Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lahustuvus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lahustuvus, 100g, oksiidid, grammis, soolad, hüdroksiidid, naoh, sahharoos, lahustavad, puljong, supis, paned, limonaadi, lahustumineHüdraatumine on eksotermiline siis kui ülekaalus on soojuse eraldumine Hüdraatumine on endotermiline siis kui ülekaalus on soojuse neeldumine kristallivõre lagunemisel. Tahkete kristalsete ainete lahustumisel vees energia enamasti neeldub sest kui aine lahustub veega siis see põhjustab osakestevaheliste sidemete katkemine lahustuva aine kristallis mis toob kaasa neeldumise. Ainete lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. Kui ainetsaab lahuses veel lahustada on tegemist küllastumata lahusega, kui lahustunud aine sisaldus lahuses on antud tingimusel maksimaalne on tegemist küllastunud lahusega. Küllastunud lahus sisaldab maksimaalse koguse ainet, mis selles lahusti koguses nendes tingimustes üldse saab lahustuda.(st et lahustunud aine kontsentratsioon lahuses on maksimaalne)
· hüdraatumisel vabanev soojushulk on lahustumine eksotermiline ja lahus soojeneb (paiskab soojust välja); nt gaaside (HCl) ja paljude vedelike (piiritus, H2SO4) korral, mis puhul puudub lõhutav kristallivõre. KÜLLASTUMATA LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. KÜLLASTUNUD LAHUS - Lahus, milles antud tingimustel on lahustunud aine sisaldus maksimaalne. Aine lahustuvus näitab aine sisaldust küllastunud lahuses. TEMPERATUUR tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel väheneb RÕHK gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel suureneb KRISTALLHÜDRAADID · Temperatuuri alandamisel väheneb tahkete ainete lahustuvus · Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid.
LAHUSED. LAHUSTUVUS Praktiline töö nr 8 (11LO, 17.10.2016) tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel Lahused tavaliselt suureneb; Lahused on ühtlased segud, mis koosnevad lahustunud gaasiliste ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel ainest ja lahustist. Tõelises lahuses on lahustunud aine tavaliselt väheneb; pihustunud tavaliselt üksikute molekulide ja ioonideni, gaasiliste ainete lahustuvus rõhu tõstmisel tavaliselt eristudes niisiis kolloidlahustest ja jämepihustest, kus aine suureneb. esineb pihustuskeskkonnas suuremat tombukestena. Tuntuim, levinuim ja odavaim lahusti on vesi. Et vesi on tõesti hea lahusti, siis looduses päris puhast vett ei leidugi:
Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid aineid, mittepolaarsed või vähepolaarsed ained lahustavad mittepolaarseid aineid Molekulaarsete aimete lahustumisprotsess: ei teki ioone, tekivad mitteelektrolüüdid ja lhaus ei juhi elektrit(erandiks on happed, mis on küll molekulaarsed, kuid tekivad ioonid)
