Varade käibekordaja=müügikäive/varad b) Koguvarade käibevälde näitab, mitme päevaga suudavad varad toota iseendaga samas mahus müügitulu. Koguvarade käibevälde=365/varade käibekordaja c) Debitoorse võlgnevuse käibesagedus näitab, kui kiire on nõuete laekumine. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus=müügitulu/nõuded ostjate vastu d) Debitoorse võlgnevuse käibevälde- s.o päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Debitoorse võlgnevuse käibevälde=365/debitoorse võlgnevuse sagedus e) Varude käibekordaja näitab, mitu korda perioodi jooksul on ettevõtte varud keskmiselt ära müüdud. Varude käibekordaja=müüdud toodangu kulu/varud f) Varude käibevälde- s.o varude käibekiirus päevades. Varude käibevälde=365/varude käibekordaja g) Ettevõtte talitlustsükkel- s.o päevade arv, mille jooksul toimub varude muutumine debitoorseks vlgnevuseks ja debitoorse vlgnevuse muutumine rahaks.
Milliste tarbijagruppide vajadusi rahuldatakse?Kuidas neid vajadusi rahuldatakse? Missioon väljendab tarbija kasu.Ise mõistad,tarbija mõistab,mida sa teed.Ehk sis ettevõtte kasulikkus tarbija seisukohalt. 6.Turundus on osategevuste kompleks,mis hõlmab turu-uuringuid,toote kujundamist,turustuskanalite valikut,hinnapoliitikat,müügi toetamist ja müüki ennast. 7.Stardikapital on rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni esimeste tulude laekumiseni,mis katavad jooksvad kulud. 8.Bilanss on finantsolukorra aruanne teatud kuupäeva seisuga,hõlmates varad,kohustused ja omakapitali.Raamatupidamisbilanss-on raamtupidamisaaruanne,mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara,kohustusi ja omakapitali. VARAD = KOHUSTUSED - OMAKAPITAL 9.Kasumiaruanne iseloomustab aruandeperioodi tulude ja kulude formeerumist.Aruandeperioodi tuludega viiakse vastavusse selle tulu saamiseks tehtud kuludega
aasta varude protsent müügitulust ja keskmine laoseis päevas: ICT Support OÜ keskmised laoseisud nelja aasta lõikes on väga head. Tulemus on aastate jooksul ainult paremaks muutunud, olles 2012. aastal isegi ainult 1 päev. 5 OSTJATELT LAEKUMATA ARVETE ANALÜÜS Ostjatelt laekumata arvete analüüsi põhjal saab kindlaks teha, kui pikk on ettevõtte nõuete laekumisperiood, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha laekumiseni kliendilt ning kuidas on erinevatel aastatel muutunud ebatõenäoliselt laekuvate arvete olukord ning mil määral see on ettevõtet mõjutanud. 5.1 Nõuete laekumisperiood Nõuete laekumisperiood näitab, mitme päeva jooksul ostjad keskmiselt tasuvad. Nõuete laekumisperioodi rusikareegliks on see, et mida väiksem periood, seda parem. Selle näitaja heaks tulemuseks oleks 20 või vähem päevi. · 2009. aasta nõuete laekumisperiood: · 2010. aasta nõuete laekumisperiood:
hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks. Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend: D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K Ebatõenäoliselt laekuvad arved Vaatamata sellele, et ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks, kajastub ta nõudena laekumiseni või lootusetuks muutumiseni bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved kreeditsaldo näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansikirjel miinusega. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist maha kanda, st maha kanda nii
esitamine Mida kiiremaks ettevõte suudab selle tsükli teha, seda parem. 9. Finantseerimistsükkel ehk raha konversioonitsükkel (cash conversion cycle), näitab aega, mis kulub toorme ostust raha lõpliku kättesaamiseni müügist. Ehk ta on päevade arv, mille jaoks peab ettevõte otsima täiendavaid rahalisi vahendeid, et finantseerida ettevõtte äritegevuse tsüklit materjali ja kauba saabumisest raha laekumiseni klientidelt. Tsükli arvutamiseks liidetakse varude käibevälde ja raha laekumise välde ning lahutatakse saadud summast tarnijatele tasumise välde. Mida pikem on raha konversiooniperiood, seda rohkem tuleb teha investeeringuid käibevarade soetamiseks. Raha konversiooniperioodi vähendamiseks tuleb vähendada keskmist varude ja ostjatelt laekumata arvete konversiooniperioodi ning suurendada keskmist tarnijatele tasumata arvete laekumise perioodi (lühiajaliste kohustuste
Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on: sularaha kassas;
