35 Lisa 19 Gew.Pz.Gr.46 ja Gew.Pz.Gr.61 püssgranaadid.......................................................36 Lisa 20 GewehrSprenggranate 30........................................................................................ 37 2 SISSEJUHATUS Valisin antud teema sellepärast, et tekkis huvi meie maapõues peituva möödunud sõdade aegadest pärit lahingumoona vastu. Lahingumoona leitakse veel praegugi üsna palju ja inimesed, mina kaasa arvatud peaksid olema kursis võimalikult hästi ohtlike lõhkekehadega, et ära hoida õnnetusi. Lahingumoon on lahingurelvastuse osa, mida tarvitatakse vahetult vastase elavjõu ja sõjatehnika hävitamiseks, kaitse- ja muude rajatiste purustamiseks või eriülesannete täitmiseks (valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks). Lahingumoona hulka kuuluvad näiteks
Põltsamaa Ühisgümnaasium II Maailmasõja lahingumoona analüüs Eelkaitsmine Kristjan Tero 10c Juhendaja õp. Urmas Kuusik Põltsamaa 2009 Uurimistöö teemavalik Valisin enda uurimistöö teemaks ,, II Maailmasõja lahingumoona analüüs. ,, Kavatsen uurida II Maailmasõja lahingumoona, mida leitakse Eestis. Soovin teada saada, milline lahingumoon on eriti ohtlik. Töö eesmärgid, hüpotees, struktuur Uurimistöö eesmärgiks on teada saada, milliseid lahingumoonasid kasutati Eestis ja on leitud Põltsamaa ümbruskondades. Hüpotees: milline Eestis leiduvatest II Maailmasõja aegsetest lahingumoonadest on eriti ohtlik . Struktuur: 1. Sissejuhatus 2. Lahingumoonad Eestis 3. Eriti ohtlikud lahingumoonad 4. Analüüs 5. Kokkuvõte
Iseseisvussõda Riigi olukord oli ameeriklaste jaoks 1776. aasta suvel äärmiselt keeruline ja väljakuulutatud iseseisvus tuli alles rasketes lahingutes kätte võidelda. Sõjaline ülekaal oli vormiliselt kindlasti inglaste poolel. Nende sõjavägi oli paremini välja õpetatud, relvastatud ning varustatud. Ameeriklaste sõjajõuks olid sõjaliselt väljaõpetamata ja tagasihoidlikult relvastatud vabatahtlike salgad. Probleemiks oli lahingumoona, riidevarustuse ja toidu puudus. Pealegi tuli vabatahtlikel sõjapidamise kõrval mõelda ka oma majapidamise ja pere ülalpidamisele. Kaugemas perspektiivis aga osutus ameeriklaste vastupanu edukaks. Oluliseks teguriks oli kindlasti asjaolu, et erinevalt Inglise palgasõduritest võitlesid ameeriklased oma maa ja vabaduse eest. Samuti tõi edu senistest sõjapidamistavadest loobumine. Uue taktikana võtsid ameeriklased indiaanlaste eeskujul kasutusele lahkrivi
muutmisega ning austada rahaste õigust valida endale ise valitsemisvorm ÜRO sai alguse 45 aasta koalitsiooniriikide konverentsil San Fransiscos. Selle eelkäiateks olid Atlandi harta nign 42. aasta Ühinenud rahvaste deklaratsioon. Lend-leasi seadus - USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. NSVL-ile) teljeriigid Saksamaa, Itaalia, Jaapan ja nende liitlased (kokku 11 riiki) Hitleri-vastane koalitsioon Suurbritannia, USA, pmst Prantsusmaa ja NSVL ja nende liitlased (kokku 61 riiki) vastupanuliikumine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani okupantide ja nende käsilaste vastane liikumine, mis tegutses 39-45 põhiliselt Prantsusmaal holokaust kreeka keelest tulev sõna, mis tähendab ohvri iimseni põletamist. Sedasi
