Vee karedus Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg tõttu. Kuumutamisel need lagunevad moodustaded vees praktiliset lahustamatud karbonaadid Ca(HCO3)2 →(to) CaCO3↓+CO2↑+H2O Ehitusmaterjalid Paas(CaCO3)-lubja ja tsemendi lähteaine Graniidist laotakse vundamente ja dekoratiivseid müüre. savi→savitellised jt savitooted liiv+lubi. segatakse veega ja kuumutatkse→silikaattellised paas(CaCO3)kuumutmine →kustutamata lubi(CaO) segatakse veega→kustutatud lubi(Ca(OH)2) lubi+liiv+vesi→lubimört paas+savi→tsement(sideaine (pulber)) tsement+liiv+vesi→tsementmört
Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa, mis on aluseks orgaaniliste ühendite süstemaatiliste nimetuste tuletamisel. Enamasti on tüviühend pikim hargnemata süsinikuaatomite ahel või asendusrühmadeta tsükliline süsteem. Hüdrofiilne aine -Tekivad vesiniksidemed, tekib veemolekulidega vastastikmõju. *Alkaanide füüsikalised omadused-tavatingimustes gaasilised, vedelad või tahked. Vedelas ja tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees peaaegu lahustamatud. Molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu. *alkaanide füsioloogilised omadused-keemiliselt üsna inertsed. Kahjustavad kesknärvisüsteemi ja suurte koguste sissehingamine võib olla surmav. Nahale võivad alkaanid toimida ärritavalt ning loomadele tekitavad nad karvkatte kahjustusi.
Rasv ja mina Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Toidurasvad koosnevad rasvhapetest. Toidurasvad sisaldavad küllastunud, mono-ja polüküllastumata rasvhappeid. Loomsetes rasvades on ülekaalus küllastatud rasvhapped, taimsetes õlides mono- ja polüküllastamata rasvhapped. Loomseid rasvu saadakse toorainest väljasulatamisel või kuumalt väljapressimisel
osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka maagaasis, tõhtedes, Rn tekib maakoores radioaktiivsel lagunemisel, omadused- värvuseta, lõhnata, maitseta, vees lahustamatud, rn on radioaktiivne ja kõige raskem lihtgaas, he kõige madalam keemist=269C ja vedelana ülisoojusjuht, kasutus- He-õhupallis, hingamiseks tuukuritel, metallide töötlemine, tuuma reaktorite ahutamiseks, auto tööstuses, nanotehnoloogias, Ne-radioaktiivsust registeerivates aparaatides, Ne+He, Ar-keevitamisel, lõikamiseks, teadus töödes, metallide tootmisel, Kr ja Xe- säästupirnide tootmine, fotovälklampides, Rn- tekitab kopsuvähki, meditsiinis tervisveevannid raviks
kuuluvad vee molekulid (CaSO4 * 2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas lahuses. Lahuse tihedus näitab ühikulise ruumalaga lahukoguse massi (p=m/V, kus p lahuse tihedus, m lahuse mass, V lahuse ruumala). Kui pihustunud aine
b)süsivsikud e. sahhariidid c)lipiidid d)Nukleiin happed(DNA-s ja RNA-s) Süsivesikud 1. Jaotus Ahelapikkuse alusel a)monosahhariidid nt glükoos ja fruktoos b)oligosahhariidid koosnevad mitmest monosahhariidist nt harilik suhkur e. sahharoos ja laktoos c)polüsahhariidid nendes on sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume ja maitse kibe. Nt: tselluloos, tärklis ja kitiin Rasvad e. lipiidid Need on vees lahustamatud org. Ühendid mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeerideks on rasvhapped, mis võivad olla küllastunud või küllastumatta. Rasvhapped on seotudglütserooliga. Hädavajalikud on küllastumata rasvhapped e. oomega rasvhapped. Selliseid rasvhappeid saab kalast ja kanamunast. Küllastunud rasvhapped mis ei ole hästi omastatavad ja on sageli varjatud kujul. Nt viinerid, keeduvorst, juust. Rasvad võivad olla ka vedelal kujul. Energeetiline väärtus on
Tekib C mittetäieleikul põlemisel. Väga hea redutseerija (metallide saamisel). · Süsinikdioksiid (CO2) värvuseta ja lõhnata õhust raskem gaas. Ei võimalda hingamist ega põlemist. Reageerimisel veega ebapüsiv süsihape (H2CO3). · Süsihape (H2CO3) väga nõrk ja ebapüsiv hape. Esineb ainult lahjades lahustes. · Karbonaadid on süsihappe soolad. Enamik on vees lahustamatud (CaCO3 - lubjakivi). Vees lahustuvad leelismetallide karbonaadid (NaCO3 - sooda). Vees lahustuvad hästi vesinikkarbonaadid (NaHCO3 - söögisooda). RÄNI 1. Üldiseloomustus · Asub IVA rühmas 3. perioodis. Elektronvalem on 1s22s22p63s23p2. · Väga väheaktiivne mitemetall. On ka poolmetallidele iseloomulige omadusi (väga oluline pooljuht elektroonikas). · Moodustab väga palju polümeraalseid ühendeid.