põhimõtteliselt poole pikem aeg. Kuna antud ettevõtted pakuvad teenust, mille eest ei pea koheselt maksma, siis tulemused arusaadavad, kuigi mõlemad ettevõtted võiksid sellegi poolest rohkem karmistada maksetingimusi, et nõuded väheneksid ja müügitulud suureneksid. Suhtarv näitab, mitu päeva peab ettevõte äritegevuse tsüklit finantseerima materjali või kauba saabumisest raha laekumiseni kliendilt. Rusikareegel: Nii lühike kui võimalik. 17 Varude käibevälde Varud x 365 Müügitulu Antud näitajatega on näha, kui mitme päeva läbimüügi katteks on ettevõttel varusid. Ühelt poolt näitavad suuremad varud, et raha seisab kauba all kinni, seega tuleks püüda kaubavarusid
Slump – Majanduse äkklangus. Soetamiskulud – Kõik ostuhinnale lisanduvad kulud, mis tulenevad vara soetamisest või on sellega kuidagi seotud. Soetusmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Stardikapital – Rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni selliste tulude laekumiseni, mis katavad jooksvad kulud. Strateegia – Üldine tegevuskava pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Strateegiline juhtimine – Strateegia väljatöötamine ja elluviimine. Sulgemiskurss – Väärtpaberite hind börsipäeva lõpul. T Tagatis – Laenuvõtjale kuuluv vara, mille väärtus on küllaldane, et tagada tema poolt saadud võla tagasisaamist. Tasuvusaeg – Aeg, mille kestel saadud kasum katab tehtud kulude summa. Leitakse investeeringu ja aasta netolaekumi jagatisena.
arvuga. Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötoetuse päevamäär, mis kehtestatakse riigieelarve seadusega. 1. jaanuarist 2007. a on töötutoetuse päevamäär 2.10 eurot. Nt 30 päeva eest saab töötu 63 eurot töötutoetust. Tööturuamet maksab töötutoetuse töötu isiklikule pangakontole või posti teel. Posti teel maksmise korral lisandub Eesti Posti kehtestatud teenustasu. Toetuse arvutamisest kuni raha laekumiseni töötu pangakontole või postkontorisse kulub umbes 8 tööpäeva. EURES EURES (European Employment Services) on Euroopa tööturu- võrgustik, mis asutati 1993. aastal. EURES toetab töötajate vaba liikumist Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna (EL/ EMP) riikides (Austrias, Belgias, Bulgaarias, Eestis. Hispaanias, Hollandis, Iirimaal. Islandil, Itaalias. Kreekas, Küprosel. Leedus, Liechtensteinis. Luksemburgis, Lätis. Maltal,
Tõlgendus: 1 varasse investeeritud euro annab uhe kaibeeuro DAH paeva parast. Üldtunnustatud kriteerium puudub. Juhtimisotsus: naitajat minimeerida. 360 360 DAH= = AT S A Debitoorse võlgnevuse kaibevalde (nõuete laekumise efektiivsus, days sales outstanding - DSO) ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood naitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Sisuliselt saadakse teada paevade arv, mis kulub keskmiselt muugist raha laekumiseni. Tõlgendus: kliendid on võlgu keskmiselt ettevõttele DSO paevade ulatuses. Üldtunnustatud kriteerium puudub. Tootmisettevõtte puhul võib pidada normaalseks nt 30 paeva. Jaekaubandusettevõttel nt 2 paeva või puudub uldse, kui tasutakse sularahas. Juhtimisotsus: naitajat minimeerida. 360 360 DSO= = ART S AR 17. Raha konversioonitsükkel (ettevõtte finantseerimistsükkel) (osta kujutada ka joonisel)
arv, mille jooksul arve varasemal tasumisel saab klient teatud protsendi võrra allahindlust. 3. Krediidi saamise standardid, millega määratakse millistele klientidele antakse arvelduskrediiti ja millises ulatuses. 4. Kogumise poliitika, mis määrab abinõud klientide suhtes, kes ei ole arvet tähtajaks tasunud. Debitoorse võlgnevuse suurus oleneb tavaliselt kahest asjaolust: krediidimüügi mahust ja keskmisest ajast, mis möödub kauba müügist kuni raha laekumiseni klientidelt. 44. Varude juhtimise põhiprintsiibid Varud moodustavad paljude ettevõtete (eelkõige tootmisettevõtete) varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Turismiettevõtetel on reeglina väikesed varud. Varude hoidmisega on seotud kulud ning varude omamiseks on vaja investeerida käibevarasse. Varude juhtimist tuleb vaadelda koos müügikäibe juhtimisega, sest müügikäibe muutus annab põhjuse muuta ka varusid