Vee molekulide toimel nõrgenevad lahustuva aine molekulide omavahelised sidemed ning aine jaguneb üksikuteks hüdraatunud molekulideks, mis segunevad veega. Missugune on soojusefekt aineosakeste hüdraatumisel? Hüdraatumisel soojus eraldub (eksoterminile protsess). Missugine on soojusefekt tahke aine kristallvõre lagunemisel? Osakestevahelised sidemed katkuvad lahustuva aine kristallis, millega kaasneb soojuse neeldumine (endotermiline protsess). Kuidas sõltub enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuurist? Tahkete ainete lahustuvus vees temperatuuri tõstmisel suureneb. Kõrgel temperatuuril osakestevahelised sidemed muutuvad nõrgemaks, nende lõhkumine muutub kergemaks ja aine lahustuvus suureneb. Kuidas sõltub gaasiliste ainete lahustuvus rõhust ja temperatuurist? Mida suurem on gaasi rõhk, seda suurem on lahustuvus vees. Ja mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem väheneb ta lahustuvus vees. Hästilahustuvad ained (2) HCl (keedusool), NaOH
Ülesandeid vasksulfaadiga Ülesanded kaaliumnitraadiga, vastused Graafiku joonistamine Ülesanne internetist Ainete segu üks esinemisvõimalus on lahus Lahus on ühtlane ainete segu, mis koosneb lahustist ning lahustunud ainest. Lahus Nt: soolavesi LAHUSTUNUD AINE Nt: SOOL LAHUSTI Nt: vesi Millest sõltub aine lahustuvus? Maksimaalne hulk lahustuvat Ei ole sadet. ainet-kui lisada veel, siis tekib sade. Kuidas väljendatakse lahustuvust? Lahustuvust iseloomustab lahustuvuskõver. Lahustuvuskõver näitab kui palju ainet lahustub 100 grammis vees antud temperatuuril. Aine mass kindlal temperatuuril 50g näiteks= 100 g H2O 100 g Kumma Kumma aine
Siin ei ole siiski väga ranget reeglit ja sellistel juhtumitel loetakse lahustiks tavaliselt siiski vett. Lahust, milles lahustiks on vesi, nimetatakse vesilahuseks. Lahusti ja lahustunud aine ühendit nimetatakse solvaadiks. Enamasti lahustuvad ained üksteises piiratult. On olemas küllastuspunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada.Siiski on võimalik küllastuspunkti ületada. Enamiku lahuste lahustuvus paraneb kõrgemal temperatuuril. Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on väga ebapüsivad ning sageli piisab kergest raputusest, et tekiks sade ning lahuse kontsentratsioon alaneks küllastuspunktini. Paremini lahustuvad üksteises sarnased ained. Näiteks benseen ja vesi lahustuvad üksteises väga vähesel määral, sest benseen on
energia. lahustumine on iseeneslik protsess mis on seotud Gibbsi energia G vähenemisega. lahusel on antud rõhul ja temperatuuril alati minimaalne Gibbsi energia. aine lahustumine on võimalik kui G<0. G l =H l -TS l tahkete ainete lahustumine Hl > 0; Sl > 0 => entalpiafaktor takistab, entroopiafaktor soodustab (tahked ained saavad lahustuda ainult tänu entroopia kasvule, st temperatuuri tõsmisel lahustuvus suureneb) gaaside lahustumine Hl < 0; Sl < 0 => entalpiafaktor soodustab, entroopiafaktor takistab (temperatuuri tõstmisel lahustuvus väheneb, rõhu tõstmisel lahustuvus kasvab) gaasid lahustuvad üldiselt orgaanilistes lahustites paremini kui vees Henry-Daltoni seadus gaasi lahustuvus on võrdeline tema osarõhuga lahuse kohal.
