Hindan lahuse pH-d indikaatoritega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Al2(SO4)3 lahuse pH-d hindan metüülpunase (mp) lisamisega. Lisades Al2(SO4)3`le metüülpunast muutub lahuse värvus muutub punaseks, järelikult on uue lahuse pH 4,2 - 6,3 ning seega happeline Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Lisades Na2CO3`le fenoolftaleiini muutub lahuse värvus roosaks, millest võib järeldada, et lahuses on aluseline keskkond, mille pH on 8,3-9,9. Gaasi teke. Katse 5. CO32- sisaldavale lahusele(2...3 ml) lisasin paar tilka indikaatori fenoolftaleiini lahust. Lisades Na2CO3`le fenoolftaleiini muutub lahuse värvus roosaks, sellest võib järeldada, et lahuse pH on aluseline sest fenoolftaleiini värv sõltub keskkonna pH'st. Happelises keskkonnas on fenoolftaleiini värvus läbipaistev, aluselises roosa
keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09 NI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH <-> CH3COOC2H5 + H2O Teooria. Minu uuritav segu on : 5 ml 3M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Töövahendid. Bürett, pipetid, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletav kolb, kaalukauss, 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini indikaator, etüületanaat, ligikaudu 3M HCl Töö käik. Mõõtsin 5 ml HCl lahust kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsin 2 ml etüületanaati kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsinn 3 ml vett kaalukaussi ja kaalusin. Mõõtsin 5 ml HCl lahust kolbi, lisasin 5 tilka fenoolftaleiini ja tiitrisin sinna NaOH Kordasin eelmist sammu Mõõtsin kolbi 5 ml HCl lahust, 2 ml etüületanaati ja 3 ml vett. Panin korgi peale ja jätsin seisma nädalaks ajaks.
Enne vajaliku koguse pipeteerimist loputasin pipetti iga kord selle lahusega läbi s.t. et ma loputasin iga kord pipetid (ja ka büreti) töölahusega ning alles siis mõõtsin endale katseks vajaliku koguse lahust. Lisasin 20 ml lahusele nii palju destilleeritud vett, et 100 ml mõõtekolb oleks vastava kriipsuni täidetud. Loksutasin saadud lahust intensiivselt. Pipeteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 10 ml 5 kordse lahjendusega HCl lahust ning lisasin 3 tilka fenoolftaleiini. Büreti täititsin nullini täpse kontsentratsiooniga 0,1004 NaOH lahusega. Hakkasin tiitrima. Tilk haaval hakkasin büretist lahust tilgutama koonilisse kolbi, kus oli 5 kordse lahjendusega HCl lahus ning 3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värvus muutus roosaks, kuid kui seda loksutasin, siis värvus kadus. Lisasin büretist lahust tilkhaaval seni, kuni värvus ei kadunud HCl lahust koonilises kolvis loksutades ära. Kordasin katset veel 2 korda, et saada keskmine HCl
selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. SO42+Ba2+ BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge hägune sade. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH 3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni.
Piima happelisuse määramine 1) Klassi peale tegime 0,1 M NaOH lahuse. Klaasi panime pipetiga 10 ml hästi segatud piima. Lisasime sellele 20 ml destilleeritud vett ning segasime. Lisasime lahusele 8 tilka fenoolftaleiini lahust ja tiitrisime NaOH lahusega. Värvi muutumiseks kulus 1,7 ml. V = 500 cm3 mNaOH=2 g g MNaOH= 23+16+1= 40 mol 2g nNaOH= =0,0 5 mol 40 g n 0,0 5 mol C= = =0,1 M V 0, 5 dm3 Kinnitasime büreti statiivi külge ja täitsime selle NaOH lahjendusega. Jälgisime, et õhumulle ei tekiks, kuid nad ikka tekkisid. Katseklaasis oli meil juba piimalahus
Töö eesmärk Määrata leivahappesust kraadides (1 happekraad on 1 N NaOH (KOH) milliliitrine hulk, mis on vajalik 100 grammis leiva sisus sisalduva happe neutraliseerimiseks). Seadmed ja töövahendid -koonilised kolvid (500ml) -mõõtkolvid (250 ml) -analüütiline kaal -lehter -paberfilter -pipett (50 ml) -koonilised kolvid (100-150ml) Reaktiivid -0,1 N NaOH -1% fenoolftaleiinlahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kemikaalid: Kasutatud uurimis ja analüüsimeetodid ning metoodikad Sademe ja gaasi eraldumist määrata vaatlemisega. Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik, katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Sademete teke Katse 1. sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ sisaldavat lahust. Katseklaasis tekkis valge sade (piisas mõnest tilgast BaCl2-st). Tekkinud sade BaSO4 on mittelahustuv. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni
Viisin mõlemasse katseklaasi tsingitükid ning asetasin katseklaasid kuuma vette. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses Valasin katseklaasi 4 mL vett ja lisasin 3 tilka 2 M etaanhapet ja 2 tilka metüülpunast. Jagasin saadud lahuse kaheks. Ühele osale lisasin tahket naatriumetanaati, loksutasin ja võrdlesin lahuste värvusi. Valasin katseklaasi 4 mL vett ja lisasin sellele 3 tilka 2 M ammoniaagi vesilahust ja 2 tilka fenoolftaleiini. Jagasin lahuse kaheks. Ühele osale lisasin tahket ammooniumkloriidi, loksutasin ja võrdlesin lahuste värvusi. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Pipeteerisin 250 mL koonilisse kolbi 10 mL õppejõult saadud HCl kontroll-lahust (lahus nr 10) ja lisasin 2 tilka fenoolftaleiini lahust. Täitsin büreti NaOH lahusega ning viisin läbi tiitrimise. Kordasin tiitrimist veel 2 korda, et
märkida olek ühendi või iooni juurde. aq ühend lahuses, s tahke ühend või sade (vahel näidatakse ka noolega), l vedelik, g gaas (vahel märgitakse ka noolega). Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatud töövahendid: Katseklaaside komplekt. Kasutatud kemikaalid: H2SO4, BaCl2, 2 M NH3* H2O lahus, Pb(NO3)2 lahus, K2CrO4 lahus, Al2(SO4)3 lahus, Na2CO3 lahus, 1 M HCl vesilahus, fenoolftaleiini lahus, CuSO4 lahus, 6 M NH3*H2O lahus, metalliline tsink ja vask, HNO3, KMnO4 lahus, H2SO4 lahus, tahke Na2SO3, FeSO4 lahus, K2Cr2O7 lahus. Katse käik Katse 1. SO42-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+-ioone sisaldavat lahust. Katse 2. Al3+-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3*H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. Katse 3. Pb2+-ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42-ioone sisaldavat lahust. Katse 4
Katseklaasi tekkis paksem piimjas Al(OH)3 sade. Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO 42- ioone sisaldavat lahust. Pb(NO3)2 + K2CrO4 → PbCrO4 ↓ + 2KNO3 Pb2+ + CrO42- → PbCrO4 Tekkis kollane puruline PbCrO4 sade, mis ei paistnud läbi. Hüdrolüüs Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H2O → AlOH2+ + H+ CO32- + H2O → HCO3- + OH- Na2CO3 fenoolftaleiini lisades muutus lahus lillaks. pH ˃ 9,9 ehk aluseline keskkond, kuna OH- ioonid on ülekaalus. Al2(SO4)3 metüülpunast lisades muutus lahus punaseks. pH ˂ 4,2 ehk happeline keskkond, kuna H+ ioonid on ülekaalus. Gaasi teke Katse 5. CO32– ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust
Katse käik Pipeteerisin klaaskorgiga suletavasse kuiva kolbi 5 ml 3n HCl, 4 ml etüületanaati ja 1 ml etaanhapet. Sulgesin kolbi ja jätsin seisma nädalaks ajaks. Iga reagendi hulga määrasin ka kaalumise teel. Selleks võtsin hulgad, mida kasutasin lahuste tegemisel ja lasin pipeti tühjaks voolata kaaluklaasi, sain ainete massid. Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5145n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel. Pärast nädala ajast seismist tiitrisin kolvi sisu 0,5145n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed ja arvutuskäik Uuritav segu: 5 mL 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Sain kaaludes: NaOH-ga tiitrimise tulemused:
Katse käik Pipeteerisin klaaskorgiga suletavasse kuiva kolbi 5 ml 3n HCl, 3 ml etüületanaati ja 2 ml etaanhapet. Sulgesin kolbi ja jätsin seisma nädalaks ajaks. Iga reagendi hulga määrasin ka kaalumise teel. Selleks võtsin hulgad, mida kasutasin lahuste tegemisel ja lasin pipeti tühjaks voolata kaaluklaasi, sain ainete massid. Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5180n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel. Pärast nädala ajast seismist tiitrisin kolvi sisu 0,5060n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed ja arvutuskäik Uuritav segu: 5 mL 3n HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml etaanhapet Sain kaaludes: NaOH-ga tiitrimise tulemused:
Seismisel vajub sade põhja, lahuse värvus jääb kollaseks. Hüdrolüüs Katse 4 Ühte katseklaasi lisatakse 1 ml 0,2 M Al 2(SO4)3 lahust ning teise sama palju 0,2 M Na 2CO3 lahust. Al2 (SO 4 )3 + 6H 2 O 2Al(OH)3 + 3H 2SO4 Na 2 CO3 + 2H 2O 2NaOH + CO 2 + H 2O Alumiiniumsulfaadi lahusele lisatakse 2...3 tilka metüülpunast. Lahuse värv muutub punaseks, mis tähendab, et lahus on happeline ja pH<4,2. Naatriumkarbonaadi lahusele lisatakse 2...3 tilka fenoolftaleiini. Lahuse värv muutub fuksiaroosaks, mis tähendab, et lahus on aluseline ja pH>9,9. Hüdrolüüsi kulgemisest annab meile märku vaid see,et soola vesilahus ei ole neutraalne. Nõrga aluse ja tugeva happe soola vesilahus on happeline. Tugeva aluse ja nõrga happe soola vesilahus on aluseline. Gaasi teke Katse 5 1...2 ml 0,2 M Na2CO3 lahusele lisatakse mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Saadud lahus on fuksiaroosat värvi, mis tähenab, et tegu on aluselise lahusega, mille pH>9,9.
sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. 1.3 Sibula tiitrimine: Sibula tiitrimisel koorisin sibulalt kuivanud koore ning hakkasin seda riivima kaussi, nii, et saaks vajaliku koguse viljaliha. 10 grammile mahlasele viljalihale lisasin kuuma vett ja jätsin ta seisma kuumavee kaussi 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Vedeliku värvi muutmiseks kulus 0.35ml NaOH lahust. Lk 4/9 Harilik pirn 2.1 Pirni ajaloost: Harilik pirn jõudis Euroopasse Väike - Aasiast läbi Vana - Kreeka ja Rooma. Prantsusmaal on pirn rahvulik puuvili. Loomulikult tuntakse seal ka väga palju ja väga erinevaid pirnitoidu retsepte
KATSE 4 Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2…3 tilka). Al3+ + H2O = AlOH2+ + H+ CO32- + H2O = HCO3- + OH- 1) Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Lahus muutus punakaks. Metüülpunase pöördeala on 4,2…6,3. Järelikult on lahuse pH väiksem kui 4,2. Lahus on happeline st lahuses on ülekaalus H + ioonid. 2) Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Lahus muutus punaseks/lillaks. Fenoolftaleiini pöördeala pH 8,3..9,9 seega on lahuse pH suurem. Lahus on aluseline, kus ülekaalus OH - ioonid Gaasi teke KATSE 5 CO32- ioone sisaldavale lahusele (värvitu) (1…2ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini (värvitu) lahust. Tulemusena tekib punakas aluseline lahus, sest CO32- on nõrk happe ioon, aga Na+ on tugev aluseline ioon Lisada tilkhaaval 1M HCl vesilahust
2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses 4-5 ml veele lisati 3-4 tilka 2M CH3COOH lahust ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus muutus vaarikapunaseks. Lahus jagati kaheks, ühele osale lisati tahket CH3COONa. Lahus muutus oranzikaks. Soola lisamisel nihkus tasakaal vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon vähenes. 4-5 ml veele lisati 3-4 tilka NH3H2O lahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahus muutus lillakasroosaks. Lahus jagati kaheks, ühele osale lisati tahket NH4Cl. Lahus muutus värvusetuks. 1 Soola lisamisel nihkus tasakaal vasakule, OH- ioonide kontsentratsioon vähenes. 3. Soolhappe kontroll-lahuse täpse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega
Zn + FeSO4 Fe + ZnSO4 2Al + 3FeSO4 3Fe + Al2(SO4)3 Cu + FeSO4 - reaktsiooni ei toimu. Fe + ZnCl2 - reaktsiooni ei toimu. (2Al + 3ZnCl2 - 2AlCl3 + 3Zn ) Minul reaktsiooni ei toimunud. Cu + ZnCl2 - reaktsiooni ei toimu. Zn + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Fe + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Cu + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2Al + 3CuSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Katse 4 Metallide reageerimine veega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, fenoolftaleiini lahus, Magneesium, Kaltsium, vesi, tikud, piirituslamp. Katsekirjeldus: Panen kahte katseklaasi 4-5 cm³ vett ja fenoolftaleiini. Ühte katseklaasi lisan tükikese kaltsiumi ja teise tükikese magneesiumi. Katseklaasis, milles oli kaltsium, läks lahus roosaks, hakkas mullitama ning reaktsiooni toimus väga kiiresti. Katseklaasis, kus oli magneesium, Esialgu toimus reaktsiooni aeglaselt, katseklaasi kuumutamisel reaktsiooni kiirenes, tükike muutus roosaks ja hakkas värvi eralduma.
Sade vajub katskeklaasi põhja. PbCr O4 Sademeks on . Hüdrolüüs Katse 4 Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga. SO (¿¿ 4 )3+ 6 H 2 O 3 H 2 S O4 +2 Al(OH )3 1) lahus indikaatoriga on roosa see tähendab, Al 2 ¿ et lahus on happeline -¿ Al (OH )3
· Tugevaid ja nõrku elektrolüüte 3. Oska kirjutada elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandeid ja neid ülesannetes kasutada. 4. Vahetusreaktsioonide toimumise tingimused !!! 5. Oska kirjutada reaktsioonivõrrandeid molekulaarse, ioonilise ja taandatud ioonilise kujul, neid ära tunda, täiendada. 6. Oska määrata anorgaaniliste ainete vesilahuste keskkonda. 7. Teada pH väärtuseid erinavates keskkondades. 8. Teada lakmuse, fenoolftaleiini ja metüüloranzi värvuseid neutraalses, happelises ja aluselises keskkonnas. 9. Harjutused 1 15 lk 58 60.
