raku elutegevust.
lõhustamine. Tsütoplasma Seob rakuorganellid ja Rakku täitev geelitaoline aine, rakutuuma ühtseks tervikuks milles paiknevad kõik ning tagab nende koostöö. rakuorganellid. Koosneb veest Sisaldab raku elutegevuseks ja vees lahustunud orgaanilistest vajalikke aineid, tagab ja anorgaanilistest ainetest. toitainete laialikandmise rakus, Tsütoplasma on nii on jääkainete eristumiskohaks eeltuumsetes kui ka ja aitab säilitada raku kuju. päristuumsetes rakkudes. Aminohapete süntees ja Loomarakkudes moodustab glükoosi lagundamine. ligikaudu poole raku mahust. Tsütoskelett Seob raku ühtseks tervikuks, Koosneb niitjatest valkudest.
läbivad rakumembraani kas passiivse või aktiivse transpordi teel. Membraani koostises olevad transportvalgud vajavad aktiivseks transpordiks täiendavat energiat (passiivsed ei vaja täiendavat energiat). Seda saadakse ATP molekulidest. 5.Rakuorganellid 1)Tsütoplasma poolvedel raku sisaldus, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tähtsus: a)seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö b)tagab toitainete laialikandmise rakus c)on jääkainete eritumiskohaks d)sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 2)Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatilne retiikulum (ER) mööda ER toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline ER Membraanidel paiknevad ensüümid, kus toimub: a)varusüsivesikute süntees (glükogeen) b)lipiidide süntees c)bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) d)kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnaline ER
(prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid). Prokarüootid- bakterid. Eukarüoodid- protistid, taime- ja loomariigis. Viirus ei kuulu kumbagi rühma. Tsütoplasma Raku sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga, mille peamiseks koostiseks on vesi, lahustunud orgaanilised ained (aminohapped, nukleotiidid, sahhariidid, happed jt.) ja anorgaanilised ained (katioonid, anioonid). Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, mis sisaldab valke, DNA-d, RNA-d. Tuumas paiknevad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni.
b)Kaitseb rakku välismõjude eest. c)Ühendab rakke omavahel. d)Tagab ainete ja info liikumise raku ja väliskeskkonna vahel. Ehitus: koosneb fosfolipiididest, valkudest (info,ainete vahetamine) ja süsivesikutest (võtavad infot). 6)Tsütoplasma- rakku täitev geelisarnane aine, milles paiknevad kõik organellid, koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaan. ainetest. Ülesanded: Seob organellid ja rakutuuma ühtseks tervikuks, tagab nende koostöö.Tagab toitainete laialikandmise, on jääkainete erituskohaks. Aitab säilitada rakukuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. 7)Epiteelkude- keha ja elundite pinda kattev kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest. Kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskk. kahjulike mõjude eest. Toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled.Eritab nõresid(lima, higi, rasu, piim).
pärilikku informatsiooni. TÄHTSUS: sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust, reguleerib rakus toimuvaid protsesse, tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. · Tsütoplasma on poolvedel raku sisaldis. Koosneb peamiselt vest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. TÄHTSUS: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. · Rakumembraan ümbritseb kõiki rake.ÜLESANDED: ümbritseb rakku andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke. · Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) rakusisene ainete liikumine. Siledapinnalise ERi ülesanded: varusüsivesikute süntees (glükogeen), lipiidide süntees,
· Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine · Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni · Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Juhib raku elutegevust TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisekeskkond · 60-90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID · Seob raku organellid ühtseks tervikuks · Tagab toitainete laialikandmise rakus · On jääkainete eritumiskohaks · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK · Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine · Seotud ainevahetuslike protsessidega · Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses · Sileda- ja karedapinnaline ER SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID · Varusüsivesikute (glükogeen) süntees · Lipiidide süntees