Mina ja rasvad Rasvad kuuluvad lipiidide klassi ja on vees lahustamatud ained. Rasvad on rasvhapete ja propaantriooli estrid. Rasvad on elusorganismi põhilisi koostisosi valkude ja süsivesikute kõrval. Elusorganismid kasutavad rasvades valdavalt paarisarvu süsinikega rasvhappeid. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui
tsüklilisteks. Lihtlipiidid on naturaalrasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo-ja glükolipiidid,tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid, näiteks kolesteriidid. Lipiidide rasvhapped on lineaarse või hargneva ahelaga ning küllastunud või küllastumata. Mida rohkem on lipiidis küllastumata rasvhappeid, seda madalamal temperatuuril see sulab. Lipiidide hulka kuuluvad: rasvad, õlid, vahad steroidid jt. vees lahustamatud ühendid. Lipiidid täidavad organismis eestkätt energeetilist funktsiooni, talletades ja vabastades energiat. Lipiidide oksüdeerumisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Glükolüüs Organismi ainevahetusrada,mille käigus toimub heksooside, eelkõige glükoosi oksüdatiivne lõhustumine püruvaadini. Hapniku defitsiidi korral toimu anaeroobne glükolüüs ja hapniku küllaldasel olemasolul aeroobne glükolüüs,
5 süsinikku- *DNA'S-desoksüriboos *RNA'S-driboos b)oligosahhariidid-koosnevad mitmest monosahhariidist(2-20) (nt.*sahharoos ehk harilik suhkur-tekib,kui glükoos liitub fruktoosiga. *laktoos ehk piimasuhkur) c)polüsahhariidid-nendes on sadu monomeere ehk sadu monosahhariide. Seetõttu on lahustuvus halb, värvus tume, maitse kibe. (nt.tselluloos, tärklis mis muutub glükoosiks(külm lagundab pikki ahelaid), kitiin-pika närimisega magus) RASVAD EHK LIPIIDID Rasvad-vees lahustamatud orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust, hapnikust ja vesinikust. Rasvade monomeeriks on rasvhapped(rasvhapped on seotud glütserooliga), mis võivad olla küllastunud või küllastumata. Küllastunud rasvhapped-ei ole hästi omastatavad, võivad moodustada rasvkudet. Sageli on varjatud kujul(viinerid,keeduvorst,juust,maiustused,pähklid,halvaa) Küllastumata rasvhapped ehk oomegarasvhapped-hädavajalikud. Leidub kalas, munas, oliivis.
CH3CH2-O-CH2CH2CH3 etüülpropüüleeter Lõhnatud CH3-O-CH3 Alkaanide füüsikalised omadused Füüsikalised omadused: Värvitud Eetrid on vees lahustamatud puudub H2-side. Keemistempide erinevus väheneb Alkaanid on: Eetrite keemistempid võrreldes sama molekulmassiga alkoholidega on Vedelaid alkaane kasutatakse lahustitena. molekul massi kasvamisel, sest süsinike arv muutub olulisemaks, kui radikaalide
Lahusti on lahustiks rasvlahustuvatele vitamiinidele (K, A, D, E, Q) Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääke (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga). Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiidid lisaks üks glükoosijääk. Steroidid Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained. Kolesterool kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi. Sellised veresooned on väheelastsed ning verevool nendes on raskendatud.
