aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases. 1922-1923 jätkas Wiiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias. Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming 1923-1925 oli ta eriti töökas raamatugraafikas, illustreerides Juhan Jaigi "Võrumaa jutud. Aastal 1925 illusteeris ta Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Pariisis Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuses sai ta 1925. a üheaastase stipendiumi ning
Mis on graafika väljendusvahend? Joon Mis on originaal? Kunstnik teeb oma kavandi järgi ise trükiplaadi Mis on reproduktsioon? Kunstniku kavandi järgi teeb trükiplaadi oskustööline Kuidas jaguneb joonistus? Pliiatsi-, söe-, tuššijoonistus Mis on kõrgtrükk (kuidas värv kandub paberile, 3 tehnikat)? Estampgraafia. Kandub trükiplaadi kõrgematelt osadelt. Puu-, linool-, puugravüürlõige. Mis on sügavtrükk (kuidas värv kandub paberile, 3 tehnikat)? Estampgraafia. Kandub trükiplaadi süvendatud osadelt. Avatinta, metso, kuivnõel. Millise estampgraafika tehnikad on monotüüpia ja deatüüpia? Lametrükk Too näide tarbegraafikast? Kaardid, pakkpaber Mis on karikatuur? Koomiks/pilapilt, kus naerdakse kellegi üle Mis on plakat? Poster, kunstiliselt kujundatud teade/reklaam Kus ja millal sündis Viiralt? 1898 Peterburi kubermangus kupja peres Millistes koolides ja millist kujutava kunsti liiku õppis? Koeru Saksa erakoolis. Tln kunstitööstuskool. Trt kuns...
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt. Noor araabia poiss, metsotinto, 1940 ja Berberinaine kaamliga, pehmelakk, 1940). Viiralt elas Pariisis enamu...
1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin´i abil album ,,Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Looming 1916 a. pärinevad Eduardi esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 a. esimesed ofordi- ja estambikatsetused. 1923-28 oli tema viljakas periood eelkõige raamatugraafikas: 1923-25 aa. illustreeris Juhan Jaig´i ,,Võrumaa jutud"
1949. aastal hukkus Marcel lennuõnnetuses, mis saatis Piafi veel sügavamale oma sõltuvustesse. teine abikaasa oli Jacques Pills kellega oli ta koos aastatel 1952-57 ja tema viimaseks abikaasaks jäi temast 20 aastat noorem Théo Sarapo kes oli homoseksuaal. nad abiellusid aastal 1962. Edit Piaf töötas oma surmani ning lahkus 10. oktoobril 1963 oma Villas. Kuigi paluti avalikku ärasaatmist, siis sellest keelduti kuna Piaf elas usutult. Siiski tuli kohale tuhandeid inimesi ja ta maeti Père Lachaise surnuaeda oma tütre Marcelli kõrvale. Tuntuimad teosed: La Vie en Rose Non je ne regrette rien Hymne à l'amour Milord Padam, padam
1924 lõpetas Viiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas seal õppejõuna 19251939 elas Viiralt Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse 1938. juulist kuni 1939. veebruarini elas ta Marokos Marrakechis 1945 jõudis Viiralt Rootsi 1946 sügis pöördus Viiralt lõplikult Pariisi Viiralt suri 55aastaselt maovähi tõttu Pariisis, Danncourti haiglas Clichy avenüül Viiralt maeti 12. jaanuaril 1954. aastal Pere Lachaise`i kuulsuste kalmistule Ülevaade loomingust Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu ja linoollõiked 1917 aastast pärinevad ofordi ja estambikatsetused Järgnev periood oli Viiraltile viljakas eelkõige raamatugraafikas 19231925 illustreeris Wiiralt Juhan Jaigi "Võrumaa jutud" 1925 illustreeris Jakob Kõrvi "Muinasjutud" 19241925 illustreeris Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud 1926 illustreeris koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur."
