Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani. 6. Nimeta vulkanismi produktid. 1. Laavakivimid. Happeliseks laavakivimiks on näiteks rüoliit ja aluseliseks basalt. 2. Obsidiaan. Kui laava väljub vette, siis ta jahtub väga kiiresti ja tekib vulkaaniline klaas- obsidiaan. 3. Porüklastiline materjal. Suurus võib olla peeneterlisest tuhast kuni suurte lahmakateni. 4. Vulkaanilised pommid. 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. 1. Vaikse ookeani laama ja euraasia laama kokkupõrke piirkonnas- Jaapan, Kurilii saared. 8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi. Nimeta üks näitala. ,,Kuuma täpi´´ vulkanismi põhjustavad piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös. Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkab materjal
KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI. 6. Nimeta vulkanismi produktid. Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan, Padilaava Pürakrastiline materjal tahke vulkaanipurskeprodukt Vulaanilised pommid Fragmendid, mis on õhku paisatud pehme laava tükkidena ja tardunud õhus 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. *Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama põrkumine Jaapani lähedal *Lõuna-Ameerika laama ja Nazca laama põrkumine 8. Selgita, mis põhjustab ,,kuuma täpi" vulkanismi. Nimeta üks näitala. Põhjustab pidev kuumaaine vool tuuma ja vahevöö piirilt üles poole. Näiteks: Hawaii saarestik 9
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast laamade liikumisest üksteise suhtes. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ja muutnud maastiku tundmatuseni. Maavärinaid ei toimu niikaua kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist. Mis on maavärinad? · Maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
siin ka õigeid maavarasid. 7. Kuidas on seotud vulkaani kuju ja purske intensiivsus? Selgita ja nimeta üks konkreetne näide. Kihtvulkaanid asuvad maismaal ja need on koonuse kujulised, nende purske intensiivsus on suurem, sest magma liigub seestpoolt üles ja tekitab suure purske atmosfääri. Kilpvulkaanid asuvad ookeanides ning nende pursete intensiivsus pole nii suur, sest nad asuvad vee all. II Lähtudes laamtektoonikast ja toetudes juuresolevatele joonistele, vasta küsimustele 1. Kirjelda, mis juhtub punktis 1- parempoolne joonis (laamade liikumine?, geoloogilised protsessid?). Vulkaan purskab laavat. Omavahel on kokku saanud (põrkunud) ookeanilaama ja mandrilaama. Maakoor puruneb, mere põhja tekivad riftid, magma tõuseb maapinnale, mere põhja tekib basaltne maakoor, tekivad vulkaanisaared. Sellega kaasnevad vulkaanid, vulkaanilised saared, maavärinad. 2
Kordamisküsimused kontrolltööks . LITOSFÄÄR 1. Mille poolest erines Alfred Wegeneri mandrite liikumise hüpotees tänapäevasest laamtektoonikast? Tema hüpotees ei sisaldanud liikuma panevat jõudu, tolleaegne tehnika ei võimaldanud avastada mäeahelikke, mis tekkisid vee all mandrite triivimisest. 2. Mis on laamtektoonika? Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. 3. Millised on Maa sisemised ja välimised kestad? Tuum-sisetuum-välistuum-alumine vahevöö-ülemine vahevöö-astenosfäär- maakoor. 4
millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, koht, kus magma pääseb maakoorele kiht-(magma suhteliselt vedelam, aluselise, voolab kaugemale, väljub rahulikumalt,island, uus-meremaa, hawai) ja kilpvulkaanide(magma visoossem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub plahvatusega, temp madalam, vesuuv, kljutsi, fuji) vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, (laamde lahknemispiirkond(Island), põrkamisp(lõuna-ameerika), nihkumisp(), ja kuuma täpi piirkond(Hawai)) vulkaanidega kaasnevad nähtused.(tuhapilv, tardkivimid, mudavoolud, maanihked, gaasid) 11. Nõlvaprotsessid- nim. kõiki kivimmaterjali liikumisi nõlva raskujõu mõjul millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus (sademed, nõlva kalle, materjal,
Ehitusmaterjalidest leidub Soomes graniiti, lubjakivi, savi jms. Soomes leidub ka poolvääriskive (kvarts, jasbis, ahhaat, opaal, ametüst). Koola poolsaarel on põlluväetise toorainet - apatiiti. Kemi lähedal asub üks maailma rikkaimaid kroomileiukohti. Kittiläs on Euroopa suurim Suuri- Kuusikko kullakaevandus. Lampivaarast võib leida ametüsti. Ametüsti nimetatakse laplaste õnnekiviks.Lapimaal leidub ka rauda, vaske, alumiiniumi ja niklit. Soome asub laamtektoonikast lähtudes Euraasia laamal,laama ääreosas. Soomes esineb maavärinaid,viimati oli Soomes Merenkurku piirkonnas maavärin tugevusega 2,3 palli Richteri skaala järgi.Vulkaanipurskeid ei esine. Kuna Soomes esineb maavärinaid siis arvestatakse seal hoonete rajamise kohti. Allikad: http://geoeducation.info/liustikud.php http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=328643 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.htm http://wapedia
Epitsenter – koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala – logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala – põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan – koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid – vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid – magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji).