C12 H 22O11 + H 2O C6 H12O6 + C6 H12O6 Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritööstuses ja jookide valmistamisel 2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O Maltoos e. linnasesuhkur glükoos + glükoos C12H22O11. Maltoosi toodetakse tärklise ensümaatilise töötlemise teel, vahel ka otse linnastest. Maltoos moodustub seemnete idanemisprotsessis, näiteks õlle valmistamise eelprotsessis ehk odralinnaste valmistamisel
N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine: 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist.
N: vesinikbromiid hape + kaltsiumoksiid Hape + sool = uussool + uushape ! reaktsioon kulgeb ainult siis, kui tekib võetud happest nõrgem hape! N: divesiniksulfiidhape + naatriumkloriid N: baariumkarbonaat + väävelhape Happed lagunevad kuumutamisel = happeline oksiid + vesi ALUSED- on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Aluste liigitamine: 1) leelised- vees hästilahustuvad tugevad alused N: 2) nõrgad alused ( enamasti vees praktiliselt lahustamatud) N: Leeliste saamine: aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid; metall + vesi =hüdroksiid + vesinik Keemilised omaduse: alus + hape = sool + vesi N: naatriumhüdroksiid + fosforhape Alus + happeline oksiid = happelisele oksiidile vastavahappesool + vesi N: kaltsiumhüdroksiid + vääveltrioksiid Hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel= vastavoksiid + vesi ! leelis ei lagune ! N: raud(III) hüdroksiid SOOL-aine, mis koosneb metalliioonist ja happejääkioonist.
hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks C12 H 22O11 + H 2O C6 H12O6 + C6 H12O6 Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritööstuses ja jookide valmistamisel 2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O POLÜSAHHARIIDID Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur
hüdrolüüsuvad kõik disahhariidid monosahhariidideks C12 H 22O11 + H 2O C6 H12O6 + C6 H12O6 Sahharoosi hüdrolüüsil moodustub glükoos ja fruktoos. Seda segu nimetatakse invertsuhkruks. Kõige tuntum looduslik invertsuhkru lahus on mesi. Invertsuhkrut kasutatakse kondiitritööstuses ja jookide valmistamisel 2. Disahhariidid reageerivad kahevalentse metalli hüdroksiididega: nt vask(II)hüdroksiidiga või kaltsiumhüdroksiidiga (mõlemad on lahustamatud, kuid suhkru mõjul tekivad lahustuvad ühendid) C12 H 22O11 + Cu (OH ) 2 C12 H 20O11Cu + 2 H 2O C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O POLÜSAHHARIIDID Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur
-karoteen + -karoteen + -krüptoksantiin * retinaal * - karoteen oksügenaas Retinaali funktsioonideks on nägemisprotsessi tagamine ja käitumine antioksüdandina. Samuti kaitseb retinaal silmi kahjuliku UV kiirguste eest ja käitub regulaatorina raku diferentseerumisel ja kasvamisel. Loomsed organismid ise karotenoide ei suuda sünteesida siis nendel tuleb neid hankida toidu seest. Karotenoidid on struktuuriliselt polüeenid ja mis tähendab, et nad on vees lahustamatud ja piiratud lahustuvusega teatud solventides kuid karotenoidid lahustuvad hästi orgaanilistes solventides. Karotenoidid on värvilised mis Joonis 1. Karotenoidide ja klorofüllide neeldumisspektrid. (allikas: Biokeemia praktikumide juhend lk 60) 2
fosforhape: H3PO4 ränihape: H4SiO4 divesiniksulfiidhape: H2S 22. Hüdroksiidid ehk alused on liitained, mis koosnevad metallioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidist ja hüdroksiidioonide arv sõltub metalli oksüdatsiooniastmest. *Nimetuste andmine.1)Püsiva oa puhul on metalli nimetus->hüdroksiid . 2)Muutuva oa puhul metall+metalli oa+hüdroksiid *Saadakse, kui hape ja alus omavahel reageerivad. *Omadused. 1)leelised on valged ja tahked ained 2)leelised on söövitava toimega 3)vees lahustamatud hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel vastavaks aluseliseks oksiidiks ja veeks. Tegu on lagunemisreaktsiooniga. Kõik hüdroksiidid reageerivad hapetega, leelised lahustuvad vees. *Leeliseid saadakse vastava oksiidi reageerimisel veega. *Aluseid tehakse kindlaks lakmusega, muutub siniseks. Siniseks muutub ka universaalindikaator. Fenoolfitaleriin muutub punaseks (alus). 23.Ühinemisreaktsioon-kahest või enamast lähteainest saadakse üks saadus.
