samapalju kui seda juurde tekib Sünökoloogia Uurib elukooslust. Elukooslus teatud piirkonna populatsioonidest moodustunud tervik. Koosluse koosseid (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur Ökoton kahe erineva koosluse üleminekuala Vahetus e. Suktsessioon koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu ümberkujunemine Kliimaks suksessiooni lõpp-aste, kus kooslus muutub püsivaks Toiduahel . energia ja aine liikumine tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi stroofilise struktuuri kujutis, mille astmed on troofilised tasemed. Energasisaldus väheneb järsult tootjatest tipptarbijateni. Laguahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmastest tarbijatest ja lõpeb mikroobidega, kuni aine mineraliseerumiseni. Tööstusmelanism loomade ja taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega Taimede saastetolerantsus - kohastumine eluks saastatud keskkonna
substraat. Ökoloogiline püramiid · Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis; astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. · Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu, energiasisalduse või mingi muu näitajaga. Energiapüramiid Arvukuse püramiidid · Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele · Erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks · Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb · Spetsialistid e monofaagid kasutavad ainult üht saagitüüpi või toitaineid · Generalistid e polüfaagid - segatoidulised · Lihasööjad e karnivorid e zoofaagid · Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid · Kõigetoidulised e omnivoorid · Troofne toitumisse puutuv; toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav
ja ökot. on omavahel aineringe kaudu seotud. näitajad: liigiline koosseis(ökos.kuuluvate liikide nimistu), liigirikkus(kooslustesse kuuluvate liikide arvu). TOITUMISTASEMED: 1) tootjad e. produtsendid-org.ained toodavad ise anorgaanilist, taimed.2)konsumendid e. tarbijad- toiduahela organismid, kes kasutavad teisi elusorganisme toiduks. Tarbijad jagunevad sõltuvalt toiduobjektist 1-4astme tarbijateks,herbi,kiskjad,3.4. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. destruentidele. Laguahel-algab elutegevuse jääkidest, lõppeb mikroorganismidega.Toiduvõrguks nim. omavahel põimunud toiduahelate kogumit.(selle kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku). Iseregulatsioon- iga toiduahela lüli e. troofiline tase regleerib eelmise arvukust.(nt.füto-ja zooplankton). Populatsiooni arvukuse perioodilisi ajalisi muutusi nim. populatsioonilaineteks. Isereg. toimib kõigi järj. tasemete vahel, seet. püsib pop. arvukus
Moodustub elektron transpordi ahel ja valgus staadiumis seotakse keemilise energia poolest energi rikkad ühendid ( ATP ja NADPH2) . pimedus staadiumis seotakse CO2 ja tekib klükoos . klükoosist tekib tärklis ja teised polüsahhariidid. Teiseks lüliks on tarbijad, kes on olemuselt heterotroofid. Need on taim toidulised loomad kellest toituvad kiskjad. Nad võivad moodustada mitu astet. Tarbija on konsunent. On kas 1, 2 või 3 astne tarbijad. Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele e. Distuentidele. Nende hulka kuuluvad seened ja bakterid ning protistidest algloomad. Lagundajad vabastavad taas süsihappegaasi, mis on vajalik taimedele. Toitumis suhe moodustavad ökosüsteemi ringe e. Tsükleid. Iga järgmine lüli on troofiline tase, mis regureerib eelmise arvukust. Nii ei saa organismide arv piiramatult kasvada. See tähendab , et ÖS on ise regureerimis süsteem. Kehtib n.n ÖS püramiidi reegel. Selle kohaselt on iga järgneva taseme biomass 10%
omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku või elupaik seostab mingil kindla taimega. e toitumissuhete võrgustiku e konneksi -Taim on neile orgaanilise aine lähtaine või Ökoloogiline püramiid-ökosüsteemi substraat. troofilise struktuuri kujutis Toiduahel näitab aine ja energia liikumist Astme maht on võrdeline troofilise tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele. taseme organismide summaarse massi, Erinevad toiduahelad põimuvad toidu- arvu või mingi muu näitajaga. võrgustikuks. Spetsialistid e monofaagid-kasutavad Toiduvõrgustik: näitab, kes keda sööb ainult üht saagitüüpi või toiduained. Karnivorid e zoofaagid - lihasööjad Generalistid e polüfaagid-segatoidulised Herbivorid e fütofaagid taimtoidulised
