I. Eesliinilt naasmine. Mehed said esimest korda eesliinilt naastes hästi süüa. Sööki peeti alati hästi tähtsaks, sest tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud
I. Eesliinilt naasmine. Mehed said esimest korda eesliinilt naastes hästi süüa. Sööki peeti alati hästi tähtsaks, sest tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Mehed arutlevad tagalas olles selle üle, kuidas sõda peaks algama ja kuidas see peaks käima. II. Eesliinile kaevikuid ehitamas.Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunudplahvatustega nende ümber
juba varakult klaveritunde. ¤ kollektsioneeris liblikaid, tundis huvi metsade ja jõgede vastu ning kirjutas. ¤ huvitus kaunist loodusest,kunstist(impressionism); igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele ¤ tal oli 2 õde: Erna ja Elfride. ¤ Erna hukkus II maailmasõjas, temale mõeldes"Elusäde"(romaan) ¤ 1916.a. läks ta õpetajate seminarist vabatahtlikuna I maailmasõtta. ¤ 1917.a. suunati Remarque läänerinde vahetusse lähedusse sai kohe haavata ning oli aastatel 1917- 1918 laatsaretis. ¤ 1919 lahkus Remarque armeest, loobudes kõikidest ordenitest ja aumärkidest. ¤ Sõja järel suundus Remarque tagasi õpetajate seminari külakoolmeiseter lühikest aega, jättis ta õpetajaameti. ¤ Armastusest autode ja võidusõidu vastu sai temast spordiajakirjanik. ¤ 1925. aastal abiellus näitlejatariga. ¤ 1929. aastal sai Remarque tuntuks kirjanikuna ¤ "Läänerindel muutusteta"- tõlgiti 26 keelde; sõja ilustamata kujutamine ¤ 1938.aastal võeti Remarqueilt Saksa kodukondsus.
vaesuses surra, kui vaenlasega äri teha. Siin toobki autor välja kontrasti tavainimeste ning Scarlett O´Hara vahel Scarlett ei hooli enam vanadest tavadest, tema isepäine võitlusvaim on talle päästjaks. Autori sõnum on see, et millestki ei tohi end heidutada lasta, ükskõik, kui raske ka poleks, alati tuleb edasi võidelda. Surm on alati üks elu osa olnud, seda ka romaanis "Tuulest viidud". Räägib ju teos sõjast, kus sai hukka tuhandeid mehi. Scarlett oli laatsaretis halastajaõeks, tema silmade läbi kirjeldab autor, kuidas seal iga päev mitmed mehed piineldes surid. Paljud sinna ei jõudnudki, kirjeldamatul hulgal jõudis kodudesse teateid sõjas hukkunud meestest. Lein ja pisarad kuulusid inimeste, eriti aga naiste igapäevaellu. Ka peategelasel ei jää surm nägemata. Tema esimene abikaasa Charley hukkub sõjas, järgmine mees Frank leiab oma otsa vaenlase käe läbi. Ta näeb iga päev mehi laatsaretis suremas
koju tagasi pöördumine ja seal elamine võimatu. Ta näeb oma haiget, peagi surevat ema, oma viksi õde ja ta peab ka ühele teiselt emale surmasõnumi tema poja kohta viima. Kõik see paneb ta aru saama, et ainukesed sõbrad ja kaaslased ootavad teda rindel ja kodus pole tal enam midagi teha. Ja ta tõdeb: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Laatsaretis olek pöörab Pauli veelgi rohkem elust ära. Kui ta suudab haiglas juba ringi komberdada, näeb ta paljusid haigeid ja nende haavu. Arst näitab talle erinevaid röntgenipilte erinevatest purunenud luudest ja liigestest. ,,Ales laatsaret näitab, mis on sõda." Paul saab aru, et ta teab elust ainult meeleheidet, surma, hirmu ja kõige mõttetume pealiskaudsuse seosutmist kannatuste kuristikuga. Ka väike armuseiklus ülejõe prantslannadega süvendab veelgi kuristikku sõduri ja