Sahhariididel on energeetiline-, ehituslik-, kaitse-, varuaine-, ligimeelitavfunktsioon Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid ja teised vees enamasti mittelahustuvad ühendid. (Joonis 2) · Lihtlipiidid e rasvad nt vahad (kaitsevad taime või looma. Nt: männiokaste vaha, mesilasvaha) · Liitlipiidid tekivad lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega. Nt: fosfolipiidid. · Steroidid vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad looma kudedes. Nt: meessuguhormoon, naissuguhormoon, neerupealiste hormoonid, kolestorool. Lipiididel on lahustavfunktsioon. Näiteks mõnda vitamiini ei saa ilma lipiidideta omastada. Valgud e proteiinid on aminohapetest moodustunud polümerid. Organismis on 20 aminohapet. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järejestusest ja nende hulgast. Valgumolekulis on aminohapped ühendatud peptiidsidemega.
Konkreetne reovee puhastusjaama seem on kombinatsioon loetletud metoditest. Füüsikaline-mehhaaniline- Kõrvaldatakse veest lahustumatud ained(heljum ja kolloidlahused) kasutatakse ka settimise või filtreerimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastamisel on: võred_ Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed) Sõelad (peenemad reoaine osakesed) Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks) Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja) Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse) Filtrid (liiv, aktiisüsi) Flotaatorid- väikeste õhumullidega tõstetakse heljumiosakesed veepinnale , sellest moodustunud vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega. Filtratsioonil lastakse vesi läbi teralisest puistmaterjalist kus eralduvad vees olevad heljumosakesed. Keemiline puhastus:
4 Valke on kümneid ja sadu tuhandeid. Nad erinevad üksteisest eeskätt ahelate pikkuse ja neis esinevate aminohapete järjestuse poolest. Juba valgu biosünteesi käigus keerdub peptiidahel ruumiliseks struktuuriks. Struktuur hoiab koos hulk nõrku keemilisi sidemeid. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Fibrillaarvalgud on vees lahustamatud ja enamasti kiulised. Need on kollageenid, keratiinid, müosiinid jt. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga ja sageli vees lahustuvad. Nende hulka kuuluvad kõik ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad jt, organismidele väga tähtsad valgud. Ainult kindla struktuuriga valgu molekulil on elusrakule vajalikud keemilised omadused. Valkude ruumiline struktuur on aga ebapüsiv. Välja arvatud väga tugevad kovalentsed disulfiidsillad
põhimõtet. Keemiline - Keemiline sadestamine-setistamine, desinfitseerimine, pH- reguleerimine, neutralioseermine jne. Bioloogiline - Aluseks on mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toiteainena ära vees sisalduv orgaaniline aine. 61. Kirjelda mehaanilist veepuhastus meetodi - Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed),Sõelad (peenemad reoaine osakesed), Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks), Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja), Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse), Filtrid (liiv, aktiivsüsi). 62. Kirjelda keemilist veepuhastus meetodit - kemikaali kasutamisel saadakse vees olevast heljumist või kolloidainetest eraldumisvõimeline sete. Protsessi osad: Kemikaali lisamine ja segamine, pH reguleerimine, Flokulatsioon, Sette eraldamine, Settekäitlus. 63