täielikult Nõrgad Ei lagune täielikult Aine temperatuur tõuseb, kui hüdraatumisel eraldub rohkem energiat, kui kulub kristallvõre lõhkumiseks Aine temperatuur langeb, kui hüdraatumisel eraldub vähem energiat, kui kulus kristallvõre lõhkumiseks *Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline *Vedelike ja gaaside lahustumine on enamasti eksotermiline Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastunud lahuses Aine lahustuvus näitab mitu grammi ainet lahustub sajas grammis vees *Hästi lahustunud-üle 1g/100g vee kohta [leelised, happed, soolad] *Vähe lahustunud-0,1 kuni 1g/100g vee kohta [Ca(oh)2,CaSO4,O2] *Praktiliselt ei lahustu-alla 0,1g/100g vee kohta [CaCO3,BaSO4,FeS] Tegurid: *Temperatuuri muutmine *Rõhk Temperatu Rõhk ur Tahkete Gaaside Gaaside
(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul
aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). 60% etanooli + 40% atsetooni lahustiks etanool 98%-ne väävelhappelahus lahustiks vesi . Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: Küllastumata lahust lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; Küllastunud lahust lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek); Üleküllastunud lahust aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab
süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus aine omadus lahustuda mingis lahustis puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Küllastumata lahus lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub. Küllastunud lahus lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek). Üleküllastunud lahus aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis sisaldab lahustunud ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Sarnane lahustub sarnases. Ioonvõrega ja polaarsed ühendid lahustuvad üldjuhul
*Sademe teke Lahus = lahusti + lahustunud aine Lahus ühtlane segu, mis koosenb lahustist ja selles ühtlaselt jaotunud ainest. Lahustuvus suurim aine kogus, mis võib kindlal temperatuuril lahustuda mingis kindlas lahusti koguses. Küllastunud lahus kui ainet ei saa enam lahustada antud temperatuuril. Küllastumata lahus kui ainet saab veel lahustada antud tempertatuuril. Lahustumist saab kiirendada segamisel, soojendamisel ja peenestamisel. Tahketa ainete lahustuvus temp. Tõstmisel kasvab, gaasidel väheneb. Ainete eraldamine segudest: Setitamine ja nõrutamine vedeliku eraldamiseks mittelahustunud tahketest ainetest(jämedateralised ja suure teihedusega tahked ained). Setitamine on tahke aine sadenemine ja nõrutamine vedeliku eraldamine sademest. Filtrimine hõljuvate tahkete mittelahustunud ainete eraldamiseks lahusest. Jaotuslehter mittesegunevate vedelike eraldamiseks teineteisest (nt vesi ja bensiin). Põhineb vedelike erineval tihedusel.
LAHUSED Tahkete kristalsete ainete korral, kus on enamasti ülekaalus kristallivõre lõhkumiseks kuluv energia H1, on lahustumine endotermiline protsess (H > 0). Gaaside lahustumisel on aga ülekaalus solvatatsioonil vabanev energia H2, seega on lahustumine eksotermiline (H < 0). Vastavalt Le Chatelier' printsiibile nihkub temperatuuri tõstmisel tasakaal endotermilise protsessi suunas. Seega enamiku kristalsete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab, gaaside lahustuvus aga väheneb. Seejuures sõltub lahustuvus temperatuurist seda enam, mida suurem on H arvuline väärtus. Lähedaste omadustega vedelikud lahustuvad teineteises tavaliselt piiramatult, st. segunevad teineteisega igas vahekorras (nt. vesietanool). Enamasti esineb aga vedelike korral piiratud lahustuvus saadakse kaks teineteisega mittesegunevat erineva koostisega
mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. *Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks. *Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. See aga ei tähenda, et kõrgemal temperatuuril oleks lahustuvus alati suurem. *Nii on enamuse gaaside lahustuvused kõrgemal temperatuuril madalamad. *Enamuse tahkete ainete lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. 34. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus - aine omadus lahustuda mingis lahustis - näitab aine suurimat massi, mis lahustub antud temperatuuril 100 g vees. · Praktikas jaotatakse ained hästilahustuvateks (> 2 g/100 g), vähelahustuvateks (0,1 - 1 g/100 g) ja praktiliselt mittelahustuvateks (< 0.1 g/100 g) (saab leida