7. Kes ja miks raevutseb haavatud hobuste kisa kuuldes? 8. Albert Kropp ütleb : ,, Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud". Mida ta sellega mõtles? 9. Paul käis hanevargil. Kes talle peale sattus ja kuidas lugu lõppes? 10. Kui pikk oli Pauli esimene puhkus? Kuidas ta ennast tagalas tundis ja miks? 11. Miks ei tahtnud Paul puhkuse ajal mundrit kanda? 12. Mis oli täikamber? 13. Kes oli Gerard Duval? 14. Kuhu saab Paul haavata ja millises laatsaretis teda ravitakse? 15. Miks on teose pealkiri ,, Läänerindel muutusteta" ? Seleta lahti teose moto. Vastused ( I-rühm) 1) Prantslased ja inglased vs sakslased 2) Albert Kropp, Müller ja Leer. Kõik 19 aastased. 3) Klassijuhataja Kantoreki õhutusel, 20 oli neid algul 4) Müller tahtis saapaid, kuna nood oli mugavad ja parajad talle. Paul ei tahtnud algul, et ta need saaks. Vähemalt niikaua, kui too tüüp elus oli. lõpus ma ei tea kellel need olid, vb hiljem leian. 5) Kümme nädalat
Kord peal on Kangus, kord Jonn. Kuid nagu Kavalus märkis: Mulje osutab kõik. Selleks et oma tahtmist saada, saab proovida erinevat moodi. Selleks sobivad mõlemad - nii kangus, ajades ainult oma joont ja ei anna järgi, kui ka jonniga. Viimane on just laste lemmik. Aga kõige paremini saab kavalusega, pead jätma teisele mulje, et see mida tahad on just talle kõige sobilikum ja parim lahendus. Kõige tõsisem luuletus on: Põdurus pikki aastaid On põetanud Kannatlikkus. Laiskus vist laatsaretis Vedeleb siiani. Luuletus mis teemalt haakub mõne episoodiga minu elust on: Sõprusel tihti on külas Unistus, Nali ja Mäng. Kui aga helistab Häda, On Sõprus kohemaid seal. Sõpradega koos olles unistangi, teeme nalja ja lõbutseme aga kui mõnel sõbral on probleem ehk häda siis aitame kõik teineteist. Antonüümne luuletus: Õekesed Nutt ja Hala Näevad näguripäevi. Teinekord laenab leiba Nendele naaber Naer. Vananenud sõnaga luuletus: Pööningult Piinad kirjad
Ettevalmistuse sai ta Poolas Debicas asunud Heidelaagris .1946.aasta augustis saadeti ta Saksamaale Hamburgi lähedale Lauenburgi allohvitseride kooli. Saabunud tagasi Heidelaagrisse SS-unterscharführeri auastmes algas tema tõsine sõjamehe elu. Esialgu saadeti Neveli alla. Seal oligi ta esimene kord surmaga silmitsi. Ühe lahingu ajal lõhkes Haraldi lähedal granaat. 28 kildu, mõned väikesed kui tanguterad tungisid talle jalga ja selga. Kuid mees ei olnud päevagi laatsaretis. Killud nopiti pintsettidega välja, sidemed peale ja käis küll. Üks suurem kild on tema sisse igaveseks, mälestuseks Neveli lahingust. 1944. aasta 19. veebruaril saabus Nugiseks koos väeosaga Narva rindele. 1944. aasta 1. märtsil Narva rindel Vaasa sillapea Punaarmeelt tagasi vallutamisel üles näidatud vapruse eest autasustati Harald Nugiseksi 27. veebruaril 1944 II klassi ja 7. märtsil I klassi Raudristiga ning 20. aprillil Raudristi Rüütliristiga.