kes on vahepeal üle saanud šokist, et Hitler teda ennetada jõudis. Ja just siit muutub kõik ,, Saksamaa tungis reeturlikult kallale rahuarmastavale N. Liidule!” Saksamaa ründas enesekaitseks ja rikkus sellega ära Stalini Euroopa vallutamise plaani. Sõja jooksul kulutas Punaarmee 427 miljonit mürsku ja suurtükimiini ning 17 miljardit padrunit. Siia on lisamata käsigranaadid, maamiinid ja lennukipommid. Jagage see Saksa sõdurite arvuga! Sõjas kasutas Nõukogude Liit ära vaid 15% Lahingumoona Rahvakomissariaadi tootmisvõimsusest. Hitler andis Stalinile ennetava löögi, hävitades või hõivates 75% vene laskemoonast. Stalin tõrjus Saksa vägesid, tuginedes vaid Lahingumoona Rahvakomissariaadi 15%-lisele jäänukvõimsusele. Sõja tulemust teame me kõik. Mis oleks juhtunud, kui Stalin oleks jõudnud rünnata esimesena? Hitler ennetas kommuniste kõigest paari nädalaga, teades, et kui Stalin ründab esimesena, pole Euroopal mingit lootust
Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks anti relvi, lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari väärtuses, Leningradi blokaad linna piiramis rõngasse võtmine sakslaste poolt, kus nälga suri üle poole miljoni inimese, Eesti leegion Saksa juhtkonna poolt luba antud SS koosseisu moodustatud väeosa, Eesti laskurkorpus punaarmee rahvuslik väekoondis, holokaust natsionaalsotsialistlikus Saksamaal ja tema okupeeritud aladel toimunud juutide laushävitamine surmalaagrite gaasikambrites, mille
1. Hingelis-vaimse arengu suur tähtsus varajases lapseeas 2. Mänguteooria ja mänguülesannete väljatöötamine Töötas välja oma mänguülesanded, mis aitasid last arendada mängu kaudu. Õpetasid tundma matemaatilisi seoseid ja funktsioone. Kasutas näiteks palli, silindrit ja kuupi. Samuti ka konkreetseid materjale nagu puulehed, kivid, lilled jms. 5 slaid Ajaloost 20-ndail kasutati lasteaedasid sõjalistel eesmärkidel 1920ndatel aastatel muutusid lasteaiad tihti relvade ja lahingumoona valmistamise kohtadeks. Sõjajärgses ühiskonnas oli suur vajadus lasteaedade järele, kuid ometi suurt murrangut ei toimunud. 30-ndail natsionalistliku ideoloogia rakendamine Tegelemine pedagoogikateaduste, sotsiaal-pedagoogika ja psühhoanalüüsiga keelati kas osaliselt või täielikult. Rakendati rassiõpetust, mis tähendas, et riik vajab terveid ja tugevaid inimesi, keda karastada sünnist alates. Rõhutati isamaa-armastust ja lasteaias tehti sõjalisi
III periood (aug 1943 – sept 1945): Hitlerivastase koalitsiooni poliitiline ja majanduslik olukord. pealetung, Saksamaa ja Jaapani purustamine. lend-lease- abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste -muudatused sõdimisviisides ja sõjatehnikas suhtes II maailmasõja ajal. Rendile ja laenuks anti relvi, -sõja tulemused ja muudatused maailma poliitilisel kaardil lahingumoona, toiduaineid, kokku 50 miljardit USA dollari ja jõudude vahekorras, ühiskonnas väärtuses. Enamus läks Britile, aga ka NSV-le. Talvesõda- sõda NSVL ja Soome Vabriigi vahel 1939-1940. -Seletada: Holokaust – juutide massiline hävitamine natside Tulemus: Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid pidi
· 14. aug. 1941 sõnastasid Churchill (Inglise peaminister) ja Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. · See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal. · Märts 1941 võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse. · Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le). Lahing Inglismaa pärast Saksamaa suunas jõud üksijäänud Inglismaa vastu suvel 1940 toimus nn. lahing Britannia pärast. See oli Inglismaa lõunaosa (eeskätt Londoni) tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisandus meresõda (dessant Inglismaale jäi siiski ära). Septembris 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Sellega vormistus nende liit lõplikult.
V Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Koalitsioon=liit · Juba 1940 kujunesid USA ja Inglismaa vahel nn. erilised suhted (USA müüs Inglismaale relvi jne.) · 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse (eesti keeles: laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.) · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted (8). (See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal) Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1
V Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine Koalitsioon=liit · Juba 1940 kujunesid USA ja Inglismaa vahel nn. erilised suhted (USA müüs Inglismaale relvi jne.) · 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse (eesti keeles: laena-rendi) Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVLile.) · 14. augustil 1941 sõnastasid W. Churchill (Inglise peaminister) ja F. D. Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted (8). (See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal) Atlandi hartas sisaldusid Saksamaa-vastase sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Septembris 1941 ühines hartaga ka Nõukogude Liit. · 1
haarati blokaadi rõngasse. Välksõja plaan- talveriideid ei jagatud Kallaletung toimus kolmes suunas. 7. Lend-lease´i süsteem. USA lülitumine sõtta: Pearl Harbori ründamine. 1941 märtsis võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /süsteemi (eesti keeles: laena- rendi). Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL- ile.). Vastuseks hoogustus Saksa allveelaevade tegevus Atlandil. Kusjuures sõjatehnika , mis hävis sõjas, ei kuulunud tagastamisele. Tehnika jms, pidid riigid, kellele USA abi osutas pärast sõda tagasi andma. Sellest süsteemist oli Nõukogude Liidul eriti palju abi, kuna terve sõja jooksul toideti armee USA abiga. Nõukogude Liidule hakkasid abi andma Ameerika ja Suurbritannia. 14
lennukikütus ja määrdeained ning leegiheitjate varustus. IV Tõkke-ja ehitusmaterjalid, samuti lisamaterjalid klass II varustuse täiendamiseks (näiteks lisasõidukid, varuosad). Lisamaterjalid ei ole paigutatud üksustele varustusetabeli alusel. V Laskemoon, lõhkeaine, miinid, keemilised ained. 1 DOS (day of supply) on arvestuslik kogus varustust ja lahingumoona, mis kulub ühe päeva jooksul ja kehtestatakse eraldi. Ühel päeval võib näiteks laskemoona kuluda ka oluliselt rohkem kui 1 DOS. DOS on arvestuslik suurus, mida kasutatakse varude planeerimisel ja nende juurde tellimisel. Inimkaotuste arvestamine. LAHINGUD KAOTUSTE KAOTUSE OSAKAAL % / 24h LIIK Kerged (tegevus reservis) 1 - 5 Langenud 17% Keskmised (kaitselahing 5 - 10 Haavatud 58%
ja lääneriikide abi NL-e · 14. aug. 1941 sõnastasid Churchill (Inglise peaminister) ja Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. · See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal. · Märts 1941 võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse. · Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le). Jaapani kallaletung USA-le · 7. dets. 1941 ründas jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. · Nüüd teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal. · Jaapan oli sõja algul edukas, hõivad kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. Sõda Aarfikas · Sügiseks 1942 oli Rommel jõudnud Suessi kanalini.
'' Vanem Jegotõtšev sai major Navaginilt käsu minna oma rühmaga Kõiguste lahte, et toimetada dessant Ruhnu saarele. ,,Ma ju ütlesin, et teil tuleb veel pontoonidega tegeleda,'' lausus major. ,,Ja enam kui üks kord. Näete nüüd !'' Õhtuks oli 10.üksik sapööriroodu pontoonrühm juba Kõigustes. Kai ääres õõtsus terve dessantlaevastik. Jegorõtšev silmas liikurpraam, kahte puksiiri, nelja kaatrit ja traallaeva. Nende juures askeldasid punaarmeelased, kes laadisid trümmidesse lahingumoona, relvi ja toiduaineid. Merelt kostis vastu kallast purunevate lainete mühin-Riia lahel möllas torm. Raevukad tuuleiilid kihutasid kalda poole madalaid raskeid pilvi ja surusid maadligi peenemaid puutüvesid. Hakkas sadama. Varsti muutus sadu paduvihmaks, mis varjas tormitseva lahe. ,,On täna alles ilm! Paistab, et vanakurat ise peab pidu!'' põristas seersant Hodak bassihäälel. ,,Pöörab merel sul sisikonna suu kaudu välja ja keerab soolikad puntrasse.''
Varustuse pakkimine. Kokkuvõte Peab sisaldama alljärgnevat Hinge kinnihoidmise tähtsus lasu toimumise ajal. Õige päästikule vajutamise tehnika erineva hulga laskude sooritamise ajal. Järelsihtimise vajalikkus. Lasu tabamise äraarvamise ja sellest ettekandmise tähtsus, eriti laskeharjutustel. Järgmise tunni teema tutvustus. 35 6. Tund. TULISTAMISKORD Automaatrelva kohta lahingukomplektiga määratud lahingumoona hulk. Visuaalne laskemoona ülevaatus. Erinevad tulistamisviisid sihtmärgi tabamiseks. Tuleavamise kord laskesektoris. A. INSTRUKTORI MÄRKMED Väljaõppetunni eesmärk Sõdur tunneb kasutatavat laskemoona ja teab erinevaid tuleliike. Kestus 2 x 45 min. Õppetunni vorm Õppetund viia soovitatavalt läbi väljas. Varustus 1) allüksuse varustus - relv 1 igale sõdurile
Joonis 1.4. Joonis 1.5 12 1.3 LÜHENDID JA TINGMÄRGID LÜHENDID: Lühend Ingliskeelne vaste Eestikeelne vaste AA Assembly Area Koondumis-/paiknemisala ASLT POS Assault Position Kallaletungipositsioon ATK POS Attack Position Rünnakupositsioon ASP Ammunition Supply Point Lahingumoona varustuspunkt BP Battle Position Lahingupositsioon CCP Casualty Collection Point Kannatanute kogumispunkt CSS Combat Service Support Lahinguteenindus CP Check Point Kontrollpunkt DTG Date-Time-Group Ajagrupp ENY Enemy Vastane EPW Enemy Prisoner of War Vastase sõjavangid
miseks täiendavalt esmatarbekaupade ja mootorikütuse julgeolekuvarusid. Neid võidakse hoiusta- da nii spetsiaalsetes ladudes kui ka tootjate ja hulgimüüjate juures või logistikafirmades, kellega on riigil sõlmitud vastavad lepingud. Riigi kaitsejõudude vastupanuvõime tagamiseks teatud perioodil hoiustatakse sõjaväe tarvis mobilisatsiooni- ja muid kaitsevõime tagamiseks vajalikke varusid: toiduaineid, rõivaid, transpordivahendeid, lahingutehnikat, relvi ja lahingumoona. Kui jätta arvestamata ladustamine kriisiolukordade puhuks, ladustatakse tooraineid, mater- jale, komponente ja valmistooteid üldjuhul ärilistel eesmärkidel. Tootmisettevõtted peavad looma endale katkematu tootmise tagamiseks materjalivarud, importijad ja hulgikaubandus aga valmis- toodete varud jaekaubanduse ning muude edasimüüjate tellimuste täitmiseks. Tarbijate vajadused teatud toodete järele võivad olla püsivad, osa toodete järele aga muu-
vabadussõjaks. sõjavarustust ja vabatahtlikke Soo- mest, Taanist ning Rootsist. Võimatu Eesti jaoks algas Vabadussõda 1918. on üle hinnata Suurbritannia laevas- aasta 28. novembril Nõukogude Vene- tiku saabumist 1918. aasta detsemb- maa (punaste) pealetungiga Narva all. ris. Lisaks merepiiri hoidmisele too- Kallaletungile kodusõja ilme andmi- di kaasa relvi, lahingumoona ja toitu. seks kuulutati Narvas välja Eesti Töö- Rahvusvaheline abi osutus võimali- rahva Kommuun enamlaste sõnul kuks seepärast, et Eesti asus Esimese iseseisev riik, mida tunnustas ainult maailmasõja võitnud riikide poolele. Nõukogude Venemaa. Narva lange- misele järgnes viis nädalat kestnud ta- 1919. aasta alguses oli Eesti sõjavägi ganemine
Toimus esimene Kubani retk- jääretk Kubani jõe järgi, selleks ajaks oli vabatahtlike armees u 3000 meest, kes Rostovist liikusid lõuna suunas, Põhja-Kaukaasiasse, Kubani jõe ääres olid kubani kasakaväed, loodeti jõud ühendada. Armee olukord kujunes traagiliseks. Punakaartlasi oli 10 000 3000 valge vastu, punakaartlastel olid paremad relvad, soomusrongid jne. Talvel oli raske hankida toiduaineid armeele, ka lahingumoona ja relvastust. Kaotused olid suured, retk kestis kokku 50 päeva, 40-l löödi pidevalt lahinguid. Kõik haavatud ja haiged oli tarvis kaasa võtta, rivid venisid väga pikaks. Viimases hädas üritas vabatahtlike armee korraldada tormijooksu Jekaterinodarile, kuid pärast 3 päeva kestnud lahinguid oli sunnitud lahkuma, surma sai Kornilov. Armee jäänused päästis tõsiasi, et jõuti välja Kubani jõeni, Kubani kasakatelt saadi toetust- varustust ja uusi mehi,
on riigil sõlmitud vastavad lepingud. Riigi kaitsejõudude vastupanuvõime tagamiseks teatud perioodil hoiustatakse sõjaväe tarvis mobilisatsiooni- ja muid kaitsevõime tagamiseks vajalikke varusid: toiduaineid, rõivaid, transpordivahendeid, lahingutehnikat, relvi ja lahingumoona. Kui jätta arvestamata ladustamine kriisiolukordade puhuks, ladustatakse tooraineid, mater- jale, komponente ja valmistooteid üldjuhul ärilistel eesmärkidel. Tootmisettevõtted peavad looma endale katkematu tootmise tagamiseks materjalivarud, importijad ja hulgikaubandus aga valmis-
annaabi.ee 