mida keemisel või sulamisel tuleb lõhkuda erineval temp. Puhastes ainetes on ainult ühte tüüpi sidemed, seega sulamine ja keemine toimub ühel temperatuuril. Lahused, lahuste omadused 1. Miks on enamiku tahkete ainete lahustumisel Hl > 0 ja Sl > 0, gaasidel aga Hl < 0 ja Sl < 0? Sest entroopia töötab lahustumise vastu, temp. tõstmisel gaaside lahustuvus väheneb. 2. Miks enamiku tahkete ainete lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Temperatuuri tõstmisel nihkub tasakaal endoterm. reaktsiooni suunas. 3. Kuidas valmistada tiosulfaadi üleküllastunud lahust, arvestades et selle aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel kasvab? Kui ettevaatlikult alandada temperatuuri. Saadakse lahus, mis sisaldab rohkem lahustunud ainet, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja.(Ettevaatlikult tingimusi muutes) 4
Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega. Lahustumise soojuseefekt sõltub: kristallvõre lõhkumiseks kulutatud energia hulga ja hüdraatumisel eralduva energiahulga omavahelisest suhtest:1) lahus jahtub, 2) lahus soojeneb, 3) lahuse t°ei muutu. Lahustuvus- väljendab suurimat aine massi g mis võib lahustuda antud t° 100 g lahustis. Aine lahustuvus sõltub: 1) temperatuurist: tahkete ainete lahustuvus reeglina suureneb, gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes
Lahus tekib: 1) lõhutakse lahustuva aine kristallvõre lahusti molekulide poolt( energia neeldub) 2) ioonide hüdraatumine( energia eraldub)- aineosakeste seostumine vee molekulidega. Lahustumise soojuseefekt sõltub: kristallvõre lõhkumiseks kulutatud energia hulga ja hüdraatumisel eralduva energiahulga omavahelisest suhtest:1) lahus jahtub, 2) lahus soojeneb, 3) lahuse t˚ei muutu. Lahustuvus- väljendab suurimat aine massi g mis võib lahustuda antud t˚ 100 g lahustis. Aine lahustuvus sõltub: 1) temperatuurist: tahkete ainete lahustuvus reeglina suureneb, gaasiliste ainete lahustuvus väheneb. 2) rõhust: gaaside lahustuvus rõhu tõstmisel alati suureneb. Küllastamata lahus- lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. Küllastunud lahus- lahus, kus antud tingimustel ainet enam lahustada ei saa( aine sisaldud on maksimaalne). Pihussüsteemid- on segud, kus üks aine on jaotunud teises suhteliselt ühtlaselt kuid osakesed on suuremad kui tõelistes lahustes
vahetusmahtuvus (meq/100g)mittetundlikud pinnased > 15,4; vähetundlikud pinnased 6,2 ... 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit... erinevad kaltsiumi soolad CaCl2, CaF2, CaSO4, CaCO3(erinev lahustuvus!) _ Ca2+ ioonid vees (hüdratiseeritud !)_ Ca 2+ ioonid kompleksühendite koosseisus_ Ca- orgaanilised ühendid. Raskemetallid_ Toksilised metallid (Hg, Pb, Cd, ...)nende kontsentratsioonid keskkonnas ?_ Probleemid keskkonnas tänu inimtegevusele _ Ei lagune keskkonnas!! Lahustumine ja sadenemine Tähtsad määramaks metallide käitumist ja transporti keskkonnas_ Lahustumine: määrab ainete sisaldused looduslikes vetes
hüdroksiidioonideks võimalikult täielikult Nõrgad happed etaanhape; keskmised fosforhape; tugevad HNO3, H2SO4, HCl; Nõrgad alused ammoniaagi vesilahus; tugevad NaCl pH tähendab vesinikeksponenti, mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Mida rohkem on lahuses vesinikioone, seda happelisem lahus on; midarohkem on lahuses hüdroksiidioone, seda aluselisem on lahus. (Nõrk alus on NH3-vesilahus pH=10,6), tugev alus on NaOH (pH=14,0), nõrk hape on äädikhape (pH=2,4) ja tugev hape onHNO3 (pH=1,0) Prootonite konsentr. Arvutamine [H+]: [H+]=10Ph / Ph= -log H+ 9. Gaas aine, mis norm rõhlu ja toatemp. On täielikult gaasilises olekus [võime paisuda ja kokku tõmbuda, puudub kindel kuju, ruumala sõltub temp. ja rõhust.] Aur Aine gaasilises olekus, mille keemis temp. on kõrgem toatemp. Gaaside seadused: Boyle-marionette seadus Gay Lussaci seadus[ PV/T ] Clapeyroni [ pV=nRT]
LAHUSED Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid. Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes vees, puhtas alkoholis ja bensiinis. LAHUSTAMINE Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud. Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes
Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus üldjuhul suureneb t° tõusuga. 5. LAHUSED Kui nii lahusti kui lahustunud aine on vedelikud kasut. mõisteid segunevad ja Lahus on kahest või enamast komponendist (lahustunud ained, lahusti) koosnev mittesegunevad vedelikud homogeenne süsteem.