Pärast suurt puhkust peab Paul rindele naasma. Ta pakub ennast vabatahtlikult luuresalka. Luure ei kanna vilja, sest Paul jääb süvikusse lõksu. Natukese aja pärast hüppab süvikusse ka hirmunud vaenlane, kelle Paul kiirelt kõrvaldab. Pärast seda langeb ta sügavasse depressiooni ning teda tabab sokk. Tal hakkas hukkunust kahju ja püüdis leida endas allesjäänud inimlikkust, et hukkunu pere aidata. Paulini on jõudnud halb uudis. Albert on haavata saanud ning lamab laatsaretis. Pauli ja Alberti vaheline sõprus on nii suur, et Paul otsustab Albertiga jääda. Ta tahab olla sõbrale igati toeks ning aidata teda viimase hingetõmbeni. Kardetuimaks ruumiks kujuneb ,,surituba", kuhu ei taha keegi sattuda. Räägitakse, et kes sinna läheb, see tagasi ei tule. Sõjasalk ootab Pauli tagasi ning nii ta ka teeb. Tagasitulles on Paul muutunud, ta ei karda enam midagi ega kedagi. Ta tunneb hinges tühjust
Adolf Hitler (1889-1945?) Sündis Austrias, isa oli tolliametnik. Hitler soovis saada endale kunstiharidust. Ta oli Patsifist, sõdade eitaja. Hakkas pärast I MS maalimisega tegelema. I MS-s oli ta ka rindel ja kuna ta ei olnud nõus relva kätte võtma siis ta oli käskjalg. Kaks korda sai haavata ja ühe korra gaasimürgituse, mille tagajärjel kaotas mõneks kuuks nägemise. Ta oli suur kõnemees. Ta oli pikka aega laatsaretis. 12. september 1919 ühines Hitler Natsionaalsotsialistliku saksa tööstus parteiga. 1921 sai temast selle partei juht, teda nimetati füüreriks. Oli populaarne algselt ainult Baieris. Selle partei edualus lubas rahvale seda, mida rahvas tahtis ja ootas. 1921 loodi sõjaväestatud politsei, kes hakkas natse toetama juht Ernst Röhm. 1923 hakkas ilmuma natside päevaleht, mille toimetaja oli Alfred Rosenberg (Tallinnas sündinud Balti-Sakslane).
hädaohust, hüvast toidust ja viilimisoskustes. Lisaks olid tal längus õlad, sinised silmad ja eha söögiisu. Ta eelistas sigarettidele närimistubakat. Sai rindel killu jalga ja Paul asus teda sidumispunkti viima, kui kahjuks tabas teda Pauli seljas olles kild pähe ja ta hukkus enne pärale jõudmist. Teda võib pidada Pauli parimaks sõbraks. · Franz Kemmerich: Haavatu laatsaretis, kellel üks jalg amputeeriti. Ta oli poiste sõber ja kõigil oli tema pärast kahju. Müller tahtis tema saapaid endale ja lõpuks ka sai. · Heinrich: ta oli toidujagaja ning poistel oli tema kohta mitu erinevat nime. Näiteks tomatipea, köögijumal ja katlapealik. 2. Sündmustik Romaan ,,Läänerindel muutuseta" jutustab noore, sõja alguses 19- aastase poisi, Paul Bäumeri loo
ellujäämine. 4. Teose sisu kavapunktidena: · Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. · Meenutatakse vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. · Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem ning sõjakogenum. · Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning klobisid ta läbi. · Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama
mõnda aega kestnud: 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsooni Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskiga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on nende poole teel. Noored sõdurid saadati kaevikuid kaevama. Käsku taites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol. Tagalas arutatakse mineviku ja samas ka tulevikuplaanide üle.
3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsoon Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusesse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskyga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on teel nende poole. Noored sõjamehed otsustasid karmile allohvitserile kätte maksta ning peksid ta läbi. Noored sõdurid saadeti kaevikuid kaevama. Käsku täites tabab neid rünnak nii pommide kui ka ulatusliku gaasilaine näol.