Tähtsamad teosed veel: · ,,Rapsodie negre" 1917 · Ballet ,,Las Bisches" 1924 · ,,Kontsert d- mollis" kahele klaverile ja orestrile 1932 · ,,Missa G- duuris" 1937 · ,,Kontsert" orelile, timpanile ja keelpillile 1938 · ,,Klaverikontsert" 1949 · ,,Gloria G- duuris" sopranile, koorile ja orkestrile 1959 Leidsin tema eluloost ka põnevaid fakte. Nt. Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Kahju jällegi, et eesti keeles oli väga vähe materjali Poulencist. Huvitavad faktid leidsin kõik inglise keelsetelt kodulehekülgedelt.
Veendunud ratsionalist avastas korraga sudame ja tunnete vae. Tulemuseks oli 1851-1854 kirjutatud teos: "Sotsioloogia kasitlus, milles esitatakse maailmareligioon", "Positivistlik katekismus" (1857) jne. Comte suri maovähi tõttu 5. septembril 1857 Pariisis. Ta maeti kuulsasse surnuaeda Cimetière du Père Lachaise ja teda ümbritsevad mälestusmärgid tema emast Rosalie Boyer'ist, ja Caroline de Vaux'ist. Tema korter aastatel 18411857 on nüüdseks säilitatud kui Maison d'Auguste Comte (August Comte kodu) ja asub Monsieur-le-Prince 10, Pariisi 6. linnaosas. SLAID 9 RÄÄGI SLAIDI PEALT !! SLAID 10 · Metafuusika eitamine (olulised on ainult vaadeldavad asjad); · Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga (loplik
Seine'i jõgi jaotab Pariisi põhjapoolseks paremkaldaks (rive droite) ja lõunapoolseks vasakkaldaks (rive gauche). Üle Seine`i viib 33 silda. Nüüdisaegne linnakeskus paikneb Seine'i paremal kaldal. 7 Seine'i vasakul kaldal asuvad teadusasutuste, kirjastuste ja raamatukauplustega Ladina kvartal ja endine kunstnike linnaosa Montparnasse. Linnaservas asuvad suured pargid Boulogne'i mets ja Vincennes'i mets. Pariisi suurim kalmistu on Père-Lachaise, kuhu on maetud kuulsaid poliitika- ja kultuuritegelasi. Sellele kalmistule on maetud ka eesti kunstnik Eduard Viiralt. Kalmistu on väga poeetiline ja rohelusse varjunud, oskuslikult valitud lilledega kaunistatud. Haudadel on jõulised ja dünaamiliseed monumendid, mis on raiutud marmorisse ja graniiti. Kuid üks osa kalmistust on hall ja trööstitu. Sinna maeti omal ajal Pariisi vaeseid. Ja just sellesse kalmistu ossa on maetud kuulus Pariisi koolkonna kunstnik Amedeo Modigliani. 2.3
09.1966. Max Ernst oli enamasti veristlik sürrealist, kes tegi frotaaze(hõõrutud pilte), mis olid mingilt koredalt pinnalt saadud jäljendid paberil. Tema pildid olid fantaasiaküllased ja veidrad, kus olid süngevõitu olendid. Sageli asendus süngus absurde huumoriga. Ta sündis 02.04.1891 aastal Saksamaal, Brühlis. Ernst suri, üks päev enne oma 85 sünnipäeva, 1. aprillil 1976. aastal, Pariisis. Max Ernsti surnukeha kremeeriti ning tuhk on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis. Joan Miró oli teise katalaani sürrealist, kes arendas dekoratiivstiili, mida sai teostada monumntaalsetes seinamaalides, ning absurdset huumorit. Ta oli hispaanlane, kes sündis 20.04.1893 ja suri kõrges eas 25.12.1983. André Masson oli prantslane, kes kasutas maalides ka spontaansuse abi. Näiteks alustas joonistamist plaanita lihtsalt kriitseldades. Ta sündis 04.01.1896 ning suri 28.10.1987.