Seejärel lasime segul aeglaselt jahtuda toatemperatuurini. Kui lahus on jahtunud, kandsime kogu vedeliku 250 ml mõõtkolbi. Kolbi pidi täitma kriipsuni. Kuna meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse kolbi 25 ml filtraati, lisasime Fe- ja Al- ühendite sadestumise vältimiseks 2 ml 20%-list Seignett'i soola ja paar tilka fenoolftaleiini. Seejärel tiitrisime 0,1 N NaOH-lahusega püsiva roosa värvuse ilmumiseni. Arvutuskäik: Valem: HCl NaOH Leelisuse CaCO3 % = p= lubiväetise kaalutis = = 0,2g HCl = = 5 ml E - CaCO3 molaarmass (40+12+3·16=100) Tiitrimise tulemus 7,88 Arvutamine: Leelisuse CaCO3 % = = = 100, 23 % Kokkuvõte: Lubiväetise nr. 12 neutraliseerimisvõime on 100,23%.
Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H20 = AlOH2+ + H+ CO32- + H20 = HCO3- + OH- Lisan Al2(SO4)3 lahusele metüülpunast. Värvus läks punaseks, seega pH 4,2 happeline lahus, kuna seal on H+ ioonid. Lisan Na2CO3 lahusele fenüüdftaleiini. Värvus läks lillaks, seega pH 9,9 aluseline lahus, kuna seal on OH+ ioonid. Katse 5 CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust? Kas soolhappe lisamisel on näha eralduva gaasi mullikesi? Lisan Na2CO3 lahusele fenoolftaleiini. Värvus muutus lillaks, seega pH 9,9 aluseline lahus, kuna seal on OH+ ioonid. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + CO2 + H20 CO32- + 2H+ = CO2 + H20 Lahus muutus värvusetuks, kuna alusele lisati hapet. pH 8,3 (liikus pH=7 poole)
Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Töö ülesanne koos õppejõu poolt antud lähteandmetega (kontsentartsioon, kat Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tas produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: Töövahendid. Töövahendid. Bürett, pipetid, 100 või 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga sule Reaktiivid. 0,5 M NaOH lahus, fenoolftaleiini (ff) indikaator, etüületanaat (etüül % etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik. Kahte 250-m1 mahuga korgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi valmistada vasta korraldusele üks järgmistest segudest (kaheks paralleelkatseks): 4) 5 m1 3M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli, Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seism Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid mä
lisamisel läheb lahus kollaseks ja tekib sade. Sade vajub katskeklaasi põhja. Sademeks on . Hüdrolüüs Katse 4 Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga. 1) 2) Gaasi teke Katse 5 CO32 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Millise reaktsiooniga (happeline, aluseline) on lahus? Miks? Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Miks muudab indikaator värvust
Pb2+ + CrO42- = PbCrO4 Katseklaasi tekkis kollane sade. HÜDROLÜÜS KATSE 4 Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al 2(SO 4)3 lahust, teise sama palju Na 2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al3+ + H2O = AlOH 2+ + H+ CO32- + H 2O = HCO3- + OH- GAASI TEKE KATSE 5 CO32- ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + CO 2 + H 2O CO32- + 2H+ = CO2 + H2O Fenoolftaleiini lisades muutus lahus roosaks, kuna Na 2CO3 loob aluselise keskkonna. Lisades soolhapet lahusesse hakkab sool happega reageerima ning keskkond neutraliseeruma kuni kogu sool on neutraliseerunud. Happe liigsel lisamisel muutub keskkond happeliseks. Lahuse värvus muutus seetõttu läbipaistvaks ja reaktsiooni käigus
28.11.2018 Laboratoorne töö VII Elektrolüütiline dissotsiatsioon Töö eesmärgiks ja ülesandeks oli elektrolüütide lahustes toimuvate reaktsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine ja reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Katses 1 tuli kolme katseklaasi valada ~ 5 mL dest vett ja lisada igasse 2-3 tilka indikaatorit, vastavalt esimesse metüülpunast, teise broomtümoolsinist, kolmandasse fenoolftaleiini. Indikaatorite värvus vee keskkonnas olid vastavalt oranž, kollane ja värvitu. Seejärel tuli lisada esimesse katseklaasi 1mL 2M CH3COOH, teise 1 mL 2M HCl lahust, kolmandasse 1mL 2M NaOH lahust. Indikaatorite värvused ja pH vahemik olid vastavalt punane, pH 4,0; kollane, pH 1,0; roosakas, pH 10,0. Siis tuli arvutada katses olnud lahuste kontsentratsioonid ja pH-d: 1. mp 𝐻2 𝑂 + 2𝑀 𝐶𝐻3 𝐶𝑂𝑂𝐻 (nõrk elektrolüüt), lahus värvus punaseks, pH = 4,0
selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. Ba2+ + SO42- = BaSO4 H2SO4 + BaCl2 = BaSO4 + 2HCl Katseklaasis tekkis valge sade (piisas mõnest tilgast BaCl2-st). Tekkinud sade BaSO4 on mittelahustuv. Katse 2. Al3+ ioone sisaldavale lahusele (0,5..
Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al2(SO4)3 + metüülpunane punakas-roosa värvus, järelikult pH väiksem kui 4,2...6,3 Na2CO3 + fenoolftaleiin punane, järelikult pH suurem kui 8,3...9,9 Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga. Soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga, kuna Al2(SO4)3 soolas on koos nõrk metall ja tugeva happe anioon ning Na2CO3 soolas on tugev metall ja nõrga happe anioon. 3. Gaasi teke Katse 5. CO3 2 ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk
metüülpunast. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket naatriumetanaati, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Algselt lahus roosa, CH3COONa lisamisel muutus värvus punaseks. Tasakaal nihkus vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon vähenes. CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 b. Katseklaasi valada 4-5 ml vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust. Algselt lahus lillakas-roosa, NH4Cl lisamisel värvus muutus hele roosaks. Tasakaal nihkus vasakule, hüdroksiidioonide kontsentratsioon vähenes. Nihutamaks tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada nõrgale happele tugevat alust ja tugevale happele nõrka alust.
Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Kommentaar: K2CrO4 on vedel kollane aine, Pb(NO3)2 on värvitu, tekib kollane tükiline sade. Hüdrolüüs Katse 4: 1. Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Tekkiv lahus on punane ehk Al2(SO4)3 on happeline, sest SO42- on tugev happe ioon, aga Al3+ on nõrk aluseline ioon. 2. Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Tekkiv lahus on punane ehk Na2CO3 on aluseline, sest CO32- on nõrk happe ioon, aga Na+ on tugev aluseline ioon. Gaasi teke Katse 5. CO32 ioone sisaldavale lahusele lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Alguses on Na2CO3 aluseline(indikaator punane), sest CO32- on nõrk happe ioon, aga Na+ on
H2O + CH3COOH + mp Tekib punane (teraline) lahus. H2O + CH3COOH + mp + CH3COONa CH3COONa = CH3COO- + Na+ K= Pärast tahke naatriumetanaadi lisamist värvub lahus oranziks, järelikult pH suurenes. Happe dissotsiatsiooni tasakaal kaldus pärast soola lisamist vasakule, vesinikioonide kontsentratsioon alanes. Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi, loksutada ja võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas hüdroksiidioonide kontsentratsioon lahuses suurenes või vähenes?). Koostada vastavad dissotsiatsioonivõrrandid ja tasakaalukonstantide avaldised. Mida on vaja lisada nõrgale
määrata kontsentratsiooni tiitrimisega. Sissejuhatus Konsetratsiooni määramine tiitrimisega: Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Näiteks soolhappe tiitrimisel täpse kontsentratsiooniga NaOH lahusega toimub reaktsioon HCl + NaOH NaCl + H2O. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit. Siin töös kasutatakse fenoolftaleiini, mis muutub NaOH lahuses punaseks. Tiitrimisel pipeteeritakse koonilisse kolbi täpne kogus soolhapet ning lisatakse indikaator kolbi pidevalt segades NaOH lahuse värvuse muutumiseni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml ja 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml ja 20 ml), klaaspulk. Ained: Kontsentreeritud HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaator
oksiidid omadused. · reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ... neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . · Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline Punane . Neutraalne Lilla Aluselises Sinine Metüülorants Happeline Punane Neutraalne Orants Aluseline Orants Fenoolftaleiini värvused Happeline värvusetu Neutraalne Värvusetu Aluseline Punane/roosa Kasutatud materjal · Õpik , · internet , · oma teadmised.
Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan analoogset katset veel kolm korda. Tulemuste põhjal arvutan nende aritmeetilise keskmise. Kontroll-lahuse tiirimiseks loputan pipetid ja büreti vajaliku töölahusega ning valan HCl-i büretti. Siis mõõda kolbi 10 cm3 NaOH-i ja lisan 4 tilka metüülpunast. Seejärel tilgutan hapet leelise lahusesse, kuni leelise lahuse värv muutub kollasest punaseks
Uuritava konstentratsiooniga HCl lahus, täpse konstentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaletiin ja metüülpunane 4.Töö käik: Happe konstentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ning seejärel valada see büretti kuni mahuskaala 0-märgini jälgides, et et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Pipetile panna otsa pipetipump ning seejärel mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka fenoolftaleiini. Seejärel tilgutata büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga NaOH lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0.005cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei ületa 0.1cm3. Saadud tulemustest leida aritmeetiline keskmine.Kontrolllahuse tiitrimiseks pipeerida 10cm3 kontrolllahust kolbi, lisada 2-4 tilka indikaatorid metüülpunane. Tiitrida HCl lahusega kuni kolvis olev kollane lahus muutub punaseks
3. Kasutatud ained Uuritava konsentratsiooniga HCl lahus, NaOH lahus (0,1004 mol/dm3). NaOH kontroll- lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp) 4. Töö käik a) HCl lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. NaOH lahust valasin büretti. Büretti valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid loputasin eelnevalt töölahusega. Pipetipumva abil võtsin HCl täpselt 10 cm 3. Siis lasin koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 3 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiini). Büretist tilgutasin leelise (NaOH 0,1004 mol/dm3) happesse (HCl) ja samal ajal segasin seda, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Kordasin katset neli korda. b) NaOH kontroll-lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. Loputasin pipeti soolhappe lahusega. Täitsin büreti HCl lahusega kuni 0-märgini. Mõõtsin pipeti abil 10 cm3 NaOH kotroll-lahust kolbi, lisasin kaks tilka indikaatorit mp (metüülpunast)
happeliseks. Alumiiniumsulfaat võib mingil määral edasi hüdrolüüsuda, mis põhjendab ka tema madalama pH. Naatriumkarbonaadi puhul tekib hüdrolüüsil hüdroksiidioone, mis põhjustavad aluselise keskkonna. Tugevamini hüdrolüüsuvad kõrge laenguga väikeste mõõtmetega ioonid nt Al 3+. 2. Temperatuuri mõju hüdrolüüsile. Katseklaasi valan ~2 cm3 CH3COONa-lah↔ust ja lisan 2 tilka fenoolftaleiini ja kuumutan kuni keemiseni. Toatemperatuuril on lahus värvusetu, keemistemperatuuril muutub lahus roosakaks. CH3COONa ↔ CH3COOˉ + Na+ CH3COOˉ + Na+ + H+ + OHˉ ↔ CH3COOH + NaOH (aluseline kk) Järeldus katsest: Temperatuuri tõstmisel nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, paremale kulgev reaktsioon on endotermiline. 3. Täielik hüdrolüüs. 2Al3+ + 6Cl- + 6Na+ + 3CO32- + 3H2O 2Al(OH)3 + 6Cl- + 6Na+ + 3CO2
Reageerivad segu kahe pärast. Tiitritakse otse kolbi 0,5 M NaOH lahusega (täpne kontsentratsio 3 M HCl lahuse ja iga reagendi mass määratakse kaalumise teel. Selleks võt soolhapet ja kaalutakse täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata ots või etanooli, kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks ja kaalutakse reaktsioonisegu valmistamiseks . Katalüsaatori (HCl) moolide arvu täpseks määramiseks lahustes pipeteeritak praktikumi lõpus 0,5 M NAOH lahusega. fenoolftaleiini juuresolekul. Kui esim kordustiitrimine. eaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20 konstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste OC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O OH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH ohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K' x, mis avaldatakse moolimurdude xi
Al3+ + NH3H2O [Al(NH3)]3+ + H2O Katse 3 Kolmanda katse puhul lisasin Pb(NO3)2 lahusele K2CrO4. Tekkis kollane hägune segu, mille põhja sadenes tahke aine. Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + 2KNO3 Pb2+ + CrO42- PbCrO4 4 Katse 4 oli hüdrolüüsi peale: Katse 4 Ühte katseklaasi valasin 1 ml Al2(SO4)3 lahust ja teise Na2CO3 lahust. Hindasin nende lahuste pH-d indikaatoritega. Na2CO3 lahusele lisasin 1-2 tilka fenoolftaleiini lahust. Lahus muutus roosaks, seega lahuse pH oli aluseline. Al2(SO4)3 lahusele lisasin 1-2 tilka metüülpunase lahust, mille tulemusel lahus muutus roosakaks/punakaks, lahuse pH oli happeline. Nende soolade vesilahused ei olnud neutraalse reaktsiooniga, sest nendes lahustes sisaldus nii happelisi kui ka aluselisi ioone. Katse 5 See katse oli gaasi tekke peale. Na2CO3 lahusele lisasin 1-2 tilka fenoolftaleiini lahust. Lahuse keskkond oli aluseline