· Sündis Lääne-Saksamaal · ema Anna Maria · isa Peeter: raamatuköitja · vaese= igatsus luksuse ja väljapeetud elu järele · Liblikate kollektsioneerimine, loodushuvi · kirjutamine, maalimine, muusika · soovis saada muusikuks või kunstnikuks · Osnabrüchi karoliiklik õpetajate seminar · Teenis noorena klaveriõpetajane leiba · 1MS vabatahtlikuna aastal 1916, kus 1917 läänerinde vahetus läheduses · Somme'i lahingus haavata, seetõttu 1917-1918 duisburgi laatsaretis · 1919 lahkus armeest, loobus kõigist aumärkidest ja ordenitest Karjäär · Klaveriõpeta, külakoolmeister · ajalehtedele -ajakirjadele aastööd · mitmed juhutööd · raamatupidaja, müügiagent, hauaplaatidemüüja, kaupmees,organist jne · võidusõitja · kirjanik' Kirjanikutee algus: · 1920ndate lõpus sai tuntuks ''Läänerindel muutusteta'' · 1933 teose keelustamine, põletamine · võeti ära saksa kodakontsus Suhted:
raamatus "Luhta-minek", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 377389 Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk 368375 (ülevaate autor Toomas Liiv) Henn-Kaarel Hellat, "Mõte Artur Alliksaare luules ja tema luule mõte" (ettekanne Tartu kirjanduspäevadel 1975) H.-K. Hellati kriitikakogumikus "Raamatu sisse minek", ER, Tallinn 1991, lk 115135 Eino Lainvoo, "Keskustelu Artur Alliksaarega Narva laagri laatsaretis" Akadeemia 1995, nr 8, lk 16331638 Hasso Krull, "Valmisolek ja ihaldav produktsioon. Kaks Alliksaart" (Alliksaar kui arbuja ja arbujate eitus) Looming 1998, nr 5, lk 776784; ka H. Krulli raamatus "Millimallikas: kirjutised 1996 2000", Tallinn 2000, lk 1528 "Artur Alliksaare dokumenteeritud legend" (Alliksaare kirjutatud 4 avaldust seoses vangilaagris viibimisega). Koostanud ja kommenteerinud Paul-Eerik Rummo Keel ja Kirjandus 2003, nr 4,
Tulistamine hakkas, aga P tegi viimased 4 kartulikotletti lõpuni ja nad olid mitu päeva keldris, sõid toitu.veoauto tuli neile järgi ja nad vütsid toidu ja tugitooli kaasa, kasarmus lubasid 10 min kaupa teistel seal istuda.nad saadeti tagasi lahingusse, Paul ja Albert saavad lahingus raskesti vigastada. Nad viidakse sanitaarrongiga haiglasse. Paul ja Albert tahavad kindla pealekokku jääda, seega nad ostavad sigarettide abil arsti ära. Mehed kardavad laatsaretis nö.surituba. Keegi ei taha sinna minna, sest tavaliselt ei tule sealt kedagi enam tagas.Kui nad jõudsid haiglasse, mis tegelikult oli kirik, viidi Albert kohe palatisse. Haiglas oli väga puhas.samas palatis oli Albert ja veel 5 meest. Kõikidel oli midagi katki. Ühel käsi otsast, teasel vaagnaluu puruks.musta peaga poisil oli käsi otsast, tundus koras aga üks öö hakkas veritsema, kõik kutsusid arste kuid need ei tulnud(helistasid kella) siis visati midagi vastu seina ja nad tulid
Mehed said esimest korda eesliinilt naastes hästi süüa. Sööki peeti alati väga tähtsaks, sest tavaliselt oli sellega kitsas käes ning kui süüa oli, siis oli see pidupäev. Tuli välja, et kaupa oli saadetud 150 mehele, aga pool nendest oli hukkunud, seega jagati kõik meeste vahel ära, nii et kõik said kahekordselt. Kõik olid väga õnnelikud. Lahingus oli Kemmerich haavata saanud ja oli seega laatsaretis, teised läksid tema juurde hüvasti jätma, kuna ta pääses koju. Arvati et ta haav pole nii tõsine, aga paraku oli ning ta suri. Müller tahtis väga tema saapaid endale ning ta ka sai need lõpuks. Sõjaõudused. Kui nad sõidavad rindejoone poole, siis nad ei karda enam üldse, nad on nii harjunud
Meestele jõudis sinna ka post. Peaaegu iga mees sai paar kirja ja ajalehti. Nad olid ehitanud endale välikäimla heinamaa parempoolsele servale. Sõdurite sõnavarast moodustas kolmveerand seedimise ja maoga seonduv. Nad panid margariinitünnikaane põlvedele, mis oli heaks aluseks skatimänguks. Kroppil olid kaardid kaasas ja sõdurid veetsid vaba aega kaarte mängides. Sõdurid külastasid oma kaaslast Franz Kemmerichti, kes oli laatsaretis. Tema jalg oli amputeeritud ja ta nägi väga halb välja. Ta oli kollane ja kahkjas ja ta näos olid jooned, mida laatsaretis oldi palju nähtud ja need ei tähendanud head. Hoolimata ta välimusest ja teadmisega, et ta lõpp pole kaugel, lohutasid kaaslased teda ja lubasid, et ta saab terveks. Paul muretses Franzi ema pärast, kellele ta lubas Franzi eest hoolt kanda ja nüüd ta pidi talle halbu uudiseid teatama.
Kuulamata teiste arvamusi, suundus Kuperjanov koos oma salgaga Paju mõisa peale, mida kaitsesid läti kütid. Kuperjanovlaste õnneks tulid appi soomlased, kes andsid ägedat vastupanu. Lahingu lõpupoole sai laskemoon otsa ning võideldi käsitsi, meie õnneks saavutasime suurte kaotustega võidu. Eestlased ja soomlased kaotasid surnute ja haavatutena 156 võitlejat, neist 82 kuperjanovlast. Lahingu käigus sai haavata ka Kuperjanov, kes hiljem suri Tartus laatsaretis. Paju mõis oli Valga linna kaitse võti. Tänu Paju mõisa vallutamisele võideti 1. veebruaril Valga linn, kust saadi suur sõjasaak. Nüüd tuli Lääne-Eestisse vägede ülemjuhata Laidoner, kes nimetas partisanide pataljoni ametlikult Kuperjanovi pataljoniks. Nähes Eesti tugevust lõunarindel, peatas punaarmee ülemjuhata Jukums Vacietis edasitungi Lätis, Leedus ning Valgevenes ja suunas ligi 80 000 sõjamehelise armee Eesti vastu
Küpsetamise tõttu korstnast tõusev suits äratas aga tähelepanu ning tingis maja pommitamise. Kõik pääsesid keldrisse ning sõid nii nagu jaksasid. Nädala pärast lõppes mõnus elu külas ning tuli tagasi sõita. Päev hiljem sõidetakse üht asulat evakueerima. Mõni hetk peale asulasse jõudmist algab pommitamine. Albert ja Paul said pihta. Esimest tabas kild põlve kohale, teist jalga. Koos joostakse maanteekraavini. Sealt võetakse neid haavatute vankrisse. Laatsaretis seotakse haavad kinni ning saadetakse järgmisel päeval edasi. Sigarettidega sanitaarveeblit ära ostes tagatakse võimalus koos olla. Rongis tõuseb Albertil palavik. Paul teeskleb samuti palavikku, et neid ühes peatuses maha pandaks. Katoliiklikus hospitalis ärkasid mehed palvuse peale, mis koridorist kostis. Paul viskas selle takistamiseks koridori seina vastu pudeli kilduteks. Josef Hamacher võtaba aga süü enda peale, sest tal olid niinimetatud hullupaberid. Öösel
Rindeni on 9 km.14 päeva eesliinil magamata olla on jube,150mnest oli ja tagasi tulime 80mne mehega. Kannul seisavad meie sõbrad: Tjaden- kõhn lukksepp, Haie-turbalõikaja, Detering-talupoeg, Stanislaus-salga peamees. Kantorek oli meie klassijuhataja. Behm oli üks esimestest, kes langes, talle sattus mürsukild silmadesse ja jätsime ta. Peale esimest langejat saime aru, et kõik, mis meile on maailmast õpetatud on vale, meie maailmavaade muutus. Laatsaretis lamas Kemmerich, meie saatusekaaslane, kohe näha, et elu hakkab ta seest kaduma, tal oli ainult üks jalg alles. Kantorek oli kirjutanud Kropile, et oleme raudne noorsugu, aga see pole nii, 20nesed, aga oleme vanainimesed. Sestsaadik, kui sõjas oleme, on meile kõik ebaselge. Vaenematele inimestele on sõda ajutine vaheaeg, aga meid on see oma küüsi haaranud ja oleme tooreks muutunud. Müller tahab Kemmerichilt saapaid, kui ta sureb, peasi, et neid sanitar ei saa
Ribbentropi kaasaegne Jodie Hughson on selles ikka veel veendunud: "Tollal oli kõigil selge, et good old Ribb oli spioon ja et ta seetõttu saigi kiiresti maalt lahkuda. Kõik teised sakslased interneeriti veel samal päeval." Joachim Ribbentrop läks sõtta ja elas 20. sajandi esmesele rahvaste heitlusele kaasa kõigil rinnetel, ta edutati ülemleitnandiks ja teda autasustati esimese klassi Raudristiga. Pärast haavatasaamist aprillis 1918 oli ta paar nädalat laatsaretis ja möllis ennast seepeale sõjaministeeriumis, kust ta suunati saadikuna Saksa konsulaati Konstantinoopolis. Konstantinoopolis tutvus Ribbentrop kindral Hans von Seectiga. 1919. aastal määrati tolle adjutandina Saksamaa degelatsiooni koosseisu Versailles´ läbirääkimistel. 1919. aasta suvel tutvus ta Otto Henkelliga, Saksamaa suurima vahuveinikeldri omanikuga, See tutvus sai tallr pöördepunktiks nii kutsetöös kui ka eraelus. Pisut rohkem kui aasta pärast