Plasma 6. Aatom- ja molekulmass. Aatommass moodustub tuuma massist ja elektronide massidest. määratakse aatomite massid eksperimentaalselt. Molekulmass (Mr) on aine molekuli mass väljendatuna aatommassiühikutes. Molekulmass arvutatakse tavaliselt keskmiste aatommasside summana. 7. Mooli mõiste. Mool on selline ainehulk, milles sisaldub sama palju osakesi (aatomeid, molekule) kui kaheteistkümnes grammis süsinik- 12s 8. Aine koostise püsivuse seadus. 19.saj. algul J. Proust ja J. Dalton Igal keemilisel ühendil on kindel kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, see ei sõltu ühendi saamisviisist 9. Avogadro hüpotees. A. Avogadro, 1811 Samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad ühesuguse arvu molekule 10. Ainete ja materjalide tähistamise viisid. Nimi ➢ ei anna infot ei aine ega materjali päritolu, ➢ kasutamise ega omaduste kohta.
· Vedel molekulidevaheline kaugus on suurem ja nad võivad üksteisest mööduda. · Gaasiline molekulidevaheline kaugus on suur ja nad liiguvad täiesti vabalt. Aine füüsikalised omadused omadused, mida saab mõõta ja jälgida ilma ainet ja tema koostist muutmata: · Värvus, · Sulamis-, keemistemperatuur, · Tihedus Aine keemilised omadused omadused, mis on seotud aine koostise muutusega, keemiliste reaktsioonidega: · Lahustuvus, · Oksüdeerumine, redutseerumine Materjal keemiline aine, mille kasutamisel ei toimu keemilisi muutusi. Materjaliteadus uurib materjalide struktuuri, omadusi ja kasutamist. Materjalid võivad olla: · Lihtained (puhtad gaasid, - metallid), · Lihtainete segud (õhk), · Liitainete segud, · Liht- ja liitainete segud. Materjalide omadused: · Tihedus, · Sulamistemperatuur, · Kõvadus, · Värvus, · Tugevus, · Elektrijuhtivus,
Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised hüdrofoobsed lahustid, mis lahustavad teisi hüdrofoobseid aineid, kuid ei lahusta hüdrofiilseid materjale ega lahustu ise vees. Alkaanide aurud, gaasid, on elusorganismidele ohtlikud ning tugeva narkootilise toimega. On tavalisel temperatuuril oksüdeerijate suhtes üpris püsivad. Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st
omadustega. Nad võivad olla gaasilises, vedelas ja tahkes olekus. Vahuks nimetatakse vedelikus lahustunud gaasi, suspensiooniks vedelikus lahustunud tahket ainet ja emulsiooniks vedelikus segunenud mitte lahustuva vedeliku segu. Lahustunud aine järgi jagatakse lahuseid: 1) küllastumata kui vedelikku viidud väike kogus ainet veel lahustub 2) küllastunud sama aine lisamisel see enam ei lahustu 3) üleküllastunud lahustatavat ainet on rohkem kui on selle lahusti lahustuvus. Saadud lahus on ebastabiilne, mistõttu lahustatava aine osakeste lisamisel lahusesse toimub lahustunud aine välja kristalliseerumine kogu lahuse ulatuses. Lahusesse jääb niipalju ainet kui suur on selle lahusti lahustuvus antud temperatuuril, ülejäänud on tahkes faasis. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel
(mitmefaasilised) süsteemid, kus lahuses oleva aine osakesed on palju suuremad. Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja sellised lahused on suhteliselt ebapüsivad. Lahusti – mittevesilahuste korral aine, mida on lahuses rohkem ja/või mis ei muuda oma agregaatolekut (vesilahuste korral alati vesi). Lahustuvus – aine omadus lahustuda mingis lahustis – puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 grammis lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. küllastumata lahust – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub küllastunud lahust – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek) üleküllastunud lahust – aeglasel jahutamisel saadud ebapüsiv süsteem, mis
· Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahustada. · Lahustuvus Suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses kindlal temperatuuril. · Pihussüsteem ehk pihus Segu, milles üks aine on suhteliselt ühtlaselt pihustunud teises. · Kolloidlahus - Pihus, milles pihustunud aine osakeste mõõtmed on 10-7 10-5 cm. · Aerosool Vedelik on pihustunud gaasis. · Emulsioon Vedelik on pihustunud vedelikus. · Suspensioon Tahke aine on pihustunud vedelikus.