Arvutuskäik on järgmine: S (5.5) ART = , AR kus ART debitoorse võlgnevuse käibekordaja, S krediitmüügi käive, AR debitoorne võlgnevus20. Debitoorse võlgnevuse käibevälde (days sales outstanding) ehk ostjatelt laekumata arvete konversiooniperiood (receivable collection period) näitab keskmist nõuete laekumise aega perioodis. Sisuliselt saadakse teada päevade arv, mis kulub keskmiselt müügist raha laekumiseni. Arvutuskäik on järgmine: 360 (5.6) DSO = , ART kus DSO debitoorse võlgnevuse käibevälde. Tootmisettevõttele laekuvad arved keskmiselt 30 päeva jooksul, aga kaubandusettevõttel on see aeg oluliselt lühem või puudub üldse, kui makstakse sularahas. Varude käibekordaja (inventory turnover) näitab varude kasutamise efektiivsust. Arvutuskäik on järgmine: VC (5.7) ITR = , IRY
mille alusel võib hinnata nõuete laekumise ebatõenäosust. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks vaatamata sellele, kas võla sissenõudmiseks on rakendatud meetmeid või mitte. Ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse koos käibemaksuga kuluks. Ebatõenäoliselt laekuva arve kuluks kandmisel koostatakse lausend: D Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest arvetest K Ebatõenäoliselt laekuvad arved Vaatamata sellele, et ebatõenäoliselt laekuv arve kantakse kuluks, kajastub ta nõudena laekumiseni või lootusetuks muutumiseni bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Konto Ebatõenäoliselt laekuvad arved kreeditsaldo näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansikirjel miinusega. Hea raamatupidamistava eeldab ebatõenäoliselt laekuva arve kulukskandmist enne selle lootusetuks muutumist. Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada. Lootusetud nõuded tuleb bilansist
937 432,88 = 64,63 1) Raha talitustsükkel 07 = 23,06 + 43,69 56,41 = 10,34 = > 10 päeva 29 2) Raha talitustsükkel 08 = 20,54 + 31,80 58,99 = -6,65 => -7 päeva 3) Raha talitustsükkel 09 = 18,30 + 43,57 64,63 = -2,76 => -3 päeva Näitab ligikaudselt kui palju aega kulub ostetud varude eest maksmisest, kuni valmistatud kauba eest kliendilt raha laekumiseni. ( 7 lk 76 ) Võib öelda, et raha laekumine on väga hea. Autori teadmiste kohaselt võiks öelda, et Viljandi Aken ja Uks AS'is käib tasumine ettemaksetena. Kliendid tasuvad maksed enne reaalsete toodete kätte saamist. 10. SUHTARVUDE ANALÜÜS 10.1. Aktivate käibesagedus 30 Raha käibesagedus = müügi netokäive / raha keskmine jääk
KÄIBEKAPITALI JUHTIMINE Käibekapital käibevarade ja lühiajaliste kohustuste vahe. Raha konversatsioonitsükkel Ettevõtte talitustsükkel on aeg, mille jooksul toimub varade muutumine debitoorseks võlgnevuseks ja debitoorse võlgnevuse muutumine rahaks. Ettevõtte talitustsükkel = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükkel on aeg (päevades), mis kulub toorme ostmisest ja selle eest tasumisest kuni müüdud kauba eest raha laekumiseni. Raha konversioonitsükkel = = varude käibevälde + debitoorse võlgnevuse käibevälde - kreditoorse võlgnevuse käibevälde Raha konversatsioonitsükli jooksul peab ettevõte leidma teisi rahastamisallikaid. Raha konversatsioonitsükli lühendamiseks tuleb kiirendada varude käivet, vähendada ostjatelt arvete laekumise perioodi ja pikendada hankijatele tasumise perioodi. Raha ja selle ekvivalentide juhtimine Raha ja raha ekvivalendid on:
3. Eriuurimus (primaarse e esmase info kogumine). 4. Andmete töötlus ja analüüs. 5. Lahenduse, soovituste väljatöötamine. 7.2. Ärikeskkonna analüüs (e/v eneseanalüüs) Ettevõtte sisemise ja väliskeskkonna analüüsi baasil on võimalik kokku panna ettevõtte SWOT- analüüs. 8. Rajatava ettevõtte finantsplaanid 8.1. Stardikulud ja nende finantseerimise allikad Stardikapital on rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni esimeste tulude laekumiseni, mis katavad jooksvad kulud. Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on 1. Hoonete ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). 2. Vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost. 3. Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. 4. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Ettevõtte rajamiseks on vaja: 1. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (ülaltoodud loetelu 1-4). 2. Vahendeid ettevõtte tegevuse toetamiseks esimestel tegevuskuudel
15 • müük toimub kaupade tingimusteta tagastamisõigusega, müügitulu kajastamine lükatakse edasi tagastamistähtaja lõpuni; • konsignatsioonimüügi korral, kaubad on kuni realiseerimiseni arvel omaniku varana ning müügitulu fikseeritakse pärast kauapde realiseerimist omaniku poolt; • teel olevad kaubad, mille omandiõigus läheb üle ostja poolt arve tasumisega ning müügitulu kajastamine lükatakse edasi kuni raha laekumiseni; • installeerimist vajavad seadmed ning kui installeerimine on seadme müügilepingu osa ja moodustab olulise osa tehingu maksumusest, siis fikseeritakse müügitulu installeerimisprotsessi lõpus (Tikk, 2016, lk 258-259). Ettevõttes on võimalik müügitulu teenida ka osutatud teenuste näol ning teenuste müügitulu võib kajastada, kui on täidetud järgnevad põhitingimused: tulu suurust on võimalik
4. TL-s kindlaksmääratud palgatingimuste kaitse - st neid saab muuta ainult kokkuleppel. Palga maksmisel on TA kohustatud T soovil talle andma andmed temale arvutatud ja maksmisele kuuluva palga kohta liikide kaupa (kui T tahab, siis ka sots kindlustus ja töötuskindlustuse summad). Kui TA viivitab palga maksmisega, on T-l õigus nõuda viivist 0,5% maksmisele kuulunud palgasummast iga viivitatud päeva eest (järgmisest päevast laekumiseni). 5. Palgasaladuse põhimõte st TA-l ei ole õigust T nõusolekuta avaldada andmeid konkreetse T palga kohta va kui seda nõuab kohus, prokuratuur või kohtueelse uurimise asutus, maksuamet, riigikontroll, tööinspektsioon (kui kaevatud) (nt advokaadile ei või). See ei kehti Korruptsioonivastases seaduses §4 loetletud isikute kohta (nende isikute palgatingimuste avalikustamise korra kehtestab rahandusminister). Võib anda infot tasustamispõhimõtete kohta
4. Andmete töötlus ja analüüs. 5. Lahenduse, soovituste väljatöötamine. 7.2. Ärikeskkonna analüüs (e/v eneseanalüüs) Ettevõtte sisemise ja väliskeskkonna analüüsi baasil on võimalik kokku panna ettevõtte SWOT-analüüs. 8. Rajatava ettevõtte finantsplaanid 8.1. Stardikulud ja nende finantseerimise allikad (vt. ka lisad 11-15) Stardikapital on rahalises väljenduses vajaminev ressurss tegevuse alustamiseks kuni esimeste tulude laekumiseni, mis katavad jooksvad kulud. Peamised rahalised kulutused ettevõtte rajamisel on 1. Hoonete ehitamine, ost või rent (ka remont, ümberehitused). 2. Vajalike masinate, seadmete, mööbli jne ost. 3. Tooraine, põhi- ja abimaterjalide, kaupade jne ost. 4. Töötajate palkamine ja väljaõpe. Ettevõtte rajamiseks on vaja: 1. Piisavalt vahendeid ettevalmistus- ja stardikuludeks (ülaltoodud loetelu 1-4). 2
väljamaksmist: 1) asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega kostja loobub garantiikirja alusel väljamaksete taotlemisest või 2) kohustada kostjat tagama, et garantiikirja alusel ei tehtaks kostjale väljamakseid ning juhuks, kui kostja vastavat kohustust ei täida, mõista kostjalt välja kahjuhüvitisena 60 000 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahjuhüvitise täieliku laekumiseni või 3) tuvastada, et kostjal puudub garantii alusel väljamaksete saamise õigus. Maakohus leidis, et otstarbekas on lähtuda hageja tuvastusnõudest, ja tuvastas, et kostjal ei ole õigust garantiikirja alusel väljamaksete saamiseks, sest hageja töös esinesid pisipuudused, mis ei too kaasa märkimisväärseid kulutusi. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga. X SEMINAR Riigikohtu praktika Nõuete loovutamine, kohustuse ülevõtmine: 1
o. iga arve laekumise tõenäolisust käsitletakse eraldi. Ostjatelt laekumata summad, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse kuludesse(rmp seadus par 34 lõige 2). Hindamise aluseks on : meeldetuletuskirjad, millele ei vastata, hagiavaldus ostja vastu, või kui ostjale on väljakuulutatud pankrot või likvideerimine(debit kulukonto, kredit ebatõenäol laek arved). Vaatamata ebatõenäoliselt laekumata nõuete kuludesse kandmisele, kajastatakse nid nõudeid laekumiseni või bilansist mahakandmiseni bilansikirjel ,,ostjatele laekumata arved". Ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto kreeditsaldo aga näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansireal miinusega. Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend : D arvelduskonto D ebatõen laek arved K ostjatelt laekumata arved K kulukonto Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada (D
annaabi.ee 