tootmisprotsessi vastu. Sõjapidamisele suunatud tehnika tootmise vastu. Mis juhtub kui toodetakse liiga palju, ei mõelda enam, milleks. Lõpuks saavad aru, et toodavad surma. Täpsed reziijuhised. Nagu ka naturalismis. Ka lavakirjeldus täpne. Walter Rheiner: Miramee (Paris) Üks proosatekst. Neid polnud palju. Tal oli kurb elu, nagu paljudel teistelgi ekspressionistidel. Paljud ekspressionistid läksid vabatahtlikult rindele, vaimustusega. Ja rindel nad kas tapeti, haavati, surid laatsaretis, paljud läksid hulluks, mõned elasid sõja üle, aga mida nad seal nägid, ruineeris nende elu, nii et ei saanud hakkama ilma alko või narkota. Rheiner ei saanud ka sellega hakkama. Tundlik natuur, Dresdeni ekspressionistide rühmitusse kuulus, sõjakogemus oli talle kohutav, ei sand hakkama, hakkas narkotsi panama, kokaiini üledoosi suri. Paljud neist tegid iseendaga eksperimente, nt Georg Trakl, mõned tema luuletused on narkotsi mõju all tehtud.
piiridest välja. Näib, et alles nüüd taipas punaväe juhtkond, et nad on endale vastase saanud ja alustas märtsis Lõuna-Eestis jõulist vastupealetungi, mille tõrjumiseks pidi Eesti rahvavägi välja panema viimsegi jõu. Kusagil Võru kandis peavad veriseid võitlusi ka Indrek, Toomas ja nende koolivennad. Nad näevad enda vastas nii eesti enamlasi, venelasi kui koguni hiinlasi, mis vastab ajalootõele. Samal ajal saavad Indreku õed oma lahingukogemuse laatsaretis. Pole oluline, kus see asub, Tartus, Tallinnas või mujal. Sõda pole ei ilus ega ülev kusagil, kuid isegi raskelt haavatud ei kipu väitma, et oma vabaduse kaitsmine oleks mõttetu. Sõjategevuse ägedus ei tähendanud, et nooruke Eesti riik olekski ainult sõjapidamisega tegelnud. Lahingukära taga toimus riigi tegelik rajamine, mille tähtsaks osaks oli Eesti Asutava Kogu valimine (valimised toimusid ka rindel) ja kokkuastumine 1919. aasta aprillis.
Ta suri 4.eKr sündimist. Kui ta hakkas avalikult tegutsema, ss pidi ta olema u. nii 30.aastane. Sureb ss kui valitseja oli Pontius Pilatus. Pilatust mainitakse temast mitmes kroonikas. Ei teata tegelikult kus Jeesus sündis. Tänapäeval pole teadlased kindlad, et ta petlemmas sündis. Arvavad uue- testamendi uurijad, et võimalik sünnikoht on jerusalemma lähedal väike koht ja teiseks varjandindiks, üldse teine maakond ehk Galilea. Jeesus elas laatsaretis. Tema avalik tegevus toimub erinevates kohtades – Galilea(esimsed õpilased); Juudamaa ja Samaaria. Süürialased olid esimesed kes kunagi algatasid küüditamise. Võeti Samaari linnast inimesi. Samaarlastel on oma pühamu, see hävitati sellel ajal kui võimule oli tulnud dünastia. Kuna jeesus surmati ristil, ss see näitab, et tegemist oli ka poliitiline.. Jeesus on väga kriitiline oli juutide vastu, kes võimul olid. Nt Tervendamine puhkuse päeval ja kriitika mida teeb juutide vastu
annaabi.ee 
