Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Labortöö nr. 1 Treitera elemendid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tera, treitera, teriku, lõikamisel, laast, esinurk, risttasand, geomeetria, laastu, projektsiooni, kaldenurk, servad, plane, teritusnurk, lõikenurk, positiivseks, lõikejõud, kiirlõiketerasest, soojusmahtuvus, labortöö, ehkki, vaatleme, reference, treiterad, deformeerub, lõikepind, tekiks, hõõrdetakistus, hõõrdumine, mistõttu, kiilu, karedusttulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist.
ülekandemehhanismi. Trensli abil saab spindli pöörlemise üle kanda ettenihkekastile ja sealt omakorda käigukruvi või käiguvõlli abil supordile. Kooli treipingil toimub trensli ümberlülitamine kiiruskasti esiküljel asuva vasakpoolse kangi abil. Ettenihkekast on samuti käigukast, mille ülekandeks on panna vajaliku kiirusega pöörlema käiguvõll ja käigukruvi. Neist esimene annab supordile automaatettenihke treimisel, teine aga keerme lõikamisel treipingi abil. Supordi sobiv ettenihkekiirus saadakse ettenihkekasti esipinnal olevate kangide pööramisega vastavalt kastile kinnitatud tabelile. Nii nagu kiiruskastis peab ka ettemnihkekastis olema nõutav õlitase. Suport on ette nähtud terahoidikusse kinnitatud treitera nihutamiseks vajalikus suunas. Suport koosneb supordipõllest ning alumisest, keskmisest ja ülemisest kelgust (joon. 2). Joon. 2
Materjali purunemist selles tsoonis aitab paljudel juhtudel oluliselt kergendada noa täiendav liikumine lôikeserva puutuja sihis. Noa lôikeserv töötab siin miniatuurse saena. Ükskôik kui teravaks noa lôikeserva ka lihvida, jääb ta ikkagi hambuliskes, mis piisava suurenduse juures on selgesti näha Need hambad kergendavadki materjali purunemist, uus kujunev pind kontakteerub vahetult lôikeservaga. 7.Mis tüüpi nuga kasutatakse suure elastsusega materjalide lõikamisel? Suure elastsusega matarejalide lõikamiseks kasutatakse kiilnuga. 8.Mis tüüpi nuga kasutatakse tekstiili lõikamiseks? Tekstiili lõikamiseka kasutatakse lehtnuga. 9.Mis tüüpi nuga kasutatakse plastsete materjalide lõikamiseks? Plastsete materjalide lõikamiseks kasutatakse traatnuga. 10.Mis piirab noaga lõikamise võimalikust? Noaga lôikamise vôimalikkust piirab lôigatava materjali kôvadus. 11.Mis juhtub kui noa teravnemisnurka suurendada?
Lõiketõõtluse KT. NR. 2 1. Instrumendi kulumine Kulumine mehaanilisel kulumisel o Peamine nähtus lõikeprotsessis, põhjustab lõikevõime vähendamist. o Kantakse lõikeriista tööpindadelt ära materjali osakesi. o Suurenevad lõikejõud, temperatuur o Halvenevad pinnasiledus ning teriku vastupanu lõikejõududele. Instrumendi eluiga o Instrumendi eluiga on funktsioon lõikekiirusest Vc ja ettenihkest fn. o Mida suuremad lõiketöötlus režiimid seda väiksem on instrumendi eluiga o Instrumendi elueaks loetakse maksimaalsetel lubatud režiimidel 15 min tööaega. Kulumise liigid o Abrasiivne kulumine – Tekib kahe pinna omavahelisel hõõrdumisel, kõvad
............ 3 6. Lehtstantsimisel ........................................................................................................................................ 3 7. Lõikamise põhiprotsessid .......................................................................................................................... 3 8. Metallilaastu liigid ..................................................................................................................................... 3 9. Lõikuri teriku geomeetria .......................................................................................................................... 4 10. Lõikuri kulumine ja püsivusaeg ............................................................................................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ....................................................
c meisli väikese kaldnurgaga; d meisli suure kaldnurgaga joon. 76 Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all (joon. 77a). Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub (joon. 77b). Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind (joon. 77c). joon. 77 Meisli seadmine tööasendisse kruustangipakkide suhtes. Vasara liikumine: a löök randmest hoovõtuga; b löök küünarnukist hoovõtuga; c löök õlast hoovõtuga. joon. 78 Meisli tööosa on kiilu kujuga (joon. 79a).
tugevuspiirist, vaid ka voolavuspiirist ja kulgeb suure Sele 1.5. Löökpaindeteimikute kuju kiirusega, olles paljude avariide põhjuseks. Materjali vastupanu haprale purunemisele on üks põhilisi konstruktsiooni töökindluse näitajaid. Materjali üle- minek plastsest olekust haprale sõltub paljudest mõjuritest: ühelt poolt sulamist endast (kristallivõre tüüp, keemiline koostis, tera suurus, lisandid jt.); teiselt poolt konstruktsiooni iseärasustest ja töö- tingimustest (pingekontsentraatorite olemasolu, töö- temperatuur jt.). Katsetamine löökpaindele on üks tundliku- l H maid katsetamise viise. Kui materjal peab töötama a1 madalatel temperatuuridel, siis katsetatakse ka
annaabi.ee 
