· puudus ühendusookeaniga ning järveveepind oli tolleaegseookeani omast ligi 25 m kõrgem. · kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed madalad mandrialad koos saartega olid vee all. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. ANTSÜLUSJÄRV: · Joldiamerest kujunes ookeanist eraldumise tulemusena suur sisejärv. · Suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · Antsülusjärve pindala hakkas peagi vähenema, kuna edelaosas tekkis väljavool ookeani.
Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 8-10%. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. Tõus ja mõõn on peaaegu märkamatud, alla 3 cm. Läänemeres on üle 100 000 saare. Saarestike, kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks. Eesti rannikumeres on aga üle 1000 saare. Nii nagu Läänemere rannik on liigestunud, on seda ka Läänemere saarte rannik. Läänemeres on ka palju suuri ja väikeseid lahtesid.
Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad Taani väinad. Läänemere pindala on 373 000 km3 , maht 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m. Sügavaim koht on Landsorti süvik 459 m. Läänemerre suubub mitu jõge, millest suurim on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab. Mere tase on püsiv, äravooluks on 16 000 m3/s riimvett, mis toimub Taani väinade kaudu. Sisse voolab aga Kattegatist soolasemat riimvett. Seega on Läänemere süvaosa soolsus 10-15 promilli, pinnavete soolasus 6-8 promilli vesi on kihistunud. See takistab vee vertikaalset segunemist. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes -0,2 kuni -0,4C. Maksimaalne veetemperatuur on juulis-augustis, olles 16- 19C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Läänemere soolsus on umbes 10. 10000g saab soola 1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja
See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja u. 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u
aastas. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega ubes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see,
Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik)[2].Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 810 ja Läänemere avaosas 67 ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 12). 1. SAARED 3 1.1. Liivi lahe saared: Abruka, Adralaid, Ahessäär, Ahtra saar, Allirahu (Kõiguste), Allirahu (Pihtla), Anekäbr, Anulaid, Heinlaid (Tõstamaa laht), Imutlaid, Kakrasiär, Kasselaid, Kihnu, Kirjurahu, Kitselaid (Liivi laht), Kiveslaid, Kunnati laid, Kuralaid, Kõrksaar, Künnisemaa ,Laiamaa,
Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 meetrit, maru ajal küünib see avamerel 10 meetrini, Soome lahes 6 meetrini ja Liivi lahes 34 meetrini. Soolsus Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 68 promilli, kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Pildid Läänemerest
olulist mõju? (2) 12 Kuidas need veekogud mõjutavad meie talve ja suve? 13 Millised tuuled on Eestis valdavad? Mida nad endaga kaasa toovad? 14 Kui kaugele sisemaale suudavad puhuda meretuuled? 15 Kui suur on Eestis keskmine sademetehulk aastas? 16 Miks ei ole Lääne-Eesti saarestikes eriti vihmasid? 9.4. Keskkonnatingimused Läänemeres 1 Mis on riimvesi? 2 Kust tuleb soolane vesi Läänemerre? 3 Kust tuleb mage vesi Läänemerre? 4 Mis on soolsus? 5 Millistes Läänemere osades on soolsus suurem? 6 Millistes Läänemere osades on soolsus väiksem? 7 Kui suur võib olla soolsuse erinevus 5 kordne soolasema ja magedama Läänemere vee vahel? 8 Kuidas muutub soolasus sügavusega? 9 Kirjelda hapniku tingimusi Läänemeres 10 Kirjelda valguse tingimusi Läänemeres 11 Kirjelda toitainete tingimusi Läänemeres 9.5. Taimed 1 Mis on soolakutaimed? 2 Soolakutaimedele iseloomulikud omadused.