Laboratoorne töö 1 Töö ülesanne NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses nimetatakse lahuse kontsentratsiooniks. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga. Massiprotsent näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses. Lahustuvus on aine omadus lahustuda mingis lahustis- puhta aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100 g lahustis. Tahkete ainete ja vedelike lahustuvus temperatuuri tõusuga üldjuhul suureneb, gaaside lahustuvus aga väheneb. Lahustunud aine sisalduse põhjal eristatakse: küllastumata lahus – lahus, milles ainet antud temperatuuril ja rõhul veel lahustub; küllastunud lahus – lahus, mis sisaldab antud temperatuuril ja rõhul maksimaalse koguse lahustunud ainet (tasakaaluolek);
molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl b) nõrgad happed H2CO3, H2S Alused (hüdroksiidid) on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Hüdroksiide liigitatakse vees lahustuvuse järgi: 1) vees lahustuvad hüdroksiidid e. leelised (tugevad alused) aktiivsete metallide (IA ja IIA Ca¯ ) hüdroksiidid: NaOH, KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2 2) vees lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) enamuse metallide hüdroksiidid. Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest (näiteks Na2SO4)
cm = = 1,49 . 0,06714 kg H 2 O kg d) KCl moolimurru X(KCl) arvutame seosest n ( KCl) X(KCl) = . n(KCl) + n(H 2 O) 67,14 g n(H 2 O) = = 3,73 mol 18,0 g/mol 0,100 X(KCl) = = 0,0261 ehk 2,61%. 0,100 + 3,73 Näide 2.Arvutage 20% NaOH lahuse ( = 1,219 g/cm 3 ) molaarsus ja molaalsus. M(NaOH) = 40,0 g/mol. a) Molaarsuse arvutamine 1. lahendusviis: Et teame NaOH massiprotsenti, on otstarbekas võtta arvutuste aluseks lahuse kogus 100 g. 20 g 100 g lahuses on 20 g NaOH. Seega n(NaOH) = 40,0 g/mol = 0,50 mol . Järgnevalt on võimalik valida, kas teha arvutus lahuste ruumala või massi järgi
lahustub; 2)küllastunud lahus – sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel võib maksimaalselt lahustuda. Sama aine lisamisel see enam ei lahustu. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse konsentratsioon.3)üleküllastunud – lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Lahustatavat ainet on rohkem, kui on selle lahusti lahustatavus. Saadud lahus on ebastabiilne. Gaaside lahustuvus vedelikes suureneb rõhu tõstmisel, väheneb temp.i tõstmisel ja ka siis, kui vesi sisaldab lahustunud soolasid. Vedelike vastastikune lahustuvus suureneb temp.i tõusuga. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temp.i tõusuga, kui lahustumisprotsess on endotermililne. Rõhk olulist mõju ei avalda. Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal
ning sidet nimetatakse mittepolaarseks 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid). Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga.
annaabi.ee 