Epitsenter koht maa peal otse kolde kohal. Richteri skaala logaritmiline skaala võimsuse hindamiseks, pole maksimumi ja miinimumi, mõõdetakse seismograafidega, amplituud kasvab magnituudi suurenemisel ühe ühiku võrra kümne kordselt. Mercalli skaala põhineb purustuste hindamisel, 1-12 palliline skaala, hinnatakse visuaalselt. 11. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. ===== Vulkaan koht, kus magma pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid vedelam, magma aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist rahulikult (Islandil, Hawaiil, Uus-Meremaal). Kihtvulkaanid magma viskoossem e. paksem, happelisem, ei voola enne tardumist kaugele, väljub lõõrist plahvatusega (Vesuuv, Kijutsi, Fuji).
.........................................................................................................6 4.Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? .................................................................................................................................................7 5.Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis?................................................................7 6.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne)...............................................................................................7 7.Kas riigis esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid? Kui jaa, siis milline on nende mõju inimtegevusele?............................................................................................................7 Atmosfäär................................................................................................
8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus 1. Maakoore siseehituse kohta saadakse andmeid kivimite ja kivististe uurimisega, puuraukude tegemisega, vulkaanide ning maavärinate uurimisega ja seismiliste lainete uurimisega. 2. Seismilised lained on lained, mis levivad maa sees ja maa pinnal. a. Pinnalained ehk L-lained
Geograafia uurimustöö Itaalia Audentese Erakool 2010 Oliver Savi 10.A Sisukord Sisukord lk 2 Itaalia geograafiline asend lk 3 Riigi kuju lk 3 Riigi pinnamood lk 3 Pinnamoe mõju majandusele lk 4 Maavarad lk 4 Asend laamtektoonikast lähtudes lk 4 Loodusõnnetused lk 4 Peamised kliimat kujundavad tegurid lk 5 Kliima üldiseloomustus lk 5 Riigi geograafilise asendi mõjud kliimale lk 5 Kliima võrdlus Eestiga lk 6 Üldise majandustasemega seotud õhu prbobleemid lk 6 Suuremad ilmastikukatastroofid lk 6 Üldhinnang veevarudele lk 6
· Sisejõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Skandinaavia mäestik · Välisjõudude poolt kujundatud pinnamoed 1. Fjordid 2. Kiltmaa MAAVARAD Norra on rikas suurte energiavarude poolest. Seal leidub naftat, maagaasi, vaske, tsinki, püriiti, niklit, rauamaaki, grafiiti, puitu, hüdroenergiat. Osa neist ta ka ekspordib põhiliselt Euroopa piires: nafta, metallid, maagaas. Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. ASEND LAAMTEKTOONIKAST LÄHTUDES Norra paikneb Euraasia laama ääreosas. Samas mingeid vulkaanipurskeid ega maavärinaid riigis ei esine.
Maavärinatega kaasnevad näiteks üleujutused ja tsunaamid. Mercalli skaala abil mõõdetakse maavärina purustusi, pallides. Richteri skaala abil mõõdetakse vabaneva energia hulka, magnituudides. Maavärina epitsenter leitakse seismiliste lainete kiiruste ja kohale jõudmis aja abil. Tekitatud purustuste hulk sõltub maavärina tugevusest. 10. Vulkaanid, kiht ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused? Vulkaan on koht, kus magama pääseb maakoore lõhede kaudu maapinnale. Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid ehk stratovulkaanid Magma vedelam Magma viskoossem(paksem)
Mitmekülgne pinnamood meelitab turiste. Alpid ja ka Mont Blanc, mis on suurim mägi Lääne-Euroopas on turistide jaoks atraktiivne.Samas võivad kõrged mäed olla takistuseks põldude rajamisele kui ka kauba transportimisel, eriti riigi idaosas. Maavarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat (France natural resources...2010) Riigi asend laamtektoonikast lähtudes: Prantsusmaa asub Euraasia laama kagu osas. (laamad...2010) Ainuke vulkaan Prantsusmaal on Chaîne des Puys, aga see pole aktiivne. (volcanos in France...2010) Prantsusmaal on keskmise tugevusega maavärinaid olnud, kuid need ei mõjuta väga inimtegevust. (earthquakes in france) KLIIMA Kliima Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond
Püramiidjas kuju Tugevdatud vundament Trossid tugisammastes Varjendid, päästjate oskused Kuidas leitakse maavärina epitsenter registreeritakse erinevate seismograafidega maavärina raadjus ning nende ristumiskohas ongi epitsenter Tsunaami e ,,laine sadamas" tekib kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: Laava karbonaatne laava pimss
· Püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Trossid tugisammastes · Varjendid, päästjate oskused Kuidas leitakse maavärina epitsenter registreeritakse erinevate seismograafidega maavärina raadjus ning nende ristumiskohas ongi epitsenter Tsunaami e ,,laine sadamas" tekib kui maakoore murrang toimub ookeani põhjas, mis surub veemassi üles 1. 10. Vulkaanid, kiht- ja kilpvulkaanide võrdlus, vulkaanide esinemispiirkonnad lähtuvalt laamtektoonikast ning näiteid maailmast, vulkaanidega kaasnevad nähtused. Kihtvulkaanid e stratovulkaanid magma viskoosem, happelisem, ei voola enne tardumist väga kaugele, väljub lõõrist enamasti plahvatusega. Nt: Vesuuv, Kljutsi, Fuji. Kilpvulkaanid (shield) magma suhteliselt vedelam, aluselisem, voolab kaugemale, väljub lõõrist enamasti rahulikult. Nt: Islandil, Uus-Meremaal, Hawail Purske produktid: · Laava karbonaatne laava pimss
Milliseid sise-või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? Sisejõudude poolt tekkinud märkimisväärseks pinnavormiks loetakse Andide mäestikku, mis on tekkinud mandrilise ja ookeanilise laamapõrkumisel. Andide mäestikon Lõuna-Ameerika laama kurrutis, mis on tekkinud Naza laama sukeldumisel, Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavaradest leidub Argentiinas maagaasi, naftat, rauamaaki, kulda ja vaske. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Argentiina asub Lõuna-Ameerika laamal, riik asub veel suhteliselt mitme laama äärealal. Kas riigis esineb maavärinaid? Argentiinas esineb maavärinaid tihti,sest riik asub laamade äärealal, mille tagajärjel tekivad nii vulkaanipursked kui ka maavärinad. Antud kaardil on näha, milliste laamade äärealal asub Lõuna-Ameerika ning sealhulgas ka Argentiina
Maakera sisejõudede tagajärjel tekkinud pinnavormis on Tiibeti ja Himaalaja mägismaa- laamade kokkupõrke tagajärg. · Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Hiina on loodusvarade poolest rikkas-seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. · Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes (millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Hiina asub Euraasia laamal. Äärealadest asud riik India-Austraalia laama ääreosal, kus on tekkinud Tiibeti kiltmaa, sealhulgas Mount Everest, seda lõunapool. Põhjaosa asub Euraasia laamal teiste laamade äärealast kaugemal. · Kas riigis esineb maavärinaid? Hiinas esineb palju maavärinaid. Eriti palju on maavärinaid laamade põrkumise ja sukeldumise alal, mille lained ulatuvad tugevalt Hiinani.
vulkaanipursete tagajärjel, mõjutades mäestike vorme ning massiivsust. Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Tsiili on maailmas esikohal vasemaagi ja salpeetri, teisel kohal molübdeenimaagi ja kolmandal kohal väävli leiukohtade poolest. Leidub ka kivi- ja pruunsütt, raua-, mangaani-, plii-, tsingi-, nikli-, volframi-, koobalti-, elavhõbeda-, ja uraanimaaki, kulda, hõbedat, naftat, maagaasi, boraate, seleeni, joodi ja keedusoola, rannakaljudel guaanot. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Riik asub Lõuna-Ameerika laama (mandriline) ja Naza laama (ookeaniline) äärealal.Kuna riik kulgeb mööda rannikuala, jääb ta täpselt nii ühe kui ka teise piirkonda. 23 Riigis esineb väga palju maavärinaid, sest Tsiili asub mandrilise ja ookeanilise laama
poolsaar.Mandrijää sulamisest tekkis La Manche väin ja Suurbritannia eraldus meretsi Euroopast. Mandrijää on saare pinda ka lihvinud, mille tulemusel on pinnamood küll kõrge, kuid märkimisväärseid mägesid on väga vähe (kõrgeim tipp Ben Nevis-1343 m). 10. Milliseid maavarasid leidub nimetatud riigis? Maavarade poolest on Suurbritannias esindatud kivisüsi, nafta, maagaas, petrooleum, tina, lubjakivi, rauamaak, kriit, plii, räni. 11. Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes(millisel laamal paikneb, kas laama kesk- või ääreosas jne). Suurbritannia asub Euraasia laamal, suhteliselt keskosas, äärealadest kaugel. 12. Kas riigis esineb maavärinaid? Suurbritannias esineb maavärinaid,kuid seda väga harva.Ainukesed registreeritud maavärinad: · 1979.12.26 - Carlisle, Põhja Inglismaa tugevus M 4.5 · 2002.09.22 - Suurbritannia tugevus M 5.0 · 2008.02.27 - Inglismaa- tugevus M 4.8 Kliima