Lämmastikuringe on lämmastiku ja tema ühendite tsükliline liikumine eluta ja eluslooduse elementide vahel ökosüsteemis. Peamiselt leidub lämmastikku atmosfääris (78%) ning sealt saab ka tema ringe alguse. Esmalt imendub lämmastik maapinda ning bakterid seovad teda liblikõieliste juuremügaratele. Seejärel kandub lämmastik edasi mullabakteritele mis eritavad neid enamasti mulda. Peale seda toimub ammonifikatsioon ja nitrifikatsioon ning sealt kandub edasi osa taimedele, lagundajatele ning osa denitrifitseerijate bakteritele. Nende kaudu eraldub lämmastik taaskord atmosfääri tagasi ning ringe hakkab uuesti pihta. Elusorganismidele on lämmastik valkude koostisosana sama hädavajalik element kui süsinik. Inimkond on kahekordistanud bioloogiliselt aktiivsete lämmastikuvormide tekkimist aastas. Seda põllumajandusliku tootmise ja fossiilkütuste põletamise tagajärjel. Lämmastikuringe
Herbi-, omni- ja karnivoorid Lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid Kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid Bioproduktsioon aja jooksul kogunenud orgaanilise aine hulk Ökoloogilise püramiidi tüübid: Troofiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis Energiapüramiid Arvukuse püramiidid Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega Ainete liikumine ökosüsteemis Bioelemendid elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nimetatakse bioelelmentideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise Põhibioelemendid - esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid (H, C, O, N, P, S)
Taimsed koed Hingamine: soojus, mis Herbivoor e. Metabolismi eraldub rohusööja jääkproduktid eluprotsessides heterotroof Moodustunud koed Koed, mis (kaalu kasv, süüakse ära järeltulijad) karnivooride Koed, mida ei sööda poolt Surnud koed on toiduks lagundajatele Metskitse energiavahetuse lõpp-produktid Kaalu suurenemine Seeditav toit 18% toiduenergiast Päevane toidu 75% toiduenergiast Produtseeritud tarbimine soojus (hingamine) 47% toiduenergiast
Tootjate roll on toota vajalikku orgaanilist ainet ise nt taimed. Tarbija kasutab toiduks teisi eluorganisme ning sõltuvalt toiduobjektist jagunevad and esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Surnud tootjad ja lagundajad on toiduks lagundajatele. Toiduvõrgusti kuks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 9. Millistest komponentidest moodustub meie ökoloogiline jalajälg? Kaubad ja teenused, transport, toit, elamispind. 10. Eesti ökoloogilised probleemid - vaba valik rühmatöö teemadest. 11. Evolutsiooni mõiste Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumist. 12
o Esimeseks lüliks on taimekooslusesse kuuluvad organismid. Rohelised taimed on tootjad ehk produtsendid. o Toiduahela järgmised lülid moodustuvad heterotroofidest. o Toiduahela organisme, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme, nimetatakse tarbijateks. o Nad jagunevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. o Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele ehk destruentidele. (seened, mikroorganismid) o Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. o Dominandid liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. o Taimede biomass kuivkaal pinnaühiku kohta. o Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. o Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega.
lagundajad Tootjad rohelised taimed ja lisaks nendele ka autotroofsed bakterid ning mõned protistid Tarbijad toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks teisi elusorganisme. Sõltuvalt toiduobjektist jagunevad nad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. Herbivoorid on I astme tarbijad, neist toituvad kiskjad ehk II astme tarbijad, kellele järgnevad III astme tarbijad. Lagundajad surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Tootjate, tarbijate, lagundajate omavaheline seos? Omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad moodustavad toiduahela. Laguahel laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismidega (seente, bakterite, protistidega). Laguahela lõpp-produktiks on anorgaanilised ained, mis on tootjate poolt taaskasutavad.
Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagid alagrufi ja neid nim redutsentideks ehk lagundajateks. Troofne toitumisse puutuv, toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav. Aine sööme et saada ehitusmaterjali (rakud uuenevad)(parandame ennast nt sõrme lõikamisel) Energia. Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjekstiks olemine. Näitab aine ja anergia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele. Toiuduahel jaotatakse: 1)karjamaa toiduahel 2)laguahel ehk detriitahel 3)nugiahel ehk parasiittoiduahel Toiduahelad ökosüsteemis põimuvad omavahel ja moodustavad toiduvõrgustiku ehk toitumissuhete võrgustiku ehk konneksi. Troofiline tase 1 tootjad e taimed Troofiline tase2 esimese astme tarbija(loom, kes sööb ära taime) ehk herbivoorid (võib olla ka omnivoor) Troofiline tase3 teise astme tarbija ehk karnivoorid või omnivoorid
1. Troofiline tase – tootjad e autotroofid e taimed 2. Troofiline tase – esimese astme tarbijad e herbivoorid 3. Troofiline tase – teise astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid 4. Troofiline tase – kolmanda astme tarbijad e karnivoorid või omnivoorid Toiduahel – jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele Toiduahela I tase – autotroofid II tase – fütofaagid III ja järgnevad tasemed – zoofaagid Toiduvõrgustik – erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks, toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb. Konsortsium – kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega (taim on neile orgaanilise aine lähteaine või substraat) 9. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed.
See on siis kõik abiootilised tarvilikud tingimused. Realiseerinud niss on seotud imiteeritud tegurite spekriga, kõigi reaalses, biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunevad tingimuste kompleksi. RessurssidLämmastik, fosfor, valgus taimede jaoksNektar e õiemahlPähklid on oravate jaoks resurssPäikesekiirgus - energia resurssLoomad ise on resurss kiskjate jaoksMeie keha on resurss parasiitidele, peale surma lagundajatele C3 taimed fotosünteesi esmased produktid on 3 süsiniku aatomiga orgaanilised happed. Meie kliimal on nendel taimedel suurem eelis C4 ja CAM (crassulacea acid metabolism) CAM taimed paksulehelise tüüpi taimed. Päeval valdav C3 ja öösel C4 C4 taimed esmased produktid peamiselt 4 süsinikulised orgaanilised happed. Tüüpilised C3 taimed: Nisu (Triticum
Ülejäänud koosluse liigid kasutavad tootjate poolt loodud energiat, orgaanilisi ühendeid. Sekundaarproduktsioon tarbijate poolt kasutatav energia. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel. · Süsinikuringe atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised süsivesinikud, osa sellest hingamiseks ja lagundajatele, milletõttu taas süsinikdioksiidiks ja tagasi atmosfääri. · Lämmastikuringe · Veeringe Ökosüsteemi toodang. aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökosüsteemide muutumine: 1. Tahtlikud inimeste kasusaamise eesmärgil 2. Tahtmatud · Osoonikihi hõrenemine · Kõrbestumine · Elukoosluste liigilise kooseisu vaesumine · Kahjurite ja umbrohu mürgiresistentsus
Tarbijad e konsumendid – surmavad oma saagi, söövad teisi taimi ja loomi Lagundajad e destruendid – kasutavad surnud organisme või selle osi. Bakterid, seened. Energia ökosüsteemis- energia ülekannet iseloomustav protuktsiooni energia ja toiduenergia suhe. Aineringe ökosüsteemis- ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või sfääride vahel. Süsinikuringe – atmosfääri süsinikdioksiidist fotosünteesil tekivad orgaanilised süsivesinikud, osa sellest hingamiseks ja lagundajatele, milletõttu taas süsinikdioksiidiks ja tagasi atmosfääri. Lämmastikuringe. Veeringe. Taluvusala- toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi. Optimum- antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Ökosüsteemi toodang- aineringe ja energiavoog (mets, soo, järv, meri, maastiku kujund.) Ökonišš- mingi liigi ökoamplituudide kogum kõigi oluliste keskkonna tegurite suhtes. Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutus, mille astmed on troofilised astmed