kaitsefunktsiooni. Mesilasvaha on loomne vaha. Lipiidid Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvad liitlipiidid. Fosfolipiidid sisaldavad lisaks glütseroolile ja rasvhapetele fosforhappejääke (üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga). Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse. Glükolipiidid lisaks üks glükoosijääk. Steroidid Steroidid on ülejäänud lipiidedega võrreldes testsuguse ehitusega. Steroidid on vees lahustamatud tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes. Neerupealiste hormoonid ja meessuguhormoon testosteroon ning naissuguhormoon östrogeen on steroidid. Ka kolesterool ja vitamiin D on steroidid. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustuvad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Kolesterool kui toit sisaldab palju rasvu ja suhkrut, moodustub kolesterool. Liigne kolesterool võib ladestuda koos rasvhapete ja lubisooladega arterite seintesse. See
väävliühendite saamiseks. 6. Divesiniksulfiid--H2S. H2S saadakse kas vesiniku otsesel reageerimisel väävliga kõrgel temperatuuril või sulfiidide reageerimisel hapetega (HCl, H2SO4): FeS+2HCl=FeCl2+H2S H2S on värvuseta, õhust raskem, väga mürgine mädamuna-lõhnaga gaas. Tema lahustamisel vees moodustub nõrk hape--divesiniksulfiidhape (H2S), mille sooli nimetatakse sulfiidideks. Raskemetallide sulfiidid on praktiliselt lahustamatud. CuCl2+H2S=2HCl+CuS (vasksulfiid) CdSO4+H2S=H2SO4+CdS (kaadiumsulfiid) Pb(NO3)2+H2S=2HNO3+PbS (pliisulfiid) 7. Vääveldioksiid--SO2. Laboratoorselt saadakse vääveldioksiidi a) väävli põletamisel, b) sulfitite reageerimisel väävelhappega: Na2SO3+H2SO4=Na2SO4+SO2+H2O SO2 on värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Mürgisuse tõttu desinfitseeritakse temaga keldri- ja laoruume, vaate jne. SO2 lahustub vees, seejuures moodustab väävlishape: SO2+H2OH2SO3
kelmemoodustajatest. Kelmemoodustaja värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer. Jaguneb looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) ja sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, siis vajalik lahusti. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne. Lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine. Veel kuuluvad värvi koostisesse pigmendid lahustamatud värvined, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised -Ilma pigmendita värv nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatu pigmendi. Värvide vedeldamiseks kasutatakse vedeldit, mis on sarnane lahustiga. Tavaliselt vedeldi lisatakse otse enne kasutamist (ligroiin, tärpentin). Värve segatakse täiteainetega - Peamiselt anorgaanilised lisandid, mis annavad uue omaduse (kuumuskindlus, korrosioonikindlus, tugevus, UV-kaitse jne
Neid esemeid nimetatakse kondensatsiooni tuumakesteks. Neid jaotatakse kahte suurde gruppi: 1. Lahustuvad (siin on esikohal meresoola kristallid. Lainetusega tekib alati pritsmeid, mida tuul kannab laiali ja millest vesi aurab ära ja jääb alles meresoola kristall ning see jääb õhku hõljuma. Neid on väga palju, sest niimoodi kantakse õhku aasta jooksul 2,7 * 1010 tonni soola. Teisel kohal on põlemisel tekkivad väävli ühendid) 2. Lahustamatud (esikohal on pinnase osakesed, tuul kannab maapinnalt tolmu, liiva ja mullaosakesi ja need jäävad sinna hõljuma. Teiseks on tahm ja tuhk, mis põlemisel tekib. Kolmandas on orgaanilise aine tükikesed igasugune tolm). Merelise päritoluga on umbes 20%, põlemisprodukte umbes 40% ja pinnaseosakesi umbes 20% ja tundmatu päritoluga 20%. Nende produkte allikaks on linnas (palju inimtegevust). Linnade ümbruses on neid väga väga palju
poolt ja lagunevad suhteliselt kiiresti, püsivad ebasoodsate asjaolude (näiteks suur sadu paealal vahetult pärast pritsimist) kokkusattumisel põhjavette sattunud mürkkemikaalid seal kaua. Põhjavette sattunud naftasaadused on seal suhteliselt püsivad. Aeroobsetes tingimustes osa naftatasaadustest lagundatakse bakterite elutegevuse tulemusena, anaeroobses põhjavees toimub vaid lahjenemine ja hajumine. Lahustamatud naftasaadused või põlevkiviõli, mis esineb põhjavees eraldi kihina, lagunevad äärmiselt aeglaselt. Selline ulatuslik reostuskolle on näiteks endise Tapa sõjaväelennuvälja ümbruses (joonis 9). Reostunud ala pindalaliselt enam ei laiene, kuid vees lahustunud naftasaadused võivad liikuda ka sügavamatesse veekihtidesse. Seetõttu on reostunud põhjaveega aladel rajatud uued veehaarded asulast väljapoole,