lahtesid.Suurimad lahed Läänemeres Botania laht, Soome laht,Riia laht.Eesti suurimad lahed on Tallinna-,Pärnu-ja Narva laht. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Seal elab ka selliseid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned neist aga ei saa Läänemeres järglasi, kuna siin on liiga väike soolsus. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk. Need kalaliigid on Läänemeres väga levinud. Läänemerest püütakse kõige rohkem räime, kilu, lesta ja turska. Läänemeres on väga liigirohke linnustik. Linnustik jaguneb kahte suurde rühma: 1. läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud
Läänemeri Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on LõunaLäänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest
Läänemeri Koostas: Margus Randviir Läänemerest · Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest
Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks üheksale riigile (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa). Läänemerd ühendavad Põhja- merega madalad ja kitsad Taani väinad. Läänemere põhiliseks keskkonna saaste faktoriteks on sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini
Gotlandi basseisnis 10-12.50/00 ja Botnia Lahe Silkämeres 6.5-70/00 Meres on selgelt välja kujunenud vee kihistumine: pindmine veekiht on väiksema ja sügavamad veekihid suurema soolsusega. Läänemeri ongi suurim riimveeline veekogu maailmas. Läänemerre jõudnud soolane vesi seguneb jõgede toodud ja sademest pärineva mageveega ja muutub järkjärgult magedamaks. Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava- Läänemeres langeb soolsus kirde suunas kuni 6 g/l ja lahed on juba üsna magedad. Lahesoppides, Peterburi ja Oulu juures on vesi juba peaaegu mage, sisaldades vaid 1-2 g soola liitri kohta. Seda vett kõlbaks isegi juua, kui ta oleks puhas. Eesti rannikul on merevesi kõige soolasem Saaremaast läänes (6,5-7 0/00). Peaaegu sama soolased on Väinameri ja Riia laht. Soome lahe vesi on märgatavalt magedam. Eestist lõuna pool on merevesi palju soolasem.
· Mandrilised õhumassid · Osooni kihi hõrenemist · Läänemere mõju · Happe sademe teket · Pinnamoe mõju Läänemeri 6. Maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: 1. Läänemere soolsus on väike sest: · Päikese kiirte langemis nurgast. · Halb ühendus Ookeaniga · Mida suurem on päikese kiirte langemis nurk seda rohkem · Läänemerre suubub palju jõgesid soojust. · Aluspinna iseloomust · Sademete hulk ületab aurumisega 7
Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt
Läänemere asend Jürgen Koll 31.01.11 Paiknemine maailmameres · Sisemeri, mis on ühendatud Atlandi ookeaniga Põhjamere ja Taani väinade kaudu Põhjameri an oke i o Taani väinad nd t la A Läänemeri Ümbritsevad riigid · Asub Skandinaavia poolsaare ja mandri Euroopa vahel · Läänemere äärsed riigid on: Soome Rootsi Eesti Venemaa Läänemeri Taani Läti Leedu Saksamaa Poola Haruline meri · Koosneb mitmest suurest lahest: Botnia laht Soome laht
Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt
A rida 1... Kuidas mõjutab Läänemere elustikku vee madal soolsus? Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4
2 sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km . Jõgedest on veerohkeim Neeva (20% kõigi jõgede vooluhulgast). Keskmine õhutemperatuur on jaanuaris Läänemere lõunaosas 01,5, põhjaosas 6 kuni 10, juulis vastavalt 1516 ja 1314 °C; sademeid on 400800 mm aastas. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee 3 juurdevool jõgedest (440 km aastas). Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi
1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal, kui Kattegatist voolab sisse u. 500 kuupkilomeetrit 2 soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega u. 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks u. 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u