1944. aastal ta lahkus. Ta käis ära Rootsis ja Lapimaal ning 1946. aastal suundus tagasi Pariisi. Seal hakkas Viiralti tervis halvenema. Tema lemmikteemadeks kunstis jäid siiski lapsed, loomad ja natüürmordid. 1953. aastaks olid haiguse sümptomid tugevnenud, teda vaevas kõhnumine, verevaesus, nõrkus ning tal avastati maksavähk. 1953. aastal tehti talle küll operatsioon, kuid 8. jaanuaril 1954 ta suri. Viiralt on maetud Pariisi Pére Lachaise´i kalmistule. Oma eluajal oli ta tasakaalukas, sõnaaher suures seltskonnas, ent mitte sõprade seas. Ta armastas istuda kohvikus, liikuda tänaval, turgudel ja rahvarüsinas. Ta valdas vabalt eesti, vene, saksa ja prantsuse keelt. Lugeda võis ta aga ka hispaania ja inglise keeles. Viiraltit võlus muusika ning ta tegeles ka raskejõustikuga. Oma graafikatööd tegi Eduard Viiralt kõik ise (meistrite abita). Hiljuti on avastatud veel 3 Viiralti tööd, mis ka n.ö. sisseõnnistati
oma elust aastad 1925-1939. Vahepeal enne Eestisse tulekut elas ta mõnda aega Marokos, Marrakechis. Teine maailmasõda möödus Eduard Wiiraltil Eestimaa pinnal. Teise maailmasõja lõpus emigreerus Viiralt Rootsi, kust liikus ta järgmine aasta edasi Pariisi. Pariis jäigi tema viimaseks elukohaks, sest kaheksa aasta möödudes, 1954. Aastal suri Eduard Viiralt maovähki. Ta oli 55-aastane. Maetud on ta Pariisi Père-Lachaise nimelisele kuulsuste kalmistule. Viiraltit peetakse kunstiajaloos selle sajandi esimese poole eesti graafika silmapaistvaimaks meistriks, kelle paljudest töödest on tuntumad "Põrgu", "Kabaree", "Absindijoojad", "Lamav tiiger" ja "Kaameli pea". Neist viimane on eksikombel meie armastatud ekspresidendi Lennart Meri näoga, mille tõttu salvestus see maal eestlaste mällu kergelt. 3 KAHEKÜMNENDAD
õpetuse vead mõisteti veel kord hukka. Seda kinnitas paavst Innocentius III. Mõnda aega veetis kuulus filosoof Cluny kloostris, kus ta sõlmis rahu Clairvaux Bernardiga ja taandus õpetamisest. St. Marceli abikloostris ta suri. Levib arvamus, et tema viimased sõnad olid ,,Ma ei tea." 1142. aastal ta suri palavikku ja nahahaigusesse. Esmalt maetud St. Marcelisse, viidi tema säilmed peagi Parakleeti Héloise'i hoolde. Praegu on kahe armastaja haud surnuaias Cimetière du Père Lachaise, Pariisis. Abélardi ning Héloise'i haud Kokkuvõte Pierre Abélardi mõju 13. sajandi filosoofidele ning teoloogidele oli kahtlemata väga suur, kuid ta mõjutas kogu keskaega. 13. sajandi loogikud võtsid üle Abélardi terminoloogia ning tema hoiaku, et meeleline tunnetus annab kindla teadmise ning üldine tunnetus on pigem arvamus. Tema suurim panus ühiskonda oli see, et ta korraldas paremini kui keegi teine varem
Vabadussõja puhkedes asus Wiiralt 1918 aasta detsembri algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Ta võttis osa Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ja määrati soomusrongi nr 2 dessantmeeskonda , Rindel oli noor kunstnik kuni 1919 aasta märtsini, mil kooliõpilased toodi tagasii Tallinna ning rakendati valve- ja sisekaitseteenistusse. Eduard Wiiarlt suri maovähi tagajärjel 55-aastasena Pariisi Danncuorti haiglas Clichy avenüül ning maeti 12. jaanuaril 1954 Pere-Lachaise`i kuulsuste kalmistule. Wiiralt ja Pallas Aastal 1919 asutati tartus Kunstiühingu pallas kunstikool, palus Wiiralt end üle viia Tartu Kunstiõpilaste pataljoni. Palve raguldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinugid jätkama, kuni kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis nüüd täielikult pühenduda kunstile. Wiiarlt asus Anton Starkopfi skultuuriateljees skuptuuri eriala õppima. Graafikaõpetajat tollal veel koolis polnud