Sinna käisid pomme loopimas lennukid ja kopterid. Tulistati rakettidega, laevade kahuritest, loobiti süvaveepomme, veealuseid laskmisi tegid allveelaevad. Lisaks muule tegevusele on sinna uputatud ainuüksi ühe operatsiooni käigus 5000 tonni keemiarelva. Sügavuses leidub samuti tohutu kogus fosforpomme. Selliseid asju on uputatud metallkonteinerites, aga ka tavalistes laudkastides Kui pommide metallkorpused läbi roostetavad, pääseb mürkaine vette ja lahustamatud toksilised ained ladestuvad merepõhja. Meres toimub kogu aeg mõningane liikumine ja põhjasetted on aja jooksul osa pomme enda alla matnud. Läänemere põhjamudas roostetab aga veel lugematu hulk eri aegadel uputatud mitmesuguseid kemikaale sisaldavaid mahuteid, lisaks meremiinid, mis ohustavad laevu ja nüüd ka Nord Streami gaasijuhtme ehitamist. (http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=19123, 17.5.2010 ) 12 2.2
Värvide koostis - Kelmemoodustaja värvi tähtsaim koostisosa. Peaaegu alati mõni polümeer. Jaguneb looduslikud (taimeõlid, vaigud), tehis (kolloksüliin) ja sünteespolümeerid. Kelmemoodustaja tihti ei ole piisavalt vedel ja vajab lahjendamist, siis vajalik lahusti. Võib moodustada emulsiooni. Valik on suur: lakibensiin (ligroiin), tärpentin, tolueen, atsetaadid, nitroühendid jne. Lahusti peab olema võimalikult vähe mürgine. Veel kuulub värvi koostisesse pigmendid lahustamatud värvined, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised -Ilma pigmendita värv nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatu pigmendi. Värvide vedeldamiseks kasutatakse vedeldit, mis on sarnane lahustiga. Tavaliselt vedeldi lisatakse otse enne kasutamist (ligroiin, tärpentin). Värve segatakse täiteainetega - Peamiselt anorgaanilised lisandid, mis annavad uue omaduse kuumuskindlus, korros ''ioonikindlus, tugevus, UV-kaitse jne
2H2O kaltsiumsulfaat-vesi (1/2) e. kips). Vees lahustunud kaltsium- ja magneesiumsoolad põhjustavad vee karedust (kaltsiumi- ning magneesiumsoolade sisalduvus vees). Kareda vee kuumutamisel või keetmisel tekib keedunõu põhja ning seintele kõva ja krobeline katlakivi kiht. Katlakivi tekib vees lahustunud vesinikkarbonaatide Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 tõttu. Kuumutamisel need lagunevad, moodustades vees praktiliselt lahustamatud karbonaadid CaCO3 ja MgCO3, mis ongi katlakivi põhikoostisained. Protsendiline kontsentratsioon näitab, mitu % lahustist on lahustunud aine, mitu g lahustist on lahustunud aine. Massiprotsent näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on 100-s massiosas Ande Andekas-Lammutaja lahuses
veepinna kohale ja tekib udu. Kondensatsiooni tuumakesed. Tegelikult esineb looduslikus õhus veeauru tihenemist võrdlemisi väikeste üleküllastuste puhul ja isegi alaküllastusel. Seda võimaldavad õhus olevad osakesed, kondensatsiooni tuumakesed, mille ümber veeaur tihenebki. Kondensatsioonituumad võivad olla tahked, vedelad või gaasiosakesed, nii hügroskoopsed kui ka mittehügroskoopsed osakesed, lahustuvad (meresoolade kristallid, lahustunud väävliühendid) ja lahustamatud (pinnase ja kivimiosakesed, tolm ja tuhk, orgaanilise aine tükid ja mikroobid) osakesed. Peale tahkete ning gaasiliste osakeste nn kuivade tuumade (ei sisalda vett), esineb ka niiskeid tuumi hügroskoopsete ainete vesilahuste piisakesi. Maapinna lähedal võib kondensatsioonituumade arv ulatuda isegi kuni mõnesaja tuhandeni 1 ruutsentimeetri kohta. Eriti rohkesti leidub neid suurte tööstuslinnade õhus.
36. Soojusmahtuvus. Ühik. Näitab kui palju soojusenergiat kulub aine ühe kraadi soojendamiseks, J/K. 37. Pindpinevus seisneb selles, et pind püüab võimalikult väheneda. Mis selle nähtuse füüsikaliseks põhjenduseks? Minimaalne energia kulu. 38. Kirjelda raku energiaallikaid. Kuidas vaba energia rakus salvestatakse? Karbohüdraadid e süsivesikud e sahhariidid on suhkru ja suhkrusarnaste ühendite üldnimi. Lipiidid (nende hulka kuuluvad ka rasvad) on vees lahustamatud ained, mida kõrgemad organismid kasutavad biosünteesis energiaallikana või keha ehitusmaterjalina. Valgud e proteiinid on aminohapetest koosnevad biopolümeerid. Salvestatakse varuainena, näiteks glükogeenina. 39. Kiiruskonstandi valemis on mitu t*st sõltuvat liiget? 3 tükki k, v, 40. Millise liikme t* sõltuvus mõjutab kõige enam kiiruskonstandi T* sõltuvust? V. 41. Mis on ühist/erinevat difusiooni ja soojusjuhtivuse vahel? Tahkes kehas on eriti
puhastusseadme teiseks etapiks reovee mehaanilise puhastuse järel. FÜÜSIKALIS-MEHAANILINE · kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidlahused) · Kasutatakse kas settimise või filtreerimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel · Võred (eemaldada jämedispersed lisandid ja kiulised osakesed) · Sõelad (peenemad reoaine osakesed) · Liiva-ja rasvapüünised (liiva ja rasva kõrvaldamiseks) · Setitid (lahustamatud osakesed settivad raskusjõu toimel setiti põhja) · Flotaatorid (tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kust vaht eemaldatakse) · Filtrid (liiv, aktiisüsi) setitite põhitüübid · Settepaakides Settinud muda kääritamisel saadakse biogaase, mida saab edukalt kasutada kütteks · Flotaatorid väikeste õhumullidega tõstetakse heljumiosakesed veepinnale, sellest moodustunud vaht kaabitakse kokku pinnakaapidega.
Antud hetkel on loodud praktiliselt täiskeraamilise mootorid, mille ainukeseks puuduseks on vaid nende kõrge hind. Keraamilisi materjale kasutatakse kõrgetel temperatuuridel töötavates seadmetes soojust isoleerivate materjalidena, kosmoselaevade soojaisolatsioonis. 1.3.3. Komposiidid Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkem erinevast materjalist: täiteaine(te)st ja maatriks e. põhiainest. Komposiitmaterjalide komponendid on tavaliselt üksteises lahustamatud ja neid võib komposiitidest identifitseerida läbi nende piirpinna. Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad resultaadina omavad mõlema komponendi parimad omadused. Näitena fiiberklaas, mis kujutab endast materjali, kus klaaskiud on paigutatud polümeersesse maatriks-materjali. Saadud komposiit omab klaasi tugevuse ja polümeeridele omase painduvuse. Komposiite võib olla erinevat tüüpi täiteainetaga. Tähtsamad täiteaine tüübid on kiudjad ja pulbrilised täiteained
annaabi.ee 