Sealsed varud on aga ammendumas. Hiigelmaardlad keskosariikides on seni peaaegu kasutamata süsi on madala kvaliteediga ja kõlbab üksnes elektrijaamade kütteks. Uraanimaaki tuumakütuse valmistamiseks on piisavalt, kuid seda tarvitatakse perspektiivitundega ja imporditakse ka mujalt näiteks Kanadast. http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Loodusvarad_ja_nende_majandamine 12.Iseloomusta riigi asendit laamtektoonikast lähtudes USA paikneb Põhja Ameerika laamal, võttes enda alla 60% laamast. Paikneb ta vanaaegkonna, keskaegkonna, ja uusaegkonna kurrutuse piirkonnas ja eelkambriumi pealiskorral http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Laamtektoonika 13.Kas riigis esineb maavärinaid, vlukaanipurskeid? Riigis on aktiivseid vulkaane ja seismiliselt aktiivseid piirkondi. Kõige aktiivsemateks aladeks loetakse lääne kurdmäestikega kaetud ala. Suurimaid purustusi põhjustanud maavärinad on
Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast: http://www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html · Näita nooltega laamade liikumise suunad? · Millised geoloogilised protsessid toimuvad
PALEOBIOGEOGRAAFIA See kirjeldab ja seletab (oletab) möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele. ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. · Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse · Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid · 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid · Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T.
graniidikihi alla, seda tekib juurde ookeanisüvikute vööndis. Kõige paksem on maakoor kõrgete mäestike all, nagu Himaalaja ja Andid. Ülesanne: tee skeem litosfääri ehituse kohta (graniidikiht, basaldikiht, settekivimid, astenosfäär, vahevöö astenosfääri peal paiknev stabiilne kiht) Suurimad geostruktuursed ühikud on laamad e plaadid (laamtektoonika e plaattektoonika) Laamade liikumine (laamtektoonika mandrite triivimise teooria, 1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib lõhedesse, tardub, tekivad maakoort moodustavad magmakivimid ja mäeahelikud, mis saartene ulatuvad üle merepinna (Island, Assoorid). Ookeanide keskahelike loomus on astenosfääriaine väljavoolamise koht
piirkondades, kontinentaalse rifti aladel. Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida- Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) loe laamtektoonikast Millise tähega toimub kaardil tähistatud piirkonnas: b-laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke a-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke c-.laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke d-.laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke. Selgita, miks esinevad Islandil vulkaanid, Eestis aga mitte. Vulkaane leidub
Austraalia põhja osa, Indoneesia saarte ümber seal kõige suurem liigirikkus), Punane meri , Aafrika Idarannik · Koraalriffide liigid Randa ääristav Platvormriff Barjäärriff Atoll · Vetikametsad pigem jahedamates vetes Paleobiogeograafia · Kirjeldab ja seletab möödunud aegade elustikku ajas ja ruumis · Tugineb paleontoloogilistele leidudele, andmetele paleoklimatoloogiast, paleogeograafiast ja laamtektoonikast, kaasaegse biogeograafia seaduspärasustele · ARHAIKUMI EOON 4600-2500 milj.a.t. Moodustus maakoor ja kondenseerus vesi ookeanidesse Varaseimad organismid olid prokarüoodid, tõenäoliselt anaeroobsed heterotroofid, esmased fotosünteesijad tsüanobakterid 3500 milj. a.t. tekkisid esimesed stromatoliidid Elu tekke kindlamad tõendid: 2700 milj.a.t. orgaanilised molekulid Austraalia kivimites (Pilbara) · PROTEROSOIKUMI EOON 2500-542 MILJ.A.T.
Tegemist oli kõrgenenud tunnistust annavad? kontinent Laurentia laama (osa praegusest Tektoonika seos kliimamuutustega - soolsusega basseiniga. Kipsi leidub seal, kus on Põhja-Ameerikast, Gröönimaa ja Briti saared) Kuivalõhed on muda, savi, mulla või muu Laamtektoonikast tingitud maismaa ja ookeani liivakivi. läheduses. Ediacaras ja Kambriumis kattus liigniiske sette kuivamise tõttu tekkinud konfiguratsiooni muutused on aidanud kaasa Dolomiit – lähtematerjaliks peamiselt laguunide tsentraalne madalam osa Baltika kontinendist lõhedesüsteem. Kuivalõhed tekivad kui vee kliimamuutustele. Kui suured jäätumised on saanud
annaabi.ee 