10. Millest sõltub loomarakkude väliskuju? · iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega 11. Mis erinevus on prokarüootidel ja eukarüootidel? · Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas · Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum 12. Mis on tsütoplasma? · Poolvedel raku sisaldis 13. Miks tsütoplasma oluline on? · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on? · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16
· Moodustunud on pea-ja seljaaju · Omane on erutuvus ja erutuse juhtimine · Ühendab organismi ühtseks tervikuks 6. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? Rakumembraan- annab rakule kuju, kaitseb rakke. Raku tuum- juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkus informatsiooni, reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tsütoplasma- tagab toitainete laialikandmise rakus, jääkainete eritumiskohaks. Golgi kompleks- rakumembraani ja rakukesta moodustamine, valkude lõplik töötlemine. Lüsosoomid- surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamine, rakusisene seedimine. Mitokondrid- hingamine raku tasandil. 7. Oska jooniselt tunda loomaraku organelle. 8. Taimeraku ehitus ja talitlus. Rakukest ümbritseb
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid
TUUMA TÄHTSUS: · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. · Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. · Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded:
kuju, tagab taimede püstise asendi, kaitseb rakku siserõhu ehk turgori eest Rakumembraan- eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kontrollib ainete transporti rakku ja välja, toimuvad keemilised raktsioonid, kaitseb välismõjude eest, info liikumine raku ja väliskeskkonna vahel Tsütoplasma- raku sisemust täitev geelisarnane veest ja lahustunud ainetest koosnev vedelik, milles paiknevad kõik rakuorganellid, sisaldad raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, aitab säilitada raku kuju, aminohapete sünteees, glükoosi lagundamine, paknevad raku rasvade ja glükoosivaru ning lahustunud ioonid, päristuumsetel pidevas liikumises, eeltuumsetel on liikumatu Tsütoskelett- valguniitidest koosnev võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi- ja liikumissüsteemiks, ühendab omavahel raku- ja tuumamembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja rakuorganelle
Ülesanded: kehaomaste ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkraksetes, kudede lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine. Tsütoplasma - rakku täitev geeli sarnane aine, milles paiknevad kõik rakuorganellid. Koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest. Ülesanded: seob rakuorganellid ja raku tuuma ühtseks tervikuks ning tagab nende koostöö, ta sisaldab raku elutegevuseks vajalikke aineid, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumise kohaks ja aitab säilitada raku kuju. Aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett - valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi-ja liikumissüsteemiks. Ülesanded: seob raku ühteks tervikuks, ühendab rakuosad, annab rakkudele kuju ja vormi ning osaleb rakkude ja nende organellide liikumises. Ehitus: koosneb peenetest valguniitidest ehk mikrofilamentidest. Keskmise jämedusega
Kõige pikem. ENIACi tööaeg mille jooksul ei toimunud ühtegi riket oli 116 tundi (peaaegu viis päeva). 5 Joonis 1 Toasuurune ENIAC 6 3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani Esimene kommertslikum arvuti oli LEO (Lyons Electronic Office), mis loodi 1951.aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide valmistamise ja laialikandmise andmetega. Pärast esimese LEO edukust hakkas Lyons tegema arvuteid suurte andmete töötlemiseks. 1953.aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi kiiremaks ja töökindlamaks. Aastal 1954 täiustas Texas Instrument transistoreid, kasutades silikoni germaaniumi Asemel. Silikoni kasutamine oli täiustus sellepärast, et silikon kannatas suuremaid temperatuure kui germaanium. Seda ala Californias, kus asus Texas Instrument tuntakse
kontsentratsiooniga lahusesse. Vee molekulid pääsevad läbi menbraani kuni lahused on mõlemad ühekangused; pole vaja energait. Tsütoplasma Rakusisene aine, mis koonseb põhiplasmast hüaloplasmast ja selles leiduvatest organellidets. Hüaloplasma sisaldav rohkesti vett ja selles lahustunud soolasid, ensüüme, toiduvarusid ja mitmesuguseid ainevahetusprodukte. Funktsioonid: Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö Tagab toitainete laialikandmise rakus On keskkonnaks, kus toimuvad reaktsioonid Tsütoskelett Tsütoplasmas paiknev niitjatest valkudest ülesehitatud struktuur, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku organelle. Tsütoskelett moodustab nn raku tugi- ja liikumissüsteemi, samuti osaleb ta mitmes raku talitluses. Funktsioon: Tagab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise. Vibur Tsütoskeleti osa,
Üks kromosoomi külg on kromatiid. Ainult enne jagunemist on kromosoomid kahekromatiidsed. Kromosoomide ülesanded: juhib raku elutegevust Säilitab pärilikkusinfot Tsütoplasma vesi(80%), anorg ained, org ained Tsütoplasma ülesanded: seob raku ühtseks tervikuks Tagab toitainete laialikandmise rakus Ainete transport Säilitab rakkude kuju Rakumembraan kahekihiline (fosfolipiidid valgumolekud, oligosahhariidid, kolesterool. Viimased kaks iseloomulikud ainult loomadele) Rakumembraanis olevad valgud on transportkanalid, info vahetamise eesmärgil ning talitlevad ka ensüümidena Rakumembraani ülesanne kaitse
Esimese arvuti projekti alustati 1943 aastal. Projekti tulemuseks oli arvuti ENIAC, mille lõid John Mauchly ja J. Presper Eckert. Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa. Esimene kommertslik arvuti, LEO, loodi Inglismaal 1951. aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide valmistamise ja laialikandmise andmetega. 1953. aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi kiiremaks ja töökindlamaks. 1954. aastal edenes arvutimüük juba jõudsalt. IBM 650 tüüpi arvuteid müüdi 450 tükki aastas. Arvutid olid tunduvalt kiiremad ja andmed kergemini kättesaadavamad. 1957. aastal leiutati arvutikeel MATH-MATIC. Ka Bill Gates alustas selle keele uurimisega. 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk Poolautomaatne Maakeskkond otsetõlkes. See
vesinik ( moodustab vesiniksidemeid, mis kindlustavad Primaarstruktuur: aminohappeline järjestus; tuuma ühtseks tervikuks, kindlustab nende koostöö; valkude ja nukleiinhapete kõrgemat järku struktuuride Sekundaarstruktuur-biheeliks, Tertsiaarne jääkainete eraldumiskohaks; sisaldab varuaineid; tagab stabiilsuse ja kooshoidmise) ; C-süsinik (kõik elusorg struktuur-kokkugägardunud, kvarternaarne toitainete laialikandmise); Tuumamembraan; on üles ehitatud c baasil. Süsinikku vaja fotosünteesiks. struktuur. Nukleiinhapped: kannavad pärilikku Tsentriool( tagab kromosoomide liikumise raku Annab püsivaid keemilisi sidemeid.); O-hapnik informatsiooni. On biopolümeerid, mille monueerideks poolustele). (biomolekulide lõhustamiseks tänu millele saab on nukleotiidid, mis koosneb süsivesikust, Taimerakk: Tuum; Tuumake; Ribosoomid;
Tsütoplasma koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tsütoplasma on nii eeltuumsetes kui ka päristuumsetes rakkudes. Päristuumsetes tsütoplasma on aga koguaeg liikumises aga eeltuumsetes see seisab. Tsütoplasma ülesandeks on rakuorganelle ja rakutuuma siduda ühtseks tervikuks ning tagada nende koostöö. Tsütoplasmas on kõik raku elutegevuseks vajalikud ained ning see tagab toitainete laialikandmise rakus ning see aitab säilitada raku kuju. Tsütoskelett on valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi ja liikumissüsteemiks. See ühendab omavahel kõiki raku osi. Tsütoskeleti ülesandeks on siduda rakk ühtseks tervikuks, ühendada rakuosasid, anda rakkudele kuju ja vorm. Rakuorganellid teevad koostööd. Kõigil organellidel rakus on erinevad ülesanded aga siiski tegutseb rakk tervikuna. Et rakk töötaks hästi peavad kõik organellid pidevalt koostööd tegema
Pärilikuse aine kandjaks on kromosoomid. Tuuma tähtsus: Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. tähtsus: Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks nind kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte pigmente. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) Mööda ER-i toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline ER Karedapinnaline ER Varusüsivesikute süntees (glükogeen) Kanalitel blabla... Lipiidide süntees Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) Klatsimuioonide depoo lihasrakkudes
Rakud jagatakse: 1) Prokarüoodid ehk eeltuumsed- puduub piiritletud tuum, esimeb vähem organelle, näiteks bakterid 2) Eukarüoodid ehk päristuumsed- tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid, näiteks looma- ja taimerakud Loomarakk Tsütoplasma- poolvedel aine, 60-90% vett, vees lahustunud orgaanilised ja anorgaanilised ained Tähtsus * Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö * Tagab toitainete laialikandmise rakus Rakutuum Kromatiin- rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid Kromosoom- DNA ja valgu kompleks, milles sisalduvad geenid määravad pärilikkuse Homoloogilised kromosoomid ehk paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid geene Tähtsus * Sisaldab ja säilitab pärilikku infot * Juhib raku elutegevust * Reguleerib rakus toimuvaid protsesse * Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Rakumembraan - Ümbritseb kõiki rakke
Poolvedelas tsütoplasmas leidub arvukaltmitmesuguseid organelle Osalevad reaktsioonides, tagavad püsiva pH taseme 2. Eeltuumsed rakud e. prokarüoodid Seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks ja kindlustab nende Bakterid koostöö Puudub membraaniga piiritletud ruum Tagab toitainete laialikandmise rakus Raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 2. Rakutuum Ümbritsetud kahe membraaniga, milles paiknevad poorid, mille abil Organismide jaotus üldise ehitusplaani alusel: toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja 1
1) Tuum - Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. Tuuma sees on DNA, nukleoplasma ja tuumakesed. Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. 2) Tsütoplasma - Poolvedel raku sisaldis, mis koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 3) Rakumembraan Ümbritseb igat rakku, andes rakule kuju. Koosneb valkudest ja fosfolipiididest, reguleerib raku ainevahetust ümbruskonnaga, osaleb erinevate ainete sünteesil. Ühendab rakke kudedeks. Kaitseb rakke. 4) Tsütoplasmavõrgustik ehk endoplasmaatiline retiikulum (ER) . Jaguneb sileda- ja karedapinnaliseks
Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga sisaldvad kromosoome, kus asub DNA sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: membraaniga ümbritsetud tuum erinevad organellid tsütoplasmas suuremad rakud Rakuorganellid:
Pakub hotellikülalistele abi nende pagasi kandmisel; . Edastab külalistele faksi- ja muid sõnumeid, pakke jms; . Kutsub hotelli fuajees või konverentsiruumidest külalisi välja; . Täiendab vajadusel reklaammaterjalide kogust; . Hoiab korda hotelli sissekäigualal või fuajees; . Teostab fuajees ja peasissekäigualal väiksemaid koristustöid; . Hoiab puhtust ja korda pagasi hoiuruumis; . Tagab grupis saabuvate külastajate pagasi kiire ja korraliku laialikandmise; . Abistab külalisi autode rentimisel, takso väljakutsumisel, restorani- ja teatripiletite broneerimisel jms; . Heiskab ja langetab lippe vastavalt protseduurireeglitele; . Tutvustab külalistele hotellipoolt pakutavaid teenuseid; . Teavitab majapidamisosakonda leitud ja kaotatud esemetest; . Jälgib hotellis kehtivaid turva- ja ohutusreegleid; . Täidab muid ülesandeid, kui temalt seda palutakse; . Aitab alati kaasa hotelli positiivse imago loomisele avalikkuse silmis.
2) siledapinnaline – hoiab ja sorteerib lipiide ja süsivesikuid • Golgi kompleks – sorteeritakse aineid ja saadetakse neid edasi (logistikakeskus) • Mitokonder – toodab energiat (katlamaja) – 2 membraani – mitokondril on enda pärilikkusaine • Lüsosoom – ainete lagundamine • Rakumembraan – reguleerib ainete liikumist • Tsütoplasma – tagab rakuorganellide koostöö, tagab toiteainete laialikandmise • Taimerakk: • Vakuool – sisaldavad varu- ja jääkaineid – veemahutid • Rakukest – annab rakule kindla kuju – koosneb tselluloosist • Plastiidid: • Kloroplastid – seal toimub fotosüntees (2 membraani) (1 münt tülakoid, mündihunnik graan, sisemus strooma) • Kromoplastid – sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente – paiknevad põhiliselt viljades ja õites
annaabi.ee 