Lahuse % = 8-1,2=6,8% Ettenähtud lahuse saamiseks on vaja puhast ainet: 100cm³=0,0155mol puhast HCl m(HCl)= 0,0155*36,5*0,1=0,56575g 0,56575g=6,8% m(lahus)=0,56575/6,8%=8,32g V(lahus)= 8,32/1,032= 8,06 cm³ Vett vaja lisada: 100-8,06=91.94 cm³ Loputan büretti NaOH lahusega, kinnitan selle vertikaalselt statiivi külge ja täidan NaOH lahusega. Büreti täitmisel jälgin, et alumisse ossa ei jääks õhumulli. Kolbi mõõdan mahtpipetiga 10 cm3 valmistatud happelahust ja lisan paar tilka fenoolftaleiini. Pipetti loputan eelnevalt mõne cm3 HCl lahusega, kolbi destilleeritud veega. Panen kolvi büreti alla valgele paberile ja märgin üles lahusenivoo büretis. Seejärel hakkan lisama büretist lahust kolbi, samal ajal kolbi pidevalt loksutades. Lähenemisel stöhhiomeetriapunktile, kui roosa värvus korraks tekib ja loksutamisel kaob, lisan leelist tilkhaaval. Lõpetan tiitrimise, kui kolvis tekkinud nõrkroosa värvus jääb püsima loksutamisel 30 sekundi jooksul (tekkinud on
7. 5 ml 3n HCl + 4 ml etanooli + 2 ml etaanhapet Tehakse ka paralleelkatsed. Iga kolb tuleb sulgeda kiirelt ja jätta seisma vähemalt 48 tunniks (kõige parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Iga reagendi hulk määratakse kaaludes. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Kaalutistest võetakse need, mida kasutati lahuste valmistamisel. Tasakaalukontsentratsioonid on määratavad tiitrimise teel, pärast seismist tiitritakse iga kolvi sisu 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed: 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Tasakaalusegu nr 6 algandmed: Kaalutised: m, H2O 4,872 g m, HCl 5,066 g m, äädikas 1,024 g m, etüülatsetaat 3,557 g xCH 3COOC2 H 5 xH 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katseandmete töötlus:
4) Igal ainel on vaid üks keemiline valem, sest a) molekul on aine väikseim osake b) aine koostis on püsiv c) aine koosneb molekulidest või aatomitest 5) Mittelahustunud osakeste sadestamist nimetatakse a) destilleerimiseks b) filtreerimiseks c) setitamiseks 6) Indikaatorite abil ei saa kindlaks määrata a) lahjendatud happeid b) leeliseid c) lahustumatuid aluseid 7) Happelise keskkonna kindlakstegemiseks kasutatakse a) maitsmist b) fenoolftaleiini c) lakmust 8) Aineid, mis liidavad endaga hapnikku, nimetatakse a) katalüsaatoriks b) redutseerijaks c) indikaatoriks 9) Happelises keskkonnas on pH väärtused a) väiksemad kui 7 b) võrdsed 7-ga c) suuremad kui 7 10) Tugeva happe ja nõrga aluse sool annab vesilahuses a) happelise keskkonna b) neutraalse keskkonna c) aluselise keskkonna Nimi ........................................................
NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime selle büretti, jälgides, et väljalasekava juures ei oleks õhumulle.Seejärel valasime büreti täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid ja büreti loputasime eelnevalt lahusega, mida hakkasime pipeteerima või büretist lisama, et lahuse kontsentratsioon ei muutuks. Pipetile panime otsa pipetipumba ja mõõtsime selle abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisasime 3 tilka fenoolftaleiini. Siis tilgutasime büretist leelise lahust happesse, kuni lahuse värvus muutus ühe tilga lisamisel punaseks (neutraliseerus). Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha ning leidsime happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3- tes. Kordasime katset 3 korda ning saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Arvutasime tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi HCl lahuse molaarse kontsentratsiooni. II KATSE
Töövahendid ja mõõteseadmed : 2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 püretti (25 cm3), pipett (10 cm3). Kemikaalid : NaOH 1. teadaoleva molaasusega (0,1000 M) ja 2. Segul mille molaarsus tuleb leida, HCl molaarsus tuleb leida, indikaatorid - feoolftaleiin ja metüülpunane. 3. Töö käik. A) Pesin töövahendid destileeritud veega. Pipeti loputasin läbi soolhappelahusega. Mõõdan pipetiga 10 cm3 HCl ja tühjendasin pipeti ühte koonilisse kolbi. Lisan kolbi 3-4 tilka fenoolftaleiini. Valan NaOH püretti täis kuni 0-jooneni. Hakkan vaikselt lisama NaOH-d kolbi nii kaua kuni segu muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks, sel juhul on hape neutraliseeritud. Loen büretilt palju leelist lisasin. Puhastan kolvi destileeritud veega. Kordan kastset nii kaua kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse vahe ei ületa 0,1 cm3 ( vähemalt 3 korda). Saadud tulemusest võtan aritmeetilise keskmise ja arvutan välja happe molaarsuse. B) Kontroll-lahuse kontsendratsioon on leelis (NaOH)