puuduvad. Ka taimedel iseloomulike iseloomulike omadustega vakuoole seenerakkudes ei esine. Taimerakk erineb loomarakust: ainuomaste organellide plastiidide esinemine. Taime ja looma erinevused Toitumine Taim: autotroof Loom: heterotroof See pole taime ja looma erinevus, et taim ei suudaks orgaanilisi aineid omastada, vaid see, et loom ei suuda fotosünteesida. Eritussüsteem - Taimel jääkained raku sisse, et ei tekiks soodsat elupaika lagundajatele. Taimedel sekundaarne ainevahetus modifitseerimine alkaloidid, fenoolsed ühendid, teatud määral terpenoidid. Jääkainete kasulik ära kasutamine taimedele iseloomulik. TAIMERAKU ELUTEGEVUS JA PALJUNEMINE Elusad rakud nagu terve taimgi, toituvad, hingavad, kasvavad ja paljunevad. Toitumise ja hingamise tulemusena raku koostisained pidevalt muutuvad ja uuenevad. Rakud kasvavad ja paljunevad. Nii kasvavad ja arenevad taimed tervikuna. Rakud paljunevad jagunemise teel. 2
Ühel m2 parasvöötme metsast võib olla 10 000 000 nematoodi, 100 000 hooghännalist, 1000 liiki. Detriit oma struktuuri säilitanud orgaaniline aine. Detritivoorid. Detriidisööjad toodavad toitu tõeliste lagundajate jaoks. Kuidas ökoloogid Austraalia päästsid. 1788 oli Austraalias 7 lehma. 213 aastat hiljem(2001) oli seal 30 miljonit lehma. See teeb 300 miljonit lehmakooki päevas. Katab 6 miljonit aakrit aastas. Puudusid putukad, kes oleks lehmakoogid lagundajatele valmis prepareerida. Austraalia valitsus moodustas töörühma, kes pidid tooma Aafrikast sõnnikumardikaid, kes saaks Austraalias hakkama. 1963 probleem lahendati. Toodi sisse 21 liiki mardikaid. 09.04.09 Sünökoloogia(+õpetus bioloogilisest mitmekesisusest). Taksonoomiliselt või funktsionaalselt. Emergentsed omadused(tunnused mida ei saa ennustada üksikute poplatsioonide omaduste summast), mida võib vastandada kollektiivsetele. Koosluse struktuur.
hapniku tarvidus). Tänapäeval PHT5 (5 päeval nädalas määrati hapnikuhulk). Kuna hapniku kontsentratsioon pole vees just kuigi kõrge, siis peavad vees elavad organismid ise kuidagi püüdma oma ümbruses kontsentratsiooni tõsta. Kalad vehivad esimeste uimedega, viburitega organismid kasutavad ühte viburit samuti veekeerise tekitamiseks. Organismid, kui toiduressursid. Troofilised teed: 1) Lagunemine. Surnud organism muutub toiduressursiks lagundajatele. 2) Parasitism. Peremees on elu, kuid teda juba kasutatakse ära kui ressurssi. Parasiit tavaliselt ei tapa oma peremeest. 3) Röövtoitumine. Toiduobjekt tapetakse ja süüakse ära. Konsumendid on need, kes kasutavad teisi organisme oma toiduks. Konsumendid võivad olla ntks polüfaagid (mitmekesise toiduvalikuga loomad). Konsument võib spetsialiseerud ühele liigile või väga
Need on esmased tarbijad rohusööjad, herbivoorid. Nendest omakorda kümnendik liigub edasi kolmandale, kes on teisesed, sekundaarsed tarbijad, kiskjad (võivad ka nt seened olla, peaasi, et keegi sööks) püramiidi otsas on tippkiskja, neid biomassi poolest väga vähe. See on produktsiooni püramiid! Igast tasemest kõrvale läheb surnud orgaaniline aine DON-i, see otseselt aktiivselt ei liigu, vaid läheb lagundajatele. R hingamisena lahkub energiat maailmaruumi. Mitmendat korda asja süüakse näitab troofilist taset. Biomassi püramiid võiks olla hoopis vastupidine. Biomassi püramiidi alumised otsad ei pruugi olla väga laiad... energia liikumine läbi püramiidi on toiduahel. Toiduvõrgustik primaarsed produtsendid on kõige all ja nende otsas käib meeletu sagimine.( +- interaktsioonide rägastik) Energia liikumine ühelt troofiliselt tasemelt teisele:
lagundajat. Suurem osa taimsest massist (peamiselt tselluloos ja ligniin) lagunebki bakterite ja seente abil. Loomad pole võimelised selliseid keerulisi molekule seedima (va. seedekulglas elavate bakterite abil). Loomi, nagu vihmaussid, tuhatjalgseid, kakandeid jt. on klassikaliselt samuti käsitletud lagundajatena. Kaasajal liigitatakse nad sageli detritivoorideks kuna saavad suurema osa oma toidust seedides surnud orgaanilise aine pinnal olevaid baktereid ja seeni. Lagundajatele on ajalooliselt pööratud ja pööratakse siiani teenimatult vähe tähelepanu, kuna lagundajate uurimine on raskendatud nende väikeste mõõtmete tõttu ja inimese silmale ei paista nad enamasti ka kuigi ilusad. Herbivoorid ja karnivoorid Taim- ja loomtoiduliste organismide eristamine ei tekita reeglina raskusi. Mõned ökoloogid jaotavad siiski need heterotroofid kaheks: kiskjateks ja parasiitideks. Teisiti öeldes, herbivoor,
) · Saprotoofsed organismid toituvad juba surnud organismidest; lagundavad; oluline lüli aineringlusest; [1m 2 parasvöötme metsas 1000 liiki; 10 000 000 nematoodi, 100 000 hooghännalist, 50 000 suuremat selgrootut (vihmauss, kakand)] Detriit esialgse struktuuri säilitanud orgaaniline aine(lehed, kõrred, laip vms). · Detrifoorid söövad sellist orgaanilist ainet; toodavad toitu tõelistele lagundajatele (vihmauss); · Tõelised lagundajad mikroobid lõpetavad laguahela Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: · Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. · Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära).
kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Toitumissuhted ökosüsteemis. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Selle esimeseks lüliks on enamastu taimekooslusse kuuluvad organismid. Rohelisi taime nimetataks tootjateks. Lisaks taimedel kuuluvad tootjate hulka ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Tootjatest toituvad herbivoorid (tarbijad), neist omakorda kiskjad (karnivoorid). Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele. Nende hulka kuuluvad mikroorganismid ja seened, aga ka mitmed selgrootud loomad. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. Lagundajad toituvad surnud organismides sisalduvast orgaanilisest ainest. Laguaehl algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõppeb mikroorganismiga. Laguahela lõpp-produktideks on anorgaanilised aineid, mis on tootjate poolt taaskasutatavad. Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit
Ühtekokku võib mullaelustiku mass olla1 ha suurusel alal 2 … 20 tonni, millest põhimassi moodustavad mitmesugused seened ja bakterid. Meso- ja makroorganismide hulka kuuluvad näiteks mitmesugused tõugud, mardikad, pisiämblikud, mitmed sipelgaliigid, vihmaussid jm. Lisaks on mullaga seotud veel ka mõningad imetajad, nagu näiteks mutid, hiired jt. Seega toimib mullas kindlate omadustega toitumisahel, kus primaarsed ehk esmased lagundajad teevad toidu kättesaadavaks sekundaarsetele lagundajatele. Primaarseteks lagundajateks on näiteks osa seeneliike ja baktereid, aga ka mitmed röövtoidulised mullafauna esindajad. Sekundaarsete lagundajate hulka kuulub samuti mitmeid seeni, aga ka palju erinevaid kõdutoidulisi loomorganisme – näiteks mitmesugused ussid. Kaudselt aitab lagundamisele kaasa ka suuremate mullaorganismide mulda õhustav toime. Oma tegevusega tagab mullaelustik
annaabi.ee 