Veereziim Läänemerre suubub päris arvukalt jõgesid. Neist suurim on Neeva jõgi, mis toob Läänemerre 2500 kuupmeetrit vett sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Lisaks niiske kliima tõttu sajab Läänemere pinnale rohkem vett, kui aurustuda jõuab. Üldiselt on mere tase püsiv. Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit on täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Läänemere elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Rannaveel on neli vetikate vööndit: Sinivetikate vöönd Rohevetikatevöönd Pruunvetikate vöönd(sealhulgas ka põisadru vöönd) Punavetikate vöönd Sinivetikate vöönd
See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest 3 kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level
Läänemeri aastal 2100 Killu-Laura Läänemeri on sisemeri, mis on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. Läänemeri on suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on madala soolsusega ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Ma arvan, et kuna tehnika ja tööstus pidevalt areneb, siis tuleb ka rohkem reostust ja prügi, igasuguseid mürgiseid vedelikke mis leiavad lõ
Lä ä ne me ri Birgit Na s ka Kirke Ma e P ä hn Ma ri P re s s Läänemere-äärsed riigid on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
-TÄielik vee vahetumine toimub umbes 30 aastaga Temperatuurikihistumine -läänemere pinnaveel on maksimitihedus temepratuuril vahemikus 1,5-3,5 kraadi -Päike soojendab kevadel vaid õhukest pinnakirhti ja tuul ning lainetus segavad soojuse sõgavamale -termokliin on kiht kus temperatuur järsult langeb. -termokliini sügavus suve jooksul kasvab ja on augusti lõpus umbes 14-20 meetrit. Vee kihistumine -Läänemere vesi on kihistnud st merevee temperatuur ja soolsus muutuvad sügavuse kasvades. -halokliin on hüppekiht , kus soolsus järsult kasvad(50-80M) sügavusel süvavee soolsuses. -Kuna merevee tihedus sõltub soolsusest on halokliin ka tiheduse hüppekihiks, halokliini ülaosa on kergem vesi ei segune eriti kergesti allosa raskema veega Veetemperatuur -Suvel soojened vesi avamerel 15-16, lahtedes 19-20 kraadini -Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik -täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul
riimveekogu. · Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. · Pindala on u 366 000 km2. · Vee maht on umbes 20 000 km3. · Läänemeri on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. · Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. · Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub. · Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. · Üle 100 000 saare · Vee keskmine soolsus on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. · Suurim sügavus on 459 meetrit. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. Hallhüljes Läänemere suurim imetaja · Hallikas toon · 210-330cm · 105-310kg · Toitub enamasti kaladest. Poegib ta jääl või maal. Hallhülge pojad sünnivad
Läänemeri. Enricke Raul Havasaar. 6 k klass. Pärnu Vene Gümnaasium. 2015. Länemere asend ja ümbritsevad riigid. Eesti on mereäärne maa. Läänemeri ümbritsevad riigid on Poola,Saksamaa,Taani, Rootsi,Soome,Eesti, Läti,Leedu,Venemaa. Läänemeri piirab Eestit läänest ja põhjast. Länemere vesi. Läänemerd loetakse riimveeliseks. Riimveeline on selline veekogu , kus jõevesi ja merevesi on segunenud ning vee soolsus on palju väiksem kui ookeanis. Läänemere mõju ilmastikule. Ilmade kujunemist mõjutavad õhumassid. Mandri k0hal tekkinud õhumass 0n tavaliselt kuiv. Mere k0hal m00dustavad aga niisked õhumassid. Läänemere rannik. Rannaj00n 0n maismaa ja mere vaheline piir. Eesti rannik 0n laugrannik. Laugrand 0n madal,enamasti liiva- või kivi rand. Vetikad läänemere elustikus. Merevetikad 0n merel00madele asendamatuks t0iduks. Nad 0n eluk00sluses t00tjateks , kes