K H CH COO 3 CH 3COOH Mida on vaja lisada nõrgale happele, et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas? Et nihutada tasakaalu dissotsieerumata molekulide suunas on vaja lisada ühendid, mis koosneks tugeva aluse ja nõrga happe ioonidest (nõrga happe ioon hüdrolüüsub veega). Katseklaasi valada 4-5 mL vett ja lisada sellele 3-4 tilka 2M ammoniaakhüdraatii ja 2-3 tilka fenoolftaleiini. Fikseerida lahuse värvus. Lahus jagada kaheks. Ühele osale lisada väike kogus tahket ammooniumkloriidi ja loksutada. Võrrelda lahuste värvusi mõlemas katseklaasis. Pärast ammooniumkloriidi lisamist lahus muutub läbipaistvamaks. Anda seletus lähtudes dissotsiatsiooni tasakaalust (mis suunas nihkus tasakaal soola lisamisel, kas hüdroksiidioonide konts. lahuses suurenes või vähenes?). Soola lisamisel pH vähenes, seega hüdroksiidioonide konts
Katse 3. Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42+ ioone sisaldavat lahust. Hüdrolüüs Katse 4. Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka). Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane – pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). Na2CO3lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin – pöördeala pH 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Anda selgitus, miks nende soolade vesilahused ei ole neutraalse reaktsiooniga. Gaasi teke Katse 5. CO32- ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada mõni tilk indikaatori fenoolftaleiini lahust. Lisada tilkhaaval 1 M HCl vesilahust. Kompleksühendi teke Katse 6. Cu2+ ioone sisaldavale lahusele (1...2 ml) lisada tilkhaaval 6 M NH3 ⋅ H2O, kuni
2. katsel: 10,85 ml 3. katsel: 10,8 ml 4. keskmine: 10,82 ml Tiitritud NaOH kontsentratsioon: 0,1004 mol /dm 3 Tiitritud leitud kontsentratsiooniga HCl ruumala: 1. katsel: 8,5 ml 2. katsel: 8,4 ml 3. katsel: 8,5 ml 4. keskmine: 8,47 ml HCl-ile NaOH-d lisades muutus värvusetu lahus fenoolftaleiini tõttu punaseks. HCl-i ruumala tiitrimisel: 10 cm3 Kontroll-lahusele HCl-i lisades muutus lahus metüülpunase tõttu kollasest punaseks. Kontroll-lahuse ruumala tiitrimisel: 10 cm3 Kontroll-lahuse mõõtkolvi maht: 250 cm3 NaOH molaarmass: 40 g/mol NaOH tegelik kontsentratsioon: 0,0988M 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs HCl lahuse molaarne kontsentratsioon: CM,HCl = (VNaOH × CM,NaOH) ÷ VHCl=(10,82cm3 × 0,1004M) ÷ 10cm3= 0,1086M
täitunud). Mõõtekolbi sulgesin korgiga ning loksutasin, et aine seguneks destilleeritud veega. • Soolhappe lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 𝑚𝑜𝑙 Võtsin kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (0,1004 𝑑𝑚3 ) ja valasin selle büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Mõõtsin pipeti abil koonilisse kolbi 10 mL HCl hapet ja lisasin 3 tilka fenoolftaleiini. Tilgutasin büretist kolbi NaOH lahust, kuni lahuse värvus muutus värvusetust roosaks. Lugesin büretis oleva NaOH nivoo asukoha 0,05 cm3täpsusega, kordasin katset 3 korda. • NaOH kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Loputasin pipeti läbi soolhappe lahusega. Täitsin büreti HCl lahusega kuni 0-märgini. Mõõtsin pipetiga 10 cm3 NaOH kontroll-lahust kolbi, lisasin 3 tilka metüülpunast. Tilgutasin
20 ml), klaaspulk, kontsentreeritud HCl lahus, NaOH lahus (0,1053 M), fenoolftaleiin Kasutatud uurimis-ja analüüsimeetodid ja metoodikad Lahuse lahjendamine Destilleeritud veega loputatud 100 ml mõõtekolbi pipeteeriti 20 ml lahust, lisati vett kriipsuni, suleti korgiga ning loksutati Tiitrimine Destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi pipeteeriti 10 ml 5x lahjendusega lahust ja lisati 2-3 tilk fenoolftaleiini. Bürett täideti 0,1053M NaOH lahusega ja tiitriti, kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima roosa värvus. Seda korrati 3 korda. Toimus reaktsioon: NaOH + HCl NaCl + H2O Tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahu järgi arvutati 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Katseandmed Kontsentreeritud soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Kontsentreeritud soolhappe massiprotsent 36%
Pipetid ja bürett loputada töölahusega Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle.Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile) panna otsa pipetipump. Pipeti abil mõõta puhtasse koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Sel juhul on hape neutraliseeritud. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Saadud lugemannab happe neutraliseerimiseks kulunud leelise mahu cm 3 -tes. Korrata katsetkuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ei
praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. HCl lahuse massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalu kontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast lahuse seismist tiitrisin kolvi sisu (otse kolbi) 0,5n NaOH lahusega ff juuresolekul. Katseandmed: Uuritav lahus: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Uuritav lahus HCl lahus Uuritav lahus
annaabi.ee 