pikaksvenitatud fihuurid, eriline nukker meeleolu ning pruunjasoranz või tuhmikas värvigamma. Ta maalis portreid ja naisakte. M. Chagalli loomingus sageli korduvad motiivid on Valgevene küla viltuvajunud puumajakesed, õhushõljuvad inimesed, kitsed, kuked, katusel mängiv viiuldaja, õitsev põõsas, armastaja paar. E. Viiralti loomingut võib käsitleda Pariisi koolkonna raames kuna ka tema läks Pariisi elama. E. Viiralt on maetud Pariisi, Pere-Lachaise kalmistule. Naivism/Popkunst/Fotorealism Naiivne võib öelda kergeuskliku, lihtsameelse inimese kohta. H. Rousseau'd hüütakse Tollimeheks, sest ta oli elukutselt tolliametnik. Põhimõtteliselt kõik ilma vastava hariduseta täiskasvanud, kes üritavad joonistada on naivistid. Ka enne teda. Kuid tema elatus sellest. Naivistid on pärit kõrvalistest paikadest, kus pole võimalik kunsti õppida.
pruunjasoranz või tuhmsinakas värvigamma. 6. Marc Chagall küla viltuvajunud puumajakesed, õhus hõljuvad inimesed, kitsed, kuked, õitseva taimed. 7. E.Viiralt läks noorena Pariisi ja jäi sinna elama, koju tagasi ei pöördunud. 8. ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger", ,,Kabaree", netis on kunstniku pildid üleval, sain teada, et tiigreid on rohkem kui üks: kassi ja kaskedega on ka. 9. Viiralt on maetud Pariisi Pere-Lachaise`i kalmistule. 10. Pariisis kujunes välja täiesti omanäoline stiil, eristub selgelt temaga Pariisis koos tegutsenud kunstnikest. Suur meisterlikkus kõigis graafikatehnikates. Naivism/Popkunst/Fotorealism 1. Naiivne lihtsameelne, lapsik, kergeusklik. 2. Henri Rousseau oli elukutselt tolliametnik (Tollimees). 3. Kas ta nüüd päris esimene just oli, aga esimene tõsiseltvõetav. Naiivseid, lapsikuid pilte on ju ennegi maalitud. 4
Pierre Bernaciga, kes tema laule esitas. On kirjutanud klaverimuusikat aastatel 1918- 1959. Sinna kuulub palju erinevaid palu, süite, tsükleid, nt. ,,Villageoises" (Külastseenid 1933) ja kaks sonaati klaveriansamblile. Kokku umbes 30 klaveriteost. · On kirjutanud 3 ooperit: ,,Les Mamelles de Tiresias" 1903, ,,La voix humaine" (Inimese hääl), 1958, ,,Dialogues des Carmelites" (Karmeliitide dialoogid), 1956. Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" "Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik
Haige juurde ruttas helilooja õde Varssavist, et tuua endaga kaasa kodunurmede kosutavat lõhna. "Ma tean, et Paraskevits (vene kindral, kes juhatas Poole ülestõusnute vastu suunatud vägesid, vene asevalitseja Poolas) ei luba minu laipa kodumaale viia, viige siis sinna mu südagi," ütles haige oma õele. See soov täideti. Praegu hoitakse Chopini südant Varssavis Ristikandja kirikus. Frédéric Chopin suri 17.10.1849. a kopsutuberkuloosi. Ta on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis. LOOMING Kui Chopin oli Varssavis heliloojana ja pianistina juba tunnustuse võitnud, tahtsid poola eesrindlikud ühiskonnakihid suurt muusikut eelkõige ooperikomponistina näha. Just ooper oli zanr, mis vastas masse mobiliseeriva iseloomu tõttu kõige rohkem revolutsioonilistele rahvus-romantilistele ideaalidele. "Sina, iseenesestki mõista, pead saama poola ooperiheliloojaks," kirjutas heliloojale üks keskseid kujusid tolleaegses poola
Tema kuulsamad tööd on ,,Põrgu"(1930-32), ,,Kabaree"(1931), ,,Maastik Pariisi lähedal"(1937), ,,Lamav tiiger"(1937). Töödele ,,Noor araabia poiss" (1940) ja ,,Berberinaine kaamliga" (1940) sai ta inspiratsiooni oma reisist markokosse. Eestis elades pühendus ta rahva suurkujudele ning sümboolsetele kujutistele ,,Eesti neiu"(1942), ,,Viljandi maastik"(1942) ,,Virve"(1942). Teise maailmasöja järel kolis Wiiralt Pariisi, kuhu ta on 1955. aastal Père-Lachaise kalmistule maetud. ,,Eesti neiu" ,,Lamav tiiger" 9 ,,Viljandi maastik" ENSV perioodil Evald Okas sündis 28. novembril aastal 1915. Aastatel 1931-1937 õppis ta Riigi Kunsttööstusülikoolis ning hiljem asus õppima Riigi Kõrgemas Kunstikoolis maalimist. Evald
1930.ndate aastate lõpul külastas Viiralt Põhja- Aafrikat. Nüüd ilmusid loomingusse loomad (tiigrid, lõvid, kaamelid jne.) ja lapsed. N: ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Teise maailmasõja puhkedes tuli Viiralt tagasi Eestisse, kus võttis aktiivselt osa kohalikust kunstielust. Loomingus kajastas kodumaa loodust (,,Viljandi maastik") ja kultuuritegelasi (,,K. Raud").1944.a. põgenes taas Pariisi, kus 1954.a. suri vähki. On maetud Pariisi Per- Lachaise kalmistule. Eesti kunsti üldisemas arengus võib sel perioodil eristada 2 etappi: 1. 1920.ndad aastad eeskujud peamiselt Saksamaalt 2. 1930.ndad aastad iseloomulik avangardi taandumine ja kompromiss loodust jäljendava kunstiga. Arhitektuuris ehitati palju elamuid. Planeerimisel valitsesid aedlinlikud põhimõtted. Palju ühepereelamuid Nõmmel. Segunesid hilis-juugend uusklassitsismiga. Arhitektideks põhiliselt eestlased. 1934 Kunstihoone Tallinnas
1930.ndate aastate lõpul külastas Viiralt Põhja- Aafrikat. Nüüd ilmusid loomingusse loomad (tiigrid, lõvid, kaamelid jne.) ja lapsed. N: ,,Lamav tiiger", ,,Kaameli pea". Teise maailmasõja puhkedes tuli Viiralt tagasi Eestisse, kus võttis aktiivselt osa kohalikust kunstielust. Loomingus kajastas kodumaa loodust (,,Viljandi maastik") ja kultuuritegelasi (,,K. Raud").1944.a. põgenes taas Pariisi, kus 1954.a. suri vähki. On maetud Pariisi Per- Lachaise kalmistule. Eesti kunsti üldisemas arengus võib sel perioodil eristada 2 etappi: 1. 1920.ndad aastad eeskujud peamiselt Saksamaalt 2. 1930.ndad aastad iseloomulik avangardi taandumine ja kompromiss loodust jäljendava kunstiga. Arhitektuuris ehitati palju elamuid. Planeerimisel valitsesid aedlinlikud põhimõtted. Palju ühepereelamuid Nõmmel. Segunesid hilis-juugend uusklassitsismiga. Arhitektideks põhiliselt eestlased. 1934 Kunstihoone Tallinnas
kutsuti Viiralt soolonäitust tegema Viini. 1944. aasta leidis Viiralti Berliinis ja 1945 enne sõja lõppu Rootsis. Järgmisel suvel reisis Viiralt Lapimaale kunstnik Eduard Olega uusi töid looma. Viiralt elas Pariisis enamuse oma elust, 1925. a. kuni 1938. a. ja 1946. kuni 1954. a. Viimastel eluaastatel sai ta kunstitehnika vähem täpseks. Ta joonistas nüüd täppidega ja mitte tuttavate pikkade pliiatsitõmmetega. Eduard Viiralt suri 9. jaanuaril, 1954. a. 55. a. ja maeti Pariisi Père-Lachaise kalmistule. NÄITUSED Prantsusmaal, Soomes, Saksamaal, Taanis, Venemaal, Lätis, Leedus, Poolas, Belgias, USAs, Hollandis, Itaalias, Sveitsis, ja Eestis. MUU TEGEVUS Viiralt valiti Salon D'Automne organisatsiooni liikmeks 1927. 12
madalam klass, kes olid kommunaali toetajad. -sotsialistid olid Louis Blanqui’ jündrid, jakobiinid, anarhistid Proudhoni juhtumisel, vabariiklased Gambetta juhtimisel. Puudus ühtsus. Pariisi kommuuni tegevus ja ümberkorraldused. tühjaks jäänud vabrikuid prooviti taas käivitada, piirati töötunde. Eraomdanit ei hakatud ründama- otsese kommunismiga ei tegeletud. Muidugi oli Thersi valitsus sellise isetegevus vastu-> Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu). ühelt poolt Thiers, kes kontrollis suuremat osa sõjaväest ja teiselt Pariisi kommuun. Lahingud puhkesid mais. Eriti veriseks läks mai lõpus, 21.-28.mai. Pariisi kommuun tegutses 2 kuud ilma eriliste tulemusteta. Kolooniatesse saadeti ligikaugu 45tuh inimest, 25tuh kommuni said surma lahingutes/rünnakutes. Pariis oli jälles Thiersi kontrolli all, sai Pr.maa presidendiks. Prantsusmaa Kolmas Vabariik (konstitutsiooni vastuvõtmine, president
kommunismi sümboliks. Moodustati Rahvapääste Komitee( nagu Pr.rev aeg oli olnud). Pariisi kommuun sai tegutseda 2 kuud. Thiers, kelle käes oli olnud ülejäänud Prantsusmaa võim, hakkas kiiresti koguma armeed, et ka Pariisis kontroll legaalselt prantsuse valitsuse alla saada. Puhkes kodusõda Versaille(+ülejäänud Prantsusmaa) ja Pariisi vahel. Pariiisi kommuuni murdmine oli väga verine. 21.05 tungiti Pariisi ,,verine nädal", mis lõppes 28.mail Pere Lachaise kalmistul, kus viimased kommunaaride toetajad alistati. Kasutati väga suurt julmust + suur propaganda. Kogu tapeti nädala jooksul u 25 000 kommuuni toetajat, ka hiljem järgnesid hukkamised. Mai lõpuks oli võim läinud taaskord Thiers'i kätte, kellest sai ka ametlik president 1871. Alanud oli Kolmas vabariik, mis kestist Teise maailmasõjani(1871 1940). Põhiseadus võeti vastu 1875, ent ei juletud kasutada sõna ,,vabariik". Seetõttu esimestes
kõigis Pariisi kahekümnes rajoonis ja mis propageeris jõuliselt ja edukalt feministlikke algatusi. Legaliseeriti abielulahutus. Kaotati legaalne erinevus abieluväliste ja "seaduslike" laste vahel. Külmutati sõjatingimustes kasvanud üürivõlad ja inimeste olukord muudeti mitme dekreediga tunduvalt talutavamaks. Töölised võtsid kollektiivselt üle töökojad ja vabrikud. Kodusõda ja verine mai nädal (Père Lachaise kalmistu). Mässu surub maha Mac-Mahon Verisel Nädalal maha. Monarhistlik restauratsioon. Peale ülestõusu võitlus vabariigi ümber jätkus Prantsusmaa Kolmas Vabariik (konstitutsiooni vastuvõtmine, president MacMahon, konstitutsiooniline kriis, vabariikluse võit, president Jules Grévy). Uus vabariik sündis pärast kaotust sakslastele Prantsuse Preisi sõjas. 1845 kuulutatakse välja III Vabariik ja ja presidendikss sai Mac-Mahon
annaabi.ee 