on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva ja luiterandu, mis sobivad hästi plaazideks. Eesti, Ölandi ja Gotlandi saartel on kõrge lubjakivist pankrannik. Läänemeri muudab suvel lähialade kliima külmemaks, talvel aga pehmemaks. Vee keskmine soolsus Läänemeres on kõigest 0,9%. Vee soolsus väheneb Taani väinadest Soome lahe ja Põhjalahe soppide suunas. Üldandmed: Pindala: 365 000 km2 Keskmine sügavus: 55 m Suurim sügavus: 459 m Landsorti sügavikus. üle 100 000 saare vee maht on umbes 20 000 km3 keskmine soolsus: 0,9%. Suuremad lahed ja saared 1) Lahed Läänemeri jaguneb Eesti ranniku lähedal kolmeks suureks laheks: kõige põhjapoolsem osa on
Sissejuhatus Läänemeri ehk Baltimeri on maakera üks suuremaid sisemeresid kogupindalaga 373 tuhat km2. Samas on Läänemeri võrreldes teiste sisemeredega ka erakordselt madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega, umbes 8...10 promilli (mere keskmine soolsus on 35). Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 23 C, lahtedes veidi alla 9 C, suvel lõunaosas 1618 C, Põhjalahes 1314 °C; põhjakihtide temperatuur on umbes 5 °C. Talvel jäätuvad Põhja-, Soome ja Liivi laht peaaegu üleni. Botnia lahe põhjasopis püsib jää üle poole aasta, Eesti lääneranniku lahtedes 45 kuud. Läänemere veereziimi kujundavad läbi Taani väinade toimuv veevahetus ja mageda vee juurdevool jõgedest (440 km3 aastas)
tähtsamad koelmud on Läänemere keskosas. Kilu on räime järel teine Läänemere tähtsaim püügikala, millest valmistatakse konserve vürtskilu. Puuduvad täpsed andmed, miks mõni aeg tagasi hakkas arvukus meres vähenema, kuid arvata võib, et selle põhjuseks on kas liiga intensiivne kalapüük või mere saastumine. Tänu rangetele kalapüügipiirangutele on kiluvarud viimasel ajal hakanud jälle kasvama. Läänemere tursasaak on väga kõikuv. Tursk koeb avamerel, Ta sigimiseks vee soolsus olema vähemalt 1%. Aeg-ajalt tuleb Põhjamerest Läänemerre tavalisest rohkem soolast ookeanivett, siis laienevad ka tursa kudemiseks sobivad alad. Soome lahest ja Põhjalahest püütud tursad on sinna rännanud lõunapoolt, Läänemere soolasematest osadest. Lest koeb Läänemere lõunaosas avamerel, tema mari hõljub vees, Läänemere põhjaosa lest koeb madalatel ja vastsed arenevad merepõhjal. Tänu Sellisele kohastumisele on lest levinud kogu Läänemeres. Latikas
alamõõduliste püük. (Kalurid kaotavad tegelikult selle tõttu ca 4 miljonit EEK aastas · MERITINT saak aastas 200 t. Arvukus kõigub tsükliliselt, koelmudnPärnu jões. Varasem oluline koelmuala Pärnu laht on tähtsuse minetanud · MERISIIG saak 27 t. Hetkel on arvestatav vaid Ruhnu saare ümbruse populatsioon · HAUG 2004.a. 48 t, arvestatav Väinameres, mujal rannikumeres on sigimistingimused halvenenud.. Koeb magedas vees, mille soolsus ei ületa 1,5 %o. · ANGERJAS 2004.a. 16 t. Euroopa rannikule jõudvate klaasangerjate hulk on katastroofiliselt vähenenud kannatab nii meres kui sisevetes tugeva püügisurve all. · VIMB saak oli varem kuni 200 t, nüüd veidi üle 50 t. Püügipiirkond Pärnu laht. Daugava jõe koelmutele juurdepääs takistati HEJ tammide rajamisega. · SÄINAS saak paarkümmend tonni. Arvukas Saaremaal Nasval kudenud säinapopulatsioon
süvikus 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 5060 m. Läänemere Hüdroloogia Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese veeväljaga Väinameri ja Liivi laht erinevad oma hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem lainetus, suuremad veetemperatuuri ja -taseme kõikumised, väiksem vee soolsus ja läbipaistvus ning paksem ja püsivam jääkate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmise ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi vahel (u. 8 soolsuse juures). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt